3-21-924/65 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025, Tartu

Haldusasja number

3-21-924

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla ja Viru Vangla vastu

tervisekahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

X.X.-i apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 20.

detsembri 2024. a otsuse peale

Kaebaja/apellant X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

Vastustaja Viru Vangla

Kolmas isik sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2024. a

otsusele läbivaatamatult.

2. Jätta X.X.-i korduv riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Halduskohus jättis 20. detsembri 2024. a otsusega rahuldamata kaebaja X.X.-i

kaebuse Tartu Vangla ja Viru Vangla vastu tervisekahju hüvitamiseks.

2. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule 10. jaanuaril 2025 apellatsioonkaebuse, millest

võib aru saada, et ta ei nõustu halduskohtu 20. detsembri 2024. a otsusega. Samuti palub

kaebaja määrata riigi õigusabi, kuna ta ei oska enda õiguste eest seista.

3. Ringkonnakohus jättis 16. jaanuari 2025. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebus Tartu

Halduskohtu 20. detsembri 2024. a otsuse peale käiguta ja andis kaebajale tähtaja 14 päeva

alates määruse kättesaamisest apellatsioonkaebuse taotluse ja põhjenduste esitamiseks. Sama

määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi

õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 alusel.

Ringkonnakohus leidis, et kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud selgelt väljendatud

taotlust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 182 lõike 1 punkti 7 kohaselt ja

põhjendusi HKMS § 182 lõike 1 punkti 5 kohaselt. Kaebajal tuli kohtule esitada

apellatsioonkaebuses selgelt märgitud taotlus, millest lähtuvalt saab ringkonnakohus

halduskohtu otsuse tühistamise korral lahendi teha. Samuti tuli kaebajal täpsustada ning

selgelt märkida, millises ulatuses kaebaja halduskohtu otsust vaidlustab ning missugust

ringkonnakohtu lahendit kaebaja taotleb. Kaebajal tuli apellatsioonkaebuse täiendamisel oma

sõnadega selgitada eelkõige seda, millises osas ta halduskohtu otsusega ei nõustu ja miks ta

halduskohtu otsusega ei nõustu. Kohtu hinnangul oli eelnevalt kirjeldatud puuduse näol

tegemist apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saab ilmselt

kõrvaldada.

4. Kaebaja X.X. sai Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2025. a määruse allkirja vastu

isiklikult kätte 23. jaanuaril 2025.

5. Kaebaja esitas 24. jaanuaril 2025. a ringkonnakohtule avalduse, mis on pealkirjastatud

määruskaebusena ja sisaldab taotlust riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja märgib, et ta ei oma

juriidilisi teadmisi ja palub kõik kohtu kulud jätta vastustajate kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 187 lõike 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse

määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus.

7. Tartu Ringkonnakohus andis 16. jaanuari 2025. a määrusega kaebajale tähtaja

apellatsioonkaebuse taotluse ja põhjenduste esitamiseks, kuna kaebaja ei olnud selgitanud

eelkõige seda, mis osas ja miks kaebaja ei nõustu halduskohtu 20. detsembri 2024. a otsusega.

Ringkonnakohtu määruse põhjendavas osas (punkt 7) selgitas ringkonnakohus kaebajale, et

kui kaebaja jätab kohtu nõudmised puuduste kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab

kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale.

8. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2025. a määruse resolutsiooni punktist 2 tuli

kaebajal kõrvaldada apellatsioonkaebuse puudused määruse kättesaamisest 14 päeva jooksul.

Kaebaja sai Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2025. a määruse kätte 23. jaanuaril 2025.

Seega hakkas tähtaeg apellatsioonkaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kulgema 24.

jaanuaril 2025 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 6. veebruaril 2025.

9. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule 24. jaanuaril 2025 korduva taotluse riigi õigusabi

saamiseks, kuid käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kõrvaldanud

apellatsioonkaebuses esinenud puudusi, s.t ei ole esitanud ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse täpsustatud taotlust ega põhjendusi selle kohta, miks ta ei nõustu

halduskohtu 20. detsembri 2024. a otsusega. Samuti ei ole kaebaja pöördunud ringkonnakohtu

poole, et taotleda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikendamist.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 187 lõike 4 alusel kaebajale

tagastada. HKMS § 187 lõike 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud. HKMS § 187 lõike 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

11. Kohus jätab HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata kaebaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks, kuna tegemist on samadel asjaoludel ja samal alusel (halduskohtumenetluses

osalemiseks) esitatud korduva taotlusega. Kaebaja esitas 10. jaanuaril 2025. a

apellatsioonkaebuse, milles palus määrata riigi õigusabi, kuna enda sõnade kohaselt ei oska ta

enda õiguste eest seista. Kohus jättis 16. jaanuari 2025. a määrusega kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 3). Kaebaja esitas korduva riigi õigusabi taotluse

24. jaanuaril 2025, kus selgitas, et ta ei oma juriidilisi teadmisi. Kaebaja ei ole välja toonud

uusi asjaolusid ning seega ei ole riigi õigusabi taotluse aluseks olevad asjaolud muutunud.

Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb läbi vaatamata. Ringkonnakohtu 16. jaanuari

2025. a määruse põhjendavas osas (punkt 8) selgitas ringkonnakohus, et kohtusüsteemi

andmetel on kaebaja varasemalt esitanud erinevatele kohtuastmetele kaebusi, taotlusi ja

määruskaebusi ning suutnud ennast arusaadavalt väljendada. Ringkonnakohus on seisukohal,

et kaebaja on võimeline iseseisvalt kohtule selgitama oma tervislikku olukorda ja vaidlusega

seotud asjaolusid, olenemata sellest, et ta ei oma juriidilisi teadmisi.

(allkirjastatud digitaalselt)