3-25-352/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-352

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotluse esitaja X

Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave

Kasvandik

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1).

Sekretäril saata määrus taotlejale ja vastustajale (esindaja kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X paigutati 31.10.2023 Viru Vanglast Tallinna Vangla avavanglasse. Tallinna

Vangla avavangla juhi 13.01.2025 käskkirjaga nr 6-1/1-25/110 paigutati X

distsiplinaarmenetluse ja võimaliku kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise menetluse ajaks

Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse. 06.02.2025. a käskkirjaga nr 1-25/1-3/28 tunnistati X

süüdi vangistusseaduse (VangS) § 671 lg 1 rikkumises ja teda karistati distsiplinaarkorras

kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamisega katseajaga kolm kuud.

2. Tallinna Vangla 12.02.2025. a käskkirjaga nr 6-1/1-25/244 otsustati X paigutada tagasi

Viru Vangla kinnisesse vanglasse (vt digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 24).

3. X esitas 12.02.2025 Tallinna Vanglale taotluse alustada kinnipeetava menetlust taotleja

karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vanglas (vt dtl 27).

4. X esitas 12.02.2025 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vanglasse

ümberpaigutamise peatamiseks kuni taotleja 12.02.2025 pöördumise lahendamiseni.

5. Tallinna Halduskohtu 13.02.2025 kohtunõudega paluti Tallinna Vanglal esitada

seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 19.02.2025.

6. Tallinna Vangla palub oma vastuses jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata või

läbivaatamise korral rahuldamata järgmistel põhjustel.

3-25-352

X esitas 12.02.2025 Tallinna Vanglale taotluse enda Tallinna Vanglasse jätmiseks, kuid vaiet

Tallinna Vangla 12.02.2025 käskkirja nr 6-1/1-25/244 peale esitatud ei ole. Seega tuleks

esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

X tagasi paigutamine Viru Vanglasse ei too kaasa selliseid tarbetult koormavaid tagajärgi,

mida hiljem kõrvaldada ei ole võimalik. Kui X enda ümberpaigutamise vaidlustab ja peaks

selguma, et tema ümberpaigutamine ei ole olnud õiguspärane, siis on võimalik teda Viru

Vanglast Tallinna Vanglasse uuesti ümber paigutada. Tallinna Vangla siiski sellisel vaidlusel

edulootust ei näe.

Taotleja väide, et ta peaks täitmisplaani alusel viibima oma elukohajärgses vanglas, milleks

on Tallinna Vangla, ei ole täpne. X kannab vanglakaristust kohtuotsuse alusel, mis jõustus

27.09.2016. Riskihindamise kohaselt on X kõrgohtlik. Täitmisplaani kuni 14.10.2018

kehtinud redaktsiooni § 5 lg 1 punkti 4 kohaselt tuli kinnipeetavad, kes elukoha järgi kuulusid

Tallinna Vanglasse paigutamisele, kuid kes riskihindamise tulemusel on kõrg- või üliohtlik,

paigutada Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse sõltuvalt vangla koormusest. Hetkel kehtiva

täitmisplaani § 236 lg 2 kohaselt kinnipeetav, kes on 2018. a 15. oktoobriks täitmisplaani

alusel paigutatud vanglasse vangistuse täideviimiseks, jätkab karistuse kandmist samas

vanglas. X kandis enne avavanglasse paigutamist karistust Viru Vanglas ja ta tuleb

täitmisplaani § 20 lg 1 kohaselt sinna ka tagasi paigutada. Kinnipeetava huvidest lähtuvalt

täitmisplaani § 5 lg 1 p-st 4 erandi tegemine eeldaks mingisuguseid väga kaalukaid erilisi

asjaolusid (vt Tartu Halduskohtu 11.10.2013 lahend nr 3-13-1548, p 23). Selliseid asjaolusid

ei esine.

Vangiregistri andmetel on Xi Viru Vanglas külastanud ema ja õde ning pereliikmed on käinud

regulaarselt nii lühi- kui ka pikaajalistel kokkusaamistel. Vangistuse kandmise asukoht ei ole

lähedastel kokkusaamistel käimist takistanud. Tallinna Vangla avavanglas viibimise ajal ei ole

kinnipeetaval ühtegi lühiajalist kokkusaamist toimunud ja väljasõitudel on ta käinud üksnes

õe juures, kes elab Kambja vallas Tartumaal. Vanglale teadaolevalt elab ka X vanaema,

kellega ta on väljasõitudel olles kohtunud, Otepääl. Tartu- ja Valgamaalt ei ole Viru

Vanglasse kokkusaamisele käimine küll ebamugavam ega kulukam, kui Tallinna Vanglasse

käimine. Oluline on märkida, et lisaks kokkusaamistele on ka muid võimalusi lähedastega

suhtlemiseks ja peresidemete hoidmiseks. X saab lähedastele kirjutada, helistada ja nüüd on

vanglatel ka võimalik tehnilise võimekuse olemasolul võimaldada kinnipeetavatel

pereliikmetega ka videokõnesid teha.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille

kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.

Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema

ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu

22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3). Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse

eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja

kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

8. Vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused on järgmised: 1)

vaidemenetlus ei ole veel lõppenud; 2) taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus; 3) vaie ja

2(3)

3-25-352

võimalik tulevikus esitatav kaebus ei oleks ilmselgelt perspektiivitud ning 4) ei esine

ülekaalukaid avalikke ega kolmanda isiku huve.

9. Kohus nõustub küll vanglaga osas, et X ei ole esitanud vanglale avaldust, mis oleks

pealkirjastatud kui vaie. Samas tuleb haldusorganil välja selgitada avaldaja tegelik tahe.

Seetõttu ei ole käesoleval juhul ilmselge, et 12.02.2025 pöördumise algatada menetlus

avaldaja jätmiseks Tallinna Vanglase, ei tuleks käsitleda vaidena HMS § 71 lg 1 tähenduses.

Ka juhul, kui tegemist on puudustega vaidega, siis tuleb võimaldada vaide esitajal puudused

kõrvaldada (vt HMS § 78). Haldusorgani ülesanne on välja selgitada, kas kinnipeetav on

soovinud esitada vaide või muu avalduse.

10. Küll aga nõustub kohus vanglaga, et esialgse õiguskaitse rahuldamiseks alust pole. Esmalt

on vastustaja õigesti märkinud, et avaldaja paigutamine Viru Vanglasse ei too kaasa

pöördumatuid tagajärgi ega välista hilisemalt avaldaja paigutamist uuesti Tallinna Vanglasse.

Ühtlasi ei tooks Viru Vanglasse paigutamine kaasa takistusi lähedastega suhtlemisel. Esmalt

on vahemaad Eesti piires sedavõrd väiksed, et Viru Vanglasse paigutamine ei halvendaks

avaldaja võimalusi lähedastega suhelda. Kinnipeetaval on võimalus suhelda nii telefoni- kui

ka kirja teel (VangS § 28). Samuti on võimalik lähedastel külastada kinnipeetavat vanglas.

Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

11. Eeldusel, et kaebaja on soovinud vaidlustada 12.02.2025 käskkirja, ei oleks selline kaebus

ka perspektiivikas.

12. Tulenevalt täitmisplaani § 20 lg-st 1 paigutatakse kinnipeetav ümber sellesse kinnisesse

vanglasse, kust ta avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutati. Nähtuvalt

12.02.2025 käskkirjast nr 6-1/1-25/244 paigutati X Tallinna Vanglasse Viru Vanglast. Seda

kinnitab esialgse õiguskaitse taotluses ka X. Eelnevast tulenevalt on ekslik avaldaja väide, et

ta peaks täitmisplaani järgi viibima oma elukoha järgses vanglas, milleks avaldaja hinnangul

on Tallinna Vangla. Ümberpaigutamine toimub vanglasse, kust isik avavanglasse või kinnise

vangla avavanglaosakonda paigutati.

13. Usutavad ei ole avaldaja väited, et ümberpaigutamisel Viru Vanglasse halvenevad tema

suhted lähedastega, kuivõrd Saaremaalt on väga kauge avaldajat külastada. Vastustaja on

vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele selgitanud, et Tallinna Vangla avavanglas viibimise

ajal ei ole kinnipeetaval ühtegi lühiajalist kokkusaamist toimunud ja väljasõitudel on ta

käinud üksnes õe juures, kes elab Tartumaal; vanglale teadaolevalt elab avaldaja vanaema,

kellega avaldaja on väljasõitudel olles kohtunud, Otepääl. Kohus nõustub vastustajaga, et

Tartu- ja Valgamaalt ei ole Viru Vanglasse kokkusaamisele käimine märkimisväärselt

ebamugavam ega kulukam, kui Tallinna Vanglasse käimine.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

15. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)