2-24-10091/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-10091

Tsiviilasi

L.Z-i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik L.Z (isikukood XXX)

Usaldusisik X.C (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada L.Z-i pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Vabastada X.C L.Z-i usaldusisiku ülesannetest.

3. Määrata usaldusisiku tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 18,40 eurot,

kokku 1000,40 eurot ning mõista see L.Z-ilt välja.

4. Rahuldada L.Z-i menetlusabi taotlus ja anda L.Z-ile menetlusabi usaldusisiku

tasu 1000,40 eurot (sh käibemaks) tasumiseks.

5. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 1000,40 eurot (sh käibemaks) ja

kanda see OÜ Advokaadibüroo Naur & X.C arvelduskontole nr xxx.

6. Tühistada Harju Maakohtu 17. juuli 2024 määrusega kohaldatud avalduse

tagamise abinõud, millega peatati L.Z-i vara suhtes toimuv sundtäitmine ja keelati

L.Z-il ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.

7. Vabastada L.Z avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu 10 eurot riigituludesse

tasumise kohustusest.

8. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade menetluse lõpetamise kohta

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning teade käsutuskeelu tühistamise

kohta.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. L.Z (avaldaja/võlgnik) esitas 2. juulil 2024 Harju Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse. Kohus võttis avalduse 17. juuli 2024 määrusega menetlusse ning

määras võlgniku usaldusisikuks X.C.

2. Usaldusisik esitas kohtule 8. augustil 2024 aruande.

3. Kohus määras 18. detsembri 2024 määrusega avaldaja pankrotimenetlusest huvitatud

isikutele pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasutava summa suuruseks 1500

eurot ja tasumise tähtajaks 8. jaanuar 2025. Kohtu määratud deposiiti ei ole tasutud.

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 10 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2.

peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1

kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 järgi

lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole

võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

Usaldusisiku 8. augusti 2024 aruandele tuginevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on

PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga – võlgnikul puudub

vara ning sissetulek, mistõttu pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on

usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 31 435,91 eurot. Usaldusisik ei ole vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Avaldajal ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti pole kohtu määratud tähtajaks tasutud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti (PankrS § 29 lg 3). Seega esineb asjas alus

menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

5. FiMS § 18 lg 2 p 5 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, võib kohus

lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 järgi

lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui

ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Sellisel juhul võib kohus jätta

pankroti välja kuulutamata juhul, kui esinevad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Seega tuleb kohtul lisaks PankrS § 29 lg 1

eelduste olemasolule kontrollida ka seda, kas esinevad alused kohustustest vabastamise

menetluse alustamiseks.1

Kohtu hinnangul esineb alus menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1) –

avaldajal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks (usaldusisiku aruande p 2, dtl 102-

104) ning puuduvad alused vara tagasi võitmiseks või nõudmiseks (usaldusisiku aruande p 3,

dtl 104). Avaldaja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks, kuid kohtu hinnangul puudub alus selle menetluse algatamiseks. Nii sätestab

FIMS § 45 lg 3 p 4, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist,

seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Avaldaja on

1Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2024 määrus asjas 2-22-13533, p 24.

kohtule ärakuulamisel selgitanud, et vahetult enne vanglas karistuse kandmise alustamist

teenis ta töötasu mitteametlikult (nn mustalt) (nt septembris 2000 eurot), kuid ei tasunud

sellest oma võlgnevusi (dtl 195). Seega on võlgnik viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist – avaldaja on

teeninud sissetulekut, kuid pole tasunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt. Kohtu

hinnangul esineb avaldaja käitumises tahtlus. Olukorras, kus avaldajal on suures ulatuses

võlgnevusi ning tema pangakontod on arestitud, on selge, et avaldaja on teadlikult ning

tahtlikult otsustanud teenida sissetulekut nn mustalt, et vältida võlgnevuste tasumist ja

seejuures ka riiklike maksude maksmist. Võlgniku selline käitumine on pahatahtlik ning

võlausaldajaid kahjustav. Kohtu hinnangul ei esine muid kaalukaid asjaolusid, mis

õigustaksid olenemata FIMS § 45 lg 3 p 4 aluse olemasolust kohustustest vabastamise

menetluse algatamise. Kohtute infosüsteemist järelduvalt viibiks avaldaja kogu kohustustest

vabastamise menetluse vältel vanglas (karistuse tähtaeg 07.05.2028, kriminaalasi xxx).

Vanglas viibides on avaldaja võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks oluliselt

piiratud. Seda kinnitab mh asjaolu, et avaldaja pole alates karistuse kandmisest 17.10.2023

kordagi vanglas sissetulekut teeninud (dtl 144, 21-23). Maksejõuetuse avalduses on avaldaja

välja toonud, et ta ei saa leida tööd, sest ta ei tea ega oska midagi. Samas on avaldaja

ärakuulamisel välja toonud soovi asuda vanglas juuksurina tööle, kuid sisuliselt teadmata,

milline võiks olla eeldatav reaalne sisstulek, mida avaldaja teenima hakkab. Arvestada tuleb

seejuures asjaoluga, et avaldaja pole ametlikult töötanud juba pikka aega (ca 18 aastat). Nii

nähtub Maksu- ja Tolliameti vastusest, et avaldaja pole perioodil jaanuarist 2021 – juulini

2024 üldse sissetulekut teeninud (dtl 144) ning kohtu poolse täiendava päringu tulemusel

Maksu- ja Tolliametisse selgub, et avaldaja teenis viimati maksustatavat sissetulekut mais

2007 (dtl 199). Eelnev viitab üheselt sellele, et avaldaja sissetuleku teenimise võimalused on

kasinad ning avaldaja tegelik motivatsioon võlgade tasumise nimel tööd leida pole veenev.

Nendel kaalutlustel leiab kohus, et kohustustest vabastamise menetlus algatamiseks puudub

alus (FIMS § 45 lg 3 p 4), mistõttu lõpetab kohus avaldaja pankrotimenetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu FIMS § 45 lg 2 alusel.

Kohus märgib täiendavalt, et avaldaja kohustustest vabastamise menetluse eduväljavaated

võiksid tulevikus olla paremad, kui avaldaja käitumisest järeldub ka tegelik soov võlgnevusi

tasuda, näiteks asudes reaalset sissetulekut teenima. Samuti selgitab kohus, et usaldusisiku

aruandest nähtuvalt võivad mitmed võlgniku vastu esitatud nõuded olla tõenäoliselt aegunud.

Kohus selgitab, et tsiviilasjadega seotud nõuete puhul saab avaldaja pöörduda kohtutäituri

poole täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 481). Juhul, kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust TMS § 481 lg 1 alusel, on

avaldajal õigus esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu (TMS § 2231).

6. Harju Maakohtu 17. juuli 2024 määrusega peatati mh võlgniku vara suhtes toimuvad

sundtäitmised ja keelati võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada. Seoses

menetluse lõpetamisega tühistab kohus seatud menetluse tagamise abinõud TsMS § 477 lg 1 ja

TsMS § 386 lg 4 alusel.

7. Kohus vabastab menetluse lõpetamise tõttu X.C võlgniku usaldusisiku ülesannetest

(FIMS § 55 lg 1 p 1).

8. Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise ka menetluse lõpetamisel raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule (FIMS §

54 lg 2 kolmas lause, FIMS § 18 lg 2).

8.1.

Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku 858 eurot (66 eurot tund),

millest on lahutatud 38 eurot ning millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos

taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust

ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku

ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning

tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Seega määrab kohus usaldusisiku

tasuks 1000,40 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab

kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 11). FIMS § 54

lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult.

8.2.

Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek ei ole piisav

kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku tasu

tuleb lähtudes FIMS § 54 lg-st 2 ja PankrS § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest.

Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 51

ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66

eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest ning menetlusabi korras riigi

vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 858 eurot (13 tundi x 66).

Kuivõrd sellisel juhul ületaks riigi vahenditest makstav tasu töölepingu seaduse § 29 lg-s 5

kehtestatud kuutasu ühekordset alammäära (820 eurot), tuleb lähtuda kuutasu alammäärast.

Usaldusisik on tasuks märkinud 820 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada

kogu usaldusisiku tasu 820 eurot (lisandub käibemaks 180,40 eurot) riigi vahenditest.

9. Harju Maakohus andis 16. juuli 2024 määrusega võlgnikule menetlusabi ja vabastas ta

10 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda

peab kohus põhjendatuks vabastada võlgnik TsMS § 190 lg 7 alusel kõnealuse menetluskulu

riigituludesse tasumise kohustusest. Võlgnikule antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda

TsMS § 190 lg 7 alusel.

10. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate menetluse lõpetamise kohta

raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 4) ning teate käsutuskeelu tühistamise kohta (PankrS § 21 lg 1

ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik