2-18-11516/97 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-11516

Tsiviilasi

Y.T kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: Y.T (pankrotis, isikukood: XXX)

Võlausaldajad:

K (registrikood XXX); L.X.O (registrikood

XXX); kohtutäitur R.B; kohtutäitur C.A ;

C E (registrikood XXX); B OÜ (kuni 27.09.2024

ärinimi I.M.H, registrikood XXX);

P C (registrikood XXX);

D.E.E (registrikood XXX);

A F (registrikood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Y.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Jätta Y.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

3. Vabastada Y.T usaldusisiku kohustuste täitmisest.

4. Avaldada teade käesoleva määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud Y.T kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Y.T (edaspidi võlgnik) esitas 31.07.2018 Harju maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja

avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (dtl 1-23).

2. Harju Maakohtu 09.10.2018 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot (dtl 55-59).

3. Harju Maakohtu 02.05.2019 määrusega (dtl 83-85) kinnitati võlgniku pankrotimenetluses

pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepanek, mille kohaselt PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases

rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded ja jaotised olid alljärgnevad:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõue (eurodes) Jaotis

(%)

E C AS

5,2

L.X.O

141,22

1,9

R.B

385,16

5,2

Kohtutäitur C.A

970,36

13,0

C E

8,5

T B AB

848,29

11,4

P D OÜ

2705,04

36,3

D.E.E

441,01

5,9

B F (endine R OÜ)

945,18

12,7

KOKKU

7453,26

4. Harju Maakohtu 02.05.2019 määrusega kinnitatud jaotusettepanekus osutatud võlausaldaja

E C AS-i õigusjärglane on K (registrikood XXX), võlausaldaja

T B õigusjärglane on B OÜ (varasem ärinimi I.M.H, registrikood XXX), võlausaldaja P D

OÜ õigusjärglane on P C (registrikood XXX) ning võlausaldaja B F õigusjärglane on A F

(registrikood XXX). E C AS-i tunnustatud nõude suurus ja jaotis ei vasta pankrotihalduri

lõpparuandele (dtl 99) ning peaks olema vastavalt 383,62 eurot ja 5,1%, et jaotised kokku

moodustaksid 100%. Tunnustatud nõuete kogusumma peaks seetõttu samuti olema 7452,88

eurot.

5. Harju Maakohtu 10.09.2019 määrusega (dtl 109-114) lõpetati võlgniku pankrotimenetlus

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus, kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kohustati

võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku

aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad

andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta, ning kohustati võlgnikku

tegema vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tegema võlausaldajatele

väljamakseid üks kord aastas. 10.09.2019 määrusest nähtuvalt olid rahuldamata tunnustatud

nõuded võlgniku pankrotimenetluses alljärgnevad:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõue (eurodes)

E C AS

383,62

L.X.O

141,22

R.B

385,16

Kohtutäitur C.A

970,36

C E

T B AB

848,29

P D OÜ

2705,04

D.E.E

441,01

B F (endine R OÜ)

945,18

KOKKU

7452,88

6. Võlgnik esitas kohtule 30.10.2020 aruande perioodi 30.10.2019-30.10.2020 kohta koos

võlgniku konto väljavõttega perioodi 30.10.2020-30.09.2020 kohta, millelt mistahes

tehinguid ei nähtunud (dtl 130-137). Aruande kohaselt võlgnik aruandeperioodil töötasu ei

saanud, kuivõrd ei töötanud, ent sai töövõimetuspensioni 446 eurot kuus ning raske puude

toetust 50 eurot kuus. Võlgnik selgitas, et ei saa töötada, kuivõrd tal on raske puue. Võlgnik

võlausaldajatele väljamakseid ei teinud. Kontoväljavõttelt ei nähtunud ühtegi tehingut.

7. Võlgnik esitas kohtule 08.10.2021 aruande perioodi 30.10.2020-08.10.2021 kohta koos

võlgniku konto väljavõttega perioodi 01.10.2020-08.09.2021 kohta, millelt mistahes

tehinguid ei nähtunud (dtl 141-148). Aruande kohaselt võlgnik aruandeperioodil töötasu ei

saanud, kuivõrd ei töötanud, ent sai töövõimetuspensioni 348 eurot kuus ning raske puude

toetust 50 eurot kuus. Võlgnik selgitas, et ei saa töötada tervise pärast. Võlgnik

võlausaldajatele väljamakseid ei teinud. Kontoväljavõttelt ei nähtunud ühtegi tehingut.

8. Võlgnik esitas kohtule 20.10.2022 aruande täpsustamata perioodi kohta ilma

kontoväljavõtteta (dtl 174-178). Aruande kohaselt võlgnik töötasu saanud ei ole, sest ei

tööta, ent on saanud üüritulu 100 eurot ning on saanud riiklikke toetusi 342+41 eurot kuus.

Samuti on võlgnik pärimise teel teadmata ajal saanud kas raha või muud vara väärtusega

480 eurot. Võlgnik selgitas, et kuna tervis ei luba töötada, siis töötab 0,25 koormusega.

Võlgnik võlausaldajatele väljamakseid ei teinud, kuivõrd tal ei olevat selleks vahendeid.

9. 21.10.2022 kohtunõudes (dtl 179) palus kohus selgitada, millisele arvelduskontole

laekuvad võlgniku töövõimetuspension ja puudetoetus ning esitada töövõimetuspensioni ja

puudetoetuse määramise otsuste väljavõtted.

10. Võlgnik esitas 23.10.2022 kohtule Eesti Töötukassa 18.01.2021 otsuse nr xxx

võlgniku töövõime hindamise kohta ning selgituse, et tema töövõimetuspension laekub

tema poja arvele, et vastava konto väljavõtet ei ole võlgnikul õigust väljastada, ning et ta on

liikumispuudega inimene, kes ei saa poes käia ja oma toiminguid teha (dtl 180-183).

11.

25.10.2022 kohtunõudes (dtl 184) selgitas kohus, et kontrollis väljamaksete tegemist

võlgnikule ning palus võlgnikul selgitada, mis väljamaksetega on tegu S OÜ-lt, E L OÜ-t, P

OÜ-lt, sihtasutuselt X ja aktsiaseltsilt T V saadud väljamaksete puhul.

12. Võlgnik selgitas 25.10.2022 kirjas (dtl 185), et ei saa aru, kuidas peaks kohtule

tõendama, et ta mõni nädal töötas kohtunõudes osutatud asutustes, kuivõrd tal ei ole õigust

kolmanda isiku kontoväljavõtet edastada. Võlgnik selgitas, et ei saa kuskil töötada, kui

tervis ei luba.

13.

30.10.2022 esitas võlgnik siiski maksekorraldused tema poja kontole tehtud

väljamaksete kohta aktsiaseltsilt T V (04.11.2021, 06.12.2021, 05.01.2022, 04.02.2022,

04.03.2022, 17.03.2022, 05.05.2022, 16.05.2022), E T (05.11.2021, 03.12.2021, 05.01.2022,

04.02.2022, 04.03.2022, 05.04.2022, 03.06.2022, 05.08.2022, 05.10.2022), S (05.11.2021), R

(27.07.2022, 08.09.2022), S OÜ-lt (05.07.2022, 05.07.2022), E H, L K OÜ-lt (31.03.2022), P

C OÜ-lt (27.06.2022) ja E H (02.09.2022) (dtl 187-213).

14. Võlgnik esitas kohtule 13.12.2023 aruande täpsustamata perioodi kohta koos võlgniku

poja konto väljavõttega perioodi 12.12.2022-12.12.2023 kohta (dtl 219-305). Aruande

kohaselt sai võlgnik töötasu K perioodil 01.10.2022-10.03.2023 töötamise eest summas 750

eurot kuus, B OÜ-lt perioodil 12.05-28.08.2023 töötamise eest summas 852 eurot kuus ning R

F alates 25.09 töötamise eest summas 1000 eurot kuus. Samuti sai võlgnik

töövõimetuspensioni 345 eurot kuus ja puudetoetust 41 eurot kuus. Võlgnik võlausaldajatele

väljamakseid ei teinud.

15.

14.12.2023 kirjas (dtl 306) selgitas kohus võlgnikule tulu loovutamise kohustuse sisu

ja loovutamisele kuuluva tulu suuruse arvutamise korda. Kohus selgitas, et võlausaldajatele

ettenähtud ulatuses väljamaksete tegemine on kohustustest vabastamise menetluse üks

olulisemaid kohustusi, mille alusel saab menetluse lõppemisel hinnata võlgniku käitumist

kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Kui võlgnik on seda kohustust järjepidevalt

süüliselt rikkunud, ei pruugi kohtul olla võimalik võlgnikku kohustustest vabastada. Kohus

palus võlgnikul selgitada, miks on võlgnik jätnud võlausaldajatele väljamaksed tegemata. 16.

Võlgnik selgitas 19.12.2023 kirjas (dtl 307-308), et temaga on ammu kõik võlausaldajad

lõpetanud, mistõttu tekib küsimus, kellele ta maksma peab. Võlgnik ei ole makseid teinud,

kuivõrd on invaliid ja elas töövõimetoetusest. Kuivõrd pankrotihaldur kutsus võlausaldajad

koosolekule ja sinna keegi ei ilmunud, siis mingeid pretensioone tema vastu ei olevat. 17.

19.12.2023 kirjas (dtl 309-310) selgitas kohus võlgnikule kohustust teha Harju Maakohtu

10.09.2019 kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 osutatud võlausaldajatele väljamakseid

vastavalt Harju Maakohtu 02.05.2019 kohtumääruse resolutsioonist nähtuvatele jaotistele

ning väljamaksete tegemise korda.

18. 03.01.2023 vastuses (dtl 311-312) teatas võlgnik, et kuna kõik tema võlausaldajad on

menetluse lõpetanud, siis ei ole võlgnikul kellelegi raha kanda. Mistahes väljamakseid

võlgnik ka pärast kohtu selgituste saamist võlausaldajatele aruandeperioodi eest ei teinud.

19. Võlgnik esitas kohtule 15.09.2024 aruande perioodi 08.01.2024-15.09.2024 kohta koos

võlgniku poja kontoväljavõttega perioodi 01.09.2024-14.09.2024 kohta (dtl 357-367).

Aruande kohaselt sai võlgnik aruandeperioodil töötasu keskmiselt 843 eurot kuus ja

riiklikke toetusi 357 eurot kuus. Samuti sai võlgnik 2024. a. veebruaris

tulumaksutagastuse summas 400 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on arve jagatud ja

enamus sissetulekuid ei kuulu võlgnikule. Võlgnik võlausaldajatele väljamakseid ei

teinud.

20. 16.09.2024 kohtunõudes (dtl 368-369) palus kohus võlgnikul esitada 15.09.2024 aruande

digitaalselt allkirjastatuna ning lisaks esitada võlgniku konto väljavõte alates 10.09.2019

kuni käesoleva ajani ja võlgniku poja konto väljavõte alates 10.09.2019-11.12.2022 ja

13.12.2023 kuni käesoleva ajani.

21. 26.09.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 389-765) esitas võlgnik aruande perioodi

08.01.2024-15.09.2024 kohta digitaalselt allkirjastatuna, taotluse pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja oma poja konto väljavõtted perioodide

10.09.201910.09.2020, 10.09.2020-10.09.2021, 10.09.2021-10.09.2022, 10.09.2022-

11.12.2022, ja

13.12.2023-24.09.2024 kohta. Oma konto väljavõtet võlgnik ei esitanud.

22. Kohus küsis 09.09.2024 kohtunõudega (dtl 328-329) võlausaldajate seisukohta

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas. Selle tulemusel:

22.1.

I.M.H teatas 09.09.2024 (dtl 330-334), et võlgnik ei ole kohustustest

vabastamise menetluses teinud T B AB nõude katteks ühtegi väljamakset,

mistõttu on võla jääk 848,29 €. Võlausaldaja palus jätta võlgnik kohustustest

vabastamata ning teatas, et ei soovi olla kohtu poolt suuliselt ärakuulatud.

22.2.

C E teatas (dtl 335-339), et ei soovi olla kohtu poolt suuliselt ärakuulatud, ning

et võlgniku võla jääk on 633,00 eurot.

22.3.

Kohtutäitur C.A teatas 10.09.2024 (dtl 341-342), et võlgnik ei ole kohustustest

vabastamise menetluse kestel kordagi teostanud võlausaldajale väljamakseid,

mistõttu ei saa võlausaldaja nõustuda võlgniku kohustustest vabastamisega

võlgnikul lasuvate võlanõuete mittetäitmise tõttu.

22.4.

A F OÜ teatas 17.09.2024 (dtl 370-377), et võlgnikult ei ole nõude katteks

laekumisi toimunud. Võlausaldaja toob välja, et seadusest ei tulene, et

töövõimetoetuse määramisest peaks automaatselt tulenema vabastus tulu

teenimise kohustusest. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse

jooksul tegelenud tulutoova tegevusega või selle otsimisega ega teinud

väljamakseid võlausaldajatele. Seetõttu palub võlausaldaja jätta võlgnik

täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

22.5.

L.X.O teatas 19.09.2024 (dtl 378-384), et tema nõuded võlgniku vastu on

kokku 141,22 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud, kuivõrd võlgnik ei ole täitnud

ega proovinud täita oma kohustusi mistahes viisil või summas ega proovinud

leida võlausaldajaga mistahes teistsugust kokkulepet oma kohustuste

täitmiseks. Seetõttu tuleks võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja

ei soovi olla kohtu poolt suuliselt ärakuulatud.

22.6.

K teatas 19.09.2024 (dtl 385), et kohustustest vabastamise menetluse jooksul

ei ole võlausaldaja nõude katteks laekunud ühtegi makset. Võlgnik väldib oma

kohustuste täitmist ning puuduvad alused tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja palub lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

22.7.

Kohtutäitur R.B, P C ja D.E.E kohtunõuetele ei vastanud ega väljendanud oma

seisukohta.

23. Kohus küsis 10.10.2024 kohtunõudega (dtl 766-768) perioodi 10.09.2019-10.09.2024

kohta krediidi- ja makseasutustelt teavet võlgniku arvelduskontode või muu vara

olemasolu kohta ning vastavate kontode väljavõtteid, Maksu- ja Tolliametilt teavet

võlgniku sissetulekute või nende puudumise kohta, Sotsiaalkindlustusametilt teavet

võlgniku sotsiaal- ja peretoetuste ning pensionimaksete kohta, Töötukassalt teavet

võlgniku töötuna või tööotsijana registreerimiste ning töötuskindlustushüvitiste ja

töötoetuste kohta ning A P-lt teavet taotluste kohta II pensionisambast raha väljavõtmiseks

ja vastavate väljamaksete kohta. Vastavad ametid esitasid kohtutele oma vastused

alljärgnevalt:

23.1.

Krediidi- ja makseasutustest vastasid kohtule T B (dtl 773-774), C P (dtl 779), I

(dtl 780-781), C B (dtl 782-783) T B (dtl 784-786), K.U.Q (dtl 789791), M.E.R

(dtl 792-793), S B (dtl 800-807), B A (dtl 808), L B (detl 813-814), C.O.G (dtl

819-821) ja H B (dtl

835-836). Võlgnikul on arvelduskonto AS-is S B, mille väljavõtte S B ka edastas ning

millelt nähtub, et 02.09.2022 on võlgnikule A P laekunud pensioni väljamakse summas

5870,84 eurot, võlgnik on 05.09.2022 kandnud

5864,94 eurot oma poja arvelduskontole, ning 22.09.2022 on võlgnikule A P laekunud

kompensatsioonimakse summas 580,48 eurot, arvelduskonto lõppsaldo 10.09.2024 seisuga oli

574,15 eurot (dtl 800-807) Võlgnikul on kaks arvelduskontot ka C.O.G-is, millel

ajavahemikus 10.09.2019-10.09.2024 toimingud puudusid ning mille vabad jäägid on

negatiivsed (dtl 819-821).

23.2.

A P vastusest (dtl 809-812) nähtub, et pensioniregistri pidaja andmetel on

võlgniku nimel avatud pensionikonto, mille saldo 15.10.2024 seisuga on 0

osakut ning millelt on 02.09.2022 toimunud raha väljavõtmine summas

5870,84 eurot ja 21.09.2022 kompensatsiooni makse summas 580,48 eurot.

23.3.

Eesti Töötukassa vastusest (dtl 815-818) nähtub, et võlgnik ei ole töötuna

arvele registreeritud, samuti esitati ülevaate võlgnikule kõnealusel perioodil

tehtud töövõimetoetuse ja töötuskindlustushüvitise väljamaksete kohta.

23.4.

Sotsiaalkindlustusameti vastusest (dtl 822-824) nähtuvad andmed võlgnikule

tehtud puudega tööealise toetuse väljamaksete kohta kõnealusel perioodil.

23.5.

Maksu- ja Tolliameti esitatud võlgniku maksuandmete tõenditest (dtl 825-834)

nähtuvalt on võlgnikule kõnealusel perioodil väljamakseid teinud

AKTSIASELTS T V, E L OÜ, P S OÜ, S OÜ, sihtasutus P R, A P, P OÜ, OÜ K,

OÜ I, OÜ B T, R E AS, S B, K F OÜ, osaühing V G, K OÜ, Aktsiaselts L T, T

ja E T.

24. Kohus kuulas 15.01.2025 ärakuulamisel võlgniku suuliselt ära (dtl 840-852).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

25. Kohus on seisukohal, et Y.T taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata ning Y.T tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamata.

26. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne

01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Võlgnik esitas pankrotiavalduse

ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 13.06.2018, mistõttu

kohaldub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele pankrotiseaduse redaktsioon,

mis kehtis kuni 30.06.2022 (edaspidi PankrS v.r.).

27. PankrS v.r. § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS v.r. § 173 lg 2

kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. PankrS v.r. § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks

usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

PankrS v.r. § 173 lg 4 kohaselt lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle

andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS v.r. § 173 lg 6 kohaselt pärimise teel

saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

28. PankrS v.r. § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS v.r. § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

v.r. §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

29. Riigikohtu praktika kohaselt näeb kohustustest vabastamise menetlus kohustustest

vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja see peab

lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue

võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-

19-16, p 14; RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15).

30. Riigikohtu praktika järgi tuleb võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ning võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks PankrS v.r. 175 lg 2 p 2 alusel

tuvastada, et: 1) PankrS v.r. §-s 173 sätestatud kohustusi on rikutud; 2) võlgnik on oma

eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega

kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus

lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-2-

1-31-16, p 14)

31. Seejuures johtub Riigikohtu praktikast, et kui võlgniku käitumises ei esine PankrS v.r. §

175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole

kohtul alust jätta füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse

võimalusest ilma (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-

46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Raske süülise käitumise all tuleb

mõista rasket hooletust võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses või tahtlust VÕS §

104 lg 5 tähenduses (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 34).

32. Seejuures VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete

kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat

puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras

olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks

võlgadest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega

pidanuks täitma PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik (vt TlnRnKm

12.12.2022, 2-1356245/114, p 13, TrtRnKm 01.06.2018, 2-08-63521, p 14).

33. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS v.r. § 173 lg-tes 3-6 sätestatud tulu

loovutamise kohustust.

33.1.

PankrS v.r. § 173 lg-tes 3-6 nimetatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab

kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi

võlausaldajatele väljamakseid vastavalt eelviidatud normidele või jättis endale

tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Kohus arvestab võlgnikule

jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust kuupõhiselt

(vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 23; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-

33819, p 17.3).

33.2.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku

sissetulekuks võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis,

riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised. TMS § 130 lg-st 1 tuleneb aga,

et sissetuleku mõiste on lahtine ning sissetulekuks saab lugeda ka muud

töötasunõudega sarnast sissetulekut (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10).

Muu hulgas on kohtupraktikas sissetulekuks loetud ka enammakstud tulumaksu

tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10) ning väljamakseid II

pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3).

33.3.

PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja sissetuleku

osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on sätestatud TMS §-des 131 ja 132.

PankrS v.r. § 173 lg-s 5 sätestatut ületavast osast tuleb PankrS v.r. § 173 lg 4

järgi jätta võlgnikule 25% (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 24;

TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.1.

33.4.

TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata muu hulgas puudega inimese

sotsiaaltoetusele (p 2) ja töövõimetoetusele (p 61).

33.5.

Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on võlgnikule perioodil 10.09.2019-

10.09.2024 makstud puudega tööealise inimese toetust (dtl 823-824) ja

töövõimetoetust (dtl 816818). TMS § 131 lg 1 p-de 2 ja 61 kohaselt ei saa

nimetatud sissetulekutele sissenõuet pöörata. Seetõttu ei pidanud võlgnik

PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt vastavat tulu usaldusisikule üle andma.

33.6.

TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest

ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva

sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal

teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 132

lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie

palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks

kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et

arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei

kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

33.7.

Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrustest johtuvalt oli 2019. a. palga alammäär 540 eurot, 2020. a.584 eurot,

2021. a. 584 eurot, 2022. a. 654 eurot, 2023. a. 725 eurot ja 2024. a. 820 eurot.

33.8.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-de 1-3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud

saama alaealine laps, laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-

aastaseks saamiseni, ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole

võimeline ennast ise ülal pidama.

33.9.

Võlgniku selgituste kohaselt on tal laps sünniajaga 17.05.2000, kes õppis kuni

21aastaseks saamiseni 17.05.2021 (dtl 841-842).

33.10. Arvestades eeltoodut, oli võlgniku mittearestitav tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja

TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi 2019. a. 720 eurot kuus (540 eurot + 1/3 x 540

eurot), 2020. a. 778,67 eurot kuus (584 eurot + 1/3 x 584 eurot), perioodil

01.01.2021 kuni 17.05.2021 778,67 eurot kuus (584 eurot + 1/3 x 584 eurot) ja

perioodil 18.05.2021 kuni 31.12.2021 584 eurot kuus, 2022. aastal 654 eurot

kuus, 2023. a. 725 eurot kuus ja 2024. a. 820 eurot kuus (vt TlnRnKm

14.08.2024, 2-17-8942/57, p 25).

33.11. Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS v.r. § 173 lg-te 4 ja 5

järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma ⅔, millest

omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma

võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat

sissetulekut ületavast sissetulekust kokku ½ (vt

TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26.1; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p

17.2).

33.12. Võlgniku poolt 26.09.2024 esitatud võlgniku poja kontoväljavõttest perioodi

10.09.2019-10.09.2020 kohta (dtl 580-668) ning Maksu- ja Tolliameti

21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) nähtub, et perioodil

10.09.2019-09.09.2020 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: septembris 0,00

eurot, oktoobris töötasu 598,50 eurot, novembris töötasu 902,05 eurot,

detsembris töötasu 902,05 eurot, jaanuaris töötasu 902,05 eurot, veebruaris

töötasu 973,18 eurot, märtsis töötasu 994,59 eurot, aprillis töötasu 994,59 eurot,

mais töötasu 1 229,70 eurot, juunis töötasu 725,10 eurot, juulis töötasu 1

362,43 eurot ja augustis töötasu 604,79 eurot.

33.13. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi

võlgnik perioodil 10.09.2019-09.09.2020 võlausaldajatele loovutama

septembris 0,00 eurot oktoobris 0,00 eurot, novembris 91,03 eurot, detsembris

91,03 eurot, jaanuaris 61,69 eurot, veebruaris 97,26 eurot, märtsis 107,96 eurot,

aprillis 107,96 eurot, mais 225,52 eurot, juunis 0 eurot, juulis 291,88 eurot ja

augustis 0 eurot ehk kokku 1074,32 eurot.

33.14. Vastavalt 02.05.2019 määruses toodud jaotistele (dtl 83-85), ülal punktis 4

märgitule ning tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja

jaotis) pidanuks võlgnik perioodil 10.09.2019-09.09.2020 tegema väljamakseid

võlausaldajatele järgnevalt: K-le 55,30 eurot, L.X.O-le 20,36 eurot,

kohtutäitur R.B-le

55,52 eurot, kohtutäitur C.A-le 139,88 eurot, C E-le 91,25 eurot, B OÜ-le 122,28

eurot, P C 389,93 eurot, D.E.E-le 63,57 eurot ja A F-ile 136,25 eurot.

33.15. Võlgniku esitatud aruandest ja kontoväljavõtetest (dtl 130-137, 580-668)

nähtuvalt ei ole võlgnik perioodil 10.09.2019-09.09.2020 võlausaldajatele

väljamakseid teinud. Seega on võlgnik nimetatud perioodil rikkunud tulu

loovutamise kohustust.

33.16. Võlgniku poolt 26.09.2024 esitatud võlgniku poja kontoväljavõttest perioodi

10.09.2020-10.09.2021 kohta (dtl 670-765) ning Maksu- ja Tolliameti

21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) nähtub, et perioodil

10.09.2020-09.09.2021 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: septembris töötasu

994,59 eurot, oktoobris töötasu 994,59 eurot, novembris töötasu 1010,70 eurot,

detsembris töötasu 1131,05 eurot, jaanuaris töötasu 994,59 eurot, veebruaris

töötasu 994,59 eurot, märtsis töötasu 2154,74 eurot, aprillis töötasu 994,59

eurot, mais töötasu 994,59 eurot, juunis töötasu 994,59 eurot, juulis töötasu

994,59 eurot ja augustis töötasu 994,59 eurot.

33.17. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi

võlgnik perioodil 10.09.2020-09.09.2021 võlausaldajatele loovutama

septembris 107,96 eurot, oktoobris 107,96 eurot, novembris 116,02 eurot,

detsembris 176,19 eurot, jaanuaris

107,96 eurot, veebruaris 107,96 eurot, märtsis 688,04 eurot, aprillis 107,96 eurot, mais

107,96 eurot, juunis 205,30 eurot, juulis 205,30 eurot ja augustis 205,30 eurot ehk

kokku 2243,90 eurot.

33.18. Vastavalt 02.05.2019 määruses toodud jaotistele (dtl 83-85), ülal punktis 4

märgitule ning tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja

jaotis) pidanuks võlgnik perioodil 10.09.2020-09.09.2021 tegema väljamakseid

võlausaldajatele järgnevalt: K-le

115,50 eurot, L.X.O-le 42,52 eurot, kohtutäitur R.B-le

115,96 eurot, kohtutäitur C.A-le 292,15 eurot, C E-le 190,58 eurot, B OÜ-le 255,40

eurot, P C 814,43 eurot, D.E.E-le 132,78 eurot ja A F-ile 284,57 eurot.

33.19. Võlgniku esitatud aruandest ja kontoväljavõtetest (dtl 141-148, 670-765)

nähtuvalt ei ole võlgnik perioodil 10.09.2020-09.09.2021 võlausaldajatele

väljamakseid teinud. Seega on võlgnik nimetatud perioodil rikkunud tulu

loovutamise kohustust.

33.20. Võlgniku poolt 30.10.2022 esitatud maksekorraldustest (dtl 187-213),

26.09.2024 esitatud võlgniku poja kontoväljavõttest perioodi 10.09.2021-

10.09.2022 kohta (dtl 398-

479) ning Maksu- ja Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832)

nähtub, et perioodil 10.09.2021-09.09.2022 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt:

septembris töötasu 997,43 eurot, oktoobris töötasu 1031,04 eurot, novembris töötasu

1044,59 eurot, detsembris töötasu 1131,05 eurot, jaanuaris töötasu 994,59 eurot,

veebruaris töötasu 1159,44 eurot, märtsis töötasu 2138,54 eurot ja 95,70 eurot, aprillis

töötasu 989,74 eurot ja töövõimetuse hüvitist 249,14 eurot, mais töötasu 1842,66 eurot,

juunis töötasu 367,92 eurot, juulis töötasu 333,88 eurot ja 380,24 eurot ja augustis

töötasu 0,00 eurot.

33.21. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi

võlgnik perioodil 10.09.2021-09.09.2022 võlausaldajatele loovutama

septembris 206,72 eurot, oktoobris 223,52 eurot, novembris 230,30 eurot,

detsembris 273,53 eurot, jaanuaris 170,30 eurot, veebruaris 252,72 eurot,

märtsis 790,12 eurot, aprillis 292,44 eurot, mais 594,33 eurot, juunis 0,00 eurot,

juulis 30,06 eurot ja augustis 0,00 eurot ehk kokku 3064,02 eurot.

33.22. Vastavalt 02.05.2019 määruses toodud jaotistele (dtl 83-85), ülal punktis 4

märgitule ning tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja

jaotis) pidanuks võlgnik perioodil 10.09.2021-09.09.2022 tegema väljamakseid

võlausaldajatele järgnevalt: K-le

157,71 eurot, L.X.O-le 58,06 eurot, kohtutäitur R.B-le

158,35 eurot, kohtutäitur C.A-le 398,93 eurot, C E-le 260,24 eurot, B OÜ-le 348,75

eurot, P C 1112,09 eurot, D.E.E-le 181,31 eurot ja A F-ile 388,58 eurot.

33.23. Võlgniku esitatud aruandest ja kontoväljavõtetest (dtl 174-178, 398-479)

nähtuvalt ei ole võlgnik perioodil 10.09.2021-09.09.2022 võlausaldajatele

väljamakseid teinud. Seega on võlgnik nimetatud perioodil rikkunud tulu

loovutamise kohustust.

33.24. Võlgniku poolt 13.12.2023 esitatud võlgniku poja kontoväljavõttest perioodi

12.12.2022-12.12.2023 kohta (dtl 225-305), S B 14.10.2024 vastusest

kohtunõudele ja sellele lisatud võlgniku kontoväljavõttest perioodi

10.09.201910.09.2024 kohta (dtl 800-807), P 15.10.2024 vastusest kohtu

päringule

(dtl 809-812) ning Maksu- ja Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-

832) nähtub, et perioodil 10.09.2022-09.09.2023 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt:

septembris töötasu 453,37 eurot, töövõimetuse hüvitist 174,41 eurot, II pensionisamba

väljamakse summas 5870,84 eurot ja kompensatsioonimakse summas 580,48 eurot,

oktoobris töötasu 965,25 eurot, novembris töötasu 843,21 eurot, detsembris töötasu

324,50 eurot, jaanuaris töötasu 774,73 eurot, veebruaris töötasu 716,87 eurot, märtsis

töötasu 766,38 eurot, töövõimetuse hüvitist 143,72 eurot ja tulumaksutagastuse 406,03

eurot, aprillis töötasu 235,30 eurot, mais töötasu 814,93 eurot ja töövõimetuse hüvitist

148,60 eurot, juunis töötasu 594,88 eurot, juulis töötasu 919,43 eurot ja augustis

töötasu 1532,09 eurot.

33.25. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi

võlgnik perioodil 10.09.2022-09.09.2023 võlausaldajatele loovutama

septembris 4001,33 eurot, oktoobris 155,63 eurot, novembris 94,60 eurot,

detsembris 0,00 eurot, jaanuaris 24,87 eurot, veebruaris 0,00 eurot, märtsis

295,57 eurot, aprillis 0,00 eurot, mais 119,27 eurot, juunis 0,00 eurot, juulis

97,22 eurot ja augustis 403,55 eurot ehk kokku 5192,01 eurot. 33.26. Vastavalt

02.05.2019 määruses toodud jaotistele (dtl 83-85), ülal punktis 4 märgitule ning

tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja jaotis) pidanuks

võlgnik perioodil 10.09.2022-09.09.2023 tegema väljamakseid võlausaldajatele

järgnevalt: K-le

267,25 eurot, L.X.O-le 98,38 eurot, kohtutäitur R.B-le 268,32 eurot, kohtutäitur C.A-

le 676,00 eurot, C E-le 440,98 eurot, B OÜ-le 590,96 eurot, P C 1884,45 eurot, D.E.E-

le 307,23 eurot ja A F-ile 658,45 eurot.

33.27. Võlgniku esitatud aruandest ja kontoväljavõttest (dtl 219-305) ning kohtu

kogutud võlgniku kontoväljavõttest (dtl 800-807) nähtuvalt ei ole võlgnik

perioodil 10.09.202209.09.2023 võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega on

võlgnik nimetatud perioodil rikkunud tulu loovutamise kohustust.

33.28. Võlgniku poolt 15.09.2024 esitatud võlgniku poja kontoväljavõttest perioodi

01.09.2024-14.09.2024 kohta (dtl 359-363), 26.09.2024 esitatud poja

kontoväljavõttest perioodi 13.12.2023-24.09.2024 kohta (dtl 506-579) ning

Maksu- ja Tolliameti

21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) nähtub, et perioodil

10.09.202309.09.2024 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: septembris 0,00 eurot,

oktoobris töötasu 347,91 eurot ja töötuskindlustushüvitist 187,46 eurot, novembris

töötasu 1258,37 eurot, detsembris töötasu 1281,10 eurot, jaanuaris töötasu 2209,56

eurot ja töötuskindlustushüvitist 297,54 eurot, veebruaris töötasu 346,86 eurot, märtsis

töötasu 167,83 eurot ja 1341,05 eurot ning tulumaksu tagastuse 441,21 eurot, aprillis

töötasu

167,83 eurot ja töötuskindlustushüvitist 275,20 eurot, mais töötasu 605,66 eurot, juunis

töötasu 698,43 eurot ja töövõimetuse hüvitise 203,99 eurot, juulis töötasu 482,24 eurot

ja augustis töötasu 1260,50 eurot ja septembris töötasu 621,09 eurot.

33.29. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi

võlgnik perioodil 10.09.2023-09.09.2024 võlausaldajatele loovutama

septembris 0,00 eurot, oktoobris 0,00 eurot, novembris 266,69 eurot,

detsembris 278,05 eurot, jaanuaris 843,55 eurot, veebruaris 0,00 eurot, märtsis

565,05 eurot, aprillis 0,00 eurot, mais 0,00 eurot, juunis 41,21 eurot, juulis 0,00

eurot, augustis 220,25 eurot ja septembris 0,00 eurot ehk kokku 2214,79 eurot.

33.30. Vastavalt 02.05.2019 määruses toodud jaotistele (dtl 83-85), ülal punktis 4

märgitule ning tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja

jaotis) pidanuks võlgnik perioodil 10.09.2023-09.09.2024 tegema väljamakseid

võlausaldajatele järgnevalt: K-le

114,00 eurot, L.X.O-le 41,97 eurot, kohtutäitur R.B-le

114,46 eurot, kohtutäitur C.A-le 288,36 eurot, C E-le 188,11 eurot, B OÜ-le 252,09

eurot, P C 803,86 eurot, D.E.E-le 131,06 eurot ja A F-ile 280,88 eurot.

33.31. Võlgniku esitatud aruandest ja kontoväljavõtetest (dtl 359-363, 391-395, 506-

579) ning kohtu kogutud võlgniku kontoväljavõttest (dtl 800-807) nähtuvalt ei

ole võlgnik perioodil 10.09.2023-09.09.2024 võlausaldajatele väljamakseid

teinud. Seega on võlgnik nimetatud perioodil rikkunud tulu loovutamise

kohustust.

33.32. Kokkuvõtvalt nähtub ülaltoodud asjaoludest, et võlgnik ei teinud kogu

kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele ainsatki

väljamakset, kuigi ta seda oma tulu suurust arvestades 13 789,04 euro ulatuses

tegema pidanuks.

34. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust raskelt süüliselt ja on

seeläbi võlausaldajate huve kahjustanud.

34.1.

Kohus selgitas 10.09.2019 kohtumääruses võlgniku ja usaldusisiku kohustusi

vastavalt PankrS v.r. § 172 lg-le 2 ja § 173 lg-tele 1-5 (dtl 114).

34.2.

Kohus juhtis 25.10.2022 kirjas (dtl 184) võlgniku tähelepanu sellele, et kohtu

kontrollitud andmete kohaselt on võlgnikule tehtud väljamakseid näiteks S OÜ,

E L OÜ, P C OÜ, sihtasutuse P H ja Aktsiaseltsi T V poolt, kuigi võlgnik on

20.10.2022 esitatud aruandes märkinud, et ta ei tööta ega ole töötasu saanud.

34.3.

Lisaks selgitas kohus võlgnikule ja usaldusisikule 14.12.2023 kirjas (dtl 306)

üksikasjalikult loovutamisele kuuluva tulu suuruse arvutamise korda vastavalt

PankrS v.r. § 173 lg-te 3-5 ja TMS § 131-132. Kohus rõhutas, et

võlausaldajatele ettenähtud ulatuses väljamaksete tegemine on kohustustest

vabastamise menetluse üks olulisemaid kohustusi, mille alusel saab menetluse

lõppemisel hinna võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse

jooksul. Kohus hoiatas, et kui võlgnik on seda kohustust järjepidevalt süüliselt

rikkunud, ei puugi kohtul olla võimalik võlgnikku kohustustest vabastada.

34.4.

Samuti selgitas kohus võlgnikule ja usaldusisikule 19.12.2023 kirjas (dtl 309),

et väljamakseid tuleb teha 10.09.2019 kohtumääruse resolutsiooni punktis 2

märgitud võlausaldajatele vastavalt 02.05.2019 kohtumääruse resolutsioonis

toodud jaotistele, ning et kohtumäärused on võlgnikule kättesaadavad avalikus

e-toimikus. Kohus selgitas, et väljamaksete tegemiseks tuleb võlgnikul

pöörduda viidatud määruses märgitud võlausaldajate poole ja küsida selleks

vajalikud andmed. Samuti selgitas kohus, et asjaolu, et võlausaldajate esimesele

üldkoosolekule võlausaldajaid ei ilmunud, ei tähenda, et neile ei tuleks

väljamakseid teha. Kohus rõhutas, et seaduses ettenähtud ulatuses

võlausaldajatele väljamaksete tegemine on üks kohustustest vabastamise

menetluse olulisemaid kohustusi ja eesmärke.

34.5.

Sellele vaatamata ei teinud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel

ka edaspidi võlausaldajatele ainsatki väljamakset ei varasemate minetuste

heastamiseks

loovutamiskohustuse

täitmisel

ega

edaspidise

loovutamiskohustuse täitmiseks.

34.6.

Kohus selgitas võlgnikule ja usaldusisikule üksikasjalikult loovutamisele

kuuluva tulu suuruse arvutamise ja väljamaksete tegemise korda ka 15.01.2025

toimunud ärakuulamisel (dtl 840-852). Võlgnik omakorda selgitas, et tema

arvates olid võlausaldajad „temaga lõpetanud“, ning et sellest viie aasta jooksul

teenitud tulust ei ole midagi alles, et väljamakseid teha (dtl 847).

34.7.

Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest

hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires. Praegusel

juhul on võlgnik saanud piisavat sissetulekut võlausaldajatele maksete

tegemiseks, kuid jätnud saadud sissetulekute arvelt võlausaldajatele maksed

tegemata ning kasutanud saadud rahalisi vahendeid igapäevaste kulutuste

tarbeks. Seda vaatamata asjaolule, et kohus on võlgnikule 14.12.2023 ja

19.12.2023 loovutamisele kuuluva tulu suuruse arvutamise korda ning

väljamaksete tegemise korda üksikasjalikult selgitanud.

34.8.

Kohus on seisukohal, et hoolas võlgnik oleks ülalkirjeldatud asjaoludel aru

saanud, et võlausaldajatele tuleb tema tulu suurust arvestades väljamakseid

teha, oleks olnud aktiivsem võlausaldajatelt väljamaksete tegemiseks vajalike

rekvisiitide hankimisel ning oleks vastavaid väljamakseid ka teinud. Seetõttu

leiab kohus, et võlgnik on tulu loovutamise kohustuse täitmisel jätnud käibes

vajaliku hoole olulisel määral järgimata ehk olnud vähemalt raskelt hooletu

VÕS § 104 lg 4 mõttes.

34.9.

Isegi kui võlgnik õigusteadmisteta isikuna ei saanud aru, et tema loovutamisele

kuuluva tuluna kvalifitseeruvad ka tulumaksutagastused ja II pensionisamba

väljamaksed, oleks hoolas võlgnik kohtu hinnangul oma töötasu suurust

arvestades pidanud teadma ja aru saama, et ta peab võlausaldajatele

väljamakseid tegema oma ülejäänud tulu ehk 7 298,56

euro ulatuses. Arvestades võlausaldajate tunnustatud nõuete kogusummat 7452,88

eurot, oleks võlgnikul ka niisugusel juhul olnud võimalik võlausaldajate tunnustatud

nõuded peaaegu täies ulatuses rahuldada.

34.10. Kohus on seisukohal, et jättes võlausaldajatele väljamaksed täielikult tegemata

olukorras, kus võlgnik seda oma tulu suurust arvestades selgelt tegema

pidanuks, on võlgnik ühemõtteliselt kahjustanud võlausaldajate huve.

34.11. Seetõttu leiab kohus, et võlgnik on oma PankrS v.r. § 173 lg-test 3-5 tulenevat

tulu loovutamise kohustust rikkunud raskelt süüliselt ning kahjustanud seeläbi

võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS v.r. § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus

keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.

35. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud ka PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud tegevuse ja

oma sissetulekute kohta teabe andmise kohustust ning on varjanud oma sissetulekuid.

35.1. PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus

tuvastama, kas võlgnik on varjanud saadud tulusid või vara või jätnud kohtu nõudel

andmata teavet oma tegevuse, selle otsimise, sissetulekute või vara kohta.

35.2.

Võlgnik avaldas nii 30.10.2020 esitatud aruandes (dtl 130-137) kui ka

08.11.2021 esitatud aruandes (dtl 141-148), et võlgnik ei ole aruandeperioodil

töötasu saanud, kuivõrd ei töötanud kas raske puude tõttu või tervise pärast.

Võlgnik lisas nimetatud aruannetele üksnes oma pangakonto väljavõtted,

millelt ei nähtunud ühtegi tehingut. Töötamise ja töö otsimise kohta võlgnik

tõendeid ei esitanud.

35.3.

Ka 20.10.2022 aruandes (dtl 174-178) avaldas võlgnik, et ei ole

aruandeperioodil töötasu saanud, sest ei tööta. Samas märkis võlgnik

vastuoluliselt, et kuivõrd tema tervis ei luba töötada, siis töötab ta 0,25

koormusega. Võlgnik nimetatud aruandele mistahes pangakonto väljavõtteid ei

lisanud. Töötamise ja töö otsimise kohta võlgnik tõendeid ei esitanud.

35.4.

Võlgnik avaldas alles 23.10.2022 vastuses (dtl 180-183) kohtu 21.1.2022

nõudele (dtl

179), et tema töövõimetuspension laekub tema poja arveldusarvele. Võlgnik oma poja

konto väljavõtet ei esitanud, väites, et tal ei ole selleks õigust.

35.5.

Võlgnik esitas alles 30.10.2022 vastuses (dtl 187-213) kohtu 25.10.2022

nõudele (dtl 184) kohtule maksekorraldused aktsiaseltsi T V (04.11.2021,

06.12.2021, 05.01.2022, 04.02.2022, 04.03.2022, 17.03.2022, 05.05.2022,

16.05.2022), Eesti Töötukassa (05.11.2021, 03.12.2021, 05.01.2022,

04.02.2022, 04.03.2022, 05.04.2022, 03.06.2022, 05.08.2022, 05.10.2022),

Sotsiaalkindlustusameti (05.11.2021), Rahandusministeeriumi (27.07.2022,

08.09.2022), S OÜ (05.07.2022, 05.07.2022), Eesti Haigekassa, L K OÜ

(31.03.2022), P C OÜ

(27.06.2022) ja Eesti Haigekassa (02.09.2022) poolt võlgnikule tehtud väljamaksete

kohta, mis laekusid tema poja kontole. Kuigi kohus selgitas võlgnikule, et võlgniku

sissetulekute laekumine kolmanda isiku pangakontole ei vabasta võlgnikku

pangakonto väljavõtte esitamise kohustusest, võlgnik oma poja pangakonto

väljavõtteid kohtule ei esitanud.

35.6.

Võlgnik avaldas 13.12.2023 aruandes (dtl 219-305), et töötas aruandeperioodil

OÜ K, OÜ B T ja r F AS-i heaks, ning esitas esmakordselt ka oma poja konto

väljavõtte perioodi 12.12.2022-12.12.2023 kohta.

35.7.

Võlgnik ei avaldanud 15.09.2024 esitatud ja 26.09.2024 täiendatud aruandes

(dtl 391395), kus võlgnik aruandeperioodil töötas ning seda ei olnud võimalik

kindlaks teha ka koos aruandega esitatud võlgniku poja kontoväljavõttelt

perioodi 01.09.2024-

14.09.2024 kohta, kuivõrd kontoväljavõte hõlmas üksnes 14-päevast perioodi.

35.8. Võlgnik esitas alles oma 26.09.2024 vastuses (dtl 389 jj) kohtu 16.09.2024 nõudele (dtl

368) oma poja konto väljavõtted ülejäänud kohustustest vabastamise menetluse

perioodi kohta.

35.9.

Eeltoodust tulenevalt selgus alles pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 26.09.2024 võlgniku esitatud

võlgniku poja kontoväljavõtetest (dtl 389 jj) ning kohtu kogutud Maksu- ja

Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) koostoimes, et

faktiliselt on võlgnik töötanud aktsiaseltsi T V heaks ja saanud aktsiaseltsilt T V

tulu mitte üksnes perioodil november 2021 kuni mai 2022 vaid perioodil

jaanuar 2020 kuni mai 2022.

Seejuures väärib rõhutamist, et üksnes võlgniku poja kontoväljavõtte põhjal ei ole

võimalik kindlaks teha, et aktsiaselts T V heaks on töötanud just võlgnik, mitte

võlgniku poeg, kuivõrd vastavad töötasu ülekanded selle saajat ei nimeta.

35.10. Seejuures väärib rõhutamist, et ka 15.01.2025 ärakuulamisel salgas võlgnik

esialgu aktsiaseltsi T V heaks töötamist - esmalt üleüldse ja seejärel pikemalt

kui kuu aega. Töötamine aktsiaseltsi T V heaks kogu ulatuses meenus

võlgnikule alles siis, kui kohus küsis võlgnikult, kuidas on võimalik, et võlgnik

aktsiaseltsi T V heaks ei töötanud, kui Maksu- ja Tolliameti tõendist see nähtub

ja võlgniku poja kontoväljavõtetest nähtuvalt on võlgnikule vastava töötamise

eest ka ulatuslikult tasu välja makstud (dtl 844).

35.11. Samuti selgus eeltoodust tulenevalt alles pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 26.09.2024 võlgniku esitatud

võlgniku poja kontoväljavõtetest (dtl 389 jj) ning kohtu kogutud Maksu- ja

Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) koostoimes, et

võlgnik on lisaks saanud tulu P OÜ-lt novembris 2022 ja OÜ-lt I aprillis ja

mais 2023, ning et võlgnik on saanud märtsis 2023 tulumaksutagastuse.

Seejuures väärib rõhutamist, et üksnes võlgniku poja kontoväljavõtte põhjal ei

ole võimalik kindlaks teha, et OÜ I heaks on töötanud just võlgnik, mitte

võlgniku poeg, ning et tulumaksutagastus on tehtud just võlgnikule, mitte tema

pojale, kuivõrd vastavad ülekanded töötasu või tulumaksutagastuse saajat ei

nimeta.

35.12. Samuti selgus eeltoodust tulenevalt alles pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 26.09.2024 võlgniku esitatud

võlgniku poja kontoväljavõtetest (dtl 389 jj) ning kohtu kogutud Maksu- ja

Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) koostoimes, et

viimasel aruandeperioodil sai võlgnik tulu K F OÜ-lt veebruaris ja märtsis

2024, osaühingult V G märsis ja aprillis 2024, K OÜ-lt maist augustini 2024 ja

aktsiaseltsilt L T H septembris 2024, ning et võlgniku tegelik tulu oli seejuures

paljudel kuudel 15.09.2024 esitatud ja 26.09.2024 täiendatud aruandes (dtl 391-

395) märgitust suurem.

35.13. Ühtlasi selgus eeltoodust tulenevalt alles pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kohtu kogutud S B

14.10.2024 vastusest kohtunõudele ja sellele lisatud võlgniku kontoväljavõttest

perioodi

10.09.2019-10.09.2024 kohta (dtl 800-807) ning kohtu kogutud Penisonikeskuse

15.10.2024 vastusest kohtunõudele (dtl 809-812), et võlgnik on septembris 2022

saanud

II pensionisamba väljamakse summas 5870,84 eurot ja kompensatsioonimakse

summas 580,48 eurot.

35.14. Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et jättes ülalkäsitletud töötamised ning

võlgniku tulud seoses ülalkäsitletud töötamistega ja seoses võlgniku saadud II pensionisamba

väljamaksetega septembris 2022 ja tulumaksutagastusega märtsis 2023 vastavaid perioode

puudutavates aruannetes kohtule korrektselt avaldamata ja jättes kohtule täielikult esitamata

võlgniku kontoväljavõtted alates 09.09.2021 kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni,

on võlgnik rikkunud oma tegevuse ja sissetulekute kohta teabe andmise kohustust ning on

varjanud oma sissetulekuid.

36. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma tegevuse ja sissetulekute kohta teabe andmise

kohustust raskelt süüliselt ja on varjanud oma sissetulekuid ning on seeläbi kahjustanud

võlausaldajate huve.

36.1.

Kohus selgitas 10.09.2019 kohtumääruses võlgniku ja usaldusisiku kohustusi

vastavalt PankrS v.r. § 172 lg-le 2 ja § 173 lg-tele 1-5 (dtl 114).

36.2.

Kohus selgitas 25.10.2022 kohtunõudes (dtl 184), et võlgniku sissetulekute

laekumine kolmanda isiku pangakontole ei vabasta võlgnikku pangakonto

väljavõtte esitamise kohustusest.

36.3.

See, et teave võlgniku tegevuse ja tulu kohta kohustustest vabastamise

menetluse kestel tuleb igal aruandeperioodil avaldada, ning et esitada tuleb ka

kontoväljavõtted, nähtub ka võlgniku aruande vormist kohustuste vabastamise

menetluses, mis on kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule

kättesaadavaks tehtud ning mida võlgnik usaldusisiku ülesannetes on kohtule

iga-aastaselt esitanud.

36.4.

Eeltoodust johtuvalt pidanuks kohtu hinnangul hoolsale võlgnikule olema

selge, et andmed töötamiste ja aruandes määratletud tulude kohta tuleb

avaldada, kontoväljavõtted, kuhu tulud laekuvad, tuleb samuti avaldada ja

võlgniku aruandele kohustustest vabastamise menetluses lisada ning hoolas

võlgnik oleks seda ka teinud.

36.5.

Seetõttu on kohus seisukohal, et võlgnik on oma tegevuse ja sissetulekute kohta

teabe andmise kohustuse täitmisel olnud vähemalt raskelt hooletu VÕS § 104 lg

4 mõttes.

36.6.

Kohtupraktikas on leitud, et varjamisega on tegemist juhul, kui võlgnik sai ise

aru, et vaidlusalust vara või tulu tuleb kasutada võlausaldajate huvides. Kuna

vara varjata saab põhimõtteliselt ainult tahtlikult, siis on varