Legislator Case Law & Legislation
2-21-14208/63 AI generated

2-21-14208/63 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-21-14208/63
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kätte toimetada otsus pooltele ja saata teadmiseks Novus Oil OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile. käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

Legislator headnote

AI generated

2-21-14208/63 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

Keywords

AI generated
attachment of bank accounts bank charges bank resolution bank credit balance banking law cash settlement of balance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-21-14208

Tsiviilasi

Novutech OÜ (likvideerimisel) hagi AgroPower OÜ ja

Novus OIL OÜ (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks

Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

Hagihind 3 500.00 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Novutech OÜ (likvideerimisel) (RK 12693623),

seaduslik esindaja likvideerija K S (e-post xxxx)

Kostja 1: AgroPower OÜ (RK 11608213, e-post xxxx)

Kostja 2: Novus OIL OÜ (pankrotis) (RK xxxx, e-post

info@novusoil.ee)

Kostjate seaduslik esindaja: K O (IK xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, kohtuistungid 19.04.2022, 09.10.2024,

05.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Novutech OÜ (likvideerimisel) hagi AgroPower OÜ ja Novus OIL OÜ

(pankrotis) vastu nõude summas 10 000.00 eurot II rahuldamisjärgu nõudena

tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses täies ulatuses

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud täies ulatuses Novutech OÜ (likvideerimisel) kanda.

Kätte toimetada otsus pooltele ja saata teadmiseks Novus Oil OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile.

Edasikaebamise õigus

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja seisukohad

1 / 11

1. Kohtule 09.09.2021 esitatud hagiavaldusest nähtub, et Viru Maakohus kuulutas 31.08.2020

määrusega tsiviilasjas 2-19-7701 välja Novus OIL OÜ pankroti. 21.09.2020 esitas Novutech OÜ

(likvideerimisel) võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 10 000.00 euro tunnustamiseks II

rahuldamisjärgu nõudena. 10.08.2021 toimus võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek.

Võlausaldajad Xxxx OÜ ja AgroPower OÜ esitasid hageja nõudele vastuväite täies ulatuses,

rahuldamisjärgule võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud. Samuti esitas hageja nõudele

vastuväite võlgnik. Võlausaldajate vastuväidete tõttu jäi 10.08.2021 toimunud nõuete kaitsmise

koosolekul hageja nõue täies ulatuses tunnustamata. Hageja palub seega, et kohus tunnustaks

tema nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 10 000.00 eurot II rahuldamisjärgu nõudena

ning põhjendab seda järgnevaga.

2. 14.08.2017 sõlmisid võlgnik müüjana ja hageja ostjana müügilepingu, mille alusel võlgnik

kohustus hagejale tarnima ja võõrandama emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30

hiljemalt 30.08.2017. Hageja kohustus kauba eest tasuma ostuhinna 378 000.00 eurot, võlgnik

esitas hagejale arve. Hageja tegi arve 100148 alusel võlgnikule kaks ülekannet: 17.08.2017

summas 315 000.00 eurot ja 20.09.2017 summas 63 000.00 eurot. Hageja on seega tasunud

võlgnikule kauba eest ostuhinna täies ulatuses. Võlgnik ei ole aga enda müügilepingust

tulenevaid kohustusi täitnud, s.o kaupa hagejale tarninud.

20.02.2019 esitas hageja lepingust taganemise avalduse, milles andis võlgnikule täiendava

tähtaja kauba tarnimiseks. Hageja teavitas, et kui võlgnik hiljemalt 25.02.2019 kauba valdust üle

ei anna, taganeb hageja müügilepingust alates 26.02.2019. Lepingust taganemise korral nõudis

hageja tasutud ostuhinna tagastamist hiljemalt 26.02.2019. Võlgnik ka täiendava tähtaja jooksul

hagejale kaupa üle ei andnud. Samuti ei ole võlgnik hagejale ostuhinda tagastanud.

20.03.2019 loovutas hageja osa oma nõudest võlgniku vastu, s.o summas 368 000.00 eurot, OÜ-

le Xxxx (registrikood xxxx). Võlgnikul on käesoleva ajani hagejale tasumata 10 000.00 eurot

ning hagejal on seega võlgniku vastu VÕS § 189 lg 1 alusel müügilepingu tagasitäitmise nõue

summas 10 000.00 eurot.

Kostjate seisukoht

3. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja nõude aluseks olev müügilepingust taganemise avaldus on kehtetu, kuna puuduvad

taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused.

4. Võlgnik müüs hagejale seadme NOEM TECH 30 14.08.2017. Hageja müüs sama seadme

15.08.2017 edasi OÜ-le Xxxx. Võlgniku ja hageja kokkuleppe kohaselt oli seadme üleandmise

kuupäevaks 17.08.2017 ning hageja pidi tasuma kauba eest lõplikult alles peale kauba

üleandmist. Võlgnik andis seadme 17.08.2017 hagejale üle, kes selle samal päeval OÜ-le Xxxx

üle andis. Hageja palus seadme füüsiliseks üleandmiseks võlgniku töötaja Xxxx saata.

5. 17.08.2017 sõlmisid võlgnik ja OÜ Xxxx laenulepingu, mille p 3 kohaselt andis OÜ Xxxx

sama seadme võlgnikult saadud laenu tagatiseks. Lepinguga võetud kohustuse täitmist võlgniku

poolt tõendab ka hageja enda tegevus, mis seisneb ostetud kauba eest teise osamakse, s.o

summas 63 000.00 eurot, tasumises, peale kauba üleandmist ning lepingu väidetavast

rikkumisest teatamine alles 20.02.2019, s.o 18 kuud hiljem, peale kohustuse täitmise tähtaja

möödumist. Kui võlgnik ei oleks seadme üleandmise kohustust täitnud, siis ei oleks hageja

tasunud ka teist osamakset. On oluline, et teine osamakse, millega tasuti lõplikult kogu ostuhind,

tasuti alles 20.09.2017, s.o peale seda, kui oli möödunud kauba üleandmise kohustuse täitmise

tähtaeg. Arvestades juba tasutud ja tasumisele kuulunud viimase makse suurust, siis ei ole

eluliselt usutav, et äriühing täidab kohustuse kontrollimata eelnevalt, kas teine pool on oma

kohustuse täitnud või mitte.

6. Arvestades tasutud kauba maksumust, s.o 378 000.00 eurot, siis ei ole ka eluliselt usutav, et

äriühing reageerib väidetavale lepingu rikkumisele, mis seisneb ostetud kauba üleandmata

2 / 11

jätmises, alles peale 18 kuu möödumist ning loovutab oma väidetava nõude 368 000.00 euro

väärtuses tasuta kolmandale isikule, jättes endale üksnes 10 000.00 euro suuruse nõude. Juhul,

kui hagejal oleks 2017 aasta lõpus olnud võlgniku vastu 378 000.00 euro suurune nõue, oleks

selline nõue ilmselgelt pidanud ka tema aastaaruandes kajastuma. Hageja 12.09.2018

allkirjastatud aastaaruandes sellist nõuet aga ei kajastu. Hageja on küll 2019 aasta septembris

kunstliku nõude põhjendamiseks oma aastaaruannet muutnud, kuid tehtud muudatusi ei ole

nõuetekohaselt selgitatud. Juba kinnitatud 2017 aastaaruande muutmine 2019 aasta septembris

nõuetekohaste põhjendusteta, tõendab samuti hageja nõude materiaalsete aluste puudumist.

Samuti ei kajastu sellist nõuet hageja raamatupidaja poolt 08.11.2018 võlgnikule esitatud

vastastikuste saldode arvestuses.

7. Hageja lõi 2019 aasta veebruaris kunstliku nõude võlgniku vastu, esmalt eesmärgiga

takistada selle kaudu hageja võlgade avaldamist https://www.creditinfo.ee/ andmebaasis.

Tänaseks on hageja võlgnevuse suhtes jõustunud 06.07.2021 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

arbitraažikohtu otsus, mille alusel on algatatud täitemenetlus 022/2021/4904 hagejalt kostja 1

kasuks 266 315.00 euro sissenõudmiseks. Eelpool mainitud arbitraažkohtu asjas tugines hageja

alguses sama nõude põhisele tasaarvestusõigusele, kuid loobus kohtuistungil sellele tuginemast

tema kunstliku nõude ilmselge perspektiivituse tõttu.

8. Hageja lepingust taganemise nõue ei ole ka VÕS § 118 kohaselt esitatud mõistliku aja

jooksul. Kui võlgnik ei oleks seadet hagejale 17.08.2017 üle andnud, siis oleks hageja sellest

hiljemalt 18.08.2017 pidanud teada saama, sest 17.08.2017 oli lepingu täitmise tähtaeg. Hageja

ei ole võlgnikult ca 18 kuu jooksul, s.o 17.08.2017-20.02.2019 kordagi seadme üleandmist

nõudnud ega väitnud, et võlgnik oleks jätnud seadme üle andmata. Juhul, kui võlgnik oleks

müügilepingut rikkunud, oleks kostjate hinnangul olnud mõislik aeg lepingust taganemiseks

hiljemalt 2017 aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaeg 30.06.2018.

Hageja täiendavad seisukohad

9. Kostjate esitatud tõendid puudutavad hoopis teist seadet NOEM TECH 30 (seade 2), mille

hageja omandas võlgnikult aastaid varem, s.o 18.12.2014 müügilepingu alusel, hinnaga 600

000.00 eurot. Vastavalt 18.12.2014 müügilepingu p-le 3.1 kohustus võlgnik andma seadme 2

valduse hagejale üle aadressil xxxx. Ning just seadme 2 võõrandas hageja 15.08.2017

müügilepinguga edasi OÜ-le Xxxx, ostuhinnaks lepiti kokku 450 000.00 eurot, millele lisandub

käibemaks. Hageja kohustus andma seadme 2 valduse OÜ-le Xxxx üle hiljemalt 16.08.2017

aadressil xxxx. Tegemist on sama asukohaga, mis on märgitud 18.12.2014 müügilepingus (mille

alusel hageja võlgnikult seadme 2 omandas) seadme 2 üleandmise kohaks. Eelnevast nähtub

üheselt, et hageja ja kostjad räägivad menetlusdokumentides kahest erinevast seadmest.

Hageja rõhutab, et mõlemad kõnealused seadmed (vaidlusalune seade ja seade 2) olid identsed.

OÜ Xxxx poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudele ja hagile on küll esitatud

spetsifikatsioon, milles on seadme seerianumbriks märgitud xxxx, kuid vastav spetsifikatsioon

oli seadmete identsuse tõttu asjakohane mõlema seadme osas. Kummalgi kõnealusel seadmel ega

nende osadel ei ole kunagi olnud graveeritud seerianumbrit.

10. Hagejal on aga võlgniku vastu müügilepingu tagasitäitmise nõue summas 10 000.00 eurot

(ülejäänud osas on nõue loovutatud), mis tuleneb võlgniku ja hageja vahel 11.08.2017 sõlmitud

müügilepingust. Müügilepingu p 3.1 alusel kohustus võlgnik andma vaidlusaluse seadme

valduse hagejale üle hiljemalt 30.08.2017 aadressil xxxx. Võlgnik ei ole vaidlusalust seadet

hagejale üle andnud ning hageja ei ole seda ka kellelegi edasi võõrandanud.

Kostjad on esitanud alusetud süüdistused, et hageja esitatud kirjalik 11.08.2017 müügileping on

konstrueerimise tunnustega. Tallinna notar K K on kinnitanud selle ärakirja õigsust. Võlgniku

seadusliku esindaja K O poolt 11.08.2017 müügilepingu projekti edastamine hagejale on ka

vastuolus kostjate väidetega, et võlgnik ja hageja sõlmisid müügilepingu suuliselt. Vastupidine ei

3 / 11

oleks ka eluliselt usutav, võttes mh arvesse hagejale müüdud vaidlusaluse seadme suurt

maksumust.

11. Hageja ei muutnud nõude alust. Hageja nõustub, et on hagiavalduses märkinud müügilepingu

kuupäevaks ekslikult 14.08.2017, kuid olenemata ebatäpsusest kuupäevas on hageja nii

nõudeavalduses kui ka hagis pidanud läbivalt silmas sama müügitehingut, mis sõlmiti

vaidlusaluse seadme võõrandamiseks. Eksitus müügilepingu kuupäevas ei muuda nõude alust

ega faktilisi asjaolusid. Hageja tugineb samale nõude alusele, millele ta on tuginenud võlgniku

pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses. Hageja on detailselt selgitanud seadmete

võõrandamise ajalugu, millest nähtub, et nii nõudeavaldus kui hagi on esitatud pidades silma

sama seadet ja sama müügitehingut.

12. Kostjate tõendina esitatud üleandmisakt nr xxxx puudutab seadet 2 (mitte vaidlusalust

seadet), seda kinnitab mh hagivastuse lisana esitatud e-kiri. Nimetatud e-kirjas on hageja

esindaja teavitanud võlgnikku, et seadme üleandmiseks järgmisel päeval on vajalik ostja (OÜ

Xxxx) kohalolek. Kui pooled oleksid rääkinud vaidlusalusest seadmest, ei oleks hageja esindaja

viidanud ostja kohaloleku vajadusele, sest vaidlusaluse seadme puhul oli hageja ise ostjaks.

Samuti on asjakohatu kostjate esitatud 17.08.2017 laenuleping, mille p 3 sõnastusest nähtuvalt

käsitleb see OÜ-le Xxxx kuuluvat seadet 2. Vaidlusalune seade ei ole kunagi OÜ-le Xxxx

kuulunud, mistõttu ei saanud viimane vaidlusalust seadet võlgnikule tagatiseks anda.

Hageja esitab ka üleandmisaktile nr xxxx võltsituse vastuväite ning taotleb, et kohus seda

tõendina ei arvestaks. Hageja tolleaegne seaduslik esindaja R T ei ole endale teadaolevalt

üleandmisakti allkirjastanud ning hageja raamatupidamises vaidlusalust üleandmisakti ei ole.

Kostjad ei esitanud hagejale kõnealust üleandmisakti ka pärast müügilepingust

taganemisavalduse esitamist. Hageja nägi kostjate esitatud dokumenti esmakordselt alles

kohtumenetluses. Hageja soovib, et kostjad esitaksid kohtule 17.08.2017 üleandmisakti nr xxxx

originaali, et oleks võimalik tuvastada, kas tegemist on R Te allkirjaga.

13. Hageja ei nõustu ka, et müügilepingust taganemise avaldus ei ole VÕS § 118 kohaselt

esitatud mõistliku aja jooksul. Mõistliku aja kestuse määratlemisel tuleb arvesse võtta tehingu

ulatust ja asjaolu, et võlgnik jättis müügilepingu täitmata kogu ulatuses. Kuivõrd hageja

eesmärgiks oli kasutada müügilepingu esemeks olevat emulsiooniõli tootmise seadet enda

majandustegevuses ning tegemist on ebatavalise seadmega, soovis hageja enne müügilepingust

taganemist kaaluda enda võimalusi ning saavutada müügilepingu täitmine võlgniku poolt. Võttes

arvesse vaidluse asjaolusid, taganes hageja müügilepingust mõistliku aja jooksul. Kohustuse

täitmise nõude aegumistähtaeg ei olnud ka veel taganemisavalduse esitamise ajaks saabunud.

Hageja esitas võlgnikule 20.02.2019 tingimusliku taganemisavalduse VÕS § 116 lg 5

tähenduses. Kuna taganemisavalduse tagajärg saabus pärast avalduses ette nähtud tähtaja

möödumist automaatselt, ei pidanud hageja esitama uut taganemisavaldust. Hageja on

müügilepingust kehtivalt taganenud, mistõttu on tal võlgniku vastu VÕS § 189 lg 1 alusel nõue

summas 10 000.00 eurot.

Kostjate täiendavad seisukohad

14. Võlgnik müüs oma tegevuse jooksul hagejale kokku kaks seadet NOEM TECH 30, s.o

18.12.2014 müügilepingu alusel seadme seerianumbriga xxxx ning 14.08.2017 müügilepingu

alusel seadme seerianumbriga xxxx. Hageja müüs päev hiljem, s.o 15.08.2017, müügilepingu

alusel OÜ-le Xxxx seadme seerianumbriga xxxx.

15. Hageja on asunud väitma, et müüs OÜ-le Xxxx nn seadme 2. Hageja väited ei vasta tõele,

sest hageja ei olnud 15.08.2017 seadme seerianumbriga xxxx omanik, kuna see seade kuulus

4 / 11

alates 05.01.2016 ja vähemalt kuni 31.12.2019 SIA Xxxx Eesti filiaalile (Xxxx). Hageja ostis

võlgnikult seadme seerianumbriga xxxx aastal 2014 ja müüs selle 2015 aasta lõpus Xxxx OÜ

vahendusel Xxxx-le, jäädes ise liisingmakseid tasuma. Kuna hageja ei olnud seadme xxxx

omanik, siis ei kuulunud talle enne 14.08.2017 ühegi seadme NOEM TECH 30 omandiõigust ja

ilma võlgnikult uut seadet ostmata ei oleks tal olnud võimalik OÜ-le Xxxx ühtegi seadet ka edasi

müüa.

16. Hageja tegi ajavahemikul 14.08.2017-17.08.2017 järjestikused tehingud ühe ja sama

seadmega, s.o ostis esmalt 14.08.2017 võlgnikult seadme seerianumbriga xxxx ning müüs selle

järgmisel päeval, s.o 15.08.2017, OÜ-le Xxxx. Võlgnik andis vaidlusaluse seadme 17.08.2017

Xxxx hagejale üle, kes selle samal päeval samas kohas OÜ-le Xxxx üle andis. Seda, et OÜ Xxxx

ostis ja võttis vastu just seerianumbriga xxxx seadme tõendab tema 21.09.2020 võlgniku

pankrotiprotsessis esitatud nõudeavaldus, millest nähtub, et ta „omandas 15.08.2017

müügilepingu alusel Novutech OÜ-lt emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30 HFO

maksumusega 540 000.00 eurot käibemaksuga“. Viide 1 on hageja ja OÜ Xxxx vahel

15.08.2017 sõlmitud seadme müügilepingule ja viide 2 on seadme spetsifikatsiooni, milles on

toodud seadme seerianumber xxxx. Samale seadme spetsifikatsioonile on viidatud ka hageja ja

OÜ Xxxx 15.08.2017 sõlmitud müügilepingu punktis 1.1.

17. Võlgnik ja hageja on 17.08.2017 allkirjastanud seadme seerianumbriga xxxx üleandmisakti.

OÜ Xxxx on kinnitanud, et ta on hagejalt omandanud seadme seerianumbriga xxxx. Eeltoodud

asjaolude kohaselt on hageja 20.02.2019 lepingust taganemise avaldus ja sellele põhinev hagi

nõude tunnustamiseks ilmselgelt alusetu.

18. Hageja on 20.02.2019 lepingust taganemise avalduses, 21.09.2020 nõudeavalduses ja

hagiavalduses väitnud, et tema nõue põhineb võlgnikuga 14.08.2017 sõlmitud müügilepingul.

30.12.2021 vastuses väidab aga hageja, et tema nõue põhineb 11.08.2017 sõlmitud

müügilepingul. Hageja väidab nüüd seega, et leping sõlmiti hoopis 11.08.2017 ning üleandmine

oli kokku lepitud kindlale päeva, mitte lõpptähtaja kohaselt.

Võlgnik ei ole hagejaga seadme xxxx müügilepingut kirjalikult sõlminud, pooled sõlmisid

14.08.2017 suulise müügilepingu. Kostjad esitavad hageja esitatud müügilepingule võltsituse

vastuväite. Hageja esitatud 11.08.2017 müügileping on ilmselgete konstrueerimise tunnustega ja

vastuolus hageja varasemate seisukohtadega. Kostjate seaduslik esindaja ei ole sellist dokumenti

allkirjastanud ja tegemist on ilmselgelt muude lepingute pealt kopeeritud allkirjadega. Esitatud

müügilepingus on vead võlgniku andmetes (asukoht ja registriood). Samuti oleks olnud

tehniliselt võimatu täita tingimust seade 30 päeva jooksul installeerida aadressile Xxxx, kuna

hageja rentis sellel aadressil jagatud kontorit võlgnikult ja mingit tootmisruumi või füüsilist

kohta, kuhu oleks saanud seadet installeerida, sellel aadressil ei olnud.

19. Hageja on väitnud, et tal oli aadressil Xxxx sobilik rendipind vaidlusaluse seadme

paigaldamiseks. Hageja on selle tõendamiseks esitanud võlgniku rendilepingu sõlmimise

kirjavahetuse, mitte rendilepingu enda. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et võlgnik oleks

pidanud hageja poolt 2017 aastal ostetud seadet peale üleandmist hoiustama võlgniku

rendipinnal. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks võlgnikuga sõlminud

hoiulepingu, samuti ei ole hageja võlgnikult nõudnud hoiulepingu täitmist või hoiulepingu alusel

hoiustatu väljaandmist. Kui hageja väidab, et vaidlusalune seade pidi pärast üleandmist jääma

võlgniku valdusesse, siis tekib küsimus, mille alusel hageja väidab, et võlgnik vaidlusalust seadet

üle ei andnud. Hageja on kinnitanud, et seade paiknes juba enne müügilepingu sõlmimist

aadressil Xxxx. Hageja väidete õigsuse korral, oleks seadme paiknemine aadressil Xxxx

vastanud üleandmise tingimusele ja hagejal ei oleks olnud alust lepingust taganemiseks.

Teoreetiliselt oleks hagejal saanud tema väidete õiguse korral olla võlgniku vastu ainult toote

puuduste kõrvaldamise nõue, kui lähtuda kostja väitest, et seade oli aadressil Xxxx kokku

monteerimata.

5 / 11

Samuti tekitab hageja esitatud müügilepingu ehtsuses kahtlust asjaolu, et kostjal 1 on hagejaga ja

OÜ Xxxx seadme seerianumbriga xxxx osas kohtuvaidlused alates 2019 aastast ning hageja ega

OÜ Xxxx ei ole varasemas menetluses sellist tõendit esitanud. Väidetav leping ilmus välja alles

rohkem kui kaks aastat peale vaidluste algust. Kostjad paluvad, et hageja esitaks kohtule

11.08.2017 sõlmitud seadme seerianumbriga xxxx müügilepingu originaali, et seaduslikul

esindajal oleks võimalus tuvastada, kas tegemist on originaalallkirjaga ning kas on alus esitada

avaldus politseisse seoses allkirja võltsimise kahtlusega. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole

hagejale sellist lepingut ega sellise lepingu projekti e-maili peale saatnud.

Lisaks on hageja muutnud nõude alust, kui on asunud väitma, et tema nõude tunnustamise hagi

aluseks on hoopis 11.08.2017 sõlmitud leping.

20. Seda, et vaidlusalune seade anti hagejale üle Xxxx, tõendab hageja nõudekiri võlgnikule, et

viimane saadaks oma töötaja Xxxxi seadet just Xxxx üle andma. Kui hageja väited kasutatud

seadme seerianumbriga xxxx müümise kohta oleksid tõesed, siis ei oleks võlgnik üldse pidanud

17.08.2017 seadme üleandmises osalema. Kui hageja oleks olnud seadme 2 omanik ja ta oleks

soovinud seda OÜ-le Xxxx üle anda, ei oleks mingit vajadust selleks võlgniku poole

pöördumiseks, sest võlgnik oli selle hagejale juba 2015 aastal üle andnud. Võlgnik pidi

17.08.2017 seadme üleandmisel Xxxx osalema, kuna üle anti uus seade seerianumbriga xxxx.

21. Hageja võltsituse vastuväide võlgniku ja hageja vahelise 17.08.2017 üleandmisakti kohta on

vastuolus hageja varasemate kinnitustega tehingu toimumise kohta ja on pahatahtlik menetluse

läbiviimise takistamine. Võlgnik on selle üleandmisakti esitanud tõendina ka tsiviilasjades 2-19-

8072, 2-20-13524, 2-21-4116 ja 2-21-14212, üheski neis menetlustes ei ole hageja või temaga

seotud isik selle üleandmisakti ehtsust vaidlustanud. Lisaks tugines samale üleandmisaktile ka

kostja 1 hageja vastu arbitraažikohtu asjas 01-1-1-2021, kus osales menetlusosalisena hageja

endine seaduslik esindaja R. T. Hageja endine juhatuse liige R. T on selle sama üleandmisakti

kohta tunnistanud, et ta on selle dokumendiga varasematest kohtumenetlusest tuttav ja ta ei ole

varasemates menetlustes selle dokumendi ehtsust vaidlustanud. Lisaks väitis hageja eelmainitud

arbitraažikohtu asjas 01-1-1-2021, et ta soovib kostja 1 nõuet käesoleva asja aluseks 10 000.00

euro suuruse nõudega tasaarvestada. Peale kostja 1 esitatud 17.08.2017 üleandmisakti ja muude

tõenditega tutvumist, loobus hageja oma tasaarvestuse nõudest. Arbitraažikohus mõistis hagejalt

kostja 1 kasuks kokkuvõtvalt välja 266 315.00 eurot, mida hageja ei ole siiamaani tasunud. Kui

hageja nõue võlgniku vastu oleks põhjendatud, siis ilmselget oleks ta selle nõude alusel juba

arbitraažikohtus oma kohustust tasaarvestanud.

22. Kuigi kostjad on vaidlustanud hageja esitatud 11.08.2017 müügilepingu ehtsuse, juhivad nad

tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks võlgnikule enne hagimenetlust

esitanud avaldust 11.08.2017 müügilepingust taganemiseks või et ta oleks sellest lepingust

taganemiseks täitnud VÕS § 116 lg 4 tingimused. Võlgnik sai esmakordselt hageja 30.12.2021

menetlusdokumendist teada, et viimane on taganenud väidetavast 11.08.2017 müügilepingust.

Kostjate hinnangul on sõltumata hageja väidetud 11.08.2017 müügilepingu ehtsusest igal juhul

sellisest lepingust tulenevad hageja nõuded aegunud ning 30.12.2021 esitatud lepingust

taganemise avaldus tühine.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, kuulanud pooled ära istungil ja

hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike

järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

6 / 11

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

24. Toimiku materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 31.08.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-

7701 kuulutati välja Novus OIL OÜ (registrikood xxxx, võlgnik) pankrot (dtl 8). 21.09.2020

esitas Novutech OÜ (likvideerimisel) võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 10 000.00

euro tunnustamiseks II rahuldamisjärgu nõudena (dtl 11-12). 10.08.2021 Novus OIL OÜ

(pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitasid Novutech OÜ (likvideerimisel)

nõudele vastuväite võlausaldajad Xxxx OÜ ja AgroPower OÜ, samuti esitas hageja nõudele

vastuväite võlgnik (dtl 15-22). Vastuväidete tõttu jäi 10.08.2021 toimunud nõuete kaitsmise

koosolekul Novutech OÜ (likvideerimisel) nõue täies ulatuses tunnustamata.

Novutech OÜ (likvideerimisel) esitas 09.09.2021 kohtule hagi Xxxx OÜ, AgroPower OÜ ja

Novus OIL OÜ (pankrotis) vastu tema nõude tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses.

19.12.2024 määrusega jättis kohus Novutech OÜ (likvideerimisel) hagi kostja Xxxx OÜ osas

läbi vaatamata (dtl 535-536).

25. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle

rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse

tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon).

Hageja leiab, et tal on võlgniku vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel müügilepingu

tagasitäitmise nõue summas 10 000.00 eurot, mis tuleneb võlgniku müüjana ja hageja ostjana

sõlmitud müügilepingust, mille alusel võlgnik kohustus hagejale tarnima ja võõrandama

emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30 (edaspidi vaidlusalune seade) hiljemalt

30.08.2017.

Iseenesest puudub vaidlus, et võlgnik ja hageja on vaidlusaluse seadme NOEM TECH 30

müügilepingu sõlminud. Poolte vahel on vaidlus esiteks selles, kas müügileping hageja ja

võlgniku vahel sõlmiti 11.08.2017 või 14.08.2017 ning kas leping sõlmiti kirjalikult või suuliselt.

Hageja on menetluse alguses väitnud, et müügileping hageja ja võlgniku vahel sõlmiti

14.08.2017, seejärel, menetluse kestel, esitas hageja 11.08.2017 kirjaliku müügilepingu (dtl 171-

174). Kostjad on kohtule teatanud, et hageja ja võlgniku vahel sõlmiti suuline müügileping

14.08.2017, vaidlusaluse seadme kirjalikku müügilepingut ei ole hageja ja võlgnik kunagi

sõlminud.

Kostjad esitasid hageja esitatud kirjalikule 11.08.2017 müügilepingule võltsituse vastuväite,

kuna leiavad, et kostjate seaduslik esindaja ei ole sellist dokumenti allkirjastanud, lepingus

märgitud võlgniku andmed on valed ning lisaks ilmus väidetav kirjalik müügileping alles

käesoleva menetluse kestel, hageja ei ole kunagi varem, sh teistes menetlustes, nimetatud

tõendile tuginenud.

TsMS § 277 lg 1 järgi võib menetlusosaline vaidlustada teise menetlusosalise esitatud

dokumendi ehtsuse ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab

dokumendi võltsituse. Kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta

selle TsMS § 277 lg 4 alusel arvestamata või arvata dokumendi tõendite hulgast välja.

7 / 11

Kohus selgitab ka, et kui dokumentaalse tõendi ehtsus on kahtluse alla seatud, tähendab see

dokumendi esitanud poole jaoks temale tõendamiskoormuse langemist, mh dokumendi ehtsuse

osas, st dokumendi võltsitust väitev pool ei pea dokumendi võltsitust tõendama (Riigikohtu

14.09.2016 lahendi nr 3-2-1-63-16 p 10).

26. Kohus nõustub kostjatega, et hageja väited 11.08.2017 väidetava kirjaliku müügilepingu

sõlmimise kohta hageja ja võlgniku vahel on ebausutavad ning vastuolus muude asjas esitatud

tõenditega.

Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on nii 09.09.2021 hagiavalduses, 20.02.2019 avalduses

müügilepingust taganemiseks kui ka 21.09.2020 nõudeavalduses võlgniku pankrotimenetluses

oma nõude alusena toonud välja, et „14.08.2017 sõlmisid võlgnik müüjana ja hageja ostjana

müügilepingu, mille alusel võlgnik kohustus hagejale tarnima ja võõrandama emulsioonõli

tootmise seadme NOEM TECH 30 hiljemalt 30.08.2017.” (dtl 11, 28). Ka teates oma nõude

osalise nõude loovutamise kohta OÜ-le XXXX on hageja tuginenud samuti 14.08.2017

müügilepingule (dtl 31). Kohus nõustub kostjatega, et alles 30.12.2021 vastuses kohtule asus

hageja väitma, et tema nõue põhineb 11.08.2017 hageja ja võlgniku vahel sõlmitud kirjalikul

müügilepingul (dtl 171-173). Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kunagi varem oma

nõude alusena nimetatud lepingule tuginenud ja eluliselt ei ole usutavad ka hageja väited, et ta

on korduvalt ning pika aja vältel lepingu kuupäevades eksinud. Hageja ei ole ka kohtu

ettepanekul 11.08.2017 lepingu originaali esitanud (esitatud vaid notariaalselt kinnitatud ärakirja

koopia).

Hageja tõendina esitatud 11.08.2017 kirjalikus müügilepingus on ka olulised ebatäpsused, mis

annavad samuti alust kahelda selle dokumendi õigsuses. 11.08.2017 müügilepingust nähtub, et

võlgniku aadressiks on märgitud nii Xxxx (päises), kuid ka Xxxx (lepingu lõpus). Lisaks on vale

võlgniku registrikood xxxx. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgniku õige registrikood on xxxx

ning aadress Xxxx alevik, xxxx (dtl 286). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul

(tegutsedes kusjuures majandus- ja kutsetegevuses) oleks jäänud sedavõrd olulise lepingu

sõlmimisel (sh arvestades kauba maksumust) märkamata nii enda vale aadress kui ka

registrikood.

Kõiki nimetatud asjaolusid kogumis hinnates ei ole kohtu hinnangul hageja tõendina esitatud

11.08.2017 müügilepingu näol tegemist usaldusväärse tõendiga, kohus sellega otsuse tegemisel

ei arvesta. Lisaks on hageja seaduslik esindaja hiljem, s.o 09.10.2024 kohtuistungil, kinnitanud,

et leping hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 14.08.2017 (dtl 466).

27. Esitatud tõendeid (s.o 20.02.2019 avaldus müügilepingust taganemiseks, hageja 21.09.2020

nõudeavaldus, hageja teade nõude osalise nõude loovutamise kohta) ning hageja seadusliku

esindaja 09.10.2024 kohtuistungil antud kinnitust, et leping hageja ja võlgniku vahel sõlmiti

14.08.2017, kogumis hinnates loeb kohus tuvastatuks, et müügileping, mille alusel võlgnik

kohustus hagejale tarnima ja võõrandama emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30,

hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 14.08.2017. Kuivõrd ühtegi kirjalikku 14.08.2017

müügilepingut ei ole kohtule esitatud ning iseenesest pooled ei väitnud ka, et 14.08.2017

müügileping sõlmiti kirjalikult, nõustub kohus, et 14.08.2017 müügileping hageja ja võlgniku

vahel sai olla sõlmitud vaid suuliselt.

28. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu.

Iseenesest puudub vaidlus, et võlgnik müüs hagejale oma tegevuse jooksul kokku kaks seadet

NOEM TECH 30: 1) aastal 2014, seerianumbritega xxxx (seade 2) ning 2) aastal 2017

8 / 11

seerianumbriga xxxx (vaidlusalune seade). Puudub vaidlus, et seade 2 on hagejale aastal 2015

Xxxx üle antud.

29. Puudub vaidlus ka, et hageja on võlgnikule vaidlusaluse seadme eest ostuhinna täies

ulatuses tasunud, s.o 17.08.2017 - 315 000.00 eurot ja 20.09.2017 - 63 000.00 eurot, kokku 378

000.00 eurot (dtl 25-26). Poolte vahel on vaidlus selles, kas võlgnik on hagejale vaidlusaluse

seadme 2017 aastal pärast lepingu sõlmimist üle andnud ning kas hagejal oli õigus lepingust

taganemiseks.

Kostjad on toonud välja, et võlgnik andis vaidlusaluse seadme 17.08.2017 hagejale Xxxx üle,

kes selle samal päeval OÜ-le Xxxx üle andis (kostjad on toonud välja ka, et hageja müüs

vaidlusaluse seadme edasi OÜ-le Xxxx 15.08.2017 müügilepinguga). Hageja kostjatega ei

nõustu ning leiab, et kostjate esitatud tõendid (s.o 15.08.2017 müügileping hageja ja OÜ Xxxx

vahel) ei ole seotud vaidlusaluse seadmega, vaid puudutab hoopis teist varasemalt ostetud

seadet NOEM TECH 30, s.o seadet 2, mille hageja omandas võlgnikult aastaid varem, s.o

18.12.2014, ning et just seadet 2 võõrandas hageja 15.08.2017 müügilepinguga edasi OÜ-le

Xxxx.

Kohus märgib, et tõendina esitatud 15.08.2017 müügilepingust hageja ja OÜ Xxxx vahel ei

nähtu, millist seadet hageja OÜ-le Xxxx müüs, s.o kas varasemat, aastast 2014, seerianumbriga

xxxx või uut, aastast 2017, seerianumbriga xxxx, lepingus on lepingu objektiks märgitud vaid

„emulsioonõli tootmiseseade NOEM TECH 30“, seadme seerianumber puudub (dtl 131-132).

30. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja endine seaduslik esindaja R. T on 16.08.2017 e-

kirjas võlgnikule teatanud, et „Keegi peaks homme Xxxxi saatma seadet üle andma. Akt on

vaja ka valmis teha ja osta samuti sinna kamandada. Või lahendame mu viisil?“ (dtl 135).

Tõendina asja juurde võetud tsiviilasjas 2-21-14212 antud Xxxxi S (võlgniku töötaja augustis

2017) ütlustest (dtl 499) nähtub ka, et Xxxxi S käis vaidlusalust seadet Xxxx näitamas

17.08.2017, vaidlusalune uus seade paigaldati Xxxx 2017 aasta jooksul. Vana seade (seade 2)

oli samal ajal paigaldatud konteinerisse. Ka kohtuistungil 05.11.2024 antud hageja enda

tunnistaja V M ütlustest nähtub, et hageja rentis tunnistaja ettevõttele xxxx OÜ kuulunud

territooriumil (xxxx) osa ruumist selleks, et paigaldada sinna oma seadmeid. Alguses paigaldati

eksperimentaalseade aastal 2015, seejärel K O ning teise töötaja poolt uus seade aastal 2017,

mida monteeriti kokku ca 4 nädalat (dtl 516-517).

31. Kostjad esitasid tõendina ka hageja ja võlgniku vahelise vaidlusaluse seadme 17.08.2017

üleandmisakti nr xxxx, millest nähtub, et „võlgnik annab üle ja hageja võtab vastu arvega

müüdud seadme NOEM TECH 30 seerianumbriga xxxx“ (dtl 134). Hageja esitas

üleandmisaktile võltsituse vastuväite.

Vaatamata sellele, et kostjad ei ole üleandmisakti nr xxxx originaali kohtule esitanud, puudub

kohtul kõiki teisi tõendeid (s.o hageja enda tunnistaja ütlused, tõendina asja juurde võetud

tsiviilasjas 2-21-14212 antud võlgniku töötaja Xxxxi S ütlused ning hageja tolleaegse

seadusliku esindaja R. T 16.08.2017 e-kiri võlgnikule) kogumis hinnates kahtlus, et võlgnik on

oma 14.08.2017 müügilepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud, s.o vaidlusalust seadet

hagejale tema poolt renditud territooriumil Xxxx 17.08.2017 üle andnud. Hageja ei ole ka

tõendanud, et vaidlusaluse seadme üleandmine oleks pidanud toimuma mujal (s.o nt aadressil

Xxxx, mis oli võlgniku asukoht).

Kohus nõustub kostjaga ka, et kaudseks tõendiks võlgniku poolt lepingu täitmise kohta võib

pidada ka hageja enda tegevust, mis seisneb ostetud kauba eest teise osamakse, s.o summas 63

000.00 eurot, tasumises 20.09.2017. Eluliselt ei ole usutav, et hageja oleks võlgnikule teise

osamakse teinud, kui ta ei oleks vaidlusalust seadet kokkulepitud ajal kätte saanud.

32. Iseenesest ei oma kohtu hinnangul käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kas hageja

müüs 15.08.2017 OÜ-le Xxxx vana seadme (aastast 2014) ning kas hagejal oli ka üleüldse

9 / 11

aastal 2017 omandiõigus seadmele 2 või müüs ta edasi uue, s.o vaidlusaluse seadme. Asjas

omab tähtsust asjaolu, et võlgnik on vaidlusaluse seadme hagejale 17.08.2018 Xxxx üle

andnud, s.o oma 14.08.2017 müügilepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud. Samas

nõustub kohus kostjatega, et kui hageja oleks soovinud seadet 2 (mitte vaidlusalust seadet) OÜ-

le Xxxx müüa, ei oleks olnud mingit vajadust selleks võlgniku poole pöördumiseks, sest

võlgnik oli selle seadme hagejale juba 2015 aastal üle andnud. Lisaks nõustub kohus

kostjatega, et hageja ei olnud OÜ-ga xxxx lepingu sõlmise asjal, s.o 15.08.2017, enam ka

seadme 2 omanik, kuna see kuulus toimiku materjalidest nähtuvalt alates 05.01.2016 ja

vähemalt kuni 31.12.2019 Xxxx Eesti filiaalile (dtl 233-236, 256-258). Kuivõrd hageja ei

olnud 15.08.2017 enam seadme 2 omanik, siis ilma võlgnikult uut seadet ostmata ei oleks tal

olnud ka võimalik OÜ-le Xxxx ühtegi seadet edasi müüa.

33. Kohus selgitab, et VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

Riigikohus on asja 2-18-109972 p 14 selgitanud, et „lepingust taganenuks lugemisel peavad

olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Muu hulgas peab tegu

olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2) ja taganemisavaldus peab olema tehtud

mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1)”.

34. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et võlgnik on oma 14.08.2017 müügilepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt täitnud, s.o vaidlusaluse seadme 17.08.2017 hagejale Xxxx üle

andnud, oli 20.02.2019 hageja taganemisavaldus alusetu ja põhjendamatu, hagejal puudus

õigus lepingust taganemiseks (sh ka nõudeõigus seadme ostuhinna tagastamiseks). Mistahes

muudele väidetavatele lepingu rikkumistele ei ole hageja tuginenud.

Kohus leiab, et võlgnik ei rikkunud VÕS § 208 lg 1 tulenevat asja üleandmise kohustust hageja

ees VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes ja hagejal ei olnud seega õigust lepingust taganemiseks.

Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja poolt võlgnikule tehtud 20.02.2019

taganemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu, kuivõrd taganemiseks materiaalsed eeldused

puudusid.

35. Vaatamata sellele, et hagejal puudus õigus lepingust tagamiseks (kohus tuvastas, et võlgnik

ei ole lepingut rikkunud), peab kohus vajalikuks märkida ka, et hageja lepingust taganemise

avaldus ei ole ka VÕS § 118 kohaselt esitatud mõistliku aja jooksul. Kohus nõustub kostjatega,

et juhul, kui võlgnik ei oleks seadet hagejale 17.08.2017 (või pärast seda kuupäeva mõistliku

aja jooksul) üle andnud, siis oleks mõislik aeg lepingust taganemiseks hiljemalt 2017 aasta

majandusaasta aruande esitamise tähtaeg (30.06.2018), sest aastaaruande koostamise ja

kinnitamise käigus peab ettevõtte inventeerima oma varad, saama ülevaate nõuetest ja

kohustustest, ning astuma samme täitmata kohustuste täitmiseks, täiendava tähtaja andmiseks

jms. Toimiku materjalidest ei nähtu aga, hageja oleks võlgnikult ca 18 kuu jooksul, s.o

17.08.2017-20.02.2019 kordagi seadme üleandmist nõudnud või väitnud, et võlgnik oleks

jätnud seadme üle andmata, või nõudnud võlgnikult raha tagastamist.

36. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on alusetu ja tõendamata, kohus

jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, mh määruses, millega hagiavaldus jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

10 / 11

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses

hageja kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik

11 / 11