Legislator Case Law & Legislation
3-25-228/6 AI generated

3-25-228/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-228/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate

Legislator headnote

AI generated

3-25-228/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate

Keywords

AI generated
health insurance voucher fee proper legal representation notice of defects claim for insurance benefits extortion of excessive official fees cause of action
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-228

Haldusasi

L.V kaebus Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1

tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja L.V

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.02.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.V määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta L.V määruskaebus menetlusse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.02.2025

määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi

ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

Selgitus

Ringkonnakohtu määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja

§ 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla

kodukorra p 1.13.1 näeb ette, et kinnipeetav on kohustatud käituma vanglateenistujatega,

vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki

üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate

ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises

ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning

väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.

2. L.V esitas 18.01.2025 Tallinna Vanglale taotluse Tallinna Vangla kodukorra punkti

1.13.1 tühisuse tuvastamiseks. Taotluse kohaselt on Tallinna Vangla direktor andnud

kodukorra p 1.13.1 pädevus- ja volitusnormita ja rikkunud põhiseaduse (edaspidi PS) § 45 lg-t

2 tsensuuri loomisega.

3. Tallinna Vangla jättis 28.01.2025 vastusega nr 1-8/1-25/26-2 L.V taotluse rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei ole Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkiri nr 1-1/18/88 tühine

3-25-228

haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 järgi. Vangla direktori pädevus

kinnitada kodukord tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 105 lg-st 3 ja §-st 106.

4. L.V esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 tühisuse

või õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Tallinna Vangla direktor pädev

vanglas tsensuuri looma ning vaidlusalune punkt on ilmselgelt antud nii pädevus- kui ka

volitusnormita. Tühisuse tuvastamine võimaldab rahus valida selline käitumis- ja suhtlusviis,

et sellega ei kaasne distsiplinaarvastutust.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 11.02.2025 määrusega kaebuse.

Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust

nõuda, et kohus abstraktselt tuvastaks Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 tühisuse või

õigusvastasuse, et kaebaja saaks käituda distsiplinaarkaristust kartmata vanglateenistujatega,

vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega ebaviisakalt, kasutada vestluses, pöördumises

või muus kontekstis ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid

väljendeid või kasutada agressiivset hääletooni või kehakeelt. Seega ei ole kaebaja õiguste

riive intensiivne. Samuti puuduvad kaebusel eduväljavaated. Vangla direktori pädevus

kinnitada kodukord tuleneb VangS § 105 lg-st 3.

6. L.V esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 11.02.2025

määruse peale.

Mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täitmata. Kodukorra vaidlustatud

punktist tulenevad kohustused on vastukäivad. PS § 45 lg 2 keelab tsensuuri ning tegemist on

lex specialis derogat legi generali olukorraga. Sõnavabaduse riive on siinsel juhul intensiivne.

Teiseks nõudis kaebaja kodukorra p 1.13.1 õigusvastasuse tuvastamist. Kodukorra see säte on

vastuolus PS § 45 lg-ga 2, kuna eeldab tsensuuri. Lisaks sellele kohaldas Tallinna Vangla

kodukorra p-i 1.13.1 kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluses, käskkirjas ja vaideotsuses. Seega

ei saa pidada kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

8. Nõue tuvastada Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 tühisus HMS § 63 lg 2 p 1 või p 5

alusel on perspektiivitu. Halduskohus leidis õigesti, et vangla direktoril on seadusest tulenev

pädevus kehtestada kodukord, sh kinnipeetavate kohustus suhelda viisakalt (VangS § 105 lg

21 p 14). Säte ei tekita kaebajale kohustuste kollisiooni.

9. Kaebaja õiguste riive ei ole ka intensiivne. Viisaka käitumise nõue riivab põhivabadust

vabale eneseteostusele (PS § 19) ja võib mingis ulatuses riivata ka sõnavabadust. Samas on

viisakus ja lugupidamine teise inimese vastu, sh teenistusülesandeid täitva riigiametniku vastu

tavaline ja eeldatav käitumisviis, mida ei peeta inimeste vahelistes ja ühiskondlikes suhetes

privaatautonoomia raskesti talutavaks riiveks. Samuti võib välja tuua, et seadus sätestab

näiteks keelu käituda igal pool avalikus kohas teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sh

teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada

(korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2). Seega, kuigi tegemist on mingil määral riivega, jääb

Tallinna Vangla kodukorra p-ga 1.13.1 kehtestatud kohustuse kaebaja privaatautonoomiasse

sekkumise intensiivsuse aste madalaks.

10. Ülaltoodud kaalutlustel tuleb nõustuda halduskohtuga, et esines alus tagastada tühisuse

tuvastamise nõue HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

11. Kaebajal ei ole põhjendatud huvi esitada õigusvastasuse tuvastamise nõuet, sest tal on

võimalik oma väidetavalt rikutud õigusi tõhusalt kaitsta tühistamiskaebusega (HKMS § 45 lg

2(3)

3-25-228

2). Kinnipeetav saab esitada kaebuse vangla kodukorra kui üldkorralduse sätte tühistamiseks

30 päeva jooksul pärast asjaomase sätte mõju ilmnemist ehk vaidlusaluse käitumisjuhise tema

suhtes kohaldamist (Riigikohtu 05.09.2019 määrus nr 3-19-557, p 8; 13.02.2008 määrus nr 3-

3-1-95-07, p 14). Samas ei saa ta vaidlustada vangla kodukorda abstraktselt, vaid kaebus

peaks igal juhul seonduma tema õiguste rikkumisega (HKMS § 44 lg 1), s.o piisavalt

konkretiseeritud juhtumiga. Kaebaja ongi kinnitanud, et vangla on vaidlusalust sätet tema

suhtes mingil juhtumil juba kohaldanud.

12. Tuvastamiskaebuse tagastamist puudutavas osas tuleb halduskohtu määrusi täiendada.

Muus osas jääb halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)