2-23-135378/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-23-135378

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.02.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-135378

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance hagi A.S. vastu võla nõudes

Hagihind

6620,74 eurot ja 3482,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood:

10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn, 10149 XXX);

Hageja esindaja: A.S. Zaure, Sigrid Rahkema, Julianuse

Õigusbüroo OÜ (registrikood 11930038, asukoht

A.Weizenbergi 20, 1+150 Tallinn), e-post:

Kostja:

A.S.

(isikukood:

XXX;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxküla, xxxxxxxxxxxx vald, xxxxxx

maakond); telefon XXX, e-post:

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A.S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr L432668

alusel 2681,61 eurot, s.o. seisuga 02.09.2024.a. sissenõutavaks muutunud põhivõla

tasumata osa ja sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg.1 teises lauses

sätestatud määras sellelt perioodi 02.09.2024-14.02.2025 eest 145,46 eurot, kokku

2827,07 eurot.

3. Välja mõista A.S.-ilt viivis põhivõla summalt 2681,61 eurot VÕS § 113 lg.1 teises

lauses sätestatud määras alates 15.02.2025.a kuni põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista A.S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr L432668 alusel

alates 03.09.2024 tasumata põhivõlg 1238,67 eurot ja viivis sellelt VÕS § 113 lg.1

teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

5. Jätta hagi rahuldamata lepingu nr L432668 alusel põhivõla 510,59 eurot, intressi

382,89 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 542,92 osas.

6. Välja mõista A.S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr C85010364890

alusel põhivõlg 2196,22 eurot ja viivis sellelt VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud

1 (10)

määras perioodi 02.09.2024-14.02.2025 eest 119,13 eurot, kokku summa 2315,35

eurot.

7. Välja mõista A.S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr C85010364890

alusel viivis põhivõlalt 2196,22 eurot VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras

alates 15.02.2025 kuni kohustuse täitmiseni.

8. Jätta hagi lepingu nr C85010364890 alusel rahuldamata põhivõla 203,78 eurot,

intressi 210,74 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ning viivise 293,59 eurot osas.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 73,56% ulatuses kostja kanda ja 26,44% ulatuses hageja kanda.

2. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1480 eurot. Kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Välja mõista kostjalt A.S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulude

katteks 1088,69 eurot.

4. Välja mõista kostjalt A.S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis punktis 3 välja

mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Aktiva Finance Group esitas 20.12.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse A.S. vastu

väikelaenulepingust nr L432668 tuleneva võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks

kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Coop Finants AS vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr

L432668 tuleneva põhivõla 4430,87 eurot, intressi summas 382,89 eurot, haldustasu 6 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 687,57 eurot, lisaks

edasiulatuva viivise lepingujärgses määras (s.o 24% aastas) kuni põhinõude täitmiseni.

Tsiviilasi sai numbri 2-23-135378.

16.01.2024 esitas OÜ Aktiva Finance Group Tartu Maakohtule hagi A.S. vastu lepingust nr

C85010364890 tuleneva põhivõlgnevuse 2400 eurot, intressi 210,74 eurot, sissenõudmiskulud

50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 293,59 eurot, kokku 2954,33 eurot, lisaks

edasiulatuva viivise lepingujärgses määras (s.o 22% aastas/0,06% päevas) kuni põhinõude

täitmiseni. Tsiviilasi sai numbri 2-23-146820.

Nõuded esitati hagimenetlusse, kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine maksekäsu

kiirmenetluses ebaõnnestus.

Kohus liitis hagid ühte menetlusse numbriga 2-23-135378, võttis 19.01.2024. a määrusega

menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest

tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetluspost ( menetlusse võtmise määrus,

hagiavaldused) toimetati kostjale kätte KÄPO vahendusel 29.02.2024.a.

Kostja hagiavaldustele ja muudele menetlusdokumentidele ei vastanud.

Kohus kirjaga 08.05.2024 selgitas hagejale tõendamiskoormist, s.h. vajadust tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Kohus tegi hagejale ettepaneku tõendada, et

2 (10)

maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue on sama, mis esitati hagimenetluses. Maksekäsu

kiirmenetluse avalduse (2-23-135378) kohaselt on põhinõue summas 4906,26 eurot ja

kõrvalnõuded 402,37 eurot. Nõue tuleneb poolte vahel 24.05.2023. a sõlmitud

võlatunnistusest nr 292434. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks Coop Finants AS

ja A.S. vahel 16.07.2022. a sõlmitud väikelaenuleping nr L432668, mille alusel kostja sai

laenu 4900 eurot.

Kohus kirjaga 05.08.2024 selgitas hagejale veelkordselt vajadust esitada andmed

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ja tõendada, kas hageja on VÕS § 4034

lg.7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud. Hagejal tuleb

ka esile tuua, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

Hageja vastas kohtu kirjadele täiendavate seisukohtade ja tõenditega. Hageja ei soovi asjas

kohtuistungi pidamist.

Väikelaenulepingust nr L432668 tuleneva võla kohta on hageja nõuded ja seisukohad

kokkuvõtlikult järgmised.

1.Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 16.07.2022 väikelaenulepingu nr L432668 (dtl 49-

56), mille alusel sai kostja laenu 4900 eurot. Laenulepingu juurde kuulus maksegraafik,

mille järgi tuleb laenu tagasimaksed teha 20.08.2022-20.07.2025, 36 makset. Krediidi

kogukulu laenusaajale selle lepingu järgi on 7180,15 eurot. Kostja ei täitnud oma

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saadeti kostjale 30.03.2023 lepingu ülesütlemise hoiatus

koos täiendava tähtajaga maksete tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendava

tähtaja jooksul, mistõttu ütles hageja lepingu üles 27.04.2023. Selleks ajahetkeks olid

tasumata maksed perioodil 20.01.2023-20.04.2023. 27.04.2023 loovutas esialgne

võlausaldaja Coop Finants AS nõuded hagejale, sellekohane teatis saadeti kostjale (dtl 63).

07.09.2023 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, maksekäsu kiirmenetlus

lõpetati ja asi anti üle Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses (tl 1-2). Hageja esitab

andmed, et ta kontrollis laenu andmisel kostja isikusamasust ja järgis vastutustundliku

laenamise põhimõtet: võttis aluseks kostja enda poolt esitatud andmed (dtl 64-66), arvutas

selle alusel maksimaalse krediidilimiidi, teostas päringu Taust.ee-sse (dtl 67, 42), küsis

kostja kontoväljavõtte (dtl 215-246), laenuandmine toimus vastavalt sise-eeskirjadele

(otsustusprotsessi parameetrid dtl 266-275). Kostjal ei olnud maksehäireregistri andmetel

lepingu sõlmimise kuupäeval ühtki aktiivset maksehäiret. Esialgne võlausaldaja andis

kostjale piisavalt selgitusi (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 255-

256). Tarbija peab ise esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe. Kostja sai laenu 4900

eurot, millest arvestati väljamaksel maha lepingutasu 98 eurot.. Kostja on tasunud

graafikujärgseid osamakseid 20.08.2022-20.12.2022, millega on tasutud põhiosa 469,13

eurot ja põhivõla nõue on 4430,87 eurot. Hageja on esitanud intressiarvutuse, mille järgi on

kostja intressivõlgnevus seisuga 27.04.2023 382,89 eurot (arvutatud kuni 9.osamakseni

20.04.2023). Lepingu haldustasu nõue on 4 osamakse järgi 4x1.50 =6 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot (dtl 75-88). Hageja esitab sissenõutavaks muutunud viiviste

nõude 687,57 eurot, mis on arvutatud põhivõlalt 4430,87 eurot määras 24% aastas alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (28.04.2023) kuni hagiavalduse esitamiseni

20.12.2023. hageja nõuab edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras (s.o 24% aastas) kuni

põhinõude täitmiseni.

Hagis palub hageja mõista kostjalt välja eespoolmärgitud summad, menetluskulud (riigilõiv

ja õigusabikulud) ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista

viivise põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni ja viivise menetluskuludelt.

3 (10)

Hageja 11.06.2024 vastuses (dtl 169-171) andis selgituse maksekäsu kiirmenetluses esitatud

nõude seosele hagimenetluses esitatud nõudega ja lisas võlatunnistuse (dtl 173-178)

tõendamaks, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue on sama, mis esitatud

kohtumenetlusse.

02.09.2024 hageja seisukohas (dtl 210-214) kirjeldab hageja, et laenuandja on väljastanud

laenu

vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides, viinud läbi põhjaliku

krediidihindamise, küsinud pangakonto väljavõtte. Hageja leiab, et kostja puhul oli tegemist

piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline

lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Hageja esitab kohtu nõude alusel VÕS § 4034 lg.7

täites nõude ümberarvestuse. Kostja sai laenu 4900 eurot ja on teinud makseid 979,72 eurot,

kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, tuleb

kostjal tagastada põhinõue 3920,28 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks,

ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks

ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt

lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 02.09.2024 seisuga on sissenõutavaks

muutunud põhiosa summas 3661,33 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 979,72 eurot

seega võlgnevuses on 2681,61 eurot (3661,33-979,72). Kostja on seega tagasimaksetega

viivituses alates 10. osamaksest 20.05.2023 (dtl 297)). Hageja palub välja mõista ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt

3920,28 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg.1 lause 1 kohaselt.

2.Hageja esitas 16.01.2024 nõude kostja vastu Inbank AS ja A.S. vahel 13.11.2022.a

sõlmitud Inpay makselahenduse lepingu nr C85010364890 alusel. IN Pay makselahenduses

toimub konto registreerimine ja lepingu sõlmimine elektrooniliselt, lepingu kinnitamine käib

Smart-ID või Mobiili ID-ga. IN Pay annab kasutusse krediidilimiidi, mille suurus sõltub

kliendi sissetulekust ja kohustustest. Vastavalt lepingule on krediidilimiidiks 2400,00 EUR.

Lepingus on intressimäär 22%, krediidi kulukuse määr 27,63%. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt, laenuandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks

hiljemalt 20.06.2023. 27.06.2023 saadeti kostjale teatis lepingu ülesütlemise kohta. Inbank

AS loovutas 30.06.2023 nõude hagejale, nõude loovutamise teatis lisatud (dtl 135).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et laenuandja võttis

arvesse laenutaotluses kostja poolt esitatud andmed (dtl 143), maksehäireregistri väljavõtte

Taust.ee-st (dtl 144). Laenuandja tegi päringud maksehäireregistritesse, kostjal ei olnud

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Väljavõttest nähtub, et makseraskused tekkisid

2023.a esimeses pooles. Esialgne võlausaldaja on selgitanud kostja laenutaotluse kohta, et

taotlus esitati elektroonselt, leping allkirjastatud mobiilseadmelt, laenutaotluse otsused on

automaatsed. Hageja leiab, et on kogutud ja kontrollitud, s.h. analüüsitud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist kostja majandusliku seisu,sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

Tegemist on pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille

kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ja arvestades laenusumma /osamaksete väiksust,

kontoanalüüsi ei rakendatud. Tegemist oli piisava sissetulekuga ja täiesti usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulis kohustusi raskusteta täitma. Kostja rikkus lepingust

tulenevaid kohustusi ja laenuandja ütles lepingu 27.06.2023 üle. Selle kuupäeva seisuga oli

kostja võlgnevus Inbank AS ees 2631,07 eurot, millest tähtajaks tagastamata krediidilimiit

2396,63 eurot, tasumata intressid 210,74 eurot, lepingu haldamisega seotud muu kulu 23,70

eurot. Hagejal on kostja vastu põhivõla nõue 2400 eurot, võla sissenõudmiskulude nõue 50

eurot, tasumata intress (22% aastas) 210,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue

293,59 eurot. Hageja on arvutanud viivisenõude kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja nõuab

ka edaspidi viivist alates 17.01.2024 põhivõlalt 2400 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Aasta

4 (10)

kohta kujuneb viivis 528 eurot. Hageja esitab kostja vastu kohustuse täitmise nõude VÕS §

108 lg.1 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista kirjeldatud summad, viivised põhivõlalt

kuni kohustuse täieliku täitmiseni, menetluskulud ja viivised menetluskuludelt.

11.06.2024 vastuses kohtule (dtl 169-171) põhjendab hageja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist. Kostja märkis oma laenutaotluses sissetulekuks 800 eurot, laenuandja

tegi kindlaks sissetuleku 882,35 eurot ja kohustustesks 0,00 eurot. Kuna kostja pidi laenu

tagastama igakuiselt 3% kasutatud krediidist, siis leidis laenuandja, et kostja on

krediidivõimeline. Hageja lisab väljavõtte kostja poolt krediidi kasutamisest (dtl 180-196).

Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 596,14 eurot. Tagsimaksed on täielikult

tasutud osamaksetega 05.12.2022-05.03.2023 täielikult ja 05.04.2023 osamakse osaliselt.

27.06.2023 lepingu ülesütlemine on seega kehtiv, kuna kostja oli võlas 3 järjestikuse

osamaksega. Hageja esitab VÕS § 4034 lg.7 alusel ümberarvestuse (dtl 195). Krediit tuli

kostjal tagastada hiljemalt 05.03.2024, s.t. tagastamise lõpptähtpäev on saabunud. Kostja on

kasutanud krediiti 2792,36 eurot, tasumisi summas 596,14 eurot. Lugedes kõik tasumised

põhiosa katteks, on tasumata põhiosa jääk 2196,22 eurot.

02.09.2024 seisukohas (dtl 213) kordab hageja varem öeldut. Kostja kasutanud krediiti

2792,36 eurot ja arvestades tasumised 596,14 täies ulatuses põhiosa katteks, on põhiosa jääk

2196,22 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 2196,22 eurot

kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg.1 lause 1 kohaselt.

KOHTU SEISUKOHT

Ehkki, hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja kohtule ei vasta, ei pea

kohus põhjendatuks tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg.1 järgi kohus võib hageja

nõusolekul teha tagaseljaotsuse, tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohustuslik. Kohus käsitleb

kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid sisuliselt mõlema lepingudokumendi alusel.

3. Kohus leiab, et hagid on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

4. Laenulepingust nr L432668 tuleneva nõude kohta märgib kohus esmalt, et esitatud

võlatunnistuse (dtl 173), maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse (dtl.4-6) ja

makseettepaneku (dtl 7-8) alusel on tuvastatav, et nii hagis esitatud nõue kui ka maksekäsu

kiirmenetluses esitatud nõue tulenevad Coop Finants AS ja A.S. vahel 16.07.2022 sõlmitud

väikelaenulepingust. Maksekäsu kiirmenetluses tugineb nõue võlatunnistusele, mis ilmselt

tuleneb samast väikelaenulepingust. Võlatunnistuses on suurendatud kõrvalnõudeid, samaks

on jäänud üksnes tasumata intressi nõue 382,89 eurot. TsMS § 486 lg.2 järgi tuleb lugeda

see hagi esitatuks 07.09.2023.a.

Kohus loeb, et hageja on tõendanud nõude loovutamise esialgselt võlausaldajalt hagejale

(loovutusteatis dtl 63), nõude loovutamise teatis on esitatud kohtule ja kohtu kaudu edastatud

ka kostjale, VÕS § 168 lg.4, § 170 järgi saab nõude loovutamise lugeda tõendatuks. Kostja on

esitanud laenutaotluse, milles taotleb laenu summas 4900 eurot, märkides oma sissetulekuks

1000 eurot, igakuised kohustused 0 eurot, ülalpeetavaid 0. Laenuandja on kontrollinud neid

andmeid ja arvutas krediidiandja igakuise maksimaalse krediidilimiidi, olles teinud päringu

Taust.ee-sse, EMTA-sse ja küsinud laenutaotleja pangakonto väljavõtte (tl.65-73). Selle

alusel on laenuandja arvestanud, et laenutaotleja sissetulek on 1034 eurot kuus, igakuised

kohustused puuduvad, aktiivsed ja hiljutised võlgnevused puuduvad, maksimaalne

kuumakse laenule saaks olla 413,60 eurot, laenu periood 72 kuud. Selle alusel on sõlmitud

laenuleping 16.07.2022, kostjale on väljastatud laen 4900 eurot kuumaksega 196,72 eurot 3

5 (10)

aastaks (36 osamakset), lepingust tulenev kogukoormus kostjale 7180,15 eurot.

Kostja ja laenuandja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg

1 mõttes. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (p 2). Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Kohus märgib, et koos hagiavaldusega kohtule esitatud andmed (s.h. kostja pangakonto

väljavõte) on esitatud formaadis, mille kohta võib öelda „mitteloetav“. Sellest nähtub, et

kostjale on pangakonto avatud 26.09.2021.a. See on päev, mil kostja sai 18-aastaseks.

Laenuandja on kontrollinud laenutaotleja kontoväljavõtet 28.12-2021-28.06.2022 kohta (dtl

215 jj). Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt

pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Käesoleval juhul olnuks

võimalik pangakonto väljavõtet vaadelda kolme kuu võrra pikema aja kohta. Samas oli

kostja isikuandmetest (s.h. nõutud ID-kaardist) näha, et kostja on saanud täisealiseks

26.09.2021, s.t. et tal ei saa olla maksehäireid, kuna alaealisega ei ole võimalik sõlmida

võlaõiguslikku lepingut. Ehkki laenu taotlemise ajaks juuli 2022 oli kostja olnud juba 10

kuud täisealine, oli ilmne, et selleks ajaks suure tõenäosusega ei saanud olla avaldunud veel

tema maksehäired (kui neid olnuks) nii, et need kajastuvad maksehäireregistris. Küll aga

nähtub kostja pangakontolt, et alates 15.02.2022 teeb kostja igakuiseid makseid Inbank AS-le

55,05 eurot kuus (lepingu number näidatud), 05.04.2022 saab kostja laekumise Bigbank AS-

lt (leping AS CL-EEC-22005606) summas 9850 eurot, 11.04.2022 lisandub kostja

väljamaksete hulka veel üks kohustus Inbank AS ees makse suurusega 18,92 eurot ja alates

21.05.2022 lisandub makse Bigbank AS-le 310,64 eurot kuus. Seega oli kostja igakuine

maksekohustus juunis 2022 juba vähemalt 384,61 eurot kuus. Asjaolu, et laenutaotleja

märkis oma kohustusteks 0 eurot ja pangakontolt nähtus kohustusi olulises summas, pidanuks

krediidiandjat suunama kontrollima laenutaotleja esitatud teavet ja küsima laenutaotlejalt

täiendavaid andmeid ja teavet juurde. Laenuandja seda ei ole teinud.

VÕS § 4034 lg.3 järgi Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija

peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks. Lg.4 järgi Tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe

omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2

viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija

krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4.

Kuigi krediidiandja on käesoleval juhul küsinud minimaalselt vajaliku teabe kostja kohta-

tema pangakonto väljavõtte, siis on ta jätnud sealt nähtuva teabe analüüsimata, ei ole

kontrollinud kostja poolt esitatud teavet ega küsinud andmeid juurde. Aastal 2022 oli

miinimumpalk Eesti Vabariigis 654 eurot, s.t. keskmise sissetuleku 1034 eurot kuus juures

jäi kostjale olemasoleva laenukoormuse juures kätte (igakuiseks toimetulekuks) 649,39 eurot

ehk vähem, kui TMS § 132 lg.1 järgi arestitav määs, s.t. sundsissenõudmist ei oleks kostja

puhul saanud teha.

6 (10)

VÕS § 4034 lg.2 sätestab: Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija

kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses

sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust.

Krediidiandja ei ole teinud kindlaks VÕS § 4034 lg.2 loetletud asjaolusid, mis mõjutavad

kostja võimet laen tagasi maksta, teadmata oli laenuvõtja varasem maksekäitumine

(laenuvõtjal varasem maksekäitumine oli väga lühikese ajalooga) ja pangakonto

analüüsimisele nähtunuks selgelt, et kostja on esitanud krediidiandjale ebaõiget teavet (ei

ole avaldanud kohustusi). Ei vasta tõele hageja väide, et kostja omas piisavalt rahalisi

vahendeid ja oli igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Seadusandja on pannud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse laenuandjale, see põhimõte kehtis

ka aastal 2022 ja tulenes selgelt sõnastatud kohustustest laenuandjale. Laenuandja A.S.-ile

laenu väljastades 16.07.2022 neid kohustusi ei täitnud ja väljastas kostjale uue laenu, millest

lisandus kostjale igakuine maksekohustus 196,72 eurot. Sellega rikkus laenuandja VÕS §

4034 lg.6 ettenähtud reeglit, mistõttu rakendamisele tuleb VÕS § 4034 lg.7 nõue ja

laenulepingu järgi kostjale kehtinud intressimäär ei rakendu. Tuleb rakendada VÕS §-s 94

sätestatud intressimäära ja muid tasusid kostja hagejale (laenuandjale) ei võlgne.

Hageja esitas nõude ümberarvestuse.

Tõendatud on, et kostja on teinud laenumakseid 15.08.2022-17.12.2022 (dtl 296) kokku

summas 979,72 eurot. Hageja on arvutanud, et kostjal on tagastamata põhinõue summas

3920,28 eurot. Tulenevalt laenulepingu juures olevast maksegraafikust on kostjal viimane

maksepäev 20.07.2025, s.t. kõik nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja on

arvutanud, et ehkki laenuandja (esialgne võlausaldaja) on öelnud lepingu üles 27.04.2023, ei

olnud selleks ajaks võlgnik veel osamaksetega võlas ja leping ei ole kehtivalt üles öeldud.

Seetõttu esitab hageja täitmisnõude VÕS §108 lg.1 alusel: Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Nõude ümberarvestuse kohaselt on seisuga 02.09.2024 sissenõutavaks muutunud laenu

põhiosa summa 3661,33 eurot, sellest tasutud on 979,72 eurot, seega tasumata põhiosa võlg

on 2681,61 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on hagis taotlenud

viivise arvestamist kostjalt väljamõistetavalt summalt ja kohus peab põhjendatuks arvutada

viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt, mille kohus kostjalt välja mõistab. Viivis

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 2681,61 eurot on perioodi 02.09.2024-14.02.2025 eest

145,46 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb viivis välja mõista kostjalt TsMS § 367 alusel

kuni nõude täitmiseni.

Kostjalt tuleb välja mõista põhivõla katteks 1238,67 eurot ja sellelt viivis alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Muus osas jääb hageja nõue lepingu L432668 alusel rahuldatama.

5. Kostjale laenu andmisel lepingu nr C85010364890 alusel kehtisid krediidiandjale

samad seadusesätted. Kostja taotles ja sai laenu 13.11.2022.a. Talle anti krediiti 2400 eurot,

kogu lepingust tulenev maksekoormus oli kostjale 2707,33 eurot. Kohus on seisukohal, et

7 (10)

ka see leping kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg.1 tähenduses.

Lepingust nähtub, et teenusesaajale avatakse krediidilimiit, kaart ostude eest tasumiseks,

toimub vaba limiidi kasutamine, on võimalik sularaha väljavõtmine, krediidi kogukulu on

krediidi tagasimaksmisest ja teenuselepingust tulenevate muude tasude kogusumma aastas.

On määratud intress krediidilimiidi kasutamise eest (1,47 eurot päevas, 22% aastas). Ei ole

kahtlust, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga ja kostja on selles tarbija VÕS § 1 lg.5

tähenduses. Seega kehtisid vastutustundliku laenamise põhimõtted VÕS § 4034 lg.1, lg.2 jj.

Hageja on tõendanud, et teatisega nõude loovutamise kohta 30.06.2023 on esialgne

võlausaldaja Inbank AS loovutanud nõude hagejale.

Kohus kontrollib, kas esialgne võlausaldaja on laenu väljastamise eelselt täitnud VÕS § 4034

lg.1, lg.2, lg.3 jj nõudeid.

Kostja on laenutaotluses avaldanud, et taotleb laenusummat 600 eurot, tema igakuised

sissetulekud on 800 eurot ja kohustused 0,00 eurot. Ülalpeetavaid ei ole.

Hageja selgitab, et esialgne võlausaldaja kontrollis lisaks laenutaotlusele maksehäirete

registri väljavõtet taust.ee, tegi päringuid maksehäireregistrisse, kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid ei olnud. Laenuotsus on tehtud automaatselt. Arvestades laenutoote väiksust ja

igakuise osamakse väiksust kontoanalüüsi ei tehtud.

Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud kõiki vastutustundliku laenamise

põhimõtteid, s.h. VÕS § 4034 lg.1 p.1, mis kohustab laenuandjat omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Laenuandja on kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt, et kostja sissetulek oli 882,35 eurot

kuus, kontroll on tehtud eelneva 11 kuu põhjal. Kui laenuandja oleks kontrollinud ka kostja

pangakontot, oleks ta näinud, et sel perioodil oli kostjal laenukohustusi juba 581,33 euro

ulatuses kuus. Üllatav on, et laenuandja ei ole teinud kindlaks sedagi, et kostjal juba oli kaks

laenukohustust sama krediidiandja ees (vt kostja kontoväljavõte dtl 215-246). Kohtule on

esitatud Inbank otsusemudel (dtl 177-179), mis kokkuvõttes hindab, et“ Krediidisaaja puhul

oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on

seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.“ Kohtu hinnangul on arusaamatu,

mille alusel selline järeldus on tehtud, sest laenuvõtja kohta ei ole kogutud mitte mingeid

andmeid, mis võimaldaksid hinnata kostja varasemat

maksekäitumist, tema

tarbimisharjumusi ja võimet krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Laenuotsus on

tehtud automaatselt, s.t. tarbijalt andmeid juurde küsimata ja tema krediidivõimelisust

sisuliselt hindamata. Kohus peab märkimisväärseks sedagi, et kostja on laenu küsinud 600

eurot ja oma sissetulekuks märkinud 800 eurot kuus, s.t. ta on laenu küsinud vähem kui ühe

kuupalga suuruses summas. Laenuandja on laenu andnud 2400 eurot ehk kostja kolmekordse

kuupalga suuruses summas. Sellega on krediidiandja soodustanud suurema krediidi võtmist,

mis ilmselgelt ületas kostja krediidivõime.

Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjale ei oleks tohtinud

13.11.2022 laenu anda VÕS § 4034 lg.6 reegli järgi ja rakenduvad VÕS § 4034 lg.7 sätted-

kohaldub VÕS § 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija ei võlgne.

Kostja on pidanud krediidi tagasi maksma 1 aasta jooksul. Ta on kasutanud krediiti 2792,36

eurot ja on aasta jooksul teinud kaks tagasimakset: 09.12.2022 summas 210,80 eurot (dtl

8 (10)

186) ja 17.02.2023 summa 385,34 eurot (dtl 187), kokku 596,14 eurot. Tagasimaksmata

krediidisumma jääk on 2196,22 eurot, see on muutunud sissenõutavaks.

Hageja on teinud nõude ümberarvestuse, mille kohaselt on põhivõla jääks 2196,22 eurot,

mille hageja palub kostjalt välja mõista, rakendades ka viivist VÕS § 113 lg.1 lause 1

kohaselt (kohtu parandus: viivise määr tuleb lausest 2). Hagi tuleb selles osas rahuldada.

Muus osas jääb hagi selle lepingu alusel rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Laenulepingu L432668 alusel esitatud hagis on hageja märkinud menetluskuludeks 630 eurot

riigilõivu ja 507 eurot hageja õigusabikulusid. Hageja taotleb menetluskulude

väljamõistmist kostjalt ja TsMS § 177 lg.4 alusel viivise rakendamist.

Lepingu C 85010364890 alusel esitatud hagis on hageja menetluskuluks riigilõiv 420

eurot. Muid menetluskulusid ei ole avaldatud ega tõendatud. Hageja taotleb menetluskuludelt

viivise väljamõistmist.

Kohus on seisukohal, et asjas on tegemist ühe hageja nõuetega ühe kostja vastu, mis on alates

maksekäsu kiirmenetlusest olnud üheaegselt menetluses. Need nõuded tulnuks hagejal

esitadagi ühes hagis, säästes nii ajalist ressurssi. Seetõttu hindab kohus menetluskulusid

koos.

Hageja nõuded kahe hagi peale kokku saavad rahuldatud 73,56% ulatuses ja jäävad

rahuldamata 26,44% ulatuses. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (73,56%), tuleb

menetluskulud jätta 73,56% ulatuses kostja kanda ja 26,44% ulatuses hageja kanda.

Kostja menetluses osalenud ei ole, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

Hageja menetluskulud on taotluse järgi 630+420= 1050 eurot riigilõivu eest.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

põhjendatud kuluga.

Hageja muud menetluskulud- õigusabikulu on esitatud summas 507 eurot. Ajakulu 3 tundi,

tunnitasu 169 eurot. Hageja põhjendab tunnitasu suurust (dtl 90). Kohus ei pea põhjendatuks

tunnitasu 169 eurot, mis ületab vandeadvokaatidele makstava keskmise tunnitasu.

Olenemata ametinimetusest (vandeadvokaat või juristist esindaja), on kohus seisukohal, et

taotletud tunnitasu ületab TsMS § 175 lg.1 alusel kindlaksmääratava ja väljamõistetava

esindaja tunnitasu suuruse, mille puhul arvestatakse menetluse keerukust ja mahtu. Käesolev

menetlus ei olnud ei keerukas ega mahukas.

Tegemist on tavapärase

tarbijakrediidivaidlusega, mida on ka kohtumenetlustes suurel hulgal, mistõttu on tegemist

n.ö. masshagidega. Kohtupraktikas on kinnistunud reeglid, s.h. Riigikohtu lahendid, mille

alusel asjaolusid hinnata, mistõttu käesoleva menetluse puhul ei olnud vaja leida uusi

õigusnorme ja kohaldada harvaesinevaid sätteid. Kohus ei pea põhjendatuks hinnata esindaja

tasu kõrgemalt kui 130 eurot tund. Ajakulu 3 tundi juures on õigusteenuse kulu 390 eurot.

Hageja ei ole asjas arvutanud menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 4842 alusel.

Koos selle menetluskuluga (20+20=40 eurot) on menetluskulud kokku 390+40= 430 eurot.

Koos riigilõivuga 1050 eurot on menetluskulud kokku 1480 eurot.

Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 1480 eurot, millest 73,56%

9 (10)

ehk 1088,69 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulu 391,31 eurot jääb

hageja kanda.

Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

10 (10)