1-24-7125/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-7125

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2025, Tallinn

kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-24-7125

Kohtukoosseis

Sten Lind, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik

Kriminaalasi

Aleksandr Temnikovi süüdistuses KarS § 424 lg 2

järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 4. detsembril 2024 lühimenetluses

tehtud otsus

Apellant

kaitsja

Prokurör

Kadi Ruus

Süüdistatav

Aleksandr Temnikov

isikukood 38210040362; Eesti kodanik; emakeel vene

keel, XXX; elukoht XXX; kaks kehtivat

kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu 8. mai

2024 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi

Kaitsja

Toomas Pilt

RESOLUTSIOON

Ringkonnakohus jätab Aleksandr Temnikovi kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata.

Ringkonnakohus määrab Aleksandr Temnikovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest Advokaadibüroole Lawoja makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga

65,88 eurot.

Riigi õigusabi kulu mõistab ringkonnakohus riigieelarvesse välja Aleksandr

Temnikovilt. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude

tasumiseks edastatakse Aleksandr Temnikovile eraldi dokumendina.

1-24-7125

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse

advokaadist kaitsja vahendusel.

Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse

oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta

määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 4. detsembril 2024 otsuse, millega mõistis Aleksandr Temnikovi

süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust. Kuna kriminaalasja

arutati lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 8 kuuni. KarS § 68

lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka A. Temnikovi eelvangistuses viibitud aja 3 päeva.

Mõistetud karistust suurendas kohus KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel Harju Maakohtu 8. mai

2024 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 2 kuu 7 päeva võrra, mõistes A.

Temnikovile liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 4 päeva vangistust. Kohus määras, et karistuse

kandmise algust loetakse päevast, mil A. Temnikov asub pärast otsuse jõustumist vanglas

karistust kandma. KarS § 50 lg 1 p-i 1 alusel võttis kohus A. Temnikovilt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õiguse kuueks kuuks.

Kohus tunnistas A. Temnikovi KarS § 424 lg 2 järgi süüdi selles, et ta, olles Harju Maakohtu

8. mai 2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-2674 süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 järgi,

juhtis uuesti ja tahtlikult 2. detsembril 2024 kella 16.04 ajal Tallinnas Paldiski mnt 56 juures

mootorsõidukit joobeseisundis (1,44 mg/l ± 0,14mg/l = 1,30 mg/l).

A. Temnikovi süü suurust hinnates võttis maakohus arvesse, et ta pani teo toime argipäeva

õhtu hakul, mil liiklustihedus oli suurem. Lisaks võttis kohus arvesse, et A. Temnikovil

tuvastatud joove oli üsna suur, ületades kuriteokoosseisuks vajalikku alampiiri 0,55 (1,30-

0,75) ühikut. Samas arvestas kohus, et A. Temnikovi teoga ei kaasnenud vahetuid kahjulikke

tagajärgi, nt liiklusõnnetust, ning et läbitud vahemaa Paldiski mnt 85 juurest Paldiski mnt 56

juurde ei olnud kuigi pikk. A. Temnikovi kahtlustatavana ülekuulamisel ja kohtuistungil

avaldatud kahetsust arvestas kohus karistust kergendava asjaoluna. Karistuse mõistmisel

võttis maakohus arvesse, et A. Temnikov pani teo toime ajal, mil ta oli allutatud

kriminaalhooldaja järelevalvele – sellest järeldas kohus, et Harju Maakohtu 8. mai 2024

otsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistus ei avaldanud A. Temnikovile

piisavalt mõju.

Lisakaristuse kohta selgitas maakohus, et arvestades A. Temnikovi süü suurust ja seda, et

alkoholijoobes on ta mootorsõidukit juhtinud korduvalt, seda ka üldkasuliku töö tegemise ajal,

tuleb talt juhtimisõigus ära võtta kuueks kuuks. Kohus märkis, et selle aja jooksul on A.

Temnikovil võimalik näidata, et ta suudab käituda õiguspäraselt.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Temnikovi kaitsja Toomas Pilt, kes

1-24-7125

taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Temnikovile mõistetud karistuse osas. Kaitsja palub

mõista A. Temnikovile KarS § 424 lg-s 2 sätestatud vangistuse alammäära lähedale ja alla

aasta jääv karistus ning lisakaristus, mille tähtaeg oleks lühem kui 6 kuud.

Kaitsja leiab, et maakohus ei ole A. Temnikovile mõistetud põhi- ja lisakaristuse määri

veenvalt põhjendanud, mistõttu kuulub otsus KrMS § 338 p-i 4 alusel tühistamisele.

Kaitsja märgib, et mõistetav karistus peab ennekõike olema vastavuses toimepandud

kuriteoga, millele täiendavalt tuleb arvestada süüdimõistetud isikut. Kaebuses viidatakse

Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt tuleb toimepandud kuriteole karistusõigusliku

hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost

lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ja määra valiku aluseks. Kaitsja leiab, et maakohus on

sellest kohtupraktika nõudest mööda läinud, keskendudes just peamiselt A. Temnikovi

varasemale karistatusele ja pöörates vähem tähelepanu toimepandud kuriteole. Kaebuses

osutatakse, et karistuse mõistmisel tuleb ühe peamise kriteeriumina hinnata teo sisemist

ebaõigust ja kaasata süü suuruse tuvastamisse teo toimepanemise tehiolud. Tähtust omab

seega teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus) ja ohtlikkus.

Kaitsja märgib, et A. Temnikovi süüdistatakse ühe teo toimepanemises, ta on oma süüd

tunnistanud, avaldanud kahetsust ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja leiab, et A.

Temnikovile ei ole mõistetud tema teosüüle vastavat karistust ja see on liiga range: tegemist

on ühe süüteokatse episoodiga KarS § 424 lg 2 järgi, tegemist on teise astme kuriteoga ning

kõiki tehiolusid arvesse võttes olnuks talle võimalik mõista kergem põhi- ja lisakaristus.

Kaebuses rõhutatakse, et A. Temnikov on oma süüd tunnistanud ja kahetsust väljendanud nii

kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil ning tema kahetsuse siiruses ei ole alust kahelda.

Kaitsja leiab, et seega tema käitumine süü tunnistamisel annab alust järeldada, et ta on oma

teo ohtlikkusest aru saanud, mis on Riigikohtu praktika kohaselt karistust kergendav asjaolu.

See aga peab kaitsja hinnangul kindlasti mõjutama mõistetavat karistust.

Kaitsja on seisukohal, et alla aasta jääv vangistus ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

vähem kui kuueks kuuks oleks igal juhul piisavalt range, et A. Temnikov teeks sellest oma

järeldused ja hoiduks tulevikus uute kuritegude toimepanemisest. Samuti palub kaitsja

arvestada, et A. Temnikovil on elukoht, töökoht XXX kullerina, toetav sotsiaalvõrgustik ning

ta viibis 9. detsembril 2024 Wismari haigla AS-s psühhiaatri vastuvõtul, kus talle tehti

sensibiliseeriv T-protseduur (kodeerimine).

3. Kaitsja esitas apellatsiooni 20. jaanuaril 2025. Kuna A. Temnikovile tehti otsuse tõlge

kättesaadavaks 15. jaanuaril 2025, sai apellatsioonitähtaeg KrMS § 319 lg 2 täis 14.

veebruaril 2025. Selle aja jooksul rohkem apellatsioone ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsiooni argumendid on ilmselgelt

põhjendamatud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

5. Kaitsja etteheide, nagu poleks maakohus arvestanud toimepandud teo asjaolusid, vaid

1-24-7125

lähtunud eelkõige A. Temnikovi isikust (tema karistatusest), on ilmselgelt alusetu. Maakohus

on otsuses toonud välja A. Temnikovi tegu iseloomustavad asjaolud nagu teo toimepanemise

ajal valitsenud liiklusolukord, A. Temnikovi joobe suurus ning see, et teoga ei kaasnenud

vahetuid kahjulikke tagajärgi. Otsusest on ka aru saada, kas kohus on arvestanud neid süüd

vähendava või suurendavatena. Ehkki kaebuses heidetakse sisuliselt ette toimepandud teo

tehiolude piisavat arvestamata jätmist, ei ole kaitsja nimetanud ühtki A. Temnikovi kuriteo

asjaolu, mille maakohus oleks jätnud süü suuruse hindamisel arvestamata. Seejuures ei vasta

tõele kaebuses märgitu, nagu olnuks tegemist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo

katsega.

6. Mis puutub sellesse, et kohus on võtnud arvesse A. Temnikovi isikut iseloomustavaid

asjaolusid, siis nende arvesse võtmine ei ole keelatud, vaid neidki just tuleb arvesse võtta.

KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta arvesse võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. See, kui isik paneb uue

kuriteo toime ajal, kui ta oli üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatud kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile, on asjaolu, mis näitab isiku suhtumist juba mõistetud karistusse ja

mõistetud karistuse mõju.

7. Seoses apellatsioonis rõhutatuga, et A. Temnikov on oma süüd puhtsüdamlikult

kahetsenud, märgib ringkonnakohus, et avaldatud kahetsust on kohus karistuse mõistmisel

kergendava asjaoluna arvestanud. Põhjendustega kooskõlas olevalt jääb mõistetud

põhikaristus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Ka lisakaristuse mõistmisel jättis

kohus A. Temnikovi mootorsõiduki juhtimisõigusest ilma vaid kuueks kuuks, kuigi KarS § 50

lg 1 p 1 võimaldab juhtimisõiguse ära võtta kuni kolmeks aastaks. Tegemist ei ole kindlasti

üldist kohtupraktikat arvestades ülemäära karmi põhi- ja lisakaristusega.

Hinnangut A. Temnikovi süüle ega teistele asjaoludele, mida tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt

arvesse võtta, ei muuda apellatsioonis välja toodud asjaolud, et A. Temnikovil on elukoht,

töökoht Bolti kullerina, toetav sotsiaalvõrgustik ja ta on pärast maakohtu otsuse tegemist

lasknud Wismari haiglas teha sensibiliseeriva T-protseduuri (kodeerimise).

8. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsusega A.

Temnikovile mõistetud karistus järgib KarS § 56 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid ja

kohtupraktikat ning apellatsiooni argumendid ei anna alust selle muutmiseks. Tuginedes

KrMS § 326 lg-le 3, jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.

9. A. Temnikovi kaitsja on esitanud taotluse osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks kohtuotsusega tutvumise ja

apellatsiooni koostamise eest (45 minutit) makstava tasu suuruseks 54 eurot, millele lisandub

käibemaks 11,88 eurot. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda kaitsja märgitud ajakulus ning

tasu määr vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale“.

Kuna apellatsioon on edutu, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt

süüdistatava kanda.

1-24-7125

Allkirjastatud digitaalselt