3-24-3266/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3266

Määruse kuupäev

16. veebruar 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X kaebus kohustada Tartu Vanglat tegema toimingud, mis

on vajalikud kaebaja vangistuse asendamiseks

psühhiaatrilise sundraviga

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Määrata vandeadvokaat Andrei Matvejevi osutatud

riigi õigusabi tasu ja hüvitatavate kulude suuruseks kokku

737,86 eurot (sisaldab käibemaksu). Advokaat osutas

õigusabiteenust Advokaadibüroo Andrei Matvejev OÜ

kaudu.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte-

toimetamisest.

4. Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist

taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 13).

Asjaolud

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 03.12.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse

käigus täiendavaid avaldusi. Kaebuses on vaidlusaluse haldusakti või toiminguna nimetatud

„miks ei saa ravi“. Nõudena on välja toodud, et kaebaja soovib, et vangla hüvitab talle kahju,

kuna ta ei ole saanud vaimuhaiglasse. Kaebaja väitis, et tal on nägemused, masendus,

depressioon, vaimne alaareng, enesevigastused, paanikahood ja enesetapumõtted ning ta ei

saa ravi. Kaebaja vajab sundravi. Kaebaja ähvardas ennast vigastada või sooritada enesetapu

enne jõule.

2. Kohus küsis Tartu Vangla kinnipeetavatele tervishoiuteenust osutavalt Viljandi Haiglalt

andmeid selle kohta, kas kaebajal on juurdepääs arstiabile ja võimalus esitada oma kaebused

tervishoiutöötajale.

Viljandi Haigla esitas kohtule andmed, mille põhjal kaebajal on olnud regulaarsed kontaktid

tervishoiutöötajaga ning võimalus esitada oma tervisekaebused tervishoiutöötajale.

3. Kohus jättis 26.12.2024.a määrusega kaebuse käiguta. Kohtule ei ole arusaadav, milline on

kaebuse nõue ja mida soovib kaebaja kaebuse esitamisega saavutada. Kaebajal tuli välja tuua:

- kas kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude alusel, et arst ei ole kaebajale määranud

statsionaarset ravi (ravi haiglas). Kui jah, siis tuli kaebajal esitada määruses küsitud

täpsemad andmed;

- kui kaebaja ei soovinud esitada kahju hüvitamise nõuet, siis millise nõude soovis kaebaja

esitada;

- kui kaebaja soovis taotleda esialgset õiguskaitset, siis esitada selge ja põhjendatud taotlus

vastavalt kohtu juhistele;

- millist asjaolu soovib kaebaja iga kohtule esitatud tõendiga tõendada.

Lisaks eeltoodule tuli kaebajal välja tuua riigilõivu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed

ning tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.

Kohus selgitas määruses kaebajale järgmist. Kaebusega ei ole võimalik nõuda arsti või haigla

kohustamist määrama mingit kindlat ravi (näiteks haiglaravi) või saavutama kindlat tulemust

(näiteks tervenemist). See kehtib samamoodi ka inimese ravimisel tavaelus. Arstilt saab nõuda

seda, et ta tegutseb tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Halduskohtule

kaebuse esitamisega ei ole võimalik saavutada kaebaja vabastamist karistuse kandmisest

tervisliku seisundi tõttu või kaebaja suunamist sundravile. Seda tuleb kaebajal taotleda

maakohtult kriminaalmenetluses.

4. Vastusena 26.12.2024.a määrusele esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.

Kaebaja esitas ka avalduse, mis ei sisaldanud vastuseid kohtu küsimustele, vaid muutis

kaebuse nõude ja selle aluse veel arusaamatumaks.

5. Kohus määras 02.01.2025 kaebajale riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas

kohtuasjas ning määras kaebajale uue tähtaja nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Kaebajal tuli

esitada kaebuse terviktekst, millest muuhulgas nähtub, millise nõude ja kelle vastu esitab

kaebaja halduskohtule; iga vastustaja ja nõude kohta: milline konkreetne tegevus / tegevusetus

on nõude aluseks ja miks oli see tegevus / tegevusetus kaebaja hinnangul õigusvastane;

hüvitamiskaebuse korral iga vastustaja puhul summa, mille väljamõistmist sellelt vastustajalt

kaebaja taotleb ning kas see kahju on osaliselt või täielikult tekitatud tervise kahjustamisega.

6. Kaebaja esitas 27.01.2025 kohtule menetluse lõpetamise taotluse.

7. Kaebaja esitas 05.02.2025 esindaja vahendusel kohtule avalduse. Selle põhjal oli kaebaja

eesmärk kaebuse esitamisel karistuse asendamine psühhiaatrilise sundraviga. Kaebaja

peamine etteheide on, et keegi ei tegele tema karistuse asendamisega raviga. Kaebust võib

käsitleda kohustamiskaebusena. Kaebaja soovib vabaneda vangistusest kas karistuse

asendamise kaudu sundraviga või muul viisil. Vajadus menetluse jätkamiseks käesolevas

kohtuasjas puudub.

Kaebaja andmetel toimub lähiajal tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse

läbivaatamine kohtus. Kaebaja esindaja palus selgitada, kas käesolevas asjas määratud riigi

õigusabi kandub üle kaebaja esindamiseks teistes menetlustes, kui kaebajat tingimisi enne

tähtaega ei vabastata.

8. Kaebaja esindaja esitas taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks.

Kohtu seisukoht

9. Kohus tõlgendab lähtudes kaebaja esindaja avaldusest kaebust nii, et kaebuse nõudeks on

kohustada Tartu Vanglat tegema toiminguid, mis on vajalikud kaebaja vangistuse

asendamiseks psühhiaatrilise sundraviga.

10. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel,

kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei

näe ette teistsugust menetluskorda.

Vangistuse asendamist psühhiaatrilise sundraviga, samuti olukordi, kus süüdimõistetu

vabastatakse karistuse kandmisest tervisliku seisundi tõttu, reguleerib karistusseadustik.

Vastavad menetlused viiakse läbi ja otsused tehakse kriminaalmenetluse seadustikus

sätestatud korras. Isegi kui vanglal tuleb teha sellises menetluses toiminguid, ei ole

halduskohtu pädevuses kohustada vanglat vastavate toimingute tegemiseks (Riigikohtu

lahendid asjades 3-3-4-1-16, 3-23-1188).

11. Käesolevas kohtuasjas kaebajale määratud riigi õigusabi kandub riigi õigusabi seaduse §

17 lg 1 alusel üle vastavasse karistusõiguse ja kriminaalmenetluse normide alusel toimuvasse

menetlusse. Kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindajal on õigus ja kohustus teha

toiminguid kohase menetluse läbiviimise saavutamiseks kaebaja suhtes ja kaebaja

esindamiseks selles menetluses.

12. Kohus määras resolutsioonis kindlaks riigi õigusabi tasu ja hüvitamisele kuuluvate

kulude suuruse vastavalt kaebaja esindaja taotlusele (dtl 127-129). Kohus peab esindaja

toiminguid, ajakulu ja sõidukulu vajalikuks ja põhjendatuks. Tasu ja kulude suurus on

kooskõlas justiitsministri määrusega „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise kord“. Taotlusele on lisatud esildis koefitsendi 1,5 kohaldamiseks (dtl 131).

13. Kaebuse tagastamise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivust

vabastamiseks.

14. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada

taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS §

179 lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks