2-18-7954/85 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7954

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi

H.Mi ja I.Wi vastu ühisvara jagamiseks

täitemenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn;

e-post kohtumenetlus@emta.ee), esindaja Darja Pulkina

Kostja I H.M (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Kostja II I.W (isikukood XXX, elukoht xxx; e-post xxx;

xxx), lepinguline esindaja Jüri Urb

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lõpetada H.Mi ja I.Wi ühisomand kinnisasja asukohaga XXX, Tallinn

(registriosa nr xxxxx) suhtes selle müügiga avalikul enampakkumisel ning jagada

müügist laekuv raha H.Mi ja I.Wi vahel võrdsetes osades.

3. Jätta menetluskulud H.Mi ja I.Wi kanda. Jätta Eesti Vabariigi menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu.

4. Toimetada kohtuotsus H.Mile kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu (hageja) esitas 22.05.2018 hagi H.Mi

(kostja I) ja I.Wi (kostja II) (ühiselt kostjad) vastu ühisvara jagamiseks täitemenetluses.

Hageja taotleb, et kohus lõpetaks kostjate ühisomandi korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn

(registriosa nr xxxxx) suhtes ning jagaks ühisvara, müües nimetatud kinnisasja täitemenetluse

seadustikus sätestatud avaliku enampakkumise korras ja jagades saadava raha kostjate vahel

võrdsetes osades.

Hagiavalduse kohaselt on seisuga 14.05.2018 kostja I maksuvõlg 152 101,54 eurot, millele

lisandub arvestuslik intress. Põhivõlg koosneb käibemaksust 31 344,81 eurot, tollimaksust 24

361,17 eurot ja tubaaktsiisist 96 395,56 eurot ning on määratud maksuotsustega nr 12.2-

3/030509-2 ja 12.2-3/039788-2. Kuna kostja I ei ole tasunud hagejale maksuvõlga seaduses

sätestatud tähtpäevaks, on maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 alusel

alustanud võla sundkorras sissenõudmist.

Maksuhaldur väljastas 20.05.2015 ja 01.06.2015 korraldused AS-ile SEB Pank pangakonto

arestimiseks ja pöördus maksuvõla sissenõudmiseks 18.06.2015 täitmisavaldusega nr 13-

19/1871 kohtutäituri poole, kuna maksuhalduri täitetoimingute tulemusena ei õnnestunud

kostjalt I maksuvõlga sisse nõuda. Täitemenetluse kestel on maksuhalduri nõude katteks

laekunud 0 eurot. Maksuhaldurile ja kohtutäiturile teadaolevalt ei oma kostja I lahusvara,

millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Seega ei kaasne sissenõude pööramise võimatusega

kostja I lahusvarale ka tulevikus maksuhalduri nõude täielikku rahuldamist.

Rahvastikuregistri andmetel olid kostja I ja kostja II abielus 20.12.1985 kuni 22.06.2009.

Abieluvararegistri kohaselt puudub kostjatel abieluvaraleping.

Eesti Väärpaberikeskuse andmetel ei kuulu kostjatele väärtpabereid. Elektroonilise

kinnistusraamatu registri kohaselt on kostja II kantud 12.03.2003 kinnistusraamatusse 60,30

m2 suuruse korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn (registriosa numbriga xxxxx) omanikuna.

Tallinna Hooneregistri 2002. a tõendi nr 13432 alusel omandas kostja II nimetatud

korteriomandi ostu-müügi lepingu nr 9494 alusel 26.05.1995. Korteriomandi kuulumist

ühisvarasse kinnitab asjaolu, et korteriomand on omandatud abielu ajal ning see omandati

ostu-müügi lepingu, mitte tasuta käsutuse teel. Korteriomandil puuduvad hüpoteegid ja muud

koormatised. Kinnisvaraportaali www.city24.ee andmetel on samas majas keskmine

ruutmeetri müügihind 1497,49 eurot, mis teeb 60,30 m2 suuruse korteri turuväärtuseks hagi

esitamise seisuga ca 90 298,65 eurot.

Kohtutäitur Kairi Kummi büroost on maksuhaldurile 04.05.2018 saadetud e-kiri, mille

kohaselt on kostja I varatu. Kuivõrd kohtutäitur on kinnitanud täitemenetluse raames nõude

rahuldamise ebaõnnestumist 04.05.2018, hakkas ühisvara jagamise nõude esitamise

aegumistähtaeg kulgema sellest päevast ning ei ole hagi esitamise ajaks möödunud.

Hageja taotleb perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2

ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 alusel kostjate ühisvaraks oleva kinnisasja suhtes

ühisomandi lõpetamist, nimetatud korteriomandi müümist avalikul enampakkumisel

(täitemenetluse raames) ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades.

Korteriomandi müümine avalikul enampakkumisel on kõige otstarbekam, sest see tagab

kostjatele õiglase hüvitise nende omandi osa eest ning võimaldab vältida vara väärtuse

paratamatut subjektiivset hindamist, mis võiks aset leida näiteks korteriomandi ühele

kaasomanikule andmise korral.

2. Hageja esitas 26.06.2018 taotluse hagi tagamiseks, mille kohus 27.06.2018 määrusega

rahuldas ning määras hagi tagamise korras kanda käsutamise keelumärge Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud ja kostja II omandis olevale kinnisasjale

(aadress XXX, Tallinn) hageja kasuks. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis

kinnistamisavalduse 30.07.2018 kandemäärusega rahuldamata, kuivõrd 19.06.2018

kinnistamisavalduse alusel oli kõnealuse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 17.07.2018

kantud L.V.

3. Hageja esitas 31.08.2018 Harju Maakohtule hagi H.Mi, I.Wi ja L.Vi vastu tehingute

kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel saadu üleandmiseks (tsiviilasi nr 2-18-13109).

4. Kohus peatas 12.10.2018 määrusega asja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-13109 tehtava

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

5. Harju Maakohus rahuldas 28.08.2020 otsusega MTA hagi tsiviilasjas nr 2-18-13109.

Kohus tunnistas kehtetuks I.Wi ja L.Vi vahel 19.06.2018 sõlmitud korteriomandi XXX,

Tallinn (registriosa nr xxxxx) kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingu. Kohus kohustas L.Vi andma nõusolekud kinnistusraamatus korteriomandi

XXX, Tallinn osas: L.Vi kohta tehtud kannete kustutamiseks; I.Wi kasuks seatud isikliku

kasutusõiguse kande kustutamiseks; I.Wi omanikuna sissekandmiseks. Kohus kohustas I.Wi

andma nõusolekud kinnistusraamatus korteriomandi (XXX, Tallinn; registriosa nr xxxxx):

omanikuna I.Wi sissekandmiseks; I.Wi kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks.

Samuti tunnistas kohus kehtetuks H.Mi ja I.Wi vahel 04.05.2015 sõlmitud abikaasade

ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kuulub korteriomand asukohaga

XXX, Tallinn I.Wi lahusvara hulka. Kohus kohustas H.Mi andma vajalikud nõusolekud

kinnistusraamatus korteriomandi XXX, Tallinn ühisomanikena H.Mi ja I.Wi sissekandmiseks.

H.Mi nõusolekut asendab jõustunud kohtulahend. Kohus kohustas I.Wi andma vajalikud

nõusolekud kinnistusraamatus korteriomandi XXX, Tallinn ühisomanikena H.Mi ja I.Wi

sissekandmiseks.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.01.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-13109 I.Wi

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu 28.08.2020 otsuse resolutsiooni muutmata.

Ringkonnakohtu otsus jõustus 24.03.2022.

6. Kohus uuendas menetluse 04.08.2023 määrusega.

7. Kohus tegi 21.11.2023 tagaseljaotsuse. Kostja I esitas tagaseljaotsuse peale kaja, mille

kohus rahuldas 14.03.2024 määrusega.

8. Kostja II esitas 03.04.2024 vastuse hagile, milles palub jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Hagejal puudub kostja II vastu nõue ja tema suhtes pole algatatud täitemenetlust. TMS § 14

kohaselt ei ole ilma kostja II nõusolekuta võimalik müüa tema osa ühisvaras. Hageja on

jätnud tähelepanuta, et kaasomaniku nõusoleku saab kohtuotsusega asendada juhul, kui

kaasomanikud ei saavuta vara jagamise osas kokkulepet. Seadus ei näe ette nõusoleku

asendamist kohtuotsusega kolmandate isikute huvides. Kostjad I ja II olid abielus 20.12.1985

kuni 22.06.2009. Kostja I oli meremees ja viibis suurema osa ajast merel. Korteri aadressiga

XXX omandas kostja II oma lahusvara arvel. Kõik korteriga seotud kulud, sh remont ja

kommunaalmaksed, on kandnud kostja II.

Asjaolust, et korterit käsitatakse ühisvara hulka kuuluvana, sai kostja II teada alles siis, kui ta

soovis korteri võõrandada. Pärast seda sõlmisid kostjad kokkuleppe, milles mõlemad

tunnistasid, et korter kuulub kostja II ainuomandisse.

9. 29.01.2025 kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja varasemalt esitatud seisukohtade

juurde. Kostjad leidsid, et asjassepuutuv korteriomand on kostja II ainuomand (lahusvara).

Kostja II leidis, et hageja taotletud viis vara jagamiseks ei ole seaduslik ja põhjendatud, kuigi

see on hagejale kõige kasumlikum viis. Kostja II arvates peaks esmalt määrama kindlaks

kummagi abikaasa kaasomandi osa ja alles seejärel saab müüa kostjale I kuuluva osa

kinnisasjast.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

12. PKS § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta

tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. TMS § 14 lg 2 alusel on võlausaldajal

võimalik nõuda ühisvara jagamist, kui (1) hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, (2)

võlgnikust abikaasa lahusvara arvel nõude rahuldamine ebaõnnestub, (3) võlgnikul on

jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses

rahuldada, ja (4) võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist (RKTKo

19.12.2019, 2-18-1611, p 18). TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata

võlgniku osale ühisomandist. Sellest tuleneb, et ühisvara jagamist nõudval sissenõudjal ei saa

olla rohkem õigusi, kui olnuks võlgnikul endal. Sissenõudjal saab seega olla õigus enda nõude

rahuldamisele pärast ühisvara jagamist samas ulatuses, nagu olnuks võlgnikust abikaasal

(samas, p 19).

13. Kostjale I koostati 15.04.2015. a maksuotsus nr 12.2-3/030509-2 (tl 7–15) ja 02.08.2017. a

maksuotsus nr 12.2-3/039788-2 (tl 17–19 pöördel). Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja I

vastu maksuvõla nõue 152 101,54 eurot, millele lisandub intress (I kd, tl 66 pöördel).

Tsiviilasja nr 2-18-13109 apellatsioonimenetluses nõustus hageja, et 24 361,17 euro

(15.04.2015. a maksuotsusega määratud tollimaks) osas on maksuvõla sundtäitmise

aegumistähtaeg saabunud ja seda ta enam sisse ei nõua, küll aga ei ole aegumistähtaeg

saabunud 15.04.2015 maksuotsuse alusel sissenõutava maksusumma 121 414,13 euro ja

02.08.2017 maksuotsuse alusel määratud maksusumma 6326,24 euro, kokku 127 740,37 euro

osas, millele lisandub intress. Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-18-13109 tehtud

jõustunud kohtuotsuses, et nimetatud osas ei ole maksuhalduri nõue aegunud. Seega on

hagejal kostja I vastu 127 740,37 euro suurune nõue, millele lisandub intress.

14. Kostja I ei tasunud maksuvõlga tähtaegselt, mistõttu alustas hageja MKS § 130 lg 1 alusel

võla sundkorras sissenõudmist. Hageja väljastas 20.05.2015 ja 01.06.2015 korraldused AS-ile

SEB Pank kostja I pangakonto arestimiseks (I kd, tl 21–22 ja 23–24) ning pöördus maksuvõla

sissenõudmiseks 18.06.2015 täitmisavaldusega nr 13-19/1871 kohtutäituri poole (tl 25).

Täitemenetluse kestel laekus maksuhalduri nõude katteks 0 eurot. Hagejale ja kohtutäiturile

teadaolevalt puudub kostjal I lahusvara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet (I kd, tl 26–

28).

TMS § 14 lg 2 teine lause sätestab, et vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates

ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus.

Kohtutäitur kinnitas täitemenetluse raames nõude rahuldamise ebaõnnestumist 04.05.2018.

Kohtud leidsid tsiviilasjas nr 2-18-13109, et hagejale selgus täitemenetluse ebaõnnestumine

kohtutäituri 04.05.2018 teatest. Seega ei ole ühisvara jagamise hagi praegusel juhul aegunud.

Eelneva põhjal on täidetud TMS § 14 lg 2 alusel nõude esitamise kaks esimest eeldust.

15. Rahvastikuregistri andmetel olid kostja I ja kostja II abielus vahemikus 20.12.1985–

22.06.2009 (dtl 29). Abieluvararegistri kohaselt puudus kostjatel hagi esitamise ajal

abieluvaraleping.

16. Tsiviilasjas nr 2-18-13109 tuvastas kohus, et 04.05.2015. a sõlmisid kostja II ja kostja I

abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kuulub XXX

korteriomand kostja II lahusvara hulka. Harju Maakohtu jõustunud otsusega viidatud

tsiviilasjas on kostja I ja kostja II vahel 04.05.2015 sõlmitud ühisvara jagamise leping ja

asjaõigusleping, mille kohaselt kuulub korteriomand asukohaga XXX, Tallinn kostja II

lahusvara hulka, tunnistatud kehtetuks. Sama otsusega kohustati kostjaid andma vajalikud

nõusolekud kinnistusraamatusse kostjate sissekandmiseks ühisomanikena. Kohtuotsuse alusel

on tehtud kanne, mille kohaselt on XXX korteriomandi ühisomandikena kinnistusraamatusse

kantud kostja I ja kostja II (I kd, tl 85).

17. Kostjad leiavad, et XXX korteriomand on kostja II lahusvara, kuivõrd see on soetatud

kostja II lahusvara arvel. Kostja II väitel omandas ta enne abiellumist kostjaga I

korteriomandi aadressil YYY. 1993. a vahetuslepingu alusel omandas kostja II oma lahusvara

arvel korteri üürilepingu aadressil XXX, tasudes korteri eest oma vahenditest. Kostja II

erastas XXX korteri 26.05.1995. Kuna kostjal I puudus korteriga igasugune varaline suhe,

puudusid tal vastuväited sellele, et korteri omandas kostja II.

18. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on

tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või

toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui vara

omandati enne 1995. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne

käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseadust.

Kuna ühisvara jagamise hagi esitati maakohtule alates 1. juulist 2010 kehtiva

perekonnaseaduse kehtivuse ajal, tuleb poolte ühisvara jagada PKS § 210 lg 1 ja § 211 alusel

kehtiva seaduse kohaselt, kuid kooskõlas PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara

koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 1. juulit 2010 kehtinud

perekonnaseadusest (vt ka RKTKo 21.05.2014, 3-2-1-38-14, p 13; RKTKo 14.05.2014, 3-2-

1-31-14, p 12; RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-42-13, p 9).

Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS1995) § 8 lg 2 sätestas, et kui

abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse

abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos

sätestatut. PKS1995 § 14 lg 1 nägi ette, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on

abikaasade ühisvara. PKS1995 § 15 lg 1 sätestas, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne

abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud

vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

19. Kostja II esitatud orderilt (I kd, tl 129) nähtub, et see on välja antud 04.05.1993 kostjale II

eluruumi aadressil YYY (2 tuba, 28,1 m2) asustamiseks. Orderi kohaselt kuulub eluruum

rajoonivalitsuse elamufondi koosseisu. YYY eluruum (2 tuba neljatoalisest korterist) on

kostjale II antud üürile 27.05.1993. a lepingu nr 160 alusel (I kd, tl 128). 16.12.1993. a

lepingu nr K-063 (I kd, tl 127) alusel võttis kostja II üürile XXX korteri. Arve nr K-063A

kohaselt tasus kostja II 16.12.1993 XXX üürilepingu sõlmimisel 1893 krooni (II kd, tl 4).

22.09.1994. a kokkuleppega otsustasid kostja I ja kostja II, et üürilepingu alusel kasutatava

eluruumi aadressil XXX omandab kostja II (I kd, tl 133). 26.05.1995. a ostu-müügilepingu

alusel ostis kostja II korteriomandi aadressiga XXX (I kd, tl 134). Lepingu kohaselt on

ostuhind 10 311 krooni tasutud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate

arvestusliku rahalise väärtusega. Tallinna Hooneregistri 2002. a tõendi nr 13432 alusel

omandas kostja II nimetatud korteriomandi ostu-müügi lepingu nr 9494 alusel 26.05.1995 (I

kd, tl 35).

20. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et YYY üürileping ja XXX üürileping on omandatud

kostja II lahusvara arvel, ega seda, et YYY üürilepingu eest on omandatud XXX korteri

üürileping. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 4 p 1 järgi on eluruumi erastamise

õigustatud subjektiks mh üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt

temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate

täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste

perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule

kokkuleppele. Eluruumide erastamise seaduse sätted ei näinud ette võimalust erastada

eluruum selles elavate isikute kaasomandisse (RKTKo 23.03.2006, 3-2-1-1-06, p 16). EES §

211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul.

Korteriomandi seadmisel saab (saavad) selle omanikuks isik(ud), kes oli(d) korteri kui

vallasasja omanik(ud) (RKTKo 07.04.2009, 3-2-1-23-09, p 13). Kostjate 22.09.1994. a

kokkuleppe vastab EES § 4 p 1 kohasele kokkuleppele. Kuivõrd XXX korteri üürileping on

omandatud kostjate abielu ajal, said ka korteri kui vallasasja omanikeks kostja I ja kostja II

ühiselt ning korteriomandi kinnistamisel said kostjad korteri kui kinnisasja omanikuks kostjad

ühiselt. Asjaolu, et eluruumi on erastanud kostja II, ei muuda korterit kostja II lahusvaraks.

Samuti see, et kostja I töötas laeval ja viibis seetõttu sageli merel, ei mõjutanud abielu kestel

omandatud vara kuuluvust, kuivõrd puudub vaidlus, et abielu kestel ei sõlminud kostjad

abieluvaralepingut. Kostja II märkis 04.06.2024 eelistungil, et ta sai korteri oma töö kaudu

(protokolli ajamärk 00:26:29, II kd, tl 15 pöördel). Ka see viitab korteri kuulumisele

ühisvarasse, kuivõrd abikaasade teenitav palgatulu kuulub ühisvara hulka.

21. Varaühisuse varasuhe lõppeb PKS § 35 p 3 kohaselt abielu lahutamisega. Ühisvara

koosseis määratakse PKS § 37 lg 11 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Eelneva

põhjal kuulus kostjate abielu lahutamise ajal XXX korteriomand nende ühisvarasse. Abielu

lahutamisest tulenevalt on kostjal I õigus nõuda ühisvara jagamist. Seega on täidetud ka TMS

§ 14 lg 2 alusel nõude esitamise kolmas ja neljas eeldus.

22. PKS1995 § 19 lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks,

olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või

muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lõikes 2 on loetletud alused, mille korral võib

kohus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara ka

PKS järgi jagades arvestada PKS1995 järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise

aluseid, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010 (vt nt RKTKo

14.05.2014, 3-2-1-31-14, p 14; 27.03.2017, 3-2-1-108-16, p 29).

23. Kostja II arvates esineb praegusel juhul alus abikaasade osade võrdsusest kõrvale

kaldumiseks PKS1995 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel.

PKS1995 § 19 lg 2 p 1 järgi võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest,

arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; p 2 järgi, kui üks abikaasa ei ole

mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel ning p 3 järgi,

kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

24. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul eelnimetatud aluseid endiste abikaasade osade

võrdsusest kõrvale kaldumiseks.

Kostjate abielust on sündinud kaks last: 25.03.1986 R.V ja 19.09.1990 L.V (I kd, tl 29–

29pöördel). Seega on mõlemad lapsed täisealised. Kostja II väitel on tema vanem poeg 100%

invaliid. Kostja II poolt tsiviilasjas nr 2-18-13109 maakohtu 19.06.2020 istungil esitatud

selgitustest nähtuvalt on kostjal II vähemalt kaks korterit: Tallinna korteri tahab ta jätta

nooremale pojale, Loksa korteri vanemale pojale (protokolli ajamärk 00:36:26, I kd, tl 106

pöördel). Seega ei jää kostja II ja tema töövõimetu poeg ilma elamispinnast, kuivõrd neil on

võimalik elada Loksal asuvas korteris. Kohtule nähtuvalt ei esine praegusel juhul kostja II ja

abikaasade ühise täisealise lapse tähelepanu väärivat huvi abikaasade osade võrdsusest

kõrvale kaldumiseks.

Riigikohus selgitas 19.06.2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-15677 (p 18.3 ja 18.4), et alus

lahusvara arvel tehtud panuse hüvitamiseks PKS § 34 lg 2 alusel või abikaasade osade

võrdsusest kõrvalekaldumiseks PKS1995 § 19 lg 2 p 3 alusel saab tekkida üksnes olukorras, kus

lahusvara arvel tehtud panus on selgelt ja objektiivselt seostatav konkreetse ühisvarasse

soetatud varaesemega. Sellist seost saab jaatada, kui mõistliku isiku arusaama kohaselt on

ühisvara ese omandatud kas täielikult või osaliselt ühe abikaasa lahusvara arvel. Muuhulgas

tähendab see, et tänu ühe abikaasa lahusvarast tehtud panusele säästsid või säästavad

abikaasad ühisvarast tehtavaid kulutusi. Eelkirjeldatud seost peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt

tõendama abikaasa, kes on esitanud nõude lahusvara arvel tehtud panuse hüvitamiseks või

taotleb PKS1995 § 19 lg 2 p 3 alusel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumist.

Hüvitada tuleb ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus, mitte aga lihtsalt lahusvarast

tehtud kulutused. Lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse

panustades tuleb ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitada selles suhtes, milles

ühisvara ese vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati.

Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et XXX oleks ostetud kostja II lahusvara arvel. Samuti ei

kinnita esitatud tõendid, et kostja I ei osalenud mõjuva põhjuseta oma sissetuleku või tööga

ühisvara omandamisel. Kostja II selgitusel lõppes kostja I töö laeval 1995. aastal ja pärast

seda ei olnud tal püsivat sissetulekut (04.06.2024 istungi protokoll, ajamärk 00:56:25). Sellest

aga ei järeldu, et korteri ostmise ajal samal aastal või sellele eelnevalt korteri üürilepingu

omandamisel ei saanud kostja I oma sissetulekuga korteri omandamisse panustada. Kostja I

oli korterisse ka sisse kirjutatud ning elas seal koos perega (04.06.2024 istungi protokoll,

ajamärgid 00:53:36 ja 01:03:34). Asjaolu, et kostja II tasus korteri eest kommunaalmakseid, ei

muuda korterit kostja II lahusvaraks.

25. Kuna hagi ühisvara jagamiseks on esitatud pärast 1. juulit 2010, siis tuleb vara jagada

kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi, mille kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi

lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

PKS § 34 lg 2 alusel saab abikaasa nõuda ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtuse

hüvitamist. Lahusvara kasutamiseks ühisvara huvides saab pidada ka seda, kui abikaasa täidab

ühisvaral lasuvat kohustust (nt eluasemelaenu tagasimaksed) oma lahusvara arvel (RKTKo

30.10.2024, nr 2-21-6200, p 33). PKS § 34 lg 2 järgi saab üks abikaasa nõuda oma

lahusvarasse kulutuste hüvitamist ühisvara arvel, mitte aga nõuda teiselt abikaasalt enda

kasuks kulutuste hüvitamist. Eeltoodu kehtib ka juhul, kui abikaasade abielu on küll

lahutatud, kuid abikaasad ei ole neile kuuluvat ühisvara veel jaganud. Ka sellisel juhul kuulub

abikaasade ühisvara edasi nende ühisomandisse ning seda vara tuleb valitseda ühisvara arvel,

arvestades abikaasade ühisvara valitsemise põhimõtteid. Eelmärgitu tuleneb ka PKS § 37 lg-st

2 (vt RKTKo 25.02.2015, 3-2-1-164-14, p 13). Kuivõrd viidatud sätte alusel esitatava nõude

sisu on lahusvara arvel ühisvara huvides tehtud kulutuste väärtuse hüvitamine, peab

õigustatud isik tõendama lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtuse (RKTKo 25.10.2017, 2-14-

18828, p 22.2).

Abikaasade solidaarkohustus PKS § 18 lg 1 järgi tekib tehingust, mille üks abikaasa teeb

ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste

vajaduste katmiseks. Kui hageja on kandnud korteriomandi valitsemisega seotud kulud

(maksed teistele isikutele korteriomandiga seotud teenuste eest), siis PKS § 29 lg 4 järgi on

kostja solidaarvõlgnikuna kohustatud hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist kostjale

langeva solidaarkohustuse osa eest. Perekonnaseaduses ei ole sätestatud, kuidas jaguneb

solidaarkohustus abikaasade omavahelises suhtes, mistõttu tuleb solidaarkohustust abikaasade

vahel jagades lähtuda VÕS §-st 69. Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse

täitma VÕS § 69 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest

ei tulene teisiti.

26. Kostja II väitel on tema tasunud XXX korteriomandi kommunaalkulusid ja teinud muid

korteri säilitamiseks vajalikke kulutusi, sh remondifondi maksed. Kommunaalkulude

kandmine (tasumised Tallinn, XXX korteriühistule arvete alusel) nähtub kostja II esitatud

pangakonto väljavõtetelt vahemikust 01.01.2004–30.06.2023 (I kd, tl 135–221 pöördel).

Konto väljavõtetest aga ei selgu konkreetne kulude koosseis, s.o milline osa arvest moodustab

remondifondi kulu. Kohus määras 04.06.2024 eelistungil kostjale II tähtaja täiendavate

tõendite esitamiseks, sh korteri renoveerimiskulude suuruse tõendamiseks. Kostja II esitas

10.07.2024 kohtule täiendavad tõendid. Tõendite esitamisel pole kostja II esitanud

menetlusdokumenti, kus oleks selgitatud, milliseid konkreetseid asjaolusid kostja II esitatud

tõenditega tõendada soovib, kuigi sellise põhjenduse esitamise vajadust selgitas kohus

kostjale juba 01.04.2024 kirjas (I kd, tl 131). Kostja esitas kohtule tabeli, mille kohaselt on

remondifondi maksete suurus kuus 19,296 eurot, vahemikus 2009. a jaanuar kuni 2024. a mai

kokku 3569,76 eurot (II kd, tl 18). Kõnealune tabel ei ole allkirjastatud ja sellest ei nähtu, kes

on tabeli koostanud. Kohus jättis 29.01.2025 istungil rahuldamata kostja II taotluse

täiendavate tõendite (nt korteriühistu arvete) esitamiseks tähtaja määramiseks (protokolli

ajamärk 00:15:33), kuivõrd kostjale II oli juba eelistungil antud tähtaeg vastavate tõendite

esitamiseks ning uue tähtaja andmine oleks põhjustanud asja lahendamise viibimise. Seega ei

saa lugeda kostja II poolt remondifondi maksete tegemist tabelis märgitud summas tõendatuks

ning arvestada sellega ühisvara jagamisel.

27. Lisaks esitas kostja II tellimused ja arved XXX korterisse uute akende ja ruloode

paigaldamise kohta (II kd, tl 19–25 pöördel). kostja II täpsustas 29.01.2025 istungil, et

vahetati kahe toa aknad ja vastavate kulude summa on kokku 1891 eurot (tuginedes hageja

arvestusele), lisades, et vastavate kulude kandmine nähtub tema poolt kohtule varasemalt

esitatud konto väljavõtetelt (protokolli ajamärk 00:34:44). Kohus märgib, et ka juhul, kui

lugeda tõendatuks kostja II poolt akende vahetamise ja ruloode paigaldamisega seotud kulude

kandmine, ei ole sellega tõendatud kulutuste väärtus. Korteris elades pidi kostja II tegema

mõistlikke kulutusi selle korrashoiuks ja säilitamiseks. Kahe toa akende vahetus aastatel 2015,

2019 ja 2020 ning ruloode paigaldamine ei tõsta märkimisväärselt korteriomandi praegust

väärtust. Seega ei saa kostja II nõuda vastavate kulutuste summa hüvitamist ühisvara arvel.

28. Juhul, kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38 kohaselt vara jagamise

käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. AÕS § 70 lg-st 3 ja § 71 lg-st 1

nähtuvalt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas

kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole

sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt

kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja

jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel AÕS § 77 lg 2 järgi, kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele.

29. Hageja on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha

kostjate vahel võrdselt. Kumbki kostjatest ei ole esitanud vastuhagi ühisvara jagamiseks

mõnel muul viisil, kuigi vastuhagi esitamise võimalust on kohus selgitanud 24.05.2018 hagi

menetlusse võtmise määruses. Kohus ei nõustu kostja II seisukohaga, et hageja taotletud viisil

vara jagamine on lubamatu.

AÕS § 77 lg 2 järgi on asja müük avalikul enampakkumisel seaduslik ja lubatav kaasomandi

lõpetamise viis. Seadusest ei tulene, et kui tegemist on ühisvaraga, peaks enne

enamapakkumist jagama ühisvara abikaasade vahel reaalosadeks ja müüma enampakkumisel

üksnes võlgnikust abikaasa osa.

Kostja osa müümisel ei saaks hageja eelduslikult oma nõuet täidetud kohese avaliku

enampakkumise korraldamisega võrreldavas määras. Seejuures ka viimati nimetatud

alternatiivi puhul ei saaks korteri eeldatavat väärtust (hagi kohaselt hagiavalduse esitamise

seisuga hinnanguline väärtust ligikaudu 90 298,65 eurot) arvestades hageja kostja osa arvel

täita kogu oma nõuet. Kui ühisvara jagamist nõuab täitemenetluses sissenõudja, tuleb ühisvara

jagamise viisi valikul lisaks abikaasade huvidele arvestada ka sissenõudja täitmishuviga

(RKTKo 08.02.2023, 2-12-49087, p 13). Kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel tagab

mõlemale ühisomanikule õiglase hüvitise oma omandiosa eest ning hagejale tema nõude

rahuldamise võimalikult suures määras. Seega ei ole hageja taotletud ühisvara jagamise viis

ebamõistlik.

30. Hageja on taotlenud, et poolte tahteavaldused kinnistusraamatus omanikukande

muutmiseks asendatakse käesoleva kohtulahendiga. Kohus selgitab, et kui asi müüakse

täitemenetluses, siis ei ole vaja tahteavalduste asendamist, sest kanne tehakse

enampakkumisakti alusel. TMS § 156 sätestab, et omand enampakkumisel müüdud

kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega.

Kinnistusraamatuseaduse § 35 lg 1 p 3 lisatakse kinnistamisavaldusele kohtulahendi või

sundenampakkumise akti ärakiri, kui kinnistamist taotletakse kohtulahendi või

sundenampakkumise akti alusel. Seega pole kohtuotsuse resolutsiooni vaja märkida, et

kostjate nõusolekud asendatakse kohtulahendiga.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostjate kanda.

32. Hageja on TsMS § 145 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Muude

menetluskulude kohta ei ole hageja menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus jätab hageja

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu.

33. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtuotsuse kättetoimetamine

34. Kostja I teatas 29.01.2025 kohtuistungil, et tal puudub nii e-postiaadress kui ka

postiaadress, kuna tal ei ole kindlat elukohta. TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel tuleb kohtuotsus

kostjale I kätte toimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

Kohtunik