3-23-760/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

T.K. Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18.02.2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-760

Haldusasi

T.K. ja K.R.-i kaebus Viljandi valla vastu kahju

hüvitamiseks (ehitisregistri andmete parandamata

jätmine)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.04.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.K. ja K.R.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise aeg

29.01.2025

Menetlusosalised

Kaebajad T.K.

K.R.

Lepinguline esindaja v.adv. Kaimo Räppo

Nõustaja Maiken T.K.

Vastustaja Viljandi vald

Seaduslik esindaja Reet Pramann

Lepinguline esindaja v.adv. Karina Lõhmus-Ein

Volitatud esindaja Evelin Orik

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.04.2024. a otsus

muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 20.03.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.K. ja K.R. on Viljandi vallas Xxxs Xxx asuva korteriomandi (registriosa number xxx,

eluruum üldpinnaga 78,1 m²) kaasomanikud. Kaasomanike esindaja vandeadvokaat K. Räppo

esitas 27.02.2023 Viljandi Vallavalitsusele taotluse seoses Xxx seadustamismenetlusega ja

sellega tekitatud kahju 20 000 euro hüvitamiseks.

2. Viljandi Vallavalitsus teatas 09.03.2023. a kirjas nr 2-8/832-2, et vallal ei ole võimalik

Xxx küttesüsteemi seadustada andmete esitamise teatisega. Vald jättis kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata, sest vald ei ole isiku õigusi õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus

suhtes rikkunud.

3. T.K. ja K.R. esitasid 04.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 18.09.2023,

04.03.2024 ja 08.04.2024 täiendavad seisukohad. Kaebajad palusid mõista Viljandi

Vallavalitsuselt välja kahju summas 20 000 eurot. Kaebajate põhjendused:

1) Kortermaja keskküte lülitati välja võlgnevuse tõttu 2010. a. Kaugkütte lülitas välja

vastustaja munitsipaalettevõte enne 01.07.2015 ning ajal, mil korter kuulus vastustajale.

Kaebajad omandasid korteri 2015. a. Kaebajad esitasid 16.08.2022 vastustajale taotluse

parandada ehitisregistris andmed korteri kütte liigi kohta, kuna korteris ei ole kaugküte

(keskküte), vaid lokaalne küte (õhksoojuspump). Õhksoojuspumba paigaldasid kaebajad

ajavahemikul september 2016 kuni suvi 2017. Kaebajad ei ole küttesüsteemi muutnud, vaid

rajati lokaalse elektrilise küttesüsteemi asemel ökonoomne soojuspumba baasil toimiv

lokaalne küttesüsteem. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on vastustajale

selgitanud, et andmete parandamine on võimalik, kuid vastustaja ei tee seda.

2) Kaebajatel on tekkinud varaline kahju korteriomandi väärtuse vähenemise tõttu.

Kasutusloaga ja kasutusloata korteri hinnavahe on 20 000 eurot. Kahju tekitanud vastustaja

õigusvastane tegevus on see, et keeldutakse ebaõigete või puudulike andmete parandamise

korras ehitistregistri andmete parandamisest ja kaebajate korterisse õhksoojuspumba

registreerimisest. Ehitisregistri järgi on korteris kaugküte, aga tegelikult seda ei ole.

4. Viljandi vald palus jätta kaebus rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus jättis 30.04.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata; jättis

menetluskulud kaebajate kanda ning jättis menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Otsuse põhjendused:

1) Vastustaja õigusvastast tegevust ei esine. Kui korteri kütte liigiks kasutusloa järgi on

kaugkeskküte ja kaebajad on selle asemele ehitanud lokaalse kütte (õhksoojuspumba), siis on

tegemist ümberehitamisega. Korteri kütte andmete muutmise eelduseks oli enne ehitamise

alustamist läbi viidud ehitusteatise menetlus või pärast ehitamist läbi viidud ehitus- ja

kasutusloa menetlus. Andmete muutmine ei olnud võimalik andmete parandamise teel. Õige

ei ole kaebajate väide, et Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (ehitisregistri

vastutav töötleja kuni 07.07.2023) või Kliimaministeeriumi (ehitisregistri vastutav töötleja

alates 08.07.2023) antud selgituse põhjal on andmete parandamine võimalik või isegi

kohustuslik. Kaebajate esitatud Kliimaministeeriumi 04.03.2024. a e-kirja sisu ei ole täielikult

arusaadav, kuna kaebajad ei esitanud kirja, millele vastati. Kohtule nähtav osa kirjavahetusest

käsitleb menetlustähtaegu.

2) Asjas ei ole võimalik kohaldada ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse §-des 28 või 29 sätestatud menetlust, kuna ümberehitus toimus aastatel 2016-2017.

Asjakohane ei ole Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 05.12.2022. a e-kiri. Kirjas

toodud seisukoht eeldab, et tegemist on enne 01.01.2003 toimunud ehitamisega, mida

reguleerib rakendusseaduse § 28, kuid see ei ole õige.

3) Vastustaja kui korteri kunagise omaniku tegevus (oli korteri omanik kuni 13.04.2015,

võõrandas korteri Rannatennis OÜ-le) ei ole toimunud avalik-õiguslikus suhtes. Tõendatud ei

ole kaebajate väide, et vastustaja ehitas korteri omanikuna ümber korteri küttesüsteemi. See,

et vastustaja kasutas ajutiselt korteri kütmiseks teisaldatavaid elektriradiaatoreid, ei ole

käsitletav ümberehitamisena. Vastustaja esitas tõendid, et ta ei ole korterist keskkütte

torustikku ja radiaatoreid lammutanud. Pärast seda, kui vastustaja korteri müüs, ei olnud enam

tema pädevuses otsustada, kas ja milline küte korteris või elamus on. Elamu soojusvarustuse

tagamine ja elamusse küttesüsteemi rajamine või selle muutmine on eraõiguslikud küsimused,

mille otsustamine on elamu kaasomanike pädevuses. Kui kaebajad soovisid ehitada lokaalse

kütte, siis oli nende kohustus teha seda õiguspäraselt. Kaugküttetorustiku omaniku ja soojuse

müüja OÜ Ramsi VK tegevus ei ole omistatav vastustajale. See, et elamuni viivat töökorras

kaugkütte torustikku praegu olemas ei ole, võib omada tähtsust poolte muudes vaidlustes,

kuid sellel ei ole tähtsust käesolevas vaidluses.

4) Kaebajad ei tõendanud kahju tekkimist ja suurust. Paljasõnaliseks jääb kaebajate väide, et

seadustamata lokaalse küttega korteri väärtus on 20 000 euro võrra väiksem seadustatud

lokaalse küttega korteri väärtusest.

5) Kaebajad jätsid kasutamata kohased õiguskaitsevahendid. Kui kaebajad olid veendumusel,

et korteri kütte liigi andmeid oleks saanud muuta andmete parandamise teel, siis tulnuks kahju

ärahoidmiseks esitada kohtule kohustamiskaebus. Kaebajatel oli võimalus esitada vastustajale

taotlus anda korterile uus ehitus- ja kasutusluba nii, et kütte liigiks on lokaalne küte ning

vastustaja keeldumise korral esitada kohtule tühistamis- ja kohustamiskaebus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. T.K. ja K.R. esitasid 30.05.2024 apellatsioonkaebuse, milles nad paluvad tühistada

Tartu Halduskohtu 30.04.2024. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad

esitasid tõendina korteri enampakkumise kuulutuse. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohalik omavalitsus (KOV) müüs korterit 2014. a andmetega, et on kaugküte, kuid

enampakkumisel märgiti, et küttesüsteemi ei ole ja ostja peab küttesüsteemi rajama. Kaebaja

ei ole omavolilist ümberehitust teostatud.

2) Vastustaja rikkus ehitisregistri põhimääruse § 31 lg-t 4 ja § 35 lg-t 2. KOV-i kohustus

andmete esitamiseks tuleneb põhimäärusest. Õige on ministeeriumi juhis, et enne 01.07.2015

ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitiste ehitisregistrisse kandmist reguleerivad

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-d 26-29. Vastustajal oli

pädevus enda teostatud ümberehitustööd lihtsustatult seadustada ning eemaldada registrist

soojusallikana märgitud "kaugküte" ja muuta korterite soojusallikad lokaalseteks.

3) Soojamüüja OÜ Ramsi VK on 100% KOV-i omandis olev munitsipaalettevõte, seega on

mitteusutavad kohtu argumendid, et seosed vastustaja ja OÜ Ramsi VK vahel puuduvad.

4) Kohus pidanuks kaasama Kliimaministeeriumi arvamust avaldava organina.

5) Ei nõustu argumentidega kahjusumma osas. Kahjunõue on esitatud tunnustatud

kinnisvaramaakleri M. Karro hinnangu alusel. Arusaamatu on kohtu etteheide, et on muid

võimalusi kui kahjunõue. Ajajoont ja kirjavahetust vaadates ilmneb, et kaebajad andsid endast

kõik, et küsimus lahendada kohtuta.

7. Viljandi vald palub 21.06.2024. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustajal ei ole vastuväiteid kaebajate esitatud tõendi osas. Vastuse põhjendused:

1) Kaugkütte teenuse osutamine lõpetati võlgnevuste tõttu 2010. a. Xxx korterelamule anti

29.02.2024 haldusakt nr 2412996/00896 kogu kortermaja ümberehitamiseks, mille käigus

vahetatakse ka küttesüsteemi torustik ja paigaldatakse kaasaegsed vesikütte radiaatorid.

Korterelamu soojusvarustuse liigiks on kaugküte. Kui korteriomanik on ebaseaduslikult

ehitanud ümber korteri küttesüsteemi, siis ei teki sellest õigustatud ootust ehitamise

seadustamiseks andmete esitamise teatisega. Elektriradiaatorite kasutamist ei saa lugeda

küttesüsteemi ümberehitamiseks. Andmete esitamise teatisega ei saa seadustada

ebaseaduslikku ehitustegevust. Kahju hüvitamise kaebuse eeldused ei ole täidetud.

2) Kohus sedastas, et OÜ Ramsi VK tegevus ei ole omistatav vastustajale. Kohus ei väitnud,

et seosed puuduvad.

3) Paljasõnaline on väide, et seadustamata lokaalse küttega korteri väärtus on 20 000 euro

võrra väiksem seadustatud lokaalse küttega korteri väärtusest. Kaebajate märgitud

kinnisvaramaakleril puudub www.kutsekoda.ee lehekülje andmetel nii kinnisvara maakleri

kutse kui ka kinnisvara hindaja kutse. Kaebajate nõude näol on tegemist sooviga nõuda raha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. Kaebajad leiavad ka apellatsiooniastmes, et vastustaja tegevuse tulemusena on neile

tekkinud varaline kahju summas 20 000 eurot, mis seisneb neile kuuluva Viljandi vallas Xxxs

Xxx asuva korteriomandi väärtuse vähenemises seoses ehitisregistri ebaõigete andmetega

(vastustaja ei parandanud kaebajate taotlusel 09.03.2023 andmete esitamise teatisega

ehitisregistris andmeid korteri soojusvarustuse ja soojusallika liigi kohta ning keeldus

kaebajate kahju hüvitamise nõude rahuldamisest, dtl 13).

10. Ringkonnakohus loeb ehitusregistri ja kinnistusregistri andmete ning poolte selgituste

alusel tuvastatuks järgmised asjaolud:

Xxx korterelamu võeti kasutusele 1976. aastal;

14.03.2001 sai korteri omanikuks Pärsti vald;

24.10.2007 sai korter kasutusloa eluruumina, soojusvarustuse liigiks on kaugküte;

2010. aastal lõpetati Xxx kortermajale võlgnevuse tõttu kaugkütte teenuse osutamine;

2015. a veebruaris korraldas Viljandi Vallavalitsus enampakkumise Xxx võõrandamiseks

ning 17.03.2015 tunnistati enampakkumise võitjaks Rannatennis OÜ;

14.04.2015 sai korteri omanikuks Rannatennis OÜ;

05.06.2015 omandasid korteriomandi kaasomanikena kaebajad;

2017. a veebruaris paigaldasid kaebajad korterile lokaalse kütte (õhksoojuspump);

10.01.2020 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri automaatse

paranduskande (nr 2011522/205012) järgi on eluruumis 10 soojusvarustuse liigiks kaugküte;

29.07.2022 esitasid kaebajad andmete esitamise teatise, mis 16.08.2022 vastustaja poolt tagasi

lükati;

09.03.2023 keeldus vastustaja lõplikult registriandmete parandamisest ning kaebajate kahju

hüvitamisest;

29.02.2024 aktsepteeris vastustaja Xxx korteriühistu ehitusteatise nr 11201/00985 kogu maja

ümberehitamiseks, mille käigus vahetatakse küttesüsteemi torustik ja paigaldatakse

kaasaegsed vesikütte radiaatorid ning soojavarustuse liigiks jääb kaugküte;

21.05.2024. a korraldusega nr 157 ei andnud Viljandi Vallavalitsus luba korteri nr 10

ümberehitamiseks, mille tulemusena eemaldatakse korteri tehnilistest näitajatest kaugküte,

märgitakse korteri soojusvarustuse liigiks lokaalküte, soojusallika liigiks soojuspump ning

energiaallika liigiks õhksoojus + elekter;

01.10.2024 on korteril uus omanik;

kehtivate ehitisregistri tehniliste näitajate järgi on korterelamu soojusvarustuse liigiks

kaugküte, soojusallika liigiks kaugküte ning energiaallika liigiks vedelkütus.

11. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju

rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei

oleks rikutud. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama kaebaja õiguste

rikkumise ja haldusorgani õigusvastase tegevuse. Kahju hüvitamist ei ole õigust nõuda, kui

isiku õigusi ei ole rikutud. Seega puudub alus hüvitisenõudeks ka juhul, kui halduse

õigusvastasel tegevusel on küll seos väidetava kahjuga, kuid halduse tegevus ei riku isiku

õigusi. Näiteks on selline olukord võimalik juhul, kus norm, millele isik tugineb, ei loo ega

kaitse isiku õigust, mille rikkumisest väidetav kahju tekkis (RKHKo 26.04.2012, 3-3-1-17-12,

p-d 7-8). RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb muu hulgas nõue tuvastada põhjuslik seos õigusvastase

tegevuse ja kahju vahel (vt RKHKo 26.04.2012, 3-3-1-17-12 p 7; 09.03.2010, 3-3-1-94-09, p

9; 16.03.2005, 3-3-1-93-04, p 11). Põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel

lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-st 4: isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg. Eeltoodu ei tähenda, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja

rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges

põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud VÕS § 127 lg 2 ja §

1045 lg 3 alusel – seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ei tule hüvitada

ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille

rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Normi kaitse-eesmärgiga hõlmamata

õigusi halduse õigusvastane tegevus ei riku (RKHKo 07.10.2015, 3-3-1-11-15, p 12).

12. Viljandi Vallavalitsuse 09.03.2023. a vastuses sisaldub nii keeldumine Xxx eluruumi

kohta ehitisregistris soojusvarustuse ja soojusallika liigi kohta andmed andmete esitamise

teatisega faktilise olukorraga vastavusse viia kui ka keeldumine kahju hüvitamise taotluse

rahuldamisest (dtl 13). Pooled ei vaidle selle üle, et ajal, mil kaebajad taotlesid vastustajalt

toimingu sooritamist, olid nad paigaldanud korterile lokaalse kütte õhksoojuspumba näol.

Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kuna korteri kütte liigiks kasutusloa järgi on

kaugkeskküte, oli tegemist küttesüsteemi ümberehitamisega. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu seisukohaga. 01.07.2015 jõustunud EhS § 4 lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine

ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad

oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist

samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus

paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi,

sealhulgas välisilmet. Korterelamule õhksoojuspumba paigaldamine toob ka juhul, kui see

mõjutab vaid ühte korterit, kaasa korterelamu tehnosüsteemi ning välisilme muutmise.

13. EhS määratleb juhud, mil kohalikku omavalitsust tuleb ehitamisest eelnevalt teavitada.

EhS § 35 lg 3 järgi on ehitusteatise esitamine nõutav seadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste

puhul. Nii on Lisa 1 järgi elamu, ehitisealuse pinnaga üle 60 m2, ümberehitamiseks vajalik

ehitusteatis ja ehitusprojekt1. EhS § 36 lg 1 kohaselt teavitatakse ehitamisest elektrooniliselt

ehitisregistri kaudu. Lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise

ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul

pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks

kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Seega tuli kaebajal esitada enne õhksoojuspumba

paigaldamist ehitusteatis ja ehitusprojekt. EhS § 47 lg 2 kohaselt tuleb kasutusteatis esitada,

kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt

on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded. EhS § 47 lg 4 järgi on kasutusteatise

esitamine nõutav EhS lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul. EhS § 48 lg 1 kohaselt teavitatakse

ehitise kasutamisest pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Seadustiku lisas 2

1 XXX korterelamu ehitisealune pind on ehitisregistri andmetel 575 m2.

nimetatud juhul tuleb koos kasutusteatisega esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati

(EhS § 48 lg 4). EhS Lisa 2 järgi tuli kaebajal esitada elamu, ehitisealuse pinnaga üle 60 m2,

ümberehitamisel selle kasutamiseks kasutusteatis ja ehitusprojekt.

14. Ehitisregistri põhimääruse (põhimäärus) § 31 lg 1 järgi kantakse andmed registrisse

andmeandja koostatud või talle esitatud alusdokumentides olevate andmete alusel, välja

arvatud § 32 lõigetes 3-5 nimetatud juhul, või infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu

andmepäringut esitades. Andmete registrisse kandmise alusdokumendid on ehitise või

ehitamisega seonduvad taotlused, teatised, load ja ettekirjutused, ehitise kui vallasasja

käsutamise või pärimise dokumendid ning ehitise kui vallasasja keelde ja areste käsitlevad

dokumendid (lg 2). Seega pidi kaebaja esitama ehitisregistris tehniliste andmete muutmiseks

ehitusteatise. Erandina sätestab põhimääruse § 31 lg 4, et andmed veevarustuse,

pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarustuse, energiaallika,

tualettruumi olemasolu ja liikide ning päikesepaneelide olemasolu kohta kantakse registrisse

registriparanduskande automaatkandega juhul, kui tehnosüsteemi olemasolu nähtub

võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust (lg 4). Pooled ei vaidle selle üle, et

õhksoojuspumba paigaldamine ei eeldanud lepinguid võrguvaldajaga, mistõttu

automaatkandega registriandmeid kaugkeskkütte kohta muuta võimalik ei olnud. Ühtlasi tuleb

olukorras, kus põhimäärus näeb ette leebemad nõuded kui EhS, lähtuda EhS-s sätestatud

nõuetest.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et andmeid ehitisregistris saanuks muuta

põhimääruse § 35 lõike 1 alusel. Põhimääruse § 35 lg 1 esimese lause järgi esitab andmeandja

ebaõigete või puudulike registriandmete korral registrile õiged andmed. Lõige 2 sätestab, et

registriparanduskandega parandatakse andmed juhul, kui andmete parandamise eelduseks ei

ole ehitusseadustikus nimetatud pädeva asutuse läbi viidavad menetlused ja tehtavad

toimingud, välja arvatud § 31 lõikes 4 sätestatud juhul. Viidatud sätted lisati põhimäärusesse

Vabariigi Valitsuse 20.06.2019. a määrusega nr 52 „Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a

määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmine“ (RT I, 28.06.2019, 9). Määruse eelnõu

seletuskirjas selgitatakse, et juhul, kui andmete parandamise eelduseks on kas ehitus- või

kasutusteatise esitamine või ehitus- või kasutusloa taotlemine, siis selliseid toiminguid teeb

või ehitusjärelevalvet teostab ehitusseadustikus nimetatud pädev asutus. Juhul kui pädev

asutus on otsustanud, et vajalik on kas teatise esitamine või loa taotlemine, siis vastutav

töötleja ehitisregistri andmeid ei paranda. Kuna kaebaja taotles 29.07.2022 ehitisregistri

andmete parandamist ilma kohaseid teatisi esitamata, ei leia ringkonnakohus, et vastustaja

keeldumine andmete muutmiseks olnuks nii 16.08.2022 kui ka 09.03.2023 keeldumiste ajal

õigusvastane.

16. Kaebajate väidete kohaselt asusid kortermaja elanikud paigaldama korteritesse

lokaalseid kütteseadmeid juba varem, pärast seda, kui 2010. aastal lõpetati Xxx kortermajale

kaugkütte teenuse osutamine. Ühtlasi müüs vastustaja korterit 2014. aastal andmetega, et

„elamu ei kasuta kaugkütet (kaugküttest eraldumine on seadustamata) ning korteri kütmise

peab lahendama ostja“ (dtl 206). Kaebajate arvates tulnuks lugeda see tehnosüsteemi

muutmiseks ning viia sellega seoses läbi Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse (EhSRS) § 28 kohane seadustamise menetlus, mida vastustaja aga ei teinud.

Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu.

17. Halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et EhSRS § 28 reguleerib

ehitustegevuse seadustamist, mis toimus enne 2003. aasta 1. jaanuari. Seega ei reguleeri

EhSRS § 28 kortermajas pärast 2010. aastat toimunud võimalikke ümberehitusi. Ka EhSRS

§-d 26-27 ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjassepuutuvad, sest reguleerivad ehitisregistrisse

kandmata ehitiste seadustamist ehk registrisse kandmist. Käesolevas haldusasjas ei ole

esitatud tõendeid Xxx korteri tehnosüsteemide ümberehituste kohta enne kaebajate poolset

ümberehitust. Vastustaja on kinnitanud, et kasutas korteri omanikuks olemise ajal korteris

sooja saamiseks elektriradiaatoreid. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et

elektriradiaatorite kasutamist ei saa tõlgendada sellise ehitustegevusena, mis vajanuks

ehitisregistris registreerimist.

18. Kuigi 2015. aastal avaldatud Viljandi Vallavalitsuse Xxx korteri enampakkumise teate

(dtl 206) järgi ei kasutanud elamu sel ajal kaugkütet ning kaugküttest eraldumine oli

seadustamata, ei saa ka sellest järeldada, et kaugküttest eraldumisele pidanuks eelnema või

järgnema muudatused ehitisregistris. Võlgnevuse tõttu kaugkütte teenuse osutamise

lõpetamine ei muuda iseenesest elamu tehnosüsteemi ja soojusvarustuse liiki. SW Energia OÜ

arendusjuhi 05.04.2024. a e-kirjas selgitatakse, et kuigi hoone ei ole pikemat aega

soojusenergiat tarbinud, ei ole kaugkütte lepingut lõpetatud, vaid hoone tarbimine on

peatatud. Samas märgitakse ka seda, et korteriühistu on otsustanud rekonstrueerida hoone ja

alustada uuesti kaugkütte tarbimist, mille kohta on sõlmitud eraldi kokkulepe SW Energia

OÜ-ga (dtl 173). Viimast kinnitab nii Viljandi Vallavalitsuse 24.01.2024. a alatise

ehituskomisjoni 24.01.2024. a protokoll nr 2-13/24/3 (dtl 176) kui ka 18.01.2024 korterelamu

ümberehitamise kohta esitatud ehitusteatis, millega nähakse mh ette küttesüsteemi muutmine

või terviklik asendamine. Vastustaja on ehitisteatise aktsepteerinud (dtl 237-257).

19. Perioodil 18.10.2009 kuni 08.06.2015 kehtis Pärsti Vallavolikogu 29.06.2006. a määrus

nr 222 „Kaugküttepiirkonna määramine“ (määrus nr 22), millega oli Xxx määratud

kaugküttepiirkonnaks. Ka Viljandi Vallavolikogu 20.05.2015. a määruse nr 743 § 2 lg 1 järgi

asus Xxxs kaugküttepiirkond. Määruse nr 22 § 4 järgi ei tohi tarbijapaigaldise omanik või

valdaja kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada, välja

arvatud juhul, kui: 1) korterelamutes kõigi omanike ühisotsuse alusel alternatiivkütte

kasutamiseks terve elamu eraldamiseks paragrahvis 5 ettenähtud korra kohaselt; 2) ehitis või

ehitiste kompleks, milles tarbijapaigaldis asub, tunnistatakse kasutus- või elamiskõlbmatuks;

3) alternatiivkütusena kasutatakse: maasoojust, päikeseenergiat, hüdroenergiat, tuuleenergiat,

biogaasi, puitu või elektrienergiat; 4) tarbijapaigaldise võrgust eraldamine ei kahjusta võrgus

olevate teiste tarbijapaigaldiste omanike huve. Määruse nr 22 § 5 näeb ette võrgust eraldumise

korra, milleks tuleb lg 1 järgi esitada vallavalitsusele ja võrguettevõtjale läbivaatamiseks ja

otsustamiseks taotlus kaugküttest loobumise kohta (p 1), ehitises paikneva ühisomandis oleva

tarbijapaigaldise kõigi omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise, alternatiivküttele

ülemineku ja planeeritava kütteliigi kohta (p 2) ning eskiisprojekti, millest nähtub ehitise uue

küttesüsteemi põhimõtteline lahendus, kasutatav kütteliik ja mille on heaks kiitnud kõik

ehitise omanikud (p 3). Määruse nr 22 § 5 lg 6 nägi ette, et korterelamus üksiku korteri

eraldumine küttesüsteemist ei ole lubatud. Ehitusloata võrgust varem eraldatud korterite

omanikud peavad kas taastama endise olukorra või seadustama omavolilise ümberehituse 1.

oktoobriks 2007 (lg 5).

20. Vastustaja enampakkumise teate (dtl 206) järgi oli kaugküttest eraldumine seadustamata,

millest saab järeldada, et xxx korterelamus ei olnud määruse nr 22 kohast kaugküttest

eraldumist toimunud. Viljandi vald on 14.03.2024. a vastuses kaebusele kinnitanud, et

korteriomanike ühisus ega korteriühistu ei ole Viljandi Vallavalitsuse poole kaugküttevõrgust

eraldumise taotlusega pöördunud. Ka kinnitas vastustaja halduskohtumenetluses, et ta ei ole

enne kõnealuse korteri müüki selle küttesüsteemi ümber ehitanud, esitades selle kohta

tõendina ka pildid (dtl 126). Kuna käesolevas haldusasjas seonduvad ainsad tõendid Xxx

2 RT IV, 12.06.2012, 19.

3 RT IV, 06.06.2015, 5, jõustus 09.06.2015.

korteri tehnosüsteemi ümberehitamisest kaebaja poolt õhksoojuspumba ehitamisega, puudub

ringkonnakohtul alus tuvastada, et võimalik küttesüsteemi ümberehitus oli toimunud ning

pidanuks olema seadustatud veel enne kaebajate ehitustegevust.

21. Eeltoodust tulenevalt ei leia ringkonnakohus, et vastustaja oleks ehitisregistri andmete

muutmisest keeldumisega rikkunud põhimääruse või EhSRS sätteid. Seega ei saa järeldada ka

seda, et vastustaja takistas seeläbi kaebajatel realiseerimast põhiseaduse §-st 32 tulenevat

õigust enda omandit käsutada, põhjustades sellega eluruumi väärtuse vähenemise. Kuna

vastustaja tegevuses õigusvastasust ei esine, ei hinda ringkonnakohus lähemalt kaebajate

väiteid kahju tekkimise ning vastustaja keeldumise ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku

seose ega ka vastustaja vastuväidet kaebajate poolt esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata

jätmise kohta.

22. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.04.2024. a otsus

muutmata.

23. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude taotluse kantud õigusabikulude osas

summas 1098 eurot (koos käibemaksuga), mis koosnes asja materjalidega tutvumisest ja

istungiks ettevalmistamisest ning esindamisest ringkonnakohtu istungil.

24. Riigikohtu pikaaegse kohtupraktika kohaselt on halduskohtumenetluses kantud

haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine õigustatud vaid juhul, kui kohtuasjas

vaieldavad küsimused väljuvad haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Kaebajalt

haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkust on Riigikohus piiranud ka

mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla

proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon,

kaebaja majanduslik olukord jne, kuid arvestanud ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid,

näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras

(RKHKo 26.04.2010, 3-3-1-9-10, p 14). Oma põhiülesannete täitmise raames antud

haldusakti õiguspärasuse kasuks peab haldusorgan suutma kohtus argumenteerida ilma välise

õigusabita, isegi kui haldusakti andmisega seostusid keerukamad õigusküsimused (RKHKo

15.01.2024, 3-21-150, p 37).

25. KOKS § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas muu

hulgas elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, kui need ülesanded ei

ole seadusega antud kellegi teise täita. EhS 4. ja 5. peatüki järgi on kohalik omavalitsus pädev

asutus, kellele esitatakse ehitis- ja kasutusteatised. Ka teostab kohaliku omavalitsuse üksus

riiklikku järelevalvet, kontrollides ehitamise teatise või ehitusloa ning kasutusteatise või

kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust (EhS § 130 lg 2 p-d 3,

4) ning kandes andmeandjana vastavaid andmeid ehitisregistrisse (ehitisregistri põhimääruse §

32). Ehitisregistris andmete parandamata jätmisest võrsunud vaidluste lahendamine ei välju

seetõttu ringkonnakohtu hinnangul kohaliku omavalitsuse põhitegevuse raamidest, mistõttu

tuleb jätta vastustaja taotlus kaebajatelt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Seega

jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)