2-19-8970/113 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-8970

Kohtuasi

J.E üle seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse

otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja

pikendamine kohtu algatusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.08.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

J.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik I (eestkostetav) J.E (isikukood XXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Eve Jundas

Puudutatud isik II (ema) Q.T (isikukood XXX)

Puututatud isik III (isa) U.E (isikukood XXX)

Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu), esindaja Sirli

Sõstar-Peerna

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) 20.09.2024

esitatud tõend (J.E arvelduskonto väljavõte).

2. Jätta Harju Maakohtu 16.08.2024 määrus muutmata.

3. Jätta J.E määruskaebus rahuldamata

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud J.E-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud,

mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-19-8970

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus määras 21.08.2019 J.E (puudutatud isik I, eestkostetav) eestkostjaks Saue

valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) (eestkostja). Kohus seadis eestkoste kõikide tehingute

tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks. Kohus märkis, et

eestkostetaval on valimisõigus ja ta tuleb lugeda mistahes perekonnaõigusliku tehingu

tähenduses teovõimeliseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.10.2019 määrusega

rahuldamata eestkostetava määruskaebuse ja muutmata Harju Maakohtu 21.08.2019 määruse.

Riigikohus ei võtnud eestkostetava määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale menetlusse.

2. Harju Maakohus algatas 18.03.2024 määrusega menetluse eestkostetava üle seatud

eestkoste jätkumise ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks.

3. Eestkostetava vanemad Q.T (puudutatud isik II, ema) ja U.E (puudutatud isik III, isa)

leidsid 26.03.2024 seisukohas, et eestkostet tuleb pikendada. Eestkostetava sotsiaalne

võimekus ja arusaam eluks vajalike toimingute tegemiseks on väga minimaalne. Saue valla

eestkostel on tal raha kulutamise suhtes järelevalve. Ta vajab abi varaliste huvide kaitseks ja

elu korraldamisel. Teda on lihtsameelsuse tõttu kerge ära kasutada. Eestkostetav on

psüühikahäirete tõttu tasakaalutu, ägestub kergesti, kaotab olukorrast arusaamise, kuid aja

möödudes rahuneb. Eestkostetava ema ja isa on eakad, plaanivad oma elamu ära müüa ning

hooldekodusse asuda.

4. Eestkostja leidis 01.04.2024 seisukohas, et eestkoste pikendamine on vajalik. Eestkostetav

on seni elanud koos oma eakate vanematega. Eestkostetav invaliidistus 1991. aastal toimunud

autoõnnetuse tagajärjel, tema toimetulek on piiratud ning ta vajab kõrvalist abi. Eestkostetava

vanemate sõnul on eestkostetav muutunud rohke ja kaua kestnud (tänaseks rohkem kui 20

aastat) alkoholi pruukimise tulemusel enesele ja teistele ohtlikuks. Eestkostetaval esineb raske

psüühikahäire, alkoholisõltuvus isiksuse degradatsiooniga. Eestkoste seadmise kohtumääruse

alusel on eestkostja piiranud eestkostetava rahakasutust, eestkostetav ei saa enda kontolt raha

võtta ega teostada tehinguid. Eestkostja on esitanud taotluse Sotsiaalkindlustusametile

eestkostetavale erihoolekandeteenuste saamiseks, kuid sellest on keeldutud, kuna eestkostetav

ei kuulu riiklikult rahastatavate erihoolekandeteenuste (v.a kohtumääruse alusel

ööpäevaringne erihooldusteenus) saajate sihtgruppi ning neid teenuseid temale ei osutata.

Harju Maakohus rahuldas eestkostja 06.06.2023 avalduse eestkostetava hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks, kuid ringkonnakohus tühistas selle

eestkostetava 13.09.2023 määruskaebuse alusel. Eestkostetav ei ole nõustunud hooldekodusse

minema (seal ta alkoholi tarvitada ei saaks). Agressiivse käitumise ja alkoholisõltuvuse tõttu

ei võta ükski üldhooldusteenuse osutaja eestkostetavat teenusele, sobivat riigieelarvevälist

ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohta leida ei ole õnnestunud. Eestkostetav on

nõustunud asuma elama pakutud sotsiaalelamispinnale, lisaks saab eestkostja eestkostetavale

abi igapäevatoimingutes ja sooja toidu tööpäevadel tagada läbi koduteenuse. Kuna

eestkostetav asub elama omaette vanematest, siis on vajalik, et ta saaks teha mingil määral ka

iseseisvalt pisitehinguid (igapäevaseid ostusid), soovitavalt 150 euro ulatuses kuus.

Eestkostjale ei ole teada füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama eestkostetava eestkostjaks.

Saue Vallavalitsus on jätkuvalt valmis olema eestkostetava eestkostja.

2-19-8970

5. Maakohus kohus kuulas eestkostetava ära 17.06.2024 tema viibimiskohas Saue

Sotsiaalkeskuses. Eestkostetav ei soovi eestkoste jätkumist.

6. Eestkostetavale määratud esindaja leidis 02.07.2024 arvamuses, et eestkoste pikendamine

on põhjendatud, kuid seda üheks aastaks, mitte maksimaalseks perioodiks. Esindaja hinnangul

tuleks eestkostetavale jätta oma raha kasutamise õigus pisitehinguteks 200 euro ulatuses kuus.

Eestkostetav selgitas esindajale, et tal on tõsine kavatsus tulevikus oma elukorraldust ja

eluviise kardinaalselt muuta. Praegu elab eestkostetav Saue Sotsiaalkeskuses, kus on olemas

kõik eluks vajalik. Elamine oli väga puhas ja korras. Eestkostetav ei soovi tema suhtes

eestkoste pikendamist. Ta oskaks ise oma raha kasutada ja tuleks ka muudes küsimustes

iseseisvalt toime. Uues keskkonnas algaks uus normaalne elu. Eestkostetav palub anda talle

aega, et oma käitumisega temas toimunud muutusi tõestada. Kuigi ta ei sooviks eestkoste

jätkamist, nõustub ta siiski eestkoste pikendamisega kestvusega kuuest kuust kuni aastani. Siis

oleks kindel, et usaldus tema vastu oleks õigustatud, et ta ei vajaks eestkostet maksimaalse

tähtajaga viieks aastaks. Eestkostetav avaldas samuti soovi, et tal võimaldataks teha

pisitehinguid suuremas summas, 200–250 euro ulatuses kuus. Esindaja märkis, et eestkostetav

orienteerub täielikult tänapäeva elus ja poliitikas. Temaga oli võimalik asjakohaselt vestelda

paljude eluliste teemade üle. Ta on siiani teostanud ka valimisõigust. Eestkostjale määratud

esindaja leidis, et eestkoste pikendamine on vajalik lühemaajaliselt veendumaks, et

eestkostetav saab tulevikus eluga iseseisvalt hakkama ning on loobunud alkoholi

tarvitamisest. Perearst TL vastuses kohtunõudele kajastub selgelt ja üksikasjalikult arvamus,

et eestkostetava soov alkoholist loobuda on tõsiselt võetav.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus pikendas 16.08.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) eestkostetava üle

seatud eestkostet, määras eestkostetava eestkostjaks Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu)

üheks aastaks, s.o kuni 16.08.2025. Eestkoste on seatud kõikide tehingute (v.a pisitehingud

200 euro ulatuses kuus) tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks.

Eestkostetaval on valimisõigus ja ta tuleb lugeda mistahes perekonnaõigusliku tehingu

tähenduses teovõimeliseks. Maakohus määras kindaks eestkostja kohustused ja jättis

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt asus maakohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 8 lg 2 teise lause, perekonnaseaduse (PKS) § 202 ja § 203 lg-te 1 ja 4 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 3 ja § 528 alusel seisukohale, et

eestkostetava üle seatud eestkostet tuleb pikendada ühe aasta võrra. Eestkostjaks tuleb

määrata senine eestkostja XXX.

7.2. Maakohus ei määranud asjas uut ekspertiisi, vaid arvestas varasemalt tehtud

ekspertiisidega (TsMS § 528 lg 2 ja 4). Eestkostetava suhtes on viimati tehtud ekspertiis

13.06.2023 tsiviilasja nr 2-23-8277 menetluses. Ekspert C ekspertiisiakti nr 7.1-3/376 on

võetud praeguse asja toimikusse 18.06.2024 määrusega.

7.3. Eestkoste seadmise otsustamisel tehti ekspertiis 04.07.2019 (määruses ekslikult

03.07.2024). Ekspert MM leidis ekspertiisiaktis nr 7.1-3/149, et eestkostetaval esineb raske

psüühikahäire, alkoholisõltuvus isiksuse degradatsiooniga (RHK-10 järgi F10.2). Ekspert

sedastas, et uuritav on äärmiselt tige, sõimab vanemaid ja eksperti. Esineb tung ja iha alkoholi

järele; sõltub sellest täielikult. Moraalselt ja sotsiaalselt allakäinud, kriitikata. Temale pakutud

abist ütleb ära. Kujutab ohtu ümbritsevatele ja ka iseendale. Oma käitumist ei kontrolli, vajaks

2-19-8970

pidevat järelevalvet ja hooldusravi. Eestkostetava suhtes viimati tehtud ekspertiisi nr 7.1-

3/376 järgi on eestkostetaval diagnoositud sõltuvus alkoholist, aine pidev tarvitamine (RHK-

10 järgi F10.25). Ekspert märkis, et hoolimata sellest, et eestkostja on piiranud tema

rahakasutust, on eestkostetav leidnud võimalusi alkoholi tarbimise jätkamiseks. 14.–

16.09.2019 viibis eestkostetav SA PERH psühhiaatriakliinikus seoses agressiivse käitumisega

alkoholijoobes. Paar aastat oli eestkostetava alkoholi kasutamine pisut väiksem ega esinenud

tõsiseid ähvardusi. Alates 2023. a algusest on eestkostetava käitumine jälle halvenenud, ta on

tihti joobes ning agressiivne vanemate suhtes. 13.05.2023 oli eestkostetav alkoholijoobes ning

tõukas oma eakat isa vastu uksepiita, mille tulemusena sai viimane kehavigastusi.. 27.05.2023

sõitis eestkostetav 3,7-promillises alkoholijoobes kolmerattalise abimootoriga jalgrattaga,

ning sattus avariisse; eestkostetav toimetati SA PERH EMO-sse. 06.–07.06.2023 oli

eestkostetav ravil Wismari Haiglas alkoholvõõrutusseisundiga, kuna oli joonud väidetavalt

kuus kuud järjest. Eksperdiga vesteldes teatas eestkostetav esialgu, et ta pole juba kuu aega

alkoholi tarbinud, siis aga selgus, et eestkostetav oli kaine olnud kõigest 5–6 päeva ja

enesetunne nende päevade jooksul oli olnud kohutav. Ekspert märkis lisaks, et eestkostetava

mõttekäik on jälgitav ja loogiline, kuid enesekeskne ja ennast õigustav. Haiguskriitika

eestkostetaval puudub.

7.4. Eestkostetava perearsti TL 21.06.2024 vastuse kohaselt räägivad haigusjuhu kirjeldused

2023. a juunist ja juulist varasemast alkoholismist, rahustite tarvitamise vajadusest ja

patsiendi soovist alkoholist võõrduda. 06.–07.06.2023 viibis eestkostetav võõrutusseisundiga

ravil Wismari haiglas, kus raviarst NP on kirjeldanud patsiendi soovi alkoholist täiesti

loobuda. Ravisse suhtumist hindas arst tõsiseks. 28.07.2023 käis eestkostetav perearst EP

vastuvõtul ning kinnitas kavatsust alkoholist loobuda. Raviskeemi jäi tollal uneravim, rahusti

ja antidepressant, millega vähendati isu alkoholi järele. Dr L vastuvõtul käis eestkostetav

30.04.2024. Vastuvõtul oli eestkostetav kaine olekuga. Alkoholi tarvitab episoodiliselt kuni

viis ühikut nädalas. Pärast dr P visiiti ravimeid pikendatud ei ole, seega käesolevast aastast

püsiravi puudub. Hiliseid alkoholi tarvitamise või ärajäämanähtusid dr L vastuvõtul ei

tuvastanud. Määratud analüüsidest ei ole samuti näha kõrvalekaldeid, mis tavapäraselt

alkoholi liigtarvitamisest tuleneksid. Kokkuvõtvalt leidis dr L, et eestkostetava 2023. a suvine

soov alkoholist loobuda on olnud tõsiselt võetav ja praegu ei ole dr L tuvastanud tal ei joovet,

ägedat ärajäämanähtu hilisest rohkest tarvitamisest ega alkoholismiga seonduvat ravivajadust

retseptikeskuse andmetel.

7.5. Eelnevast järeldub, et kavatsus alkoholist loobuda tekkis eestkostetaval 2023. a juunis

ning nii sellele vahetult järgnevalt kui ka praeguse seisuga on eestkostetavat ravinud arstid

hinnanud seda kavatsust tõsiseltvõetavaks. Eestkostetava väitel tarvitas ta 2023. a suvel purgi

õlut nädalas. 330 ml 4-protsendilist õlut on 1 alkoholiühik. Samas 30.04.2024 vastuvõtul

teatas eestkostetav, et tarvitab episoodiliselt kuni viis ühikut nädalas. Arvestades, et

ekspertiisiaktidest nähtuvalt on eestkostetav alkoholi kuritarvitanud aastakümneid ning

hiljemalt alates 2024. a algusest ei saa eestkostetav alkoholisõltuvuse suhtes püsiravi ning ka

perearst ei ole viimase aasta jooksul tema tervislikku seisundit pidevalt jälginud, pole kohus

veendunud, et eestkostetava tervislik seisund on võrreldes viimase ekspertiisi tegemise

seisuga paranenud sellisel määral, et eestkoste vajadus oleks ära langenud. Praegusel hetkel ei

saa välistada tagasilangust (s.o alkoholi kuritarvitamise tsüklisse naasmist). Kohus nõustub

seetõttu eestkostja ja määratud esindaja arvamusega, et eestkoste lõpetamine (pikendamata

jätmine) oleks praegu ennatlik ning eestkostetava huvide kaitseks on esialgu vaja eestkostet

jätkata. Eestkostetav vajab jätkuvalt abi oma vaimse tervise tagamisel, samuti ka varaliste

huvide kaitsmisel ja elu korraldamisel. Eestkostetav ei ole suuteline aru saama oma

abivajadusest ega ka abi vastu võtma. Abita jäädes süveneb tema raske psüühikahäire ning

samuti suureneb oht elule ja tervisele ning toimetulekule. Maakohtu hinnangul ei ole ilma

2-19-8970

piiranguta rahaliste vahendite kasutamisele võimalik eestkostetava huve tagada. Samal

põhjusel (eestkostetava soovimatus) ei ole võimalik tagada tema huve ka volituste andmisega.

Maakohus asus eelnevale tuginedes seisukohale, et eestkostetav ei suuda kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 2 järgi tuleb eestkostetaval tuvastada piiratud

teovõime olemasolu ning määrata eestkostja.

7.6. Maakohus arvestas samas, et eestkostetav on viimase aasta jooksul tarvitanud alkoholi

varasemast oluliselt vähem ning kohtule teadaolevalt pole selle aja jooksul esinenud (pidevat)

alkoholi kuritarvitamist ja sellest tingitud intsidente. Maakohus leidis eelneva põhjal, et

põhjendatud on eestkoste pikendamine ühe aasta võrra. Hiljemalt selle perioodi möödumisel

hindab kohus uuesti, kas eestkoste vajadus on jätkuv.

7.7. Nii eestkostja kui ka eestkostetavale määratud esindaja leiavad, et eestkostetaval võiks

olla õigus teha pisitehinguid kuni 200 euro ulatuses kuus. Kuigi ei saa välistada, et

eestkostetav kasutaks oma kasutusse saadavat raha alkoholi ostmiseks, on kohtu hinnangul

põhjendatud viimase aasta jooksul toimunud muutusi ja iseseisvalt elama asumist arvestades

anda eestkostetavale õigus kasutada osa sissetulekust oma äranägemise järgi. 200 euro

ulatuses tehingute tegemise võimaldamine aitab kaasa eestkostetava iseseisva elu taastamisele

ning samal ajal on tagatud, et eestkostetava eluks hädavajalikud kulud saaksid kaetud.

7.8. Harju Maakohtu 21.08.2019 määrusega loeti eestkostetav perekonnaõiguslike tehingute

tähenduses teovõimeliseks ning talle oli ka jäetud valimisõigus. Selles osas ei ole kohtul alust

midagi muuta, st eestkostetav on jätkuvalt teovõimeline mistahes perekonnaõiguslike

tehingute tähenduses ning tal on valimisõigus.

7.9. Kohtule ei ole teada füüsilisi ega juriidilisi isikuid, kes oleks nõus hakkama eestkostetava

eestkostjaks. Eestkostetav ise ei leidnud, et ta vajaks eestkostjat ega nimetanud seetõttu ühtegi

isikut, kes selleks sobida võiks. Eestkostetava vanemad ei soovi oma poja eestkostjaks hakata

seoses oma tervisliku seisundi ja vanuse tõttu. Saue vald on nõus eestkostjana jätkama.

Maakohtu hinnangul on eestkostetava huvides see, et Saue vald jätkab tema eestkostjana.

Määruskaebus

8. Eestkostetav esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega lõpetada tema üle seatud eestkoste. Alternatiivselt palub eestkostetav kaaluda

vajadust kontrollida tema üle seatud eestkoste põhjendatust hiljemalt 16.02.2025, s.o pärast

kuue kuu möödumist.

8.1. Määruskaebuse kohaselt leiab eestkostetav, et tema suhtes eestkoste seadmine ei ole

põhjendatud. Viimase aasta jooksul on tema tervis niivõrd paranenud, et ta tuleb oma eluga

iseseisvalt toime. Oluline muutus toimus pärast viibimist 06.–07.06.2023 Tallinnas Wismari

haiglas. Maakohus on ekslikult arvestanud eestkostetava tervisliku seisundiga enne 2023.

aasta juunikuud. Praegu suudab eestkostetav oma tervislikust seisundist tingituna hinnata enda

abi-, hooldus- või ravivajadust. Ta ei vaja eestkostet tehingute tegemiseks, abi isikuhoolduse,

järelevalve ja ravi kohaldamise osas. Vaidlustatud määruses ei ole piisavalt arvestatud

eestkostetava perearsti vastusega, mille kohaselt on eestkostetava 2023. a suvine soov

alkoholist loobumiseks tõsiseltvõetav.

8.2. Eestkostetav palub arvestada, et ta elab Saue Sotsiaalkeskuses, kus on olemaks kõik eluks

vajalik. Eestkostetav väljendab, et ta oskaks ise oma raha kasutada, tuleks ka muudes

küsimustes iseseisvalt toime. Kõigepealt tasuks eluasemekulud ja muud kulutused. Oskab

2-19-8970

elada väga kokkuhoidlikult. Eestkostetav liigub ratastoolis. Trepist üles liigub käte ja jalgade

toel. Endale liikumiseks on ta muretsenud kolmerattalise elektrilisejalgratta, millega on

kergem liikuda, mida ta peaaegu iga päev kasutab. Rattaga sõites saab ta oma päevi paremini

sisustada. Eestkostetav leiab, et ta on iseseisvaks eluks võimeline ja on selleks kõiki vajalikke

ettevalmistusi teinud.

8.3. Eestkostetav ei vaidlusta, et on liigselt tarvitanud alkoholi, 20 aasta vältel. Ta elas 1991.a

ta üle raske autoavarii, mille tagajärjel oli toimetulek piiratud, vajas kõrvalist abi. Ka 2001.a

elas üle seljatrauma. Suurte valude tõttu tarvitas tugevaid ravimeid, hiljem rahustitest

vabanemiseks hakkas ka tarvitama alkoholi. Erilist valu tekitas reieluukaela murd. Sellest

tingituna jäi ratastooli ja vajas taastusravi. Käesolevaks ajaks on eestkostetav jõudnud

arusaamisele, et enam alkoholi tarvitada ei soovi. Tema soov oma elu muuta on kindel,

käesoleval ajal on tal kõik võimalused normaalseks eluks. Seose alkoholi tarvitamisega

muutusid halvaks ka tema suhted vanematega, kes ilmselt on temasse usu kaotanud.

Eestkostetav annab endale aru, et paljud inimesed, sealhulgas tema vanemad, on õigustatult

tema vastu usalduse kaotanud. Reaalse eluga viimasel ajal on ta aga suutnud temas toimunud

muutusi tõestada. Eestkostetavale oleks toeks usaldus tema vastu. Ta oleks võimeline

tõestama iseseisva eluga ilma eestkostjata. Eestkostetav peab ebaõigeks eestkoste pikendamist

üheks aastaks. Eestkoste seaks talle iseseisvaks eluks olulisi takistusi.

8.4. Vaidlustatud määruses on liigselt arvestatud eestkostetava vanemate arvamusega. Kuna

suhted on olnud halvad, ei toeta nad eestkostetava soovi eestkostest vabanemiseks ning

meelevaldne on nende seisukoht, et eestkostetav ei taha end muuta.

Menetlusosaliste seisukohad

9. Puudutatud isikud II ja III avaldasid, et eestkostetava vabastamine eestkostest oleks

ennatlik ning määruskaebust nad ei toeta. Isegi võimalus kuus 200 eurot vabalt kasutada ei

rahulda eestkostetavat. Eestkostetava soov edaspidi alkoholist loobuda ei ole tõsiseltvõetav.

Eestkostetava arveldusarvele on aastatega kogunenud märkimisväärne summa. Kui sellele

saab olema piiramatu juurdepääs, siis oleks vastupandamatu kiusatus raha ära kasutada. 200

euro ulatuses raha vabalt kasutamine peaks olema piisav, kuna püsikulud lähevad panga

kaudu püsikorraldusega maha (telefon, internet, eluaseme kulu). Eestkostetava vanemate

arvates on vajalik kontroll raha mõtlematu kulutamise üle.

10. Eestkostja palub vaidlustatud määruse jätta muutmata. Eestkostetaval esineb raske

psüühikahäire – alkoholisõltuvus isiksuse degradatsiooniga. Antud psüühikahäire on kestva

iseloomuga. Eestkostetaval esinevast psüühikahäirest tingitult võib ta käituda ilma seatud

piiranguteta ebaadekvaatselt oma rahaliste vahenditega ja seada end olukorda, kus ta ei ole

võimeline tasuma elupinnaga ja talle osutatud teenusetega seotud kulude eest. Tulenevalt

psüühikahäirest ei pruugi ta alati hinnata objektiivselt enda abi-, hooldus- või ravivajadust.

Kuigi määruskaebuse kohaselt suudab ta ise enda elu korraldamisega toime tulla, vajab ta

tegelikkuses siiski esindamist ametlikes asjaajamistes, sh pangatoimingud. Eestkostetav on

väitnud, et ei soovi jätkata alkoholi tarvitamisega, kuid tema pangakontolt nähtub igapäevaste

ostude sooritamine elukoha lähedal asuvast Superalko kauplusest. Eestkostetav on selgitanud,

et ta ostab antud poest hoopis teisi kaupu, mitte alati alkoholi kuid ei ole seda tõendanud.

Saue Sotsiaalkeskuse töötajate sõnul on eestkostetavaga esinenud probleeme temaga

suhtlemisel, kui ta on veidi alkoholi tarbinud või muidu pahas tujus. Eestkostetava sõnavara

võib olla siis üsna valimatu, mis muuhulgas raskendab talle vajalike teenuste osutamist.

Eestkostja hinnangul on eestkoste pikendamine aastaks isegi piisavalt lühike aeg, kuid samas

2-19-8970

annab võimaluse eestkostetavale näidata, kuidas ta tuleb toime omaette elamisega

sotsiaalpinnal ja kui tõene on tema soov edasiselt muuta enda elukombeid.

11. Eestkostetavale määratud esindaja toetas määruskaebust, eriti alternatiivse taotluse osas,

mille järgi hinnataks eestkostevajadust uuesti kuue kuu pärast.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

13. Eestkostja teatas 12.12.2025, et eestkostetaval esinevad arvatavasti luulud. Eestkostetav

on eestkostjale teadaolevalt jätkanud alkoholi tarbimist. Mitte küll sellises koguses, et ta oleks

olnud liikumisvõimetu, kuid on olnud tuntavate alkoholitarbimise tunnustega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

(koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

15. Eestkostja esitas 20.09.2024 dokumentaalse tõendi (väljavõte eestkostetava arvelduskonto

väljavõttest), mille ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel vastu.

16. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Maakohus oli eestkostetava enne

vaidlustatud määruse tegemist ära kuulanud ja võtnud asja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-

23-8277 tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 13.06.2023 akti nr 7.1-3/376 (TsMS § 524 lg

1, § 528 lg 2). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

17. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus on isiku üle seadnud eestkoste, kontrollib ta PKS §

203 lg 4 kohaselt hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on

eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või

kitsendada, tehes selle kohta määruse. Eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse TsMS

§ 528 lg 1 järgi eestkostja määramise kohta sätestatut.

18. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire

tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8

lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi

eestkostja. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku

teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja

vajab eestkostet. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke

õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks

vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui isiku eestkostevajadus muutub, saab kohus

PKS § 206 lg 2 ja TsMS § 529 lg 1 järgi teha vastavalt eestkostevajaduse muutumisele

muudatusi eestkostja ülesannetes või eestkoste lõpetada (vt RKTKm 15.06.2021, 2-19-8577,

p 16).

19. Riigikohus on selgitanud, et kuna PKS § 203 lg-te 1 ja 2 järgi on eestkoste seadmise

peamiseks eelduseks asjaolu, et täisealine isik ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse,

2-19-8970

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida, mistõttu vajab ta kõrvalist abi, peab eestkoste lõpetamiseks olema isiku varem

tuvastatud eestkostevajadus ära langenud, eestkostja ülesannete muutmiseks aga isiku

eestkostevajaduse ulatus muutunud. Eestkoste lõpetamiseks või eestkostja ülesannete

kitsendamiseks annab TsMS § 529 lg 1 järgi alust asjaolu, et eestkostevajadus on täielikult või

osaliselt ära langenud, st võrreldes eestkostja määramise ajaga on eestkostetava seiskord

paranenud ja eestkostevajadus vähenenud või ära langenud (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-

15, p 15).

20. Puudutatud isiku I eestkostevajadus tuvastati Harju Maakohtu 21.08.2019 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 23.10.2019 määrustega. Viidatud määruste kohaselt diagnoositi puudutatud

isikul I raske psüühikahäire, alkoholisõltuvus isiksuse degradatsiooniga F10.2 ja tema elu

kulgu kujundas alkohol, mis oli tema tervisele tekitanud pöördumatud kahjustused; oma

tegevusele ja end ümbritsevale puudutatud isik I adekvaatset hinnangut anda ei suutnud.

Eestkostetav ei olnud suuteline aru saama oma abivajadusest ega ka abi vastu võtma.

21. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et puudutatud isiku I seisund ei ole võrreldes

eestkoste seadmise ajaga sedavõrd paranenud, mis võimaldaks eestkoste lõpetada. Maakohus

on diskretsiooniõigust kasutades korrektselt võimaldanud vaidlustatud määrusega

eestkostetavale pisitehingute summas 200 eurot kuus tegemist, arvestades, et eestkostetav ei

ela enam koos vanematega ja aitamaks kaasa eestkostetava iseseisva elu taastamisele. Harju

Maakohtu 21.08.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2019 määrustes ei olnud erinevalt

vaidlustatud määrusest eestkostetavale pisitehinguid lubatud. 13.06.2023 ekspertiisiakti nr

7.1-3/376 järgi on eestkostetaval diagnoositud sõltuvus alkoholist, aine pidev tarvitamine

(RHK-10 järgi F10.25). Ekspert on leidnud, et eestkostetav vajab pidevat järelevalvet ja

hooldust, et ta ei saaks alkoholi tarvitada. Eestkostetav ei mõista alkoholi tarvitamisest

tulenevaid probleeme ja võib olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Samuti märkis ekspert, et

eestkostetav ei ole võimeline oma tahet avaldama (dtl 289). Eestkostetava seisund ei olnud

muutunud selliselt, et ta suudaks vaatamata temal esineva püsiva kuluga psüühikahäirele

kestvalt oma tegude tagajärgedest aru saada ja oma tegusid juhtida. Maakohus tuvastas, et

eestkostetav vajab jätkuvalt abi oma vaimse tervise tagamisel, samuti varaliste huvide

kaitsmisel ja elu korraldamisel. Eestkostetav ei ole suuteline aru saama oma abivajadusest ega

ka abi vastu võtma. Abita jäädes süveneb tema raske psüühikahäire, samuti suureneb oht elule

ja tervisele ning toimetulekule. Seega ei olnud eestkostetava seisund võrreldes eestkostja

määramise ajaga märkimisväärselt paranenud ega eestkostevajadus ära langenud.

22. Eestkostetav heidab määruskaebuses küll maakohtule ette, et kohus arvestas eestkostetava

tervisliku seisundiga enne 2023. a juunikuud ja ei arvestatud piisavalt eestkostetava perearsti

arvamust. Kolleegium märgib, et maakohus on arvestanud eestkostetava väidetega ja ka

põhjendanud, miks kohus leidis vaatamata eestkostetava väljendatud tõsikindlale soovile

alkoholist loobuda, et eestkostja ametiaja pikendamine on käesolevalt siiski vajalik. Kuna

eestkostetav oli alkoholi tarvitanud aastakümneid, siis oleks olnud ennatlik lõpetada eestkoste

üksnes eestkostetava kinnitusele ja perearsti seisukohale tuginedes. Maakohus arvestas

õigustatult sellega, et hiljemalt alates 2024. a algusest ei saa eestkostetav alkoholisõltuvuse

suhtes püsiravi ning ka perearst ei ole viimase aasta jooksul tema tervislikku seisundit

pidevalt jälginud. Perearsti TL seisukohast nähtub, et füüsiliselt käis eestkostetav tema

vastuvõtul esmakordselt 30.04.2024, kus eestkostetav oli kaine olekuga ja hiliseid alkoholi

tarvitamise või ärajääma nähte vastuvõtul ei tuvastatud. Määratud analüüsidest ei olnud

samuti näha kõrvalekaldeid, mis tavapäraselt alkoholi liigtarvitamisest tuleneksid (dtl 298).

2-19-8970

Kolleegium märgib, et kuna enne vaidlustatud määruse tegemist ei olnud eestkostetavale

pisitehingute tegemine lubatud, ei olnud tal enam sedavõrd kerge alkoholi saada. Seega võis

eestkostetava hoidumine alkoholist olla põhjustatud objektiivsest võimatusest, mitte üksnes

suurest tahtest. Seetõttu on maakohus põhjendatult jätnud eestkostetavale aasta aega, et

harjuda uue elukorralduse ja oma raha eest piiratud määras vastutusega ning samuti näidata, et

tema soov alkoholi tarvitamisest vabaneda on tõeline. Kuivõrd eestkostetava abivajadus on

tingitud eelkõige alkoholi liigsest tarvitamisest, on see oluline asjaolu, millega eestkoste

lõpetamise või pikendamise otsustamisel arvestada.

23. Eestkostja 12.12.2024 teatise kohaselt on eestkostetav jätkanud alkoholi tarvitamist ning

eestkostja on 20.09.2024 märkinud, et eestkostetava arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et ta

on teinud igapäevaseid oste elukoha lähedal asuvast Superalko kauplusest (dtl 401, 359–360).

Eestkostja 06.11.2024 aruandega esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et ostud

Superalko kauplusest jätkusid ka peale 20.09.2024 seisukohta (dtl 383–384). Kuigi

eestkostetav selgitas eestkostjale, et ta ostab antud poest hoopis teisi kaupu, mitte alati

alkoholi, ei ole ta seda eestkostja sõnul tõendanud (dtl 357). Seega ei ole alust arvata, et kui

kohus oleks otsustanud eestkostja ametiaega pikendada ainult kuueks kuuks, siis oleks kohus

käesoleva aja seisuga otsustanud eestkoste lõpetada. Kuus kuud on kolleegiumi arvates

praegusel juhul liiga lühike aeg, et veenduda, et eestkostetav saab oma eluga iseseisvalt, ilma

eestkostjata hakkama. Samuti võib sedavõrd lühikese aja jooksul eestkoste pikendamist või

lõpetamist mõjutada isegi lühiajaline tagasilangus, kui see peaks esinema. Aasta annab

parema ülevaate eestkostja toimetulekust ja enese kinnitatud kavatsuste täitmisest.

24. Eestkostetava hinnangul arvestas maakohus liigselt tema vanemate seisukohaga.

Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on eestkostja ametiaja pikendamise otsustanud

eeskätt ekspertiisiaktidele ja eestkostetava perearsti arvamusele tuginedes. Kuigi maakohus on

kahtlemata arvestanud ka eestkostetava vanemate arvamuse ja esitatud asjaoludega kooskõlas

TsMS § 525 lg-ga 2, ei ole see olnud ainumääravaks eestkoste pikendamisel.

25. PKS § 203 lg 2 järgi ei ole eestkoste vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse

andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkostetav ei ela oma

vanematega koos, samuti ei paku perekonnaliikmed eestkostetavale muul viisil abi sellises

ulatuses, mis tagaks tema elutingimuste ja ravi korraldamise. Eestkostetava vanemad on

asunud elama hooldekodusse.

26. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus muutmata ja eestkoste lõpetamata ning

eestkoste jätkumise vajaduse kontrollimise periood lühendamata.

27. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse

kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud

eestkostetava riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda.

28. TsMS § 532 lg 1 ning § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale

määruskaebuse.

2-19-8970

(allkirjastatud digitaalselt)