3-24-2884/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2884

Haldusasi

Xi kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.09.2024 korralduse nr

592 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

ja nende esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindaja Anti Pärtel

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

20.03.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. X esitas 17.05.2024 projekteerimistingimuste taotluse nr 2411002/04177 Keila Vallavolikogu

21.06.2002 otsusega nr 276/0602 kehtestatud Kloogaranna küla Lahepere maaüksuse

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) täpsustamiseks Muuli tee 5 katastriüksusele

(katastritunnus 29501:007:0592) reovee kohtkäitlusrajatise heitvee immutamisvõimalusega

lahenduse rajamiseks.

2. X esitas 12.07.2024 seisukohad Lääne-Harju Vallavalitsuse projekteerimistingimuste andmisest

keeldumise eelnõule.

3. Lääne-Harju Vallavalitsus keeldus 17.09.2024 korraldusega nr 592 projekteerimistingimuste

andmisest Lahepere maaüksuse detailplaneeringuga kehtestatud tingimuste täpsustamiseks Muuli

tee 5 katastriüksuse reoveekäitluslahenduse osas.

Antud piirkonda ei ole võimalik projekteerimistingimustega ette näha heitvee

immutamisvõimalusega reovee kohtkäitlusrajatise ehitamist, kuna tegemist oleks detailplaneeringu

lahenduse olemusliku muutmisega. Kuna ehitus- ja eesvoolutingimused on kogu piirkonnas

ühesugused ja kõikides piirkonnas koostatud detailplaneeringutes on reoveekäitlus lahendatud

kogumismahutitega, ei ole reoveelahenduse muutmist võimalik planeerida väikeste osade kaupa.

Üheski detailplaneeringus ei ole kaasnevate mõjudega arvestatud ning üksikute kruntide kaupa

lahendust muutes ulatuksid need mõjud nii väljapoole kinnisasjade piire, kui ka väljapoole

detailplaneeringute alade piire. Põhjavesi on peamine joogiveeallikas, mistõttu on selle hea

seisundi säilitamine olulise tähtsusega. Juhul, kui soovitakse muuta detailplaneeringu lahendust,

peab käsitlema vähemalt tervet planeeringuala. Muuli tee 5 katastriüksuse osas ei ole

ehitusseadustikus (EhS) antud võimaluse tingimused täidetud projekteerimistingimuste alusel

detailplaneeringuga kehtestatud tingimuste täpsustamiseks.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 20.10.2024 Xi kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.09.2024

korralduse nr 592 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks väljastada taotletud

projekteerimistingimused.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja ei ole vastanud vaidlustatud korralduses kaebaja esitatud korralduse eelnõu

seisukohtadele. Korraldus on põhistamata ning korralduse seisukohad on subjektiivsed, ilma

viideteta.

6. Kaebaja taotluse menetlus oli põhjendamatult pikk.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Keila Vallavolikogu kehtestas

21.06.2002 otsusega nr 276/0602 Kloogaranna külas Lahepere maaüksuse detailplaneeringu.

Kloogaranna küla Muuli tee 5 katastriüksus on detailplaneeringu krundijaotusplaanil näidatud

krunt 25 all. Punktis 2.2 nimetatud detailplaneeringu seletuskirja lehekülgedel 12 ja 13, p 6

„Veevarustus ja kanalisatsioon“, alapunktis „Kanalisatsioon“ käsitletakse planeeringuala

kanalisatsiooni lahendust. Planeering nägi ette piirkonda perspektiivseks reoveekäitluse

lahenduseks ühiskanalisatsioonilahenduse. Kuna juba detailplaneeringu koostamise ajal oli

negatiivse stsenaariumi võimalus, et ühiskanalisatsiooni realiseerimine ei õnnestu, siis analüüsiti

planeeringute mahus ka alternatiivseid võimalusi. Planeeringus leiti, et piirkonna ebasoodsaid

ehitus- ja eesvoolutingimusi arvestades on reoveekäitlus võimalik lahendada kogumismahutite

baasil. Reovee kogumiseks soovitatakse kasutada vettpidavaid mahuteid, mille maht vastaks 10-20

päevasele hoonest kanaliseeritavale reoveekogusele, s.o 5-10 m3.

8. Kaebaja väide, et veeseadus (VeeS) ja Lääne-Harju valla reovee kohtkäitlust ja äravedu

reguleeriv eeskiri lubavad väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, rajada

omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid ei ole olemuslikult vale, kuid tegemist on

õigusaktidega, mis annavad üldised suunised ja käitumisreeglid. Reovee kohtkäitlusrajatiste

paigaldamine ja rajamine saab toimuda vaid ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende rakendusaktide

kohaselt. EhS-i kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse

õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas selle vastavuse planeeringule (EhS § 19 lg 1p 1).

Samuti peab kohalik omavalitsus tagama, et ehitis vastaks detailplaneeringule,

projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või

ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Seega on kohalikul

omavalitsusel kohustus järgida kehtivaid planeeringuid (planeerimisseadus- PlanS § 4 lg 2 p 6),

sest planeering on haldusakt ja kehtiv haldusakt on siduv, s.h planeeringu seletuskiri, mis

moodustab kõikide planeeringu dokumentidega koos ühtse terviku.

9. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et detailplaneeringujärgse reovee kohtkäitlusrajatise

muutmine-

kogumismahuti

asendamine

heitvee

immutamisvõimalusega

reovee

kohtkäitlusrajatisega ei ole kehtiva planeeringu olemuslik muutmine. Planeeringute puhul tuleb

arvestada õiguskindluse põhimõttega, eriti kui planeeringut on asutud juba realiseerima. See

tähendab, et kõik huvitatud isikud võivad eeldada, et detailplaneeringus olevate tingimustega

arvestatakse kõigis järgnevates menetlustes ja planeeringus kokkulepitud tingimusi järgitakse (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 5.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 12). Kuigi Riigikohtu lahendis on

praegusest asjast natuke erinev olukord, on siiski olukorrad võrreldavad. Võib nõustuda, et aja

jooksul võivad, eelkõige just vanemate planeeringute osas, asjaolud muutuda ja tekib vajadus

planeeringu täpsustamiseks. Vaatamata sellele on kohustus arvestada planeeringuga ja ei ole õigust

kokkulepitut moonutada. Planeeringut saab muuta vaid õiguspärase haldusaktiga.

10. Kui planeering ei ole mingis osas enam aja- või asjakohane või soovitakse seda täpsustada või

muuta, siis tuleb PlanS-s ettenähtud korras algatada kas planeeringu muutmine, osaline või

terviklik kehtetuks tunnistamine või siis EhS sätestatud projekteerimistingimuste menetlus.

Seejuures tuleb arvestada, et EhS § 27 kohaselt antavad detailplaneeringut täpsustavad

projekteerimistingimused on erandlik võimalus.

11. Detailplaneeringu ülesanne on kõigi muude tingimuste kõrval ka müra-, vibratsiooni-,

saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine

(PlanS § 126 lg 1 p 12). Vaadeldavas detailplaneeringus leiti, et piirkonna ebasoodsaid ehitus- ja

eesvoolutingimusi arvestades on reoveekäitlus võimalik lahendada ainult kas ühiskanalisatsiooni

või alternatiivselt kogumismahutite baasil. EhS § 27 alusel saab projekteerimistingimusi anda vaid

piiratud juhtudel. Kuigi Kloogaranna küla Lahepere maaüksuse detailplaneeringu kehtestamisest

on möödunud üle 5 aasta (EhS § 27 lg 1 p 1), siis tohib projekteerimistingimustega käsitleda vaid

seaduses loetletud aspekte (EhS § 27 lg 4) ja tuleb tagada, et planeeringut ei muudeta olemuslikult

(EhS § 27 lg 3). Projekteerimistingimustega on võimalik vaid asjakohasel juhtumil täpsustada

hoone või rajatise detailplaneeringus käsitletut ja EhS § 27 lõikes 4 toodud lubatavate tegevuste

nimekiri on antud ammendava loeteluna. Nimetatud loetelus puudub võimalus, et ehitist teenindav

rajatis asendatakse funktsionaalselt teistsuguste omadustega ehitisega (kogumismahuti asendamine

heitvee immutamisvõimalusega reovee kohtkäitlusrajatisega). EhS § 27 lõike 4 punkti 5 kohaselt

on võimalik vaid täpsustada maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku

asukohta. Seega, kuna projekteerimistingimustega ei ole võimalik planeeringuala ühe kinnistu

raames ehitist teenindavat rajatis asendada funktsionaalselt teistsuguste omadustega ehitisega, siis

on tegemist detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemusliku muutmisega, mida ei

ole võimalik lahendada projekteerimistingimustega.

12. Kui planeering ei ole enam aja- või asjakohane, siis tuleb seaduses ettenähtud korras algatada

kas planeeringu muutmine või kehtetuks tunnistamine (s.h osaline). Käesoleval juhul võib selliseks

muutmise argumendiks olla reoveelahenduse muutmine planeeringualal. Kaebajale on selgitatud, et

reoveelahenduse muutmist ei ole võimalik planeerida väikeste osade kaupa, detailplaneeringus ei

ole arvestatud kaasnevate mõjudega, sest kruntide kaupa lahendust muutes ulatuksid need mõjud

nii väljapoole kinnisasjade piire kui ka võimalik, et väljapoole detailplaneeringu ala piire. VeeS §

124 lg 2 sätestab, et reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus puudub

ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning

korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas

määratud purgimissõlme. Sama paragrahvi lõige 6 möönab, et väljaspool reoveekogumisala, kus

puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada ka omapuhasti, kuid see eeldab eelnevalt olemasoleva ja

perspektiivsele olukorrale vastavate keskkonnatingimuste eelnevat analüüsi, mis selgitab välja

piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused ja analüüsib ning annab suunised kogu piirkonna reovee

kohtkäitluse terviklahenduse koostamiseks. Kanalisatsiooniehitis peab vastama keskkonnaministri

31.07.2019 määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded

ning kanalisatsiooniehtiste kuja täpsustatud ulatus“.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. PlanS § 126 lg 1 punktid 5

ja 12 näevad detailplaneeringu ülesannetena ette ehitise ehituslike tingimuste määramise ning

müra, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate

nõuete seadmise. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale kuuluva kinnistu osas kehtib

Keila Vallavolikogu 21.06.2002 otsusega nr 276/0602 kehtestatud „Kloogaranna külas Lahepere

maaüksuse detailplaneering“ (dtl 32). Vaidlusalune Kloogaranna küla Muuli tee 5 katastriüksus

(katastritunnus 29501:007:0592) on detailplaneeringu krundijaotusplaanil näidatud krundi 25 all

(dtl 56). Vaidluse esemeks on asjaolu, et vastustaja keeldus projekteerimistingimuste andmisest

Lahepere maaüksuse detailplaneeringuga kehtestatud tingimuste täpsustamiseks Muuli tee 5

katastriüksuse reoveekäitluslahenduse osas. Kaebaja leiab, et kogumismahuti purgimisteenuse hind

Lääne-Harju vallas on ebamõistlikult kõrge, mistõttu soovib vahetada reoveekäitluslahendust.

14. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 6 „Veevarustus ja kanalisatsioon“, alapunkt

„Kanalisatsioon“ (dtl 47) käsitletakse planeeringuala kanalisatsiooni lahendust. Planeering nägi ette

piirkonda perspektiivseks reoveekäitluse lahenduseks ühiskanalisatsioonilahenduse. Planeeringus

leiti, et piirkonna ehitus- ja eesvoolutingimusi arvestades on reoveekäitlus võimalik lahendada

kogumismahutite baasil. Reovee kogumiseks soovitatakse kasutada vettpidavaid mahuteid, mille

maht vastaks 10-20 päevasele hoonest kanaliseeritavale reoveekogusele, s.o 5-10 m3.

15. EhS 19 lg 1 p 1 sätestab, et omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise

vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas selle vastavuse planeeringule. Lääne-

Harju Vallavolikogu 31.08.2021 määruse nr 12 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ § 1 lg 2

kohaselt toimub reovee kohtkäitlusrajatiste paigaldamine ja rajamine ehitusseadustiku, veeseaduse

ja nende rakendusaktide kohaselt. Nõuet, et elamu ehitamisel tuleb kanalisatsiooni liigina kasutada

ühiskanalisatsiooni, võib käsitleda ehitusliku tingimusena. Samuti on nõue saasteriski vähendav ja

keskkonnatingimusi tagav. PlanS § 4 lg 2 p 6 järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanne kehtestatud

planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase

tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist. Seega on õigus vastustajal, et kohalik

omavalitsus ei tohi eirata kehtestatud (detail)planeeringuid.

16. EhS § 27 lg-s 1 on sätestatud alused, millal võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev

asutus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti

koostamiseks projekteerimistingimusi. Kloogaranna küla Lahepere maaüksuse detailplaneeringu

kehtestamisest on möödunud üle 5 aasta (EhS § 27 lg 1 p 1). EhS § 27 lg 4 järgi täpsustatakse

projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus

käsitletud: 1) kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või büroohoone

kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad

sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud; 2) hoonestusala tingimusi,

sealhulgas hoonestusala suurendamist, vähendamist, keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem

kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest; 3) kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist,

kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest; 4) arhitektuurilisi, ehituslikke

või kujunduslikke tingimusi; 5) maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku

asukohta; 6) ehitusuuringu tegemise vajadust; 7) haljastuse, heakorra või liikluskorralduse

põhimõtteid; 8) planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud

ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel et ei muutu planeeringualale esialgselt antud

ehitusõigus. Nimetatud paragrahvist ei tulene võimalust ehitist teenindava rajatise asendamiseks

(kogumismahuti asendamine heitvee immutamisvõimalusega reovee kohtkäitlusrajatisega). Seega

on tegemist detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemusliku muutmisega, mida ei

ole võimalik lahendada projekteerimistingimustega.

