3-24-2060/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2060

Haldusasi

Talos Trading OÜ kaebus nõudes tühistada Maksu- ja

Tolliameti 12.06.2024 e-kirjas olev otsus, millega keelati

Talos Trading OÜ toodete SNS Coral Moo ̀D bath Milk

(500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18

tk) ja SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk)

vabasse ringlusse lubamine ning Terviseameti 12.06.2024

otsus, millega peatati Talos Trading OÜ toodete SNS

Coral Moo ̀D bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise

Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple Soak It Up bath

Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine

või alternatiivselt tuvastada Maksu- ja Tolliameti

12.06.2024 toimingu õigusvastasus, millega keelati Talos

Trading OÜ toodete SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500

ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja

SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) vabasse

ringlusse lubamine ning Terviseameti 12.06.2024

toimingu õigusvastasus, millega peatati Talos Trading

OÜ toodete SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500 ml) (18 tk),

SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple

Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse

lubamine

Menetlusosalised

Kaebaja – Talos Trading OÜ, volitatud esindaja Toomas

Pikamäe

Vastustaja 1 – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aivar

Haava

Vastustaja II – Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 06.01.2025.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.03.2025.

1(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Talos Trading OÜ (edaspidi kaebaja) soovis Suurbritanniast ja Hiinast Eestisse importida

erinevaid kaupu. Kaupade hulgas olid järgmised Suurbritanniast imporditavad kosmeetikatooted:

18 tükki toodet SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500 ml), 18 tükki toodet SNS Turquoise Bath Milk

(500 ml) ja 18 tükki toodet SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (edaspidi Tooted). Kaupade

Eestisse importimiseks on vajalik esitada Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA/vastustaja I)

impordi deklaratsioon. Impordi deklaratsiooni esitamisel ja suhetes vastustajaga I esindas kaebajat

tolliagentuur Alpi Eesti OÜ.

2. 05.06.2024 vastustaja I peatas osade impordi deklaratsioonis näidatud kaupade vabasse

ringlusse lubamise ning pöördus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/1020

(edaspidi määrus nr 2019/1020) artikli 26 lg 1 p e) alusel Terviseameti kui pädeva turujärelevalve

asutuse (edaspidi Terviseamet/vastustaja II) poole selleks, et viimane annaks hinnangu selle kohta,

kas kõnealused kaubad on ohtlikud või on muu alus arvata, et need kaubad ei vasta liidu

õigusaktides sätestatud nõuetele

3. 12.06.2024 vastustaja II vastas vastustajale I, et Tooted on ohtlikud ega vasta nõuetele, kuna

need meenutavad toitu.

4. 12.06.2024 vastustaja I saatis kaebaja esindajale e-kirja, milles teatas, et vastavalt vastustaja II

otsusele on Toodete vabasse ringlusse lubamine keelatud ning et kaebajal on seoses nõuetele

mittevastavate Toodetega võimalik kaup tagasi saata, kaup müüa kolmandasse riiki, kaup hävitada

või esitada lisadokumendid.

5. 13.06.2024 vastustaja I vabastas impordi deklaratsiooni ja lubas selles näidatud kaubad vabasse

ringlusse, v.a. Tooted.

6. 12.06.2024 ja 13.06.2024 e-kirjades vastustaja II selgitas kaebajale oma seisukohta, et Tooted

on toiduga sarnanevad ja eksitava välimusega, kuna nende pakend ja osa märgistusest meenutavad

toiduaineid.

7. Kuna: (a) kaebaja ei tohtinud Tooteid enda lattu viia; (b) Toodete hoidmisega vastustaja

järelevalve all kaasnesid kulud; (c) Toodete (kokku 48 tk) kolmandasse riiki edasi toimetamine ei

olnud majanduslikult põhjendatud, siis kaebaja nõustus Toodete hävitamisega vastustaja

järelevalve all.

8. 12.07.2024 saabus Tallinna Halduskohtusse kaebaja poolt esitatud kaebus nõudes tühistada

Maksu- ja Tolliameti 12.06.2024 e-kirjas olev otsus, millega keelati Talos Trading OÜ toodete

SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS

Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine ning alternatiivselt, kui

kohtu hinnangul on toodete vabasse ringlusse lubamise keelajaks Terviseamet – tühistada

Terviseameti 12.06.2024 otsus, millega keelati Talos Trading OÜ toodete SNS Coral Moo ̀D bath

Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple Soak It Up bath

Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine.

9. Tallinna Halduskohus võttis oma 22.07.2024 määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada

Maksu- ja Tolliameti 12.06.2024 e-kirjas olev otsus, millega keelati Talos Trading OÜ toodete

SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS

Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine ning Terviseameti

12.06.2024 otsus, millega peatati Talos Trading OÜ toodete SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500

ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple Soak It Up bath Milk (500

ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine.

2(8)

10. Oma 20.11.2024 määrusega lubas kohus kaebajal täiendada kaebust alternatiivsete toimingute

õigusvastasuse tuvastamise nõuetega juhuks, kui kohus peaks asja sisulisel arutamisel leidma, et

tegemist on toimingutega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

11. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

11.1 Tooted on kosmeetikatooted, mille suhtes kehtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus

(EÜ) nr 1223/2009 (määrus nr 1223/2009). Nõukogu direktiivi, 87/357/EMÜ (direktiiv 87/357)

artikli 1 lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud tooted, kuigi need ei ole toiduained, on kujult,

lõhnalt, värvilt, välimuselt, pakendilt, märgistuselt, mahult või suuruselt sellised, et on tõenäoline,

et tarbijad, eriti lapsed võivad neid ekslikult toiduaineteks pidada ja seetõttu suhu panna või imeda

või alla neelata, mis võib olla ohtlik ning põhjustada näiteks lämbumist, mürgitust või seedetrakti

lõhkemist või ummistust.

11.2 Tooted ei ole eksitavad ning need ei ole piimatoodetega samastatavad. Esiteks, erinevus

Toodete ja piimatoodete vahel on ilmselge. Teiseks, iseteeninduskauplustes on kosmeetikatooted

ja piimatooted erinevates kaupluste osades ja erinevatel riiulitel, kusjuures toote juures olevatel

siltidel on näidatud ka toote üldine nimi ja konkreetne nimetus. On äärmiselt ebatõenäoline, et

tarbija, sh laps peaks Tooteid piimatoodeteks ja püüaks neid seetõttu suhu panna, imeda või alla

neelata. Kolmandaks, vannipiimad ei ole pakendatud terapakenditesse, vaid on plastikpudelis,

mille ümber on kartong. Vastustaja II väidab, et need on tetrapakendis. Näib, et vastustaja II

keelas Toodete vabasse ringlusesse lubamise ilma, et oleks Toodetega tutvunud. Neljandaks on

kaebaja pöördunud hinnangu saamiseks reklaamiagentuuri poole, et saada hinnangut tarbija

vaatest.

11.3 Ebaõige on vastustaja I väide, et kaebajal puudub subjektiivne õigus importida Tooteid

Euroopa Liitu. Kaebajal on põhiseadusest tulenev õigus tegeleda ettevõtlusega, sh tuua väljaspool

Euroopa Liitu pärit kaupu müügiks Euroopa turule. Selles osas, kas Toodete suhtes kehtivad

piirangud, sh kas Tooted vastavad EL määruse 1223(2009 art 3 ja direktiivi 87/357/EMÜ art 1

lõike 2 nõuetele, peab võtma seisukoha käesolevas vaidluses kohus.

11.4 Asjakohatu on vastustaja I väide, et kui kaebaja ei oleks pärast vastustaja I 12.06.2024 e-kirja

teinud valikut Toodete edasise käitlemise suhtes, siis oleks vastustaja I rakendanud Toodete suhtes

ELS art 198 lg-s 1 nimetatud meetmeid ning andnud selle kohta haldusakti. Vastustaja I jätab

tähelepanuta, et viidatud meetmed on vastustaja I 12.06.2024 e- kirja – keelduda Toodete vabasse

ringlusse lubamisest - tagajärg, st ELS art 198 lg-s 1 nimetatud meetmed tulenevad vastustaja I

12.06.2024 e- kirjast.

11.5 Kaebaja nõustub vastustaja I seisukohaga, mille kohaselt on vastustaja II 12.06.2024

seisukoht vastustajale I siduv. Samas on oluline, et vastustaja II 12.06.2024 otsus on adresseeritud

vastustajale I, mitte kaebajale. Seda järeldust kinnitab ka EL määruse 2019/2010 art 28 lg 1

sõnastus. Kaebajal puudub õigussuhe vastustajaga II ning kaebajal on õigussuhe vaid vastustajaga

I, kes keelas oma 12.06.2024 e- kirjaga kaebajal Toodete vabasse ringlusesse lubamise. Seepärast

on vastustaja II 12.06.2024 otsus vaidlustatav vastustaja I 12.06.2024 e- kirjas sisalduva otsuse

vaidlustamise kaudu.

11.6 Vastustaja väidab paljasõnaliselt, et tooted on pakendatud tetrapakendisse ja et sellised

pakendid on tavapäraselt seostatavad toiduainetega nagu piim, jogurt, piimakokteil, smuuti, mitte

aga kosmeetikatoodetega ja et kahtlust ei ole selles, et Toodete välimus on selline, et on

tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed peavad Tooteid ekslikult toiduaineteks ja Tooted on pakendatud

tetrapakendisse ning pakendi kujundus viitab voolava/kreemise vedeliku sisaldusele pakendis.

Vastustaja II ei ole tõendanud oma väidet, et Tooted on pakendatud tetrapakendisse ja et toodete

välimus on selline, et tarbijad peaksid neid toiduaineteks.

3(8)

11.7 Reklaamiekspert Rain Pikand on oma 20.09.2024 hinnangus leidnud, et Tooted ei ole

eksitava välimusega, ega meenuta toiduaineid ning põhjendab oma sellekohaseid väiteid.

Seejuures on ta asunud seisukohale, et tooted ei ole pakendatud tetrapakendisse. See asjaolu seab

kahtluse alla kogu vastustaja II vastuse väite, et Tooted on eksitava välimusega ja ohtlikud, kuna

nad on pakendatud tetrapakendisse.

11.8 17.09.2024 kirja saatjaks on Ühendkuningriigi äriühingu Incos Limited, kes müüb Tooted

kaebajale ja kes samuti müüb Tooteid Euroopa Liidus, sh Soomes, Maltal, Horvaatias, Saksamaal,

Itaalias, Küprosel ja Rumeenias. Kuna Toodete suhtes kehtestatud nõuded on Euroopa Liidu

ülesed ja neid rakendatakse Euroopa Liidus ühtemoodi, siis jääb arusaamatuks, miks ainult Eestis

peetakse Tooteid nõuetele mittevastavaks. Seetõttu 20.09.2024 hinnang ja 17.09.2024 kiri

tõendavad kaebaja väidet, et Tooted vastavad Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele.

11.9 Vastustaja II ei ole ka pärast kaebuse saamist viinud läbi vajalikku objektiivset hindamist

selle kohta, kas Toodete omadused on eksitavad, ega selle kohta, kas toodete omadused on

sellised, et nende suhupaneku, imemise või allaneelamisega võib kaasneda selline oht nagu

lämbumine, mürgistus või seedetrakti lõhkemine või ummistumine. Kuna selline hinnang peab

põhinema toodete omadustel, mille kohta vastustajal II teavet ei ole ja mille kohta vastustaja II ei

ole ka teavet küsinud, siis ei saa vastustaja II olla teinud Euroopa Kohtu otsuses nõutud analüüsi.

See tähendab, et vastustaja II seisukoht Toodete eksitavuse kohta ei ole sisuliselt põhjendatud.

Seega Toodete vabasse ringlusesse lubamise keelamine ei olnud põhjendatud.

Vastustaja I seisukoht

12. Vastustaja I vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

12.1 Kohus on õigesti leidnud, et Terviseameti kui turijärelevalve asutuse otsus on MTA-le siduv.

Olukorras, kus vastustaja II turujärelevalveasutusena on jõudnud järeldusele, et toode on ohtlik

ning teavitanud vastustajat I, et toodet ei või lubada vabasse ringlusse, on vastustaja II otsus

vastustajale I siduv ning täitmiseks kohustuslik. Vastustajal I puudub pädevus

turujärelevalveasutuse otsuse kahtluse alla seadmiseks, mistõttu ei saa vastustaja I ka

kohtumenetluses anda hinnangut vastustaja II otsustele ega vastata kaebusele osas, milles kaebuse

väited puudutavad otsuste õiguspärasust.

Vastustaja II seisukoht

13. Vastustaja II vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

13.1 Vaidlusaluste Toodete puhul ei ole kahtlust, et tegemist on toodetega, mis on toiduks

sobimatud, kuid nende pakendid on omased toiduainetele. Kaebaja on kaebuse lisas 7 esitanud

terve rea pilte erinevatest piimatoodetest ja kissellist, mis kõik on pakendatud tetrapakendisse.

Seega tõendavad kaebaja poolt esitatud pildid, et tetrapakenditesse pakendatakse joodavad

toiduained, mitte kosmeetikatooted. Sellised pakendid on tavapäraselt seostatavad toiduainetega

nagu piim, jogurt, piimakokteil, smuuti, mitte aga kosmeetikatoodetega.

13.2 Kahtlust ei ole selles, et vaidlusaluste toodete välimus on selline, et on tõenäoline, et tarbijad,

eriti lapsed peavad tooteid ekslikult toiduaineteks. Vannipiimad on pakendatud tetrapakendisse

ning pakendi kujundus viitab voolava/kreemise vedeliku sisaldusele pakendis. Tetrapakendi

kujundus viitab samuti kreemise vedeliku sisaldusele pakendis ning pakendi värvus jätab mulje

marjajoogist.

13.3 Eelnevat arvestades on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed võivad panna sellise toote suhu,

imeda seda või neelata selle alla. Ilmselgelt on vannipiima suhupanek, imemine või allaneelamine

ohtlik, sest võib põhjustada seedetrakti mürgistust jmt.

13.4 Eeltoodust tulenevalt on vaidlusaluste toodete puhul täidetud kõik neli kumulatiivset

tingimust, mis Euroopa Kohtu hinnangul peavad täidetud olema, et toode kuuluks direktiivi

87/357 sätestatud turustamise, impordi, tootmise või ekspordi keelu kohaldamisalasse.

4(8)

13.5 Vastustaja II on Tooteid enne nende ekspordi keelamist põhjalikult analüüsinud. Täiendavalt

on pöördutud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Nii vastustaja II kui ka Tehnilise

Järelevalve Ameti hinnangul on toodete puhul direktiivi 87/357 artiklis 1 loetletud tingimused

täidetud ja nendega saab põhjendada toote keelustamise otsuse vastuvõtmist direktiivi 87/357

artikli 2 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

15. Vaidlus on selles, kas põhjendatud on Vastustaja II otsus, mille kohaselt kaebaja poolt

imporditud SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18

tk) ja SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) on ohtlikud ja nende osas on direktiivi

87/357 kohaselt põhjendatud turustamise, impordi või ekspordi keelu kohaldamine. Samuti on

vaidlus selles, kas vastustaja II hinnangul põhinev vastustaja I otsus, millega keelati nimetatud

toodete vabasse ringlusesse lubamine, on õigusvastane.

16. Kohus jääb esmalt oma 22.07.2024 määruses väljendatud seisukoha juurde, et vastustaja I

12.06.2024 e- kirjas sisalduv otsustus, millega keelati Toodete vabasse ringlusesse lubamine, on

haldusakt. Samuti on haldusakt vastustaja II vastus, millega vastustaja II teavitas vastustajat I

toodete ohtlikkusest ja vabasse ringlusse lubamise keelamisest. Vastustaja I e- kirjas sisalduval

otsustusel on kaebaja suhtes otsesed õiguslikud tagajärjed, kuna otsuse tõttu minetas kaebaja

õiguse Tooteid Euroopa Liidu tolliterritooriumile tuua ja siin müüa. Vastustaja II kui

turijärelevalve asutuse otsus on omakorda siduv vastustajale I. Kuivõrd kohus jääb seisukohale, et

vaidlusaluste otsuste puhul on tegemist haldusaktidega, siis ei menetle kohus kaebaja poolt

alternatiivselt esitatud nõudeid toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks.

17. Vaidlusalused Tooted on kosmeetikatooted, mille suhtes kehtib Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009 (määrus 1223/2009), mille artikkel 3 näeb ette, et turul

kättesaadavaks tehtud kosmeetikatoode peab tavalistes või mõistlikult ettenähtavates

kasutustingimustes olema inimeste tervisele ohutu, arvestades eelkõige järgmist: a) esitlust,

sealhulgas vastavust direktiivile 87/357/EMÜ; b) märgistamist; c) kasutus- ja kõrvaldamisjuhiseid;

d) muud märgistust või teavet, mille esitab artiklis 4 määratletud vastutav isik. Nõukogu direktiivi

87/357/EMÜ (direktiiv 87/357) kohaldatakse toodete suhtes, mis eksitava välimuse tõttu

ohustavad tarbijate tervist või turvalisust. Direktiivi 87/357 EMÜ artikli 1 lõige 1 sätestab, et

direktiivi kohaldatakse lõikes 2 nimetatud toodete suhtes, mis eksitava välimuse tõttu ohustavad

tarbijate tervist või turvalisust, lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud tooted, kuigi need ei ole

toiduained, on kujult, lõhnalt, värvilt, välimuselt, pakendilt, märgistuselt, mahult või suuruselt

sellised, et on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed võivad neid ekslikult toiduaineteks pidada ja

seetõttu suhu panna või imeda või alla neelata, mis võib olla ohtlik ning põhjustada näiteks

lämbumist, mürgitust või seedetrakti lõhkemist või ummistust.

18. Euroopa Kohus leidis 02.06.2022 otsuses kohtuasjas C-122/21 (Get French Cosmetics

Limited), et direktiivi 87/357 artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selliste toiduks sobimatute

toodete puhul, mis oma kuju, lõhna, värvuse, välimuse, pakendi, märgistuse, mahu või suuruse

poolest on sellised, et on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed võivad neid ekslikult pidada

toiduaineteks ja seetõttu suhu panna, imeda või alla neelata, ei pea mainitud tegevusega kaasneda

võiv lämbumise, mürgistuse või seedetrakti lõhkemise või ummistumise oht olema tõendatud

objektiivsete ja tõendatud andmetega. Liikmesriigi asutused peavad siiski juhtumipõhiselt

hindama, kas toode vastab sättes toodud tingimustele ja põhjendama, et see on nii (p 46). Kohus

leidis, et direktiivi 87/357 artiklis 1 ei ole ette nähtud põhjuslikku seost toote eksitava välimuse ja

tarbijate turvalisuse tervise ohustamise vahel, vaid sätestatud on üksnes, et toode kuulub

direktiivis 87/357 sätestatud turustamise, impordi, tootmise või ekspordi keelu alla, kui täidetud on

neli kumulatiivset tingimust (p-d 30-34). Esimene tingimus on, et tegemist peab olema tootega,

mis on toiduks sobimatu, ent millel on toiduaine kuju, lõhn, värvus, välimus, märgistus, maht või

5(8)

suurus. Teine tingimus on, et eelmises punktis nimetatud omadused peavad olema sellised, et on

tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed peavad toodet ekslikult toiduaineks. Kolmanda tingimuse

kohaselt peab olema tõenäoline, et seetõttu panevad tarbijad toote suhu, imevad seda või neelavad

selle alla. Neljanda tingimuse kohaselt peab toote suhupanek, imemine või allaneelamine olema

ohtlik, võides põhjustada näiteks lämbumist, mürgistust või seedetrakti lõhkemist või ummistust.

19. Nagu nähtub vastustaja II 07.06.2024 pöördumisest (dtl 78) Tehnilise Järelevalve Ameti poole,

siis oli vastustajal II tekkinud kahtlus selles, kas kaebaja poolt imporditavad Tooted (vannipiimad)

on eksitava välimusega ja kas need vastavad direktiivi 87/357/EMÜ nõuetele. Kirjast tulenevalt oli

pöördumisele lisatud fotod toodetest. Tehnilise Järelevalve Amet on oma 11.06.2024 vastuses (dtl

76-77) märkinud, et olles tutvunud esitatud materjalidega (fotod) on arvamusel, et tooted „SO…?

Sorry Not Sorry Milk Bath“ tootesarjast (erineva kujundusega pakendites) on toiduga sarnanevad

ja eksitava välimusega tooted, kuna nende pakend ja ka osa märgistusest meenutavad toiduaineid.

13.06.2024 on vastustaja II vastanud kaebaja esindaja päringule ning sellest nähtub, et kaebaja oli

võimaldanud vastustaja II esindajal vähemalt ühe tootega füüsiliselt enne otsuse tegemist tutvuda

(dtl 20). Kaebaja esindaja oli omakorda esitanud vastustajale II 06.06.2024 fotod vaidlusalustest

toodetest (dtl 79). Eeltoodust nähtub, et vastustaja II oli otsuse tegemise hetkel teadlik sellest,

kuidas tooted välja näevad ning otsust ei ole tehtud piiratud informatsiooni tingimustes, nagu

väidab kaebaja. Kaebaja poolt kaebusele lisatud fotodel (dtl 25-27) on kajastuvad samu tooteid,

mis on nähtavad vastustajale II 06.06.2024 edastatud vastusest. Otsus ongi tehtud Toodete

välimust silmas pidades, mistõttu ei ole toote täpsed keemilised omadused asjas olulised.

Nimetatust tulenevalt on asjakohatu ka kaebaja etteheide, mille kohaselt ei ole vastustaja II justkui

viinud läbi Toodete objektiivset hindamist. Toodete nn keemiliste omaduste hindamine ei olnudki

vajalik, kuivõrd direktiivi 87/357 järgi tuli hinnata seda, kas toote välimus on eksitav.

20. Kaebaja võttis toodete näidised kaasa ka kohtuistungile ning kohtul oli võimalik nendega

füüsiliselt tutvuda. Arvestades asjas kogutud materjale ning kõrvutades neid kohtuistungil nähtud

füüsiliste toodetega on kohus seisukohal, et vaidlusaluste toodete puhul on direktiivi 87/357

artiklis 1 toodud tingimused täidetud ja nendega saab põhjendada toote keelustamise otsuse vastu

võtmist direktiivi 87/357 artikli 2 alusel.

21. Kohtu hinnangul pöörab kaebaja liigset tähelepanu vastustaja II kohtule esitatud kirjalikus

vastuses esitatud väitele, mille kohaselt on tooted pakendatud tetrapakendisse. See, kas tooted on

pakendatud tetrapakendisse või mõnda muud liiki pakendisse, ei oma määravat tähtsust. Tähtsust

omab see, kas toodete pakend on selline, mis võimaldab tooted ajada segi toiduainetega, antud

juhul piimatoodetega nagu piim, jogurt, piimakokteil ja smuuti. Vastustaja väide on see, et toodete

välimus on eksitav ning see võimaldab neid ajada segi toiduga. Kohus ei nõustu seejuures

kaebajaga selles, et Toodete ümber olevat värvilist pakendit ei saa pidada toodete pakendiks

põhjusel, et nimetatud pakendi sees on täiendav valget värvi plastist pakend, mille sees Tooted

füüsiliselt asuvad, st tooted ei asu vahetult värvilise pakendi sees. Kohtu hinnangul on Toodete

välimised värvilised pakendid kujundatud selliselt, et tarbija kasutaks neid ilma, et eemaldaks

toodete ümbert värvilise pakendi ja jätaksid alles vaid valge neutraalse pakendi. Ka pakendil olev

kork võimaldab Toodete avamist ja regulaarset kasutamist selliselt, et värviline ümbris jääb

Toodete ümber alles. Seega ei ole usutav kaebaja esindaja istungil avaldatud väide, mille kohaselt

tarbija ilmselt võiks peale ostu võtta Toote värvilisest pakendist välja ja asetada vannitoas riiulile

vms ilma tähistusteta valge pudeli. Seega on kohtu jaoks usutav, et kodustes tingimustes

kasutaksid tarbijad toodet koos värvilise ümbrisega, mitte ilma selleta.

22. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluste Toodete puhul on tegemist Toodetega, mis

on toiduks sobimatud. Kohus nõustub vastustajaga II, et ehkki tegemist on toiduks sobimatute

toodetega, on nende välimus ja pakend selline, mis viitab toiduainetele. Vastustaja II ja Tehnilise

Järelevalve Amet on kohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et Toodete kujundus viitab

voolava/kreemise vedeliku sisaldusele pakendis ning sellised pakendid on tavapäraselt seostatavad

toiduainetega nagu piim, jogurt, piimakokteil, mitte aga kosmeetikatoodetega. Pakendite kujundus

6(8)

viitab samuti kreemise vedeliku sisaldusele pakendis ning pakendi värvus jätab mulje maasika,

mustika vms marjajoogist. Pakenditel on küll inglise keelne viide vannipiimale, kuid selle välimus

ja Toodete nimetus, mis sisaldab sõna „milk“ võib tarbijates tekitada segadust ja viidata

piimatoodetele. Nimetatu võib aga tarbijaid eksitada. Kohus märgib täiendavalt, et lapsed ei

pruugi osata lugeda pakendil olevat teksti, ning võivad tõenäoliselt otsustada Toodete toiduks

sobivuse üle üksnes pakendi kujunduse põhjal.

23. Vastustaja järeldust ei lükka ümber ka kaebaja poolt esitatud reklaamieksperdi hinnang (dtl

106-109). Iseenesest on õige eksperdi tähelepanek, et kaupluses paiknevad kosmeetikatooted ja

toiduained eri kaupluste osades. Samas ei saa välistada, et laps ei tea kaupluses viibides, millises

osakonnas ta hetkel täpselt on. Seda teab küll täiskasvanu, kuid täiskasvanu ei olegi grupp, kelle

kaitseks direktiivi 87/357 regulatsioon sätestatud on. Samuti, nagu kohus eelnevalt leidis, siis ei

ole tõenäoline, et täiskasvanu võtab Tooted koju jõudes pakendist välja, st toodete pakend võib

kodustes tingimustes tekitada lastele mulje, et tegemist on söödava tootega.

24. Kohus nõustub vastustajaga II ka selles, et vaidlusaluste toodete välimus on selline, et on

tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed peavad neid ekslikult toiduaineteks. Vannipiimade pakend on

sarnane piimatoodete pakendile ning nende kujundus viitab kreemise voolava vedeliku sisaldusele

pakendis. Seega on tõenäoline, et tarbijad, eelkõige lapsed võivad panna sellise toote suhu, seda

imeda või alla neelata. Vastustaja II on selgelt märkinud, et ilmselt võivad toote suhu panna

eelkõige lapsed. Nimetatu on ka mõistetav, et lapsed ilmselt ei oska lugeda või ei loe toote küljes

oleval sildil märgitud viidet, mille kohaselt on tegemist vannipiima, mitte toiduainega. Euroopa

Kohtu lahendis kohtuasjas C-122/21 on selgitatud, et turujärelevalveasutuse kohustus on hinnata

tõenäosust, et tarbijad, eriti lapsed võivad tooteid pidada ekslikult toiduaineteks. Seega ei pea

nimetatud juhtum olema objektiivselt tõendatud või kinnitust leidnud. Piisab üksnes kahtlusest, et

lapsed võivad tooteid toiduaineteks pidada. Nimetatud kahtluse olemasolu on vastustaja II

tuvastanud.

25. Kohus nõustub vastustajaga II ka selles, et ilmselgelt on vannipiima suhu panek, imemine või

allaneelamine ohtlik, sest võib põhjustada seedehäireid, mürgistust jmt. Nagu Euroopa Kohus

eelpool viidatud lahendis leidis, siis ei pea oht olema tõendatud objektiivsete ja põhjendatud

andmetega. Kohtu arvates on nimetatud kriteerium täidetud, kuna on usutav, et vannipiima, kui

toiduks sobimatu toote alla neelamine, suhu panek vmt võib olla ohtlik tarbijate tervisele ja

põhjustada direktiivi 87/357 artikli 1 lõikes 2 toodud tagajärje.

26. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusaluste Toodete puhul on täidetud kõik neli

Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas nr C-122/21 toodud kumulatiivset tingimust, mis kohtu

hinnangul peavad täidetud olema, et toode kuuluks direktiivis 87/357 sätestatud turustamise,

impordi, tootmise või ekspordi keelu kohaldamisalasse.

27. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et vastustaja II otsus, milles leiti, et Tooted on

ohtlikud ega vasta nõuetele, kuna need meenutavad toitu, on õige ja otsuse tühistamiseks

puuduvad alused.

29. Kohus nõustub vastusajaga I, et vastustajal I puudub pädevus vastustaja II, kui

turujärelevalveasutuse otsuse kahtluse alla seadmiseks.

30. EL määruse 2019/1020 artikli 28 lõike 1 kohaselt kui turujärelevalveasutused jõuavad

järeldusele, et toode on väga ohtlik, siis võtavad nad tarvitusele meetmeid, et keelata toote turule

laskmine, nõuavad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei lubaks seda vabasse

ringlusse. Nad nõuavad samuti, et kõnealused asutused sisestaksid tolli andmetöötlussüsteemi ja

teeksid vajaduse korral tootega kaasnevale faktuurarvele kõikidele muudele asjakohastele

saatedokumentidele järgmise märke: „Ohtlik toode – ei lubata vabasse ringlusse – määrus (EL)

2019/1020“. Artikkel 27 näeb omakorda ette, et kui toote vabasse ringlusse lubamine on artikli 26

kohaselt peatatud, siis lubatakse see toode vabasse ringlusse juhul, kui kõik lubamisega seotud

nõuded ja formaalsused on täidetud ja kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: a)

7(8)

artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei ole saanud nelja tööpäeva jooksul alates

peatamisest turujärelevalveasutuselt taotlust peatamist jätkata; b) turujärelevalveasutused on

andnud artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutustele teada, et on lubanud toote vabasse

ringlusse.

31. Nimetatud regulatsioonist järeldub, et kui vastustaja II turujärelevalveasutusena on jõudnud

järeldusele, et Tooted on ohtlikud ning teavitanud sellest vastustajat I, et Tooteid ei või lubada

vabasse ringlusesse, on vastustaja II otsus vastustajale I täitmiseks kohustuslik. Toodete

õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamine on üksnes

turujärelevalveasutuse pädevuses, sh riiklikku järelevalvet toodete terviseohutuse nõuete täitmise

üle teeb Terviseamet (TNVS § 50 lg 1, lg 3) ning MTA kontrollib imporditavate toodete ohutust ja

nõuetele vastavust, tehes selleks koostööd asjaomase turujärelevalveasutusega (TNVS § 50 lg 9).

Seega puudub vastustajal I pädevus vastustaja II otsuse kahtluse alla seadmiseks. Kuivõrd Toodete

vabasse ringlusesse lubamise otsuse teeb määruse 2019/2020 artikli 25 lõikes 1 nimetatu kohaselt

vastustaja I, siis puudutab vastustaja II otsus kaebaja õigusi läbi vastustaja I otsuse, ehkki kaebaja

ei ole vastustaja II otsuse adressaat.

32. Kohus leidis eelnevalt, et vastustaja II otsus, milles leiti, et Tooted on ohtlikud ega vasta

nõuetele, kuna meenutavad toitu, on õige. Nimetatust tulenevalt on õige ka vastustaja I otsus,

millega keelati Toodete vabasse ringlusse lubamine.

33. Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

34. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud

tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustajad ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

8(8)