2-22-9792/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-22-9792

Tsiviilasi

M G avaldus Narva linn, A. Puškini tn 65

korteriühistult

teabe

saamiseks,

dokumentide

väljanõudmiseks ning üldkoosoleku otsuse puudumise

tuvastamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

Avaldaja: M G (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ilya Zuev

Puudutatud isik: Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu

(registrikood 80183173), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Roman Golovenko

Kohtuistungid

9. aprill 2024 ja 12. november 2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu M G avaldusest osaline loobumine ning lõpetada tsiviilasja nr 2-22-

9792 menetlus M G nõudes tuvastada, et Narva linn, A. Puškini tn 65

korteriühistu 4. mai 2022 üldkoosolekul osalejad ei hääletanud ega teinud

otsuseid (puuduvad otsused) järgmistes küsimustes: hooldustasu määra

kinnitamine – 55 senti 1 m² kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.05.–31.10.) –

60 senti 1 m² kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.01.–30.04., 01.11.–31.12.) –

30 senti 1 m² kohta; 2022–2023. aastaks kavandatud tööd: avariitööd sooja vee ja

kanalisatsiooni püstakute vahetuseks – 9600 eurot; territooriumi heakord – 600

eurot; maja fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega (ida poolt) – 110

000,00 eurot ning 4. mai 2022 üldkoosolekul võeti vastu otsus kinnitada 2022. a

tulu- ja kulukava.

2. Jätta M G avaldus Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistult teabe saamiseks

ja dokumentidega tutvumiseks rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud M G kanda.

4. Mõista M G Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu kasuks menetluskulude

katteks välja 1430,56 eurot.

5. Mõista M G Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu kasuks välja viivis

menetluskuludelt (1430,56 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD

1. M Gurõljov (avaldaja) esitas 4. juulil 2022 (täpsustatud 25. novembril 2024) avalduse

Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu.

Avaldaja palub täpsustatud nõudes kohustada korteriühistut esitama avaldajale kõik

dokumendid, mis käsitlevad tehnosüsteemide seisukorda (küte, veevarustus, kanalisatsioon),

mida kasutati 2022. aasta tulu- ja kulukava koostamisel ning ehitusprojekt, mille alusel 2022.

aastal planeeriti ja tehti ehitustöid. Samuti palub avaldaja kohustada puudutatud isikut esitama

avaldajale teavet ja aruande planeeritud ja tegelike kulutuste kohta ning võimaldama tutvuda

järgmiste dokumentidega järgmiste tehtud tööde kohta:

-

sokkel, otsaseinad, sadeveesüsteem ja keldriakende paigaldus;

-

planeeritud kulurea „avariitööd – 9600 eurot“ kohta perioodil 2020–2022;

-

planeeritud kulurea „territooriumi heakord – 600 eurot“ kohta perioodil 2020–2022.

Lisaks palub avaldaja kohtul tuvastada, et 4. mai 2022 üldkoosoleku osalejad ei hääletanud

ega teinud otsuseid (puuduvad otsused) järgmistes küsimustes: hooldustasu määra

kinnitamine – 55 senti 1 m2 kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.05.–31.10.) – 60 senti 1 m2

kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.01.–30.04., 01.11.–31.12.) – 30 senti 1 m2 kohta;

2022.–2023. aastaks kavandatud tööd: avariitööd sooja vee ja kanalisatsiooni püstakute

vahetuseks – 9600 eurot; territooriumi heakord – 600 eurot; maja fassaadi rekonstrueerimine

koos soojustamisega (ida poolt) – 110 000,00 eurot ning 4. mai 2022 üldkoosoleku osalejad

võtsid tegelikult vastu otsuse kinnitada 2022. aasta tulu- ja kulukava, mille puudutatud isik

esitas korteriomanikele 4. mai 2022 koosolekul.

Avalduse kohaselt oli 4. mai 2022 korteriühistu üldkoosoleku päevakorras majandusaasta

plaani kinnitamine. Korteriühistu esitas 2022. a majandusaasta plaani asemel

korteriomanikele 2022. a tulude ja kulude plaani. Üldkoosoleku protokolli p 2 järgi kinnitati

aga 2022. a majandusaasta plaan. Avaldajat esindas notariaalse volikirja alusel esindaja, kes

avaldas majandusaasta plaani kinnitamise otsuse osas eriarvamust.

Korteriomanikud märkasid koosolekul, et korteriühistul puudub info maja tehnosüsteemide,

ehituskonstruktsioonide seisukorra ja remondivajaduse kohta. Korteriühistu juhatus teatas 4.

mai 2022 koosolekul majandusaasta plaani arutelu käigus, et korteriühistu juhatusel on

ekspertarvamus tehnosüsteemide ja hoone ehituskonstruktsioonide seisukorra kohta ja töid

planeeritakse vastavalt spetsialistide soovitustele. Avaldaja pöördus 8. mail 2022 korteriühistu

poole avaldusega võimaldada tal tutvuda nende dokumentidega. Korteriühistu avaldajale ei

vastanud.

Kuna korteriühistu teatas 4. mai 2022 üldkoosolekul, et plaanib remonttöid vastavalt

ekspertide soovitustele ja ehitusprojektile, siis avaldaja järeldas, et korteriühistu mõistis 8.

mai 2022 teabenõudes esitatud nõudeid. Korteriühistu ei palunud avaldajal teabenõuet

täpsustada, mis on hea usu põhimõttega vastuolus.

2021. a avaldajale esitatud dokumendid ei sisalda kõiki nõutud dokumente: nt spetsialistide

hinnangud tehnosüsteemide kohta ja plaanitud avariitööd aastateks 2020–2022. Korteriühistu

väidab, et ekspertide hinnangud ja ehitusprojektid puuduvad, kuid finantskontrolli aktis

viidatakse avariitööde kuludele ja nende seosele firmaga K T OÜ, mis tõendab dokumentide

olemasolu.

Avaldaja esitas 10. veebruaril 2025 tuvastusnõudest loobumise taotluse märkides, et

kohtumenetluse venimisega seoses ei ole enam mõtet nõuda fakti tuvastamist, et 4. mai 2022

üldkoosolekul ei toimunud hääletust ega tehtud otsuseid küsimustes, mis on esitatud 25.

novembri 2024 menetlusdokumendis.

2. Korteriühistu palub jätta avalduse rahuldamata. Menetluskulud koos lisanduva viivisega

palub korteriühistu jätta avaldaja kanda.

Avaldajale kuulub A. Puškini tn 65, Narva kortermajas korter nr XX ja ta on korteriühistu

liige. Korteriühistu juhatus otsustas korraldada 22. aprillil 2022 korteriühistu üldkoosoleku

2021. a majandusaruande kinnitamiseks ja 2022. a majandusaasta majanduskava

vastuvõtmiseks. Korteriühistu liikmetele edastati kutsed ja 2021. a majandusaasta aruanne ja

2022. a majanduskava ning 2022. a tulude ja kulude kava. Kutses märgiti, et kõik soovijad

võivad tutvuda korteriühistu dokumentidega 14. aprillil 2022 kell 17.00-18.30 või 19. aprillil

2022 kell 17.00-18.30. Avaldaja ei kasutanud võimalust korteriühistu dokumentidega

tutvumiseks.

22. aprilli 2022 üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv korteriühistu liikmeid, mistõttu juhatus

otsustas kutsuda sama päevakorraga kokku korduva üldkoosoleku. 4. mail 2022 toimus

kordusüldkoosolek, kus 90st korteriühistu liikmest osales 60, sh avaldaja esindaja.

Üldkoosolekul arutati kõiki päevakorrapunkte ja nende osas võeti vastu otsused. Otsused on

seaduslikud ja puudub alus otsuste tühistamiseks või nende tühisuse tuvastamiseks. Ükski

korteriühistu liige üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustanud.

2021. a alguses esitas avaldaja esindaja korteriühistu juhatusele taotluse korteriühistu

dokumentidega tutvumiseks. Esindajal võimaldati dokumentidega tutvuda, mh anti üle

dokumentide koopiad. 2021. aastal tutvus avaldaja esindaja järgmiste dokumentidega:

korteriühistu üldkoosolekute protokollid, arved (AS N S , AS N V , prügi eest), 2017-2020. a

ehitustöödega seotud dokumentidega, sh ehitusteatis ja ehitusprojekt (2015) jt. Avaldaja

esindaja sai ka küsitud dokumentide koopiad (dtl 80-89). 2021. aastast kuni 4. mai 2022

üldkoosoleku otsuseni ei tekkinud korteriühistul uut dokumentatsiooni seoses elamu

tehnosüsteemide kontrollimise, ehitus- või remonditöödega. Pärast seda ei ole korteriühistul

uusi dokumente tekkinud. 1. juuli 2015 ehitusprojekti muudeti 2023. aastal, mille

korteriühistu esitab avaldajale tutvumiseks.

Korteriühistu ei ole keeldunud dokumentide üleandmisest ega nendega tutvumisest.

Avalduses märgitud dokumentide nimekiri on abstraktne ning selles ei ole esitatud täpset

dokumentide loetelu. Avaldaja jättis ise kasutamata võimaluse tutvuda korteriühistu

dokumentidega 14. ja 19. aprillil 2022.

Tõendamata ja ebaõige on avaldaja väide, et korteriühistu juhatus teatas 4. mai 2022

üldkoosolekul, et juhatusel on olemas ekspertide hinnangud tehnosüsteemide seisukorra

kohta. Korteriühistul selliseid dokumente ei ole. Avaldaja ei ole tõendanud kohtuväliselt

teabenõude esitamist. Kohtule esialgses avalduses märgitud nõuded on oluliselt erinevad 25.

novembri 2024 täpsustustatud avaldusega võrreldes.

Avaldaja nõue esitada dokumendid sokli, otsaseinte, sadeveesüsteemi ja keldriakende osas

tehtud tööde osas on põhjendamatu. Kuigi nõue on ebaselge, esitab avaldaja ehitustöödega

seotud lepingud (dtl 204-219).

Avaldaja ei ole avalduses märkinud, et korteriühistu juhatus vastas avaldaja teabenõudele juba

10. mail 2022 (dtl 255-256, tõlge dtl 257-258). Vastus pandi avaldaja postkasti. Avaldajale

vastati, et teabenõue on alusetu ja abstraktne ning juhatusele jääb ebaselgeks, milliseid

konkreetseid juhatuse käsutuses olevaid dokumente avaldaja küsib. Korteriühistu märkis, et ei

võta avaldajalt õigust tutvuda korteriühistu dokumentatsiooniga. Seega ei keeldunud

korteriühistu teabenõudele vastamast, vaid palus avaldust täpsustada.

Möödunud on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 3 (avalduse esitamise ajal

kehtinud redaktsioon) tähtaeg kohtusse pöördumiseks. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga.

Avaldaja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist.

Korteriühistu lisab, et 11. november 2022 kuni 19. november 2022 toimus korteriühistu

otsuste vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata, kus oli avaldajal võimalik tutvuda

ehitusprojektiga (dtl 249, lk 2, eelviimane lõik, osaline tõlge dtl 252). Avaldaja on

menetluses selgitanud, et soovis tutvuda K T OÜ tehtud avariitöödega 2021. aastal.

Korteriühistu esitab viidatud dokumendid (dtl 264-283).

Avaldaja tuvastusnõue on arusaamatu, sh ei ole see põhjendatud ega tõendatud. Avaldajal

puudub õigus 4. mai 2022 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks,

sest avaldus esitati kohtule 62 päeva pärast otsuste vastuvõtmist (KrtS § 29 lg 3).

Korteriühistu märkis, et avaldaja peab avaldusest osalise loobumise tõttu kandma vähemalt

poole korteriühistu menetluskuludest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 168 lg 4).

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus võtab avaldusest osalise loobumise vastu. Ülejäänud osas jätab kohus avalduse

rahuldamata.

4. Avaldaja on esitanud 25. novembril 2024 täpsustatud avalduses sisuliselt kaks taotlust:

korteriühistu kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumiseks ning 4. mai 2022

üldkoosoleku otsuse puudumise ja teise sisuga otsuse vastuvõtmise tuvastamiseks.

5. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või

korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning

korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis KrtS §

33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

6. Avaldaja esitas 10. veebruaril 2025 avalduse, millega loobus nõudest tuvastada, et 4. mai

2022 üldkoosolekul ei hääletatud ega võetud vastu avalduse täpsustuses märgitud sisuga

otsuseid.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et avaldaja osaline avaldusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja tsiviilasja

menetlus lõpetada osas, milles avaldaja palus tuvastada, et 4. mai 2022 üldkoosoleku osalejad

ei hääletanud ega teinud otsuseid (puuduvad otsused) järgmistes küsimustes: hooldustasu

määra kinnitamine – 55 senti 1 m² kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.05.–31.10.) – 60

senti 1 m² kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.01.–30.04., 01.11.–31.12.) – 30 senti 1 m²

kohta; 2022–2023. aastaks kavandatud tööd: avariitööd sooja vee ja kanalisatsiooni püstakute

vahetuseks – 9600 eurot; territooriumi heakord – 600 eurot; maja fassaadi rekonstrueerimine

koos soojustamisega (ida poolt) – 110 000,00 eurot ning 4. mai 2022 üldkoosolekul võeti

tegelikult vastu otsus kinnitada 2022. a tulu- ja kulukava.

Kohus leiab, et avaldusest osalise loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi. Korteriühistu ei

ole loobumisele vastu vaielnud. Kohus ei ole tuvastanud ka TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud

muid asjaolusid, mis välistaks loobumise vastuvõtmise.

Eeltoodust tulenevalt hindab kohus järgnevalt avaldaja teabe saamise ja dokumentidega

tutvumise nõude põhjendatust.

7. KrtS § 45 lg 1 sätestab korteriomaniku õiguse saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse

kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda

teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist

kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. KrtS § 45 lg 3 (kuni 31.

jaanuarini 2023 kehtinud redaktsioon) sätestab, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus

keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema

nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala

jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest

arvates, kui juhatus sellele ei ole nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule

avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Seega on avaldaja teabenõude esitamise ajal kehtinud KrtS § 45 lg 3 redaktsiooni järgi kohtu

kaudu teabe saamise eelduseks esiteks see, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või

dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult. Avaldajal tuli seega menetluses tõendada,

kas ja millal ning millise sisuga teabenõude on avaldaja puudutatud isikule kohtuväliselt

esitanud.

8. Avaldaja esitas 8. mai 2022 korteriühistu juhatusele saadetud e-kirja (dtl 242, tõlge dtl 238)

ja teabenõude dtl 10-11, tõlge dtl 29-30). Korteriühistu ei ole vastu vaielnud sellele, et

avaldaja 8. mail 2022 teabenõude esitas. Korteriühistu avaldas, et juhatus vastas avaldajale

10. mail 2022 (dtl 255-256; tõlge dtl 257-258), kuid ei nõustunud, et tegemist oleks olnud

teabe andmisest keeldumisega.

Avaldusest nähtub, et avaldaja käsitles korteriühistu tegevust teabe andmisest ja

dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumisena ning pöördus 4. juulil 2022 teabe

saamise ja dokumentidega tutvumise avaldusega kohtusse.

Kohus nõustub korteriühistuga, et avaldaja on mööda lasknud KrtS § 45 lg 3 (kuni 31.

jaanuarini 2023 kehtinud redaktsioon) tähtaja. Juhul, kui pidada korteriühistu 10. mai 2022

vastust keeldumiseks, möödus kaks nädalat keeldumisest 24. mail 2022. Juhul, kui lähtuda

avaldaja väitest, et korteriühistu jättis teabenõudele vastamata, saabus kohtusse pöördumise

tähtaeg TsÜS § 136 lg-te 5 ja 8 alusel 6. juunil 2022 (s.o neli nädalat taotluse esitamisest 8.

mail 2022). Mõlemal juhul on tuvastatud, et avaldaja lasi 4. juulil 2022 kohtule avalduse

esitamisel mööda seaduses sätestatud tähtaja.

Kohus nõustub korteriühistu seisukohaga, et KrtS § 45 lg 3 sätestatud tähtaeg on (analoogselt

ÄS § 166 lg 3 tähtajaga) õigust lõpetav tähtaeg. Sätte eesmärgiks on suunata korteriomanikku

pöörduma teabenõudega esmalt korteriühistu juhatuse poole ning kui korteriühistu juhatuselt

ei õnnestu teavet saada, tuleb võimalikult kiiresti pöörduda sama nõudega kohtu poole. Kui

korteriomanik laseb seaduses sätestatud tähtaja mööda, on tal võimalik pöörduda

teabenõudega kohtuväliselt uuesti korteriühistu juhatuse poole ning seejärel on tal võimalik

pöörduda avaldusega uuesti kohtu poole (vt ka RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-77-12, p 19).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse rahuldamata osas, milles avaldaja nõuab

korteriühistu juhatuselt teavet ja dokumentidega tutvumist. Kuivõrd avaldus jääb selles osas

rahuldamata, ei kontrolli kohus avaldaja teabenõude ja dokumentidega tutvumise nõuet

sisuliselt ega hinda sellega seotud tõendeid ja seisukohti.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja nõude korteriühistult teabe saamiseks ja

dokumentidega tutvumiseks rahuldamata.

10. Kohus jätab avalduse rahuldamata jätmise ja avaldusest osalise loobumise tõttu

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel ja TsMS § 168 lg 4 alusel avaldaja kanda. Avaldaja

märkis, et loobus osaliselt nõudest kohtumenetluse pikkuse tõttu. Seega ei ole loobumise

põhjuseks asjaolu, et puudutatud isik oleks nõude rahuldanud.

11. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Puudutatud isik esitas 4. veebruaril 2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

puudutatud isik kandnud menetluskulusid kokku 1674,56 eurot. Puudutatud isiku

menetluskulud koosnevad menetluskulude nimekirja järgi esindajakuludest 1588,26 eurot,

esindaja sõidukulu 12,20 eurot ja tõlkekuludest 74,10 eurot. Kostjat esindas lepinguline

esindaja tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaksu ja 122 eurot (sh käibemaks). Kohtu

hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14).

12. Kohtu hinnangul on sõidukulu 9. aprilli 2024 istungile põhjendatud ja vajalik kulu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude

hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude

hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu

seisukohad (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 16). Justiitsministri 26. juuli 2016

määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 17 lg

2 kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo

pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel

summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta.

Puudutatud isiku esindaja büroo asub Jõhvis (Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-Viru maakond)

ning 9. aprilli 2024 istung toimus Narvas kohtumajas (1. Mai tn 2, 20308 Narva). Kuigi

avalduses ei ole täpsustatud, kas tegemist on ühistranspordi või isikliku sõiduvahendi

kasutamisest tekkinud kuluga, siis arvestades advokaadibüroo ja Narva kohtumaja vahelist

vahemaad (üks suund 48,7 km), siis on sõidukulu 12,20 eurot kohtu hinnangul mõistliku

suurusega ning kuulub hüvitamisele.

13. Puudutatud isik palub menetluskuluna kindlaks määrata tõlkekulu 74,10 eurot, mis tekkis

puudutatud isikul seoses 17. oktoobri 2022 vastuse lisade tõlkimisega. Kohus leiab, et

avaldaja 4. juuli 2022 avalduse sisu arvestades oli tegemist põhjendatud lisade esitamise ja

järelikult ka tõlkimisega. Tegemist on asja läbivaatamise kuluga TsMS § 143 p 1 tähenduses.

Kohus leiab, et arvestades tõlgitud dokumentide mahtu ja sisu, on tegemist põhjendatud ja

vajaliku kuluga.

14. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt osutas puudutatud isiku lepinguline

esindaja menetluses õigusabi kokku 13 h 5 min summas 1588,26 eurot, s.o

-

kohtumaterjalide ja avaldusega tutvumine, nõupidamised kliendiga, asjaolude ja

kliendi dokumentidega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse avaldusele

koostamine ja kohtule esitamine (3 h 45 min, tunnihind 120 eurot),

-

kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 9. aprilli 2024 kohtuistungil (1 h 15

min, tunnihind 122 eurot),

-

12. novembri 2024 kohtuistungiks ettevalmistamine, 12. novembri 2024 kohtuistungil

esindamine (1 h 5 min, tunnihind 122 eurot),

-

avaldaja 25. novembri 2024 seisukohaga tutvumine (30 min, tunnihind 122 eurot),

-

nõupidamised kliendiga, vastuse 25. novembri 2024 täpsustatud avalduse osas

koostamine ja kohtule esitamine, 13. detsembri 2024 kohtunõudega tutvumine (3 h 45

min, tunnihind 122 eurot),

-

avaldaja 2. jaanuari 2025 arvamusega tutvumine, seisukoha 2. jaanuari 2025 arvamuse

osas koostamine ja kohtule esitamine (2 h 30 min, tunnihind 122 eurot),

-

menetluskulude nimekirja koostamine (15 min, tunnihind 122 eurot).

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum

lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg

1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 13).

Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust

analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust

eraldi.

Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku, kahte toimunud kohtuistungit, avaldaja

menetlusdokumentide, seisukohtade ja taotluste ebaselgust ning korduvaid täpsustusi,

avaldaja ja puudutatud isiku esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on avaldaja

esindaja märgitud toimingute osas põhjendatud ajakulu 11 h 5 min. Avaldaja loobus osaliselt

nõudest alles maakohtu menetluse lõpus, mistõttu puudutatud isiku menetluskulude

vähenemist see kaasa ei toonud. Samas leiab kohus, et puudutatud isiku esindaja ajakulu tuleb

vähendada 2 h (tunnitasuga 122 eurot) võrra menetlustoimingutelt (nt 10. detsembri 2024 ja

22. jaanuari 2025 menetlusdokumendid), milles puudutatud isik esitas kohtule n-ö

korteriühistu teabenõude täitmise eesmärgiga tõendeid. Korteriühistu liikme teabenõude osas

on tegemist menetlusega, mille eesmärk on hinnata, kas korteriühistu juhatusel oli/on

kohustus võimaldada avaldaja taotletud teabe ja dokumentidega tutvuda. Juhul, kui kohus

tuvastab korteriühistu sellise kohustuse, siis kohustab kohus korteriühistut dokumentiga

tutvumist võimaldama lõpplahendiga. Dokumente ei tule esitada tõenditena menetluse käigus.

Kohtumenetluses dokumentide ja teabe esitamist ei taotlenud avaldaja ega nõudnud

puudutatud isikult kohus. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud avaldajalt puudutatud

isiku menetluskulude väljamõistmise osas, mis puudutab juba kohtumenetluses dokumentide

esitamist ning vähendab seetõttu ajakulu 2 h võrra.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks

1344,26 eurot käibemaksuga (1588,26 - 244).

15. Arvestades eelnevat mõistab kohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulude

katteks välja 1430,56 eurot (12,20 + 74,10+ 1355,26). Rahuldamisele kuulub puudutatud

isiku taotlus mõista avaldajalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(digitaalselt allkirjastatud)