17. VeeS § 124 lg 2 järgi peab reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus

puudub ühiskanalisatsioon, reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning

korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas

määratud purgimissõlme. Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib

rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid (VeeS § 124 lg 6).

Kanalisatsiooniehitis peab vastama keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitiste

kuja täpsustatud ulatus“ 2. peatükis sätestatud tingimustele. Paragrahvis 3 on sätestatud täpsemad

nõuded reoveepuhasti asukoha valikule. Eelnevaid sätteid aluseks võttes on õigus vastustajal, et

omapuhasti rajamine eeldab olemasoleva ja perspektiivsele olukorrale vastavate

keskkonnatingimuste analüüsi, mis selgitab välja piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused ning

annab suunised kogu piirkonna reovee kohtkäitluse terviklahenduse koostamiseks. Üksikutel

kinnisasjadel reovee lahendust muutes, ulatuvad mõjud kinnisasja piiridest kaugemale. Kaebaja

nõustub ka ise, et vastavate uuringute tegemine on vajalik, kuid ei nõustu sellega, et kaebaja on

kohustatud vastavad uuringud tegema.

18. Vastustaja tõi õigesti välja, et praeguse olukorra lahenduseks on kehtiva detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamine (muutmine), kuna ka PlanS § 140 seletuskiri täpsustab, et detailplaneeringu

osalisel kehtetuks tunnistamisel on sisuliselt tegemist detailplaneeringu muutmisega. Vastustaja

nõustus vaidlustatud haldusaktis, et suurema piirkonna uuringute koostamine ei ole üksiku eraisiku

kohustus. Vastustaja kinnitas, et valla eelarves puudub raha elamupiirkondade arendamiseks.

Praegusel juhul kohaldub PlanS § 128 lg 2, mille järgi ei algatata detailplaneeringut, kui

planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise,

koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu

koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Seega ei ole õigusvastane vastustaja

keeldumine vastava uuringu koostamiseks.

19. Õige on kaebaja viide, et Lääne-Harju valla reovee kohtkäitlust ja äravedu reguleeriv eeskiri

lubab väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, rajada omapuhasti või

kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. Samas peab vastav võimalus ühtima ka teiste

õigusaktidega, sh detailplaneeringuga.

20. Vaidlustatud haldusakt vastab haldusmenetluse seaduse § 54 ja § 56 nõuetele määral, et see ei

too kaasa haldusakti tühistamist. Kaebajale on antud võimalus esitada omapoolsed seisukohad

haldusakti eelnõule (dtl 14) ning kaebaja seisukohtadele on haldusaktis ka vastatud. Välja on

toodud põhjendused, miks vastustaja leiab, et projekteerimistingimusi ei ole võimalik väljastada.

Asjaolu, et kaebaja ei nõustu põhjenduste sisuga, ei tähenda motiveerimiskohustuse rikkumist (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 20.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-87-13). Vastustaja tugines

vaidlustatud korralduses EhS § 32 p-le 6, mis ei ole kohtu hinnangul asjakohane. EhS § 31 lg 4 p 1

käsitleb projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamist asutusega, kelle seadusest tulenev

pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks

vastavaid kooskõlastusi küsinud. Eeltoodu ei pea siiski tooma kaasa vaidlusaluse haldusakti

tühistamist, kui alus keeldumiseks oli EhS § 32 p 4 järgi olemas.

21. Kaebaja heidab vastustajale ette haldusmenetluse liigset pikkust. Kaebaja esitas

projekteerimistingimuste taotluse 17.05.2024 (dtl 5). EhS § 31 lg 2 järgi koostab pädev asutus

projekteerimistingimuste eelnõu, korraldab selle kohta eelkõige elektroonilise arvamuste kogumise

ja eelnõu kooskõlastamise ning annab projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse

esitamise päevast arvates. Kui pädev asutus otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena,

antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus

annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Vaidlustatud haldusakt

anti välja 17.09.2024. Seega on ületatud seaduses sätestatud tähtaega. Samas kui eelnevat lugeda

rikkumiseks, ei tooks see kaasa vaidlustatud korralduse tühistamist, kuivõrd vastustajal tuleks vastu

võtta samasugune otsus (vt HMS § 58).

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)