3-22-1181/43 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1181

Haldusasi

X kaebus tühistada Pärnu Linnavalitsuse keeldumine

anda nõusolek tuhaurni ümbermatmiseks ning

kohustada linna andma nõusolek ja korraldama

tuhaurni ümbermatmine

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Tõnu Raidma

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja linnasekretär Taavi

Käärid

Kolmas isik – Q, esindaja Reet Volkmann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega

rahuldada X kaebus. Kohustada Pärnu Linnavalitsust X 15.05.2022 taotlust

uuesti lahendama.

3. Mõista Pärnu linnalt välja X kasuks 410 eurot menetluskulu katteks. Muus osas

jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.03.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-1181

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 15.05.2022 Pärnu Linnavalitsusele taotluse anda luba matta oma abikaasa C

tuhaurn ümber Alevi kalmistul asuvalt hauaplatsilt Metsakalmistule X kasutuses olevale

hauaplatsile. Taotleja ei ole nõus Alevi kalmistul asuva hauaplatsi kasutaja Q, kes on C õde,

tegevusega hauaplatsiga ümberkäimisel. Q on eemaldanud X tellitud hauakivi, kuhu oli

kantud ka X nimi ning sünniaeg. X soovib saada maetud oma abikaasa kõrvale, kuid Q on

öelnud, et ta ei luba seda. Q on teotanud surnu mälestust ja muutnud hauaplatsi külastamise

kaebaja jaoks valusaks kogemuseks. Oleks kaebaja teadnud, et tekivad sellised probleemid,

poleks ta lasknud oma abikaasat sinna matta. Nõue saada ümbermatmiseks konflikti tekitanud

inimese nõusolek on vastuolus seadusega.

2. Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja ei andnud 22.06.2022 vastuses nr

9-18/4703-5 nõusolekut C tuhaurni ümbermatmiseks.

Keeldumise alusena viitas vastaja Pärnu Linnavolikogu 14.10.2021 määrusega nr 20

kinnitatud Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskirjale (edaspidi eeskiri), mille § 11 lg 5

sätestab: „Ümbermatmiseks esitatakse teenistusele kirjalikult või infosüsteemi vahendusel

taotlus, kus põhjendatakse ümbermatmise vajadus ning millele lisatakse surnu omaste,

hauaplatsi kasutaja ja ümbermatmiseks kasutatava hauaplatsi kasutaja nõusolekud ning

kalmistu haldaja tõend ümbermatmiseks kasutatava hauaplatsi olemasolu kohta“. Alevi

kalmistul oleva hauaplatsi omanik ei andnud linnavalitsusele nõusolekut C tuhaurni

ümbermatmiseks. Samas on oluline märkida, et linnavalitsusele teadaolevalt oli lahkunu

viimane soov saada maetud oma ema-isa juurde Alevi kalmistul.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada Pärnu Linnavalitsuse

22.06.2022 otsus ning kohustada linnavalitsust andma ümbermatmiseks nõusolek ja

korraldama C tuhaurni ümbermatmine kaebaja kasutuses olevale hauaplatsile Metsakalmistul.

Eeskirja § 11 lg-s 5 sätestatud nõue saada ümbermatmiseks senise hauaplatsi kasutaja

nõusolek on vastuolus kalmistuseadusega (KalmS) ja hea usu põhimõttega. C soovis olla

maetud oma abikaasaga ühisele hauaplatsile. Kaebaja elas temaga koos 40 aastat, on tema

vara pärija ja teab lahkunu soove kõige paremini. C tuha ja urni omand kuulub kaebajale, kes

soovib nagu nende poegki tuhaurni ümbermatmist. Linn peab kõiki olulisi asjaolusid ning

põhjendatud huve kaaludes selle sooviga arvestama.

4. Pärnu linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Eeskirja § 11 lg 5 on kooskõlas KalmS §-st 7 tuleneva volitusnormiga. Hauaplatsi kasutaja on

surnu lähedane, mistõttu vastab ümbermatmiseks hauaplatsi kasutaja nõusoleku saamise nõue

matmistavadele ja -kommetele. Lähedasel ei ole surnukehale omandiõigust. C maeti Alevi

kalmistule kaebaja nõusolekul. Ümbermatmise vajaduse saavad tingida ainult erandlikud,

objektiivsed ja põhjendatud asjaolud, milleks ei saa olla hõimlaste vaheline konflikt.

5. Q palus jätta kaebus rahuldamata.

Hauaplatsi omanikuna oli kolmas isik nõus ning on seda tänaseni, et C maeti vanemate

hauaplatsile. Ta austab oma venna viimset tahet ja soovi saada maetud oma isa-ema, vanaisa-

vanaema hauaplatsile, kus on mälestuskivi C nimega ning teine kivi nimega perekond XXX.

Kolmas isik ei soovi ümbermatmist.

6. Tallinna Halduskohus jättis 29.04.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

KalmS § 7 lg 3 p 3 kohaselt on kohalikul omavalitsusel (edaspidi KOV) vaja kalmistu

kasutamise eeskirjas sätestada matmise kord. Seadusandja on enamiku matmisega seotud

küsimustest jätnud KOV-ide reguleerida ning eeskirja asjaomased sätted on volitusnormidega

kooskõlas. KalmS § 9 lg 15 esimene lause sätestab, et surnu ümbermatmine toimub

2(5)

3-22-1181

kokkuleppel kalmistu haldajaga. Omandiõiguse küsimused ei ole ümbermatmise puhul

asjassepuutuvad. Ümbermatmiseks kolmanda isiku nõusoleku saamise nõue ei ole

põhiseadusevastane ega põhjendamatu, sest ta on C õde ja hauaplatsi kasutaja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

Siinsel juhul oli tegemist tuhaurni, mitte kirstus maetud surnu ümbermatmise taotlusega.

Tuhaurni ümbermatmisele ei sea seadus sama rangeid nõudeid. Ümbermatmise loa andmisest

ei saa keelduda pelgalt põhjusel, et teine puudutatud isik ei anna selleks luba. Ka

õiguskantsler on leidnud, et KalmS ei näe säärase nõusoleku saamise nõuet ette ning kalmistu

haldaja peab haldusmenetluse korras taotluse lahendamisel kaaluma kõiki olulisi asjaolusid ja

põhjendatud huve. KalmS ei näe ette, et surnu abikaasa peaks ümbermatmiseks taotlema kõigi

teiste omaste nõusolekuid. Kaebaja ja tema poeg ei saa C ümber matta üksnes hauaplatsi

kasutaja kiusliku ja ebaväärika käitumise tõttu. C tuhk urniga on tema pärijaks oleva kaebaja

omand ning ainult temal on moraalne ja juriidiline õigus otsustada selle ümbermatmise üle.

Vastustaja väide, et surnu ümbermatmine ei ole kultuuriliselt ega usuliselt tavapärane, on

üldistav ja põhjendamatu. C isiklikud ja perekondlikud väärtused toetavad tema

ümbermatmist. Vastustaja ei ole keeldumisel võtnud arvesse juhtumi erilisi asjaolusid.

8. Pärnu linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

KalmS ega eeskiri ei erista surnukeha või selle säilmete matmise viisi. Surnuks tuleb lugeda

surnukeha ja selle säilmeid ehk ka surnukeha töötlemisel (nt tuhastamisel) tekkinud jäänuseid.

Ümbermatmisega peavad olema nõus valdav osa või pea kõik surnuga lähedaselt seotud

isikud. See tagab õiguste ja huvide tasakaalu. Seda, et teine lähedane ja hauaplatsi kasutaja ei

soovi ümbermatmist, ei saa lugeda pahatahtlikkuseks. Ümbermatmisest keeldumine ei saa

riivata pärija omandiõigusega seotud põhiõigusi. Kaebajal on olnud võimalik enda lähedane

kohaselt ja väärikalt ära saata ning saab teda ka nüüd ja hiljem mälestada. Õigus mälestada ei

kattu aga sooviga lähedane ümber matta.

9. Q ei vastanud apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

11. KalmS § 9 lg 1 sätestab: „Surnu tuleb matta või tuhastada ilma põhjendamatu viivituseta.

Matmine või ümbermatmine peab toimuma väärikalt, võimaluse korral surnu usulist ja

kultuurilist kuuluvust arvestades.“ Ümbermatmist reguleerib KalmS § 9 lg 15, mis näeb ette,

et surnu ümbermatmine toimub kokkuleppel kalmistu haldajaga ning selle korraldab kalmistu

haldaja. KalmS reguleerib otsesõnu üksnes inimese surnukeha või surnud inimese säilmete (vt

KalmS § 1 lg 1) ümbermatmist. Kuna seadus eristab surnu ning tuhastatud surnu (tuha)

matmist (vt KalmS § 4 lg 1, § 8 lg 2 ja 3, § 9 lg 10, § 10 lg 11, § 11 lg 4 p 5), saab järeldada,

et tuha(urni) ümbermatmise kohta KalmS-s eraldi norme ei ole. Samas kohustab KalmS § 7 lg

3 p 3 KOV-i kehtestama kalmistu kasutamise eeskirjas muu hulgas matmise korra. Kuna

tuhka saab samuti matta, hõlmab see volitus ka tuhaurni ümbermatmise korda. Surnu ja tuha

matmine on sarnased selles mõttes, et mõlemal juhul on tegemist inimese viimse

puhkepaigaga (hauaga), mille rahu ning puutumatus peab olema tagatud. Matmine peab

toimuma ühtviisi väärikalt ning lahkunut austavalt nii kirstumatuse kui ka urnimatuse puhul.

Seda nõuavad ühiskonna kõlblusnormid ja matmistraditsioonid. Eeskirja § 8 lg 4 sätestab, et

3(5)

3-22-1181

surnu maetakse hauaplatsile kirstus või tuhastatult urnis. Siit nähtub, et Pärnu linn käsitab

surnu matmise ja seega ka ümbermatmise mõisteid laiemalt. See on eespool toodud põhjustel

lubatav ega välju volitusnormi piirest. Seega on linn ja halduskohus õigesti leidnud, et

eeskirja § 11 laieneb ka tuhaurni ümbermatmisele.

12. Eeskirja § 11 lg 4 sätestab, et surnu ümbermatmine toimub kokkuleppel teenistusega1 ning

surnu väljakaevamise korraldab kalmistu haldaja. See säte, nagu ka KalmS § 9 lg 15, näeb

sisuliselt ette isiku kohustuse hankida ümbermatmiseks nõusolek kohalikult omavalitsuselt,

kellele KalmS paneb avalik-õiguslikud ülesanded matmise väärikuse ja nõuetekohasuse

tagamisel. Linn otsustab ümbermatmisega nõustumise või mittenõustumise kaalutlusõiguse

alusel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

13. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu linn ei saa ümbermatmisega nõustuda kergekäeliselt.

Ümbermatmiseks peavad esinema väga kaalukad asjaolud. Haud on inimese viimane

puhkepaik ja sellega tuleb ümber käia erilise väärikuse ja pieteeditundega. Sellele viitab ka

asjaolu, et haua puutumatus on kaitstud karistusõiguslikult. Ümbermatmine võib kõne alla

tulla näiteks sellisel erandlikul juhtumil, kui inimene on maetud kohta, mis ei vasta tema

viimsele soovile; inimene ongi objektiivse vajaduse tõttu esialgu maetud ajutiselt teisele

kalmistule; säilmed tuuakse ära võõrsilt, et pereliikmed saaks maetud koos; pereliikmetel on

ületamatult keeruline mälestada lahkunut ja hooldada hauda senisel kalmistul jms juhtumid.

14. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on mitmes lahendis märkinud, et kuigi

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) artiklit 8

kohaldatakse üldjuhul ainult elavate isikute vahelistele suhetele, võib seda sätet kohaldada ka

matmisega seotud asjades. EIK on leidnud, et surnute lugupidav kohtlemine kuulub art 8

kohaldamisalasse, kuna see kaitseb lähisugulaste tundeid2. Lähedasel on õigus otsustada

matmisega seotud küsimusi3, kuid selle õiguse sisu ja ulatus ning sellest tulenevad riigi

kohustused sõltuvad iga konkreetse juhtumi asjaoludest. Sellises tundlikus küsimuses tuleb

kaalumisel arvestada nii ümbermatmisega seotud erahuvisid kui ka ühiskonna üldist huvi

tagada hauarahu (haua pühadus, puutumatus). Sellisel juhul peab avalik võim oma otsuse

tegemisel arvesse võtma kõiki olulisi aspekte ja neid hoolikalt üksteise suhtes kaaluma. Juhul

kui haua lahtikaevamise ja ümbermatmise küsimuses on omaste vahel vaidlus, nõuab

konventsiooni art 8, et avalik võim lahendaks küsimuse kõiki asjaomaseid huvisid

nõuetekohaselt kaaludes4.

15. Eelnevast järeldub, et avalik võim peab ümbermatmiseks nõusoleku andmise otsustamisel

uurima ning arvesse võtma kõiki surnu omaste kaalutlusi, nii neid, mis räägivad võimaliku

ümbermatmise kasuks, kui ka neid, mis räägivad sellele vastu. Ringkonnakohus leiab, muu

hulgas EIÕK kohaldamispraktikat arvestades, et kaebajal kui surnu abikaasal on Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-st 26 tulenev põhiõigus nõuda, et avalik võim kaaluks kohaselt tema

huvi surnud abikaasa tuhka sisaldava urni ümbermatmiseks. Kaebaja on väitnud, et mattis

abikaasa Alevi kalmistule teadmises, et teda maetakse kunagi abikaasa kõrvale, kuid hiljem

on ilmnenud, et hauaplatsi kasutaja siiski ei võimalda seda.

16. Eeskirja § 11 lg 5 kohaselt esitatakse ümbermatmiseks teenistusele kirjalikult või

infosüsteemi vahendusel taotlus, kus põhjendatakse ümbermatmise vajadus ning millele

1 Pärnu Linnavalitsuse asjaomane struktuuriüksus – Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond.

2 ML vs. Slovakkia, 14.10.2021, p 23. https://hudoc.echr.coe.int/fre#{%22itemid%22:[%22001-212150%22]}

3 Marić vs. Horvaatia, 12.06.2014, p-d 59–60 koos viidetega kohtupraktikale.

https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22itemid%22:[%22001-144681%22]}

4 Drašković vs. Montenegro, 09.06.2020, p-d 48–58. https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22itemid%22:[%22001-

202763%22]}

4(5)

3-22-1181

lisatakse surnu omaste, hauaplatsi kasutaja ja ümbermatmiseks kasutatava hauaplatsi kasutaja

nõusolekud ning kalmistu haldaja tõend ümbermatmiseks kasutatava hauaplatsi olemasolu

kohta. Ringkonnakohus leiab, et omaste ja kasutatava hauaplatsi kasutaja nõusolekute

esitamise kohustuse eeskirjas sätestamine pole iseenesest õigusvastane. Samas ei järeldu

sellest sättest, et mõne nõusoleku esitamata jätmine toob automaatselt kaasa ümbermatmisest

keeldumise. See oleks vastuolus kohustusega kaaluda erinevaid huve sisuliselt.

Ringkonnakohus leiab, et huvide kaalumise kohustus on tulenevalt KalmS-s pandud

ülesannetest ja vastutusest väärika matmise nõude tagamise eest kohalikul omavalitsusel ning

põhjendatud ei ole suunata isikuid vaidlust lahendama tsiviilkohtumenetluses. Sarnaselt

Riigikohtu üldkogu 19.10.2020 otsuse asjas nr 3-18-1672 p-des 31–33 toodud seisukohtadega

tuleb pidada otstarbekaks, et olulised asjaolud ja isikute õigustatud huvid teeb kindlaks

haldusorgan. Eraõiguses ei ole materiaalõiguslikku alust asendada puudutatud isiku

nõusolekut ümbermatmiseks kohtulahendiga. Juhul kui kohalikule omavalitsusele ei esitata

kõiki eeskirja § 11 lg-s 5 loetletud nõusolekuid, tuleb haldusorganil kohaldada

uurimispõhimõtet, isikud ära kuulata ja asjaolud kindlaks teha, mille pinnalt saab ta langetada

kaalutlusotsuse, kas pidada kaalukamaks ümbermatmist taotleva isiku õigustatud huve või

haua puutumatust ja teiste omaste õigustatud huve.

17. Siinses asjas on vastustaja tuginenud formaalselt vaid senise hauaplatsi kasutaja

nõusoleku puudumisele. Ilmselt sellel põhjusel on jäänud sisuliselt kaalumata, kas kaebaja

soov tuhaurn ümber matta on piisavalt põhjendatud ja kaalub üles muud asjakohased huvid ja

väärtused. Lisaks viitas linn sellele, et temale teadaolevalt oli C viimaseks sooviks saada

maetud Alevi kalmistule ema ja isa kõrvale. Samas ei ole viidatud tõendile, millele see

järeldus tugineb ega antud kaebajale võimalust esitada vastuväiteid ja omapoolseid tõendeid.

Kokkuvõttes on vastustajal jäänud nõuetekohane haldusmenetlus korraldamata ning

keeldumine kohaselt põhjendamata. Ringkonnakohus ei saa HKMS § 158 lg 3 järgi asuda

teostama kaalutlusõigust haldusorgani asemel. Vastustajal tuleb teha X 15.05.2022 taotluse

kohta uus otsus.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on tasunud riigilõivu kaebuse ning apellatsioonkaebuse pealt kokku 40 eurot. Esimese astme

kohtu menetluses kantud esindajakulu kohta pole esitatud kuludokumente, mistõttu seda kulu

välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 neljas lause). Ringkonnakohtus on kaebaja kandnud

esindajakulu 370 eurot, mille kohta on esitatud OÜ Mersoonius 03.02.2025 arve nr 03-02. See

kulu on HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalik ja põhjendatud ning tuleb koos riigilõivuga

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)