2-25-1047/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-25-1047

Tsiviilasi

N.K. hagi M.S. vastu abielu lahutamiseks

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised

Hageja: N.K. (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova (e-post:

Kostja: M.S. (sünd. XX.XX.XXXX; elukoht: XXX;

e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.K. hagi M.S. vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva

otsusega.

2. Lahutada N.K. ja M.S. vahel XX.XX.XXXX XXX sõlmitud abielu, mille kohta on

rahvastikuregistris tehtud abielukanne nr XXX.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistri pidajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja

ASJAOLUD

1. N.K. (hageja) esitas 21. jaanuaril 2025 hagi M.S. (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud XX.XX.XXXX XXX. Alates märtsist 2016.

a ei osale pooled ühises koduses majapidamise korraldamises ja ei ela koos. Abieluliste suhete

taastamine ei ole enam võimalik.

2. Kostja kinnitusel ei ole abielu enam võimalik taasatada ning kostja abielu taastada ei soovi.

Kohus kuulas hageja telefoni teel ära 18. veebruaril 2025. Hageja kinnitusel abiellusid pooled

2009. aastal ja elasid koos 2–3 aastat, seejärel hakkas hageja rohkem Eestis käima kuni

naases Eestisse tagasi. Hageja kinnitusel ei ole abielu taastamine enam võimalik, mõlemal

poolel on uued suhted.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul

põhineva otsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, § 442 lg 4).

4. Kostja võttis 8. veebruari 2025. a vastuses hageja nõude õigeks ning kinnitas oma

nõusolekut abielu lahutamiseks uuesti kohtule 14. veebruaril 2025 saadetud e-kirjas. TsMS §

440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab

kohus hagi.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi

alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS 67 § lg 2 järgi abielusuhete

lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud. Pooled ei soovi

abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad

abinõud abielu taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.

6. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

7. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale (PKTS § 3).

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb

menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kooskõlas TsMS § 164 tuleb menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik