2-24-17654/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2025. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-17654

Tsiviilasi

P. D. hagi N. D. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja: P. D. (sünniaeg XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl

(e-post menetlus@concordia.ee)

Kostja: N. D. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-

post: XXX)

XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada P. D. (sünniaeg XXX) ja N. D. (isikukood XXX) abielu, mis registreeriti

XXX Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku poolt.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

P. D. lepinguline esindaja esitas kohtule hagi N. D. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse

kohaselt on abielu sõlmitud XXX Pärnus. Ühiseid lapsi ega ühisvara hagejal ja kostjal ei ole.

Abielulised suhted lõppesid pooltel 2021 keskpaigas. Sinnani elasid pooled koos XXX.

Praegu elab hageja XXX ja kostja XXX. Pooled elavad erinevates riikides ja nende suhtlus on

tänaseks täielikult lõppenud. Lahutuse küsimuses on pooled varasemalt suhelnud ja sellega

lubas tegeleda kostja, kuna hageja elab välismaal. Samas kostja ei ole aktiivseid samme

lahutamiseks teinud.

Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohus kuulas P. D. ja N. D. ära XXX kohtuistungil.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Abielusuhete lõppemist eeldatakse PKS § 67 lg 2 järgi, kui abikaasad on elanud vähemalt

kaks aastat eraldi.

Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on P. D. ja N. K. (pärast abiellumist nimi N. D.)

abiellunud XXX, abielu on registreeritud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku poolt (abielu

tõend nr 376-2024/2455, dtl 5).

P. D. on esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks. Seega nõue on esitatud õigustatud isiku

poolt PKS § 65 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et abielu lahutamise peamine eeldus on käesoleval juhul täidetud, s.o hageja ja

kostja abielulised suhted on lõppenud. Nii hageja, kui ka kostja on kohtuistungil selgitusi

andes kinnitanud, et alates juulist 2021 elavad pooled erinevates riikides (varasemalt oli

poolte ühine elukoht XXX). Sellest ajast alates on abielulised suhted ka lõppenud. N. D. on

püsivalt elama jäänud XXX ja P. D. elab XXX. Pooled on vahepealsel ajal vahetanud

sõnumeid ja kirju üksnes lahutuse teemal (dtl 7-14). Seega on käesoleval juhul täidetud ka

PKS § 67 lg-s 2 sätestatud eeldus, st abieluliste suhete lõppemist eeldatakse kui pooled on

elanud vähemalt 2 aastat eraldi. Käesolevaks on pooled elanud eraldi rohkem kui 2 aastat.

Lisaks on nii hageja, kui ka kostja kinnitanud, et käesoleval ajal ei pea nad võimalikuks

leppimist (PKS § 67 lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et poolte abielulised suhted on lõppenud, mistõttu

lahutamine on õigustatud PKS § 67 lg 1 alusel.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude

jaotusest (pooled kannavad ise oma menetluskulud) kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

Kohtunik