2-24-18770/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja, A M (isikukood xxx) ja kostja, S M (isikukood xxx) vahel sõlmitud Kostja kohustub hagejale tasuma alates 01.01.2025 igakuist elatist 20 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-24-18770/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hageja, A M (isikukood xxx) ja kostja, S M (isikukood xxx) vahel sõlmitud Kostja kohustub hagejale tasuma alates 01.01.2025 igakuist elatist 20 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Kohtujurist
Anna-Mariel Kink
Määruse tegemise aeg ja koht
17.02.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-18770
Tsiviilasi
A M hagiavaldus S M vastu elatise saamise nõudes
Menetlusosalised (pooled) ja
nende esindajad
Hageja: A M (isikukood xxx), seaduslik esindaja xxx
Kostja: S M (isikukood xxx)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja, A M (isikukood xxx) ja kostja, S M (isikukood xxx) vahel sõlmitud
kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1. Kostja kohustub hagejale tasuma alates 01.01.2025 igakuist elatist 20 eurot.
1.2. Alates maikuust 2025 kohustub kostja tasuma hagejale igakuist elatist 50 eurot
kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.
Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. Hageja esitas 11.12.2024 (täiendatud 21.01.2025) Harju Maakohtule hagiavalduse kostja
vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja bioloogiline vanem. 21.10.2019
kohtumäärusega tsiviilasjas xxx on lapse eestkostjaks määratud xxx. Praegusel hetkel elab
2-24-18770
alaealine hageja asenduskodus xxx aadressil. Peale kohtumääruse tsiviilasjas xxx jõustumist
ei maksnud lapse ema lapsele elatist. Hageja soovib kostjalt saada elatist miinimumsummas
alates 01.01.2025.
2. Menetluse käigus on pooled jõudnud kompromissini. Pooled esitasid 17.02.2025 kohtule
poolte vahel digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu, milles paluvad kohtul kompromiss
kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse
otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt
TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab
asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
4. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus
heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita.
Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete
ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole
alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud
teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest
poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei
ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
5. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3
kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei
ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, milles pooled kompromissis kokku ei
leppinud, poolte endi kanda.
6. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole
kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud ega välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.
Maarja-Liis Lall
Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
2 (2)