2-24-109581/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

LIHTMENETLUSOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

17. veebruar 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

nr 2-24-109581

OK Incure OÜ hagi T.T. vastu ESTO AS-ga 08.02.2022

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 4975808993 tuleneva

põhivõlgnevuse 315,77 euro, intressi 98,51 euro, võla

sissenõudmiskulu 25 euro ja viivise 44,10 euro ning

28.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 30315401704

tuleneva põhivõlgnevuse 74,28 euro, intressi 3,65 euro,

viivise 2,90 euro ja haldustasu 6,80 euro väljamõistmiseks

hagimenetlus lihtmenetlusena

Tsiviilasja hind

566,69 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht: Mustamäe

tee 16, Tallinn)

Hageja esindaja

Anu Volmer (e-post: XXX)

Kostja

T.T. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista T.T. OK Incure OÜ kasuks tasumata põhivõlg 201,60 eurot.

3. Resolutsiooni p-s 2 nimetatud summat ületavas osas jätta hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskuludest 36% kostja ja 64% hageja kanda.

5. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista T.T. OK

Incure OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 63 eurot ning viivis

tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg-s 1 sätestatud määras.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot,

on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta;

menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Kostja ja ESTO AS (krediidiandja) sõlmisid 08.02.2022 tähtajatu tarbijakrediidilepingu nr

4975808993, krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 47-51). Aastaseks viivisemääraks on lepingu

teenusetingimuste hinnakirja kohaselt lepingu intressimäär, s.o 35,40% aastas. Krediidi kulukuse

määr lepingus on 50,45% aastas, krediidi kogukulu 4351,61 eurot.

3. Kostja pidi tasuma igakuiselt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest -

igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid

vähemalt 10 eurot, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule. Kostja

on perioodil 08.02.2022 - 15.12.2023 saanud krediiti kokku summas 398 eurot, millest on maha

arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 3,1% ülekande summast, see

tähendab 6,20 eurot. Kostjale on 09.02.2022 kantud 193,80 eurot ja 16.06.2022 198 eurot (dtl 53-

55). Kostja tarbijakrediidilepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on

315,77 eurot (krediit 398 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 82,23 eurot), mis

tuleb seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista. Lepingu põhitingimuste kohaselt on kostja

kohustatud maksma intressi 35,40% aastas tagastamata krediidisummalt. Hageja palub kostjalt

välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku summas

98,51 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 08.02.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni

15.12.2023 kogunenud intress 197.98 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud

intress kokku 99,47 eurot = 98,51 eurot). Vastavalt Teenusetingimustele kohustub kostja tasuma

viivist, kui ta ei täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Hageja palub kostjalt välja

mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras s.o 35,40%

aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 07.05.2024 kokku summas 44,10

eurot. Teenusetingimuste hinnakirja ja tarbijakrediidi teabelehe kohaselt on krediidiandjal pärast

lepingu lõppemist õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 25 eurot. Hageja saatis peale lepingu

lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel nõudekirjad: 08.01.2024 (15 eurot), 13.02.2024 (5

eurot), 05.03.2024 (5 eurot) (dtl 81-89).

4. Krediidiandja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist seoses

tarbijakrediidilepinguga nr 4975808993 järgmiselt. Krediidiandja hindas kostja

krediidivõimelisust, analüüsides tema arvelduskonto XXX viimase nelja kuu sissetulekuid

perioodil 01.10.2021 - 08.02.2022. Selle analüüsi põhjal tuvastati kostja keskmiseks sissetulekuks

1032,62 eurot kuus (91-99). Regulaarsete sissetulekutena arvestati töötasu XX OÜ-st ning

peretoetust Sotsiaalkindlustusametilt summas 60 eurot. Kostja oli enda igakuiseks sissetulekuks

deklareerinud 1000 eurot ja oma finantskohustuste suuruseks 100 eurot (dtl 90). Krediidiandja

arvestas krediidivõimelisuse hindamisel ka muid mõistlikke majapidamiskulusid summas 100

eurot. Täiendavaid finantskohustusi ei tuvastatud, kuna registriandmete ja esitatud info põhjal ei

ilmnenud maksehäireid ega täitmata kohustusi (dtl 100, päringute vastused Maksehäireregistrist

ja Taust.ee-st). Vaba tagasimaksega krediidileping tähendab, et otseseid igakuiseid kuumakseid ei

ole, vaid klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kui kogu krediidilimiit (2000 eurot)

oleks kasutuses, moodustaks maksimaalne intressimakse kuus ligikaudu 60 eurot (2000 eurot x

0,1% x 30 päeva), millele lisanduks krediidisumma tagasimakse 33,33 eurot, kokku 93,33 eurot.

Seega kujunes krediidi väljastamisel kostja kohustuste osakaal sissetulekutest 19,30% ((93,33 +

100) / 1032.62 x 100), mis on Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas äärmiselt mõistlik tase. Pärast

krediidikohustuste tasumist jäi kostjal endiselt piisavalt vahendeid majapidamiskulude katmiseks.

Hageja selgitab, et arvelduskonto analüüs, mis on kuupäevaga 17.04.2024, viitab

krediiditoimikust väljastamise kuupäevale, mitte analüüsi tegelikule koostamise ajale, mis viidi

läbi enne krediidilepingu sõlmimist. Kostja finantskohustuste suhe tema sissetulekutesse oli

novembris 2021 46,26%, detsembris 2021 63,75% ja jaanuaris 2022 54,81%, moodustades

keskmiselt 54,94%. Krediidiandja leidis, et see tase on aktsepteeritav ning pärast

finantskohustuste tasumist jäi kostjale piisavalt vabu vahendeid majapidamiskulude katmiseks.

Samuti on hageja seisukohal, et kostja poolt teise isiku, R. Hints, eest tasutud kohustusi ei saa

arvestada kostja enda finantskohustustena, kuna need ei olnud tema otsesed lepingulised

kohustused. Hageja täpsustab ka intressinõuet krediidilepingus 4975808993, viidates, et

hagiavalduses on ekslikult arvestatud intressi tasutud summaks 98,51 eurot, kuigi tegelik

laekumine intressi katteks oli 103,79 eurot. Seega on korrektne intressinõue 94,19 eurot

(kogunenud intress 197,98 eurot, millest maha arvestatud tasutud intress 103,79 eurot).

Intressinõude korrigeerimise tulemusena muutub ka hagihind, milleks on nüüd 566,69 eurot.

5. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 28.12.2021 järelmaksulepingu nr 30315401704 kauba

soetamiseks maksumusega 139,19 eurot. Kostja hakkas seega krediiti kasutama 28.12.2021.

Krediidi kulukuse määraks on 50,57% aastas, krediidi kogukuluga 207,36 eurot. Intressimäär on

9,90% aastas ehk 0,03% päevas. Lepingu kohaselt on igakuise osamakse suurus 8,64 eurot, kokku

24 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.12.2023.

6. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 133,37 eurot, millest on

arvestatud põhiosa 64,91 eurot, intressi katteks 23,61 eurot, haldustasu katteks 23,80 eurot,

kaardimakse tehingutasu katteks 1,05 eurot, meeldetuletustasude katteks 20 eurot (dtl 64). Kostja

lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 74,28 eurot (väljastatud

krediit summas 139,19 eurot – tagasimaksed summas 64,91 eurot), mis tuleb seaduse kohaselt

hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja jäi võlgnevusse alates 15.03.2023 intressi osamakse

tasumiseega, palub hageja kostjalt välja mõista lepingust tulenevad tasumata graafikujärgsed

intressi osamaksed perioodil 15.03.2023-15.07.2023 kokku summas 3,65 eurot. Tulenevalt

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele arvestab hageja viivist tagastamata

krediidisummalt määraga 9,90% aastas ehk 0,03% päevas võlgnetavalt summalt aastas alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamise seisu päevaga. Hageja palub

käesoleva hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis põhitingimustes kokkulepitud

intressimääraga samas määras 9,90% aastas kokku summas 2,90 eurot. Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehele punkti 3 (krediidiga seotud kulud – kaasnevad kulud) ja maksegraafiku

kohaselt kohustus kostja igakuiselt tasuma lepingu haldustasu summas 1,70 eurot. Hageja palub

kostjalt välja mõista tasumata haldustasu summas 6,8 eurot (4 x 1.70 eurot, st. 15.03.2023-

15.07.2023 eest).

7. Krediidilepingu nr 30315401704 taotluses teavitas kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1000

eurot (dtl 101). Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekuna krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt

448,71 eurot, tuginedes Pensionikonto analüüsile (dtl 102). Kostja teavitas oma finantskohustuste

suuruseks 100 eurot (dtl 101). Krediidiandja arvestas krediidivõimelisuse hindamisel ka muid

mõistlikke regulaarseid kulutusi majapidamisele summas 100 eurot. Täiendavaid kohustusi ei

tuvastatud, kuna registriandmete ja esitatud info põhjal ei ilmnenud maksehäireid ega täitmata

kohustusi (dtl 99). Kostja järelmaksulepingu igakuine kohustus oli 8,64 eurot. Seega moodustusid

krediidi väljastamisel kostja kohustused suurusjärgus 24,21% ((8,64 + 100) / 448,71 x 100), mis

on Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas äärmiselt mõistlik tase. Pärast krediidikohustuste

tasumist jäi kostjal endiselt piisavalt vahendeid majapidamiskulude katmiseks. Eelneva ja

vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et

klient on krediidivõimeline. Täiendavalt lisab hageja, et arvestades kohustuse väikest summat ja

madalat igakuist osamakset, ei ole hageja hinnangul realistlik eeldada äärmiselt põhjalikku

krediidianalüüsi. Selline lähenemine muudaks väiksemamahuliste järelmaksulepingute sõlmimise

ebamõistlikult keeruliseks ning praktikas võimatuks.

8. Krediidilepingute nr 4975808993 ja nr 30315401704 “II Põhitingimuste” osa järel on

selgitatud, et käesoleva lepingu osaks on Teenusetingimused, Hinnakiri ja Kliendiandmete

Töötlemise Põhimõtted, mis on kättesaadavad ESTO kodulehel https://esto.ee. Maksegraafik ja

Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabeleht on lepingu osad.

9. Kostjat hoiatati 30.11.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingute sõlmimisel

deklareeritud e-posti aadressile XXX saadetud teadetega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja

ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 14.12.2023, jooksul võlgnetavaid summasid (dtl 64-67).

Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Kostja oli alates märtsist 2023 viivituses

mõlema lepingu raames täielikult vähemalt kolme, 15.03.2023, 15.04.2023, 15.05.2023,

15.06.2023, 15.07.2023, 15.08.2023, 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023 osamaksete tasumisega.

Kostja ei reageerinud lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis

võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja

ütles 15.12.2023 ülesütlemisavaldusega lepingud üles, edastades sellekohase teatise kostja e-

mailile XXX (dtl 70-72).

10. Kostjale edastati 09.01.2024 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO

vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale (dtl 75).

11. Kohus võttis asja 09.05.2024 menetlusse ning määras kostjale vastamiseks tähtaja.

12. Kostja leiab 26.05.2024 esitatud vastuses, et krediidiandja on oluliselt rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna tema krediidivõimekuse hindamine ei ole olnud

piisav ega põhjalik (dtl 117-119). Kuigi krediidiandja kogus kontoväljavõtteid ja registriandmeid,

ei ole neid adekvaatselt analüüsitud ega hinnatud realistlikult Kostja tegelikku maksevõimet.

Kostjal oli juba enne laenu võtmist mitmeid finantskohustusi ning suur osa tema sissetulekust

kulus laenude tagasimaksetele, mistõttu poleks pidanud talle täiendavat krediiti väljastama. Kostja

leiab, et krediidiandja piirdus vaid maksehäirete kontrollimisega, kuid ei hinnanud tema tegelikku

finantskäitumist ega võimekust igakuiste laenumaksete tasumiseks. Kontoväljavõttest on selgelt

näha, et suur osa tema sissetulekust kulus varasematele laenumaksetele ning tema majanduslik

olukord ei võimaldanud täiendavate kohustuste võtmist. Sellest hoolimata andis krediidiandja

talle korduvalt laenu, süvendades seeläbi tema makseraskusi veelgi. Lisaks leiab ta, et

krediidiandja kasutas agressiivseid turundusvõtteid, suunates teda uusi laene võtma, isegi

olukorras, kus varasemad kohustused olid juba raskesti hallatavad. Krediidiandja ei täitnud

seadusest tulenevat kohustust tagada, et laenuvõtja on tegelikult võimeline oma kohustusi täitma,

ega teinud piisavalt pingutusi, et kontrollida kostja finantsolukorda. Seetõttu palub kostja

menetluse lõpetamist, kuna krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

väljastatud laen on olnud majanduslikult vastutustundetu.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kuna tsiviilasja menetleti lihtmenetluses piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

14. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja

aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

16. On tuvastatav, et ESTO AS ja kostja sõlmisid 08.02.2022 tähtajatu tarbijakrediidilepingu nr

4975808993 (I) krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 47-51) ning kostjale on 09.02.2022 ülekantud

193,80 eurot (dtl 53) ja 16.06.2022 ülekantud 198 eurot (dtl 55). Samuti on tuvastatav, et ESTO

AS ja kostja sõlmisid 28.12.2021 järelmaksulepingu nr 30315401704 (II), mille alusel osteti kaup

maksumusega 139,19 eurot ning maksegraafiku kohaselt oli ettenähtud 24 igakuist osamakset

summas 8,64 eurot. Mõlemal juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja

on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja laenu välja

maksnud. Kohus loeb tõendatuks, et krediit on kostja kasutusse antud kauba eest tasumise kaudu.

Samuti on tuvastatav, et krediidiandja andis mõlema lepingu osas täiendava kahenädalase tähtaja

(dtl 65-68). Kuna kostja ei tasunud võlga ka pärast täiendavat tähtaega, ütles krediidiandja

laenulepingud 15.12.2023 üles (dtl 71-73) ning loovutas nõuded hagejale 09.01.2024 (dtl 76-79).

Kostja ei ole ülesütlemise ega nõuete loovutamise kohta vastuväiteid esitanud.

17. Kostja poolt 08.02.2022 allkirjastatud tarbijakrediidilepingu konteiner sisaldab lisaks

lepingule ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte ja teenustingimusi (dtl 40-51).

Samuti sisaldab 28.12.2021 allkirjastatud järelmaksulepingu konteiner lepingut ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehte (dtl 57-63). Kohus on kontrollinud hagis esitatud andmete

põhjal, et 08.02.2022 tähtajatu tarbijakrediidilepingu nr 4975808993 krediidi kulukuse määr

50,45% ei ületanud selle sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (50,85%). Samuti ei

ületanud 28.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingu nr 30315401704 krediidi kulukuse määr 50,57%

selle sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (56,04%).

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Kohus on

11.04.2024 kohtunõudes hagejale selgitanud, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua asjaolud ja

tõendid, mille alusel kohus saab hinnata tarbijakrediidilepingu sh tüüptingimuste kehtivust.

19. Kohus ei nõustu väitega, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Esitatud asjaoludest nähtuvalt hindas krediidiandja kostja varalist seisundit, regulaarset

sissetulekut ja finantskohustusi peamiselt laenutaotluses esitatud andmete, pensionikonto ning

arvelduskonto väljavõtte alusel. Lisaks kogus krediidiandja teavet kliendi andmete õigsuse ning

varasemate maksekohustuste täitmise kohta avalikest andmebaasidest, sealhulgas E-krediidiinfo

andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Hagiavalduse kohaselt ei tuvastanud

krediidiandja täiendavaid kohustusi ei esitatud andmete ega registriandmete põhjal. Päringute

vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei näidanud krediidisaajal maksehäireid ega täitmata

kohustusi.

20. Riigikohus on märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). Hageja on esitanud

tarbijakrediidilepingu nr 4975808993 hindamisel kostja laenutaotluse (dtl 90) ning lisaks konto

analüüsi perioodil 01.10.2021–08.02.2022, mille juurde kuulub ka konto väljavõte (dtl 91-98).

Taotluses on kostja märkinud oma sissetulekuks 1000 eurot, kohustusteks 100 eurot ning

eluasemekuludeks samuti 100 eurot, märkides ära ka ühe ülalpeetava. Kohus ei mõista, kuidas

krediidiandja ei tuvastanud kostja konto väljavõtte põhjal tema täiendavaid finantskohustusi.

Analüüsides kostja finantsseisundit krediidilepingu nr 4975808993 sõlmimisele (08.02.2022)

eelnenud nelja kuu jooksul, on ilmne, et kostja oli märkimisväärses finantssõltuvuses, mida

iseloomustab laenukohustuste oluline osakaal tema sissetulekutes. Konto väljavõtte põhjal olid

kostja sissetulekud oktoobris palk 803,35 eurot ja peretoetus 60 eurot, kokku 863,35 eurot. Samal

kuul tegi ta makseid mitmetele krediidiasutustele, sealhulgas Coop Finants AS-le summas 48

eurot, 14,79 eurot ja 61,50 eurot, Inbank Finance AS-le 124,40 eurot, Holm Bank AS-le 74 eurot,

Svea Finance AS-le 13 eurot, TF Bank AB-le 17,85 eurot ja 16,83 eurot, Bondora AS-le 133,23

eurot ja 134,44 eurot, Bigbank AS-le 176,10 eurot ning Placet Group OÜ-le 50 eurot ja 78,76

eurot. Kokku moodustasid tema väljaminekud nendele asutustele 868,90 eurot, mis ületas tema

kuu sissetuleku. Novembris olid kostja sissetulekud palk 880,80 eurot ja peretoetus 60 eurot,

kokku 940,80 eurot. Laenumaksed jätkusid, sealhulgas Ferratum Bank PLC-le 201 eurot, Holm

Bank AS-le 68 eurot, IPF Digital Estonia OÜ-le 63 eurot, Coop Finants AS-le 48 eurot ja 14,79

eurot, Inbank Finance AS-le 123,71 eurot ning TF Bank AB-le 21,59 eurot ja 22,62 eurot. Kokku

tasus ta nendele krediidiasutustele 562,71 eurot. Detsembris olid kostja sissetulekud palk 837,52

eurot ja peretoetus 60 eurot, kokku 897,52 eurot. Kuu jooksul tegi ta mitmeid laenumakseid,

sealhulgas Placet Group OÜ-le 84 eurot ja 53 eurot, Bondora AS-le 134 eurot ja 134 eurot, Coop

Finants AS-le 48 eurot ja 14,79 eurot, Esto AS-le 33,40 eurot ning Ferratum Bank PLC-le 205

eurot. Kokku ulatusid tema väljaminekud neile asutustele 706,19 euroni. Jaanuaris suurenes kostja

sissetulek märgatavalt, moodustades kokku 1428,81 eurot (palk 1368,81 eurot ja peretoetus 60

eurot). Samas jätkusid ka suured laenumaksed: Bigbank AS-le 333 eurot, Bondora AS-le 134,60

eurot ja 130,85 eurot, IPF Digital Estonia OÜ-le 47,65 eurot ja 62,80 eurot, Inbank Finance AS-le

123,71 eurot, Coop Finants AS-le 48 eurot, 14,79 eurot ja 70 eurot. Kokku ulatusid väljaminekud

neile asutustele 965,40 euroni.

21. Kohus leiab, et konto väljavõtte põhjal oli kostja finantskohustuste tase märkimisväärselt

kõrge ning krediidiandja ei ole piisavalt analüüsinud tema tegelikku maksevõimekust. Eestis

puudub ühtne register, mis võimaldaks krediidiandjal kontrollida tarbija kõiki laenukohustusi,

mistõttu on konto väljavõte ainus usaldusväärne vahend, mille alusel saab hinnata tarbija

tegelikku finantsseisundit ja olemasolevaid kohustusi. Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal

arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot kuus ning samal aastal kehtinud miinimumelatis ühele

lapsele oli 292 eurot kuus. Seega oleks minimaalne summa, mida krediidiandja pidanuks

arvestama kostja elamiskuludeks ja lapse ülalpidamiseks, kokku 525,57 eurot kuus. Kuna juba

oktoobris ületasid kostja finantskohustused tema sissetulekuid, oli tema majanduslik seisund

objektiivselt keeruline. Sellises olukorras, kus kostjale ei jää pärast kohustuste täitmist kätte isegi

elatusmiinimumi ega lapsele ülalpidamiseks vajalikku summat, on krediidiandja otsus pidada teda

krediidivõimeliseks äärmiselt küsitav. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt peaks

krediidiandja enne laenu väljastamist veenduma, et tarbijal on reaalne võimekus laenulepingust

tulenevaid kohustusi täita, ilma et see kahjustaks tema toimetulekut.

22. Hageja on esitanud tarbijakrediidilepingu nr 30315401704 hindamisel kostja laenutaotluse

(dtl 101) ning lisaks pensionikonto väljavõtte (dtl 101). Taotluses on kostja märkinud oma

sissetulekuks 1000 eurot, kohustusteks 100 eurot ning eluasemekuludeks samuti 100 eurot,

märkides ära ka ühe ülalpeetava. ohus asub seisukohale, et ka järelmaksulepingu sõlmimisel ei ole

krediidiandja täitnud kohustust kontrollida kostja tegelikku maksevõimekust. Ei ole esitatud

pangakonto väljavõtte analüüsi perioodi kohta, mis eelnes lepingu sõlmimisele, mistõttu ei ole

võimalik teha objektiivseid järeldusi kostja tegeliku krediidivõimekuse kohta. Samuti ei ole

esitatud andmeid kostja tegelike eluaseme-, toidu- ja muude igapäevaste kulude kohta, vaid on

lähtutud üksnes kostja enda avaldatud informatsioonist, mida ei saa pidada usaldusväärseks ega

piisavaks krediidivõimelisuse hindamiseks. Isegi kui hageja väidab, et väiksema järelmaksu

väljastamisel ei ole eluliselt realistlik, et krediidiandja viiks läbi põhjaliku süvaanalüüsi, ei

vabasta see krediidiandjat vastutusest. Krediidiandja argument, et selline praktika välistaks

väikese mahuga järelmaksulepingute sõlmimise, kuna krediidi sõlmimise kulud ja tingimused

muutuksid liiga mahukaks, ei ole põhjendatud. Kohus rõhutab, et krediidiandjal on kohustus

veenduda iga krediidilepingu puhul tarbija maksevõimes. Mõeldamatu on seisukoht, et väikese

summa puhul ei peaks krediidiandja kostja finantsseisundit kontrollima, sest just sellisel viisil

satuvad tarbijad makseraskustesse – võttes järjest väikeseid laene, mille puhul võlausaldajad

krediidivõimelisust ei kontrolli. Seetõttu leiab kohus, et krediidiandja ei ole täitnud oma kohustust

hinnata kostja maksevõimekust ka järelmaksulepingu sõlmimise puhul.

23. Kohus on kontrollinud 08.02.2022 sõlmitud krediidilepingule eelnenud pangakonto väljavõtet

ning jõudnud veendumusele, et kostjal olid juba oktoobris 2021 märkimisväärsed finantsraskused,

kus tema kohustused ületasid sissetulekuid. See tähendab, et krediidiandja oleks pidanud

märkama kostja finantsprobleeme juba kolm kuud enne esimese lepingu, 28.12.2021 sõlmitud

järelmaksulepingu sõlmimist. Kui krediidiandja oleks oma hoolsuskohustust nõuetekohaselt

täitnud ja krediidivõimekust põhjalikult hinnanud, oleks ta tuvastanud, et kostja ei olnud juba

tollal võimeline täiendavaid krediidikohustusi kandma. Selle teabe pinnalt ei oleks pidanud

sõlmima ka 08.02.2022 uut krediidilepingut. Seega leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning jätnud kostja tegeliku finantsseisundi nõuetekohaselt

hindamata.

24. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on

märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud

RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal

(28.12.2021 ja 08.02.2022) 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad

kõrvalnõuded (võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.

25. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuna

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tarbijakrediidilepingu nr

4975808993 alusel on kostjale väljastatud krediiti 391,80 eurot, millest ta on tagastanud 196,02

eurot, tuleb kõik kostja tehtud tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Seetõttu mõistab kohus

hageja kasuks 195,78 eurot, mis kujuneb järgmiselt: 391,80 eurot (väljastatud krediit) – 196,02

eurot (tasutud tagasimaksed) – 6,20 eurot (väljavõtte tasu). Samuti tuleb 28.12.2021 sõlmitud

järelmaksulepingu nr 30315401704 alusel ostetud kauba maksumusest 139,19 eurot maha

arvestada kostja poolt tehtud maksed summas 133,37 eurot. Seega jääb kostjal selle lepinguga

seonduvalt tasuda 5,82 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 201,60 eurot

(5,82 + 195,78) Seda summat ületavas osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

26. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.

27. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 175 eurot (riigilõiv).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 36% menetluskuludest, mis on 63 eurot (175 × 36%).

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt

hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal

tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik