3-24-3256/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX (edaspidi ka kaebaja) esitas 30.10.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) süütoeteate X pöördus uuesti süüteoteate avaldusega PPA poole 11.11.2024 ja 13.11.2024, kuid PPA X
Legislator headnote
AI generated3-24-3256/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X (edaspidi ka kaebaja) esitas 30.10.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) süütoeteate X pöördus uuesti süüteoteate avaldusega PPA poole 11.11.2024 ja 13.11.2024, kuid PPA X
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3256
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti süüteoteate
avaldustele vastama kohustamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Tagastada X tasutud riigilõiv 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
alates määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,
§ 203 lg1 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 30.10.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) süütoeteate
avalduse, millele vastust ei saanud.
2. X pöördus uuesti süüteoteate avaldusega PPA poole 11.11.2024 ja 13.11.2024, kuid PPA X
ei vastanud.
3. Tallinna Halduskohtus registreeriti 02.12.2024 X kaebus kohustada PPAd esitatud
süüteoteadete avaldustele vastama.
4. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 17.12.2024 antud määrusega seal esinenud puuduste
tõttu käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal kaebust täpsustada. Käiguta jätmise
määruses esitas kohus kohtunõude ka PPAle. PPAl tuli kohtule vastata, kas ja millal kavatseb
PPA X esitatud süüteoteadetele vastata. Menetlusosalised vastasid kohtule tähtaegselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale kui
vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebaja esitas kolmel korral PPAle
süüteoteate vastavalt 30.10.2024, 11.11.2024 ja 13.11.2024, millele kaebaja vastuseid ei
saanud. Kaebaja esitas kohustamiskaebuse PPA kohustamiseks esitatud süüteoteadetele
vastama. PPA tõi kohtule 27.12.2024 esitatud vastuses välja, et X on viimase aasta jooksul
pöördunud PPA poole süüteoteate vormi kasutades rohkem kui kümnel korral. Tema kõigile
pöördumistele on vastatud ja need vastused on saadetud e-posti aadressile xxxxxxxxx. PPA-le
ei ole isiku elu- ega asukoht teada. PPA esitas koos vastusega muu hulgas ka kolm saadetud
vastuskirja, vastavalt 04.11.2024 ja kaks kirja 21.11.2024, millega vastati kaebaja
süüteoteadetele.
Kohus selgitas juba käiguta jätmise määruses, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste
lahendamine ning kuriteokaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste
lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Uurimisasutuse tegevuse
vaidlustamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras.
Kuriteoteateid menetlevad KrMS § 195 lg-st 1 tulenevalt uurimisasutus või prokuratuur ning
esimese astme kohtutena arutavad kriminaalasju maakohtud, mitte halduskohtud. KrMS § 198
lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates
kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest.
Tulenevalt KrMS §-st 207 võib kannatanu esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise
teate peale kaebuse prokuratuurile. Kaebaja on kohtule 17.12.2024 esitatud vastuses
kinnitanud, et soovis esitada kuriteoteate. Kui kaebaja on seisukohal, et PPA pole kaebaja
avalduste alusel õiguspäraselt toimetanud, sh ei ole alustanud vastavalt kaebaja tahtele
kriminaalmenetlust või neile nõuetekohaselt vastanud, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks
võimalik esitada kaebus prokuratuurile. Eeltoodu kohaselt ei ole kaebuse lahendamine
halduskohtu pädevuses, mistõttu tagastab kohus kaebuse.
6. Samas möönab kohus, et igasugust uurimisasutusele esitatud kirjalikku avaldust ei saa
automaatselt pidada kuriteoteateks, kuid antud juhul on kaebaja kinnitanud, et soovis esitada
kuriteoteate. Isegi kui käsitleda kaebaja pöördumisi toimingutena, kus kaebuse esemeks
olevad asjaolud kujunesid haldusmenetluses ja pöördumisi kuriteoteatena käsitleda ei saa,
esinevad siiski alused kaebuse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt, sest
PPA on kaebaja süüteoteadetele vastanud. Kuigi puuduvad andmed, kas kaebaja enne
kohtumenetlust vastused kätte sai, on vastused kaebajale kätte toimetatud käesolevas
kohtumenetluses. Kaebaja on PPA vastusele omakorda vastuse esitanud, mistõttu saab
järeldada, et PPA vastus on kaebajani jõudnud. PPA esitas vastuses muu hulgas kolm
vastuskirja, milles oli kaebaja süüteoteadetele vastanud.
7. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda
uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole
kohtu menetluses olnud.
8. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse
selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. X tasus
riigilõivu 20 eurot, mis tuleb X tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee
kohtunik
2(2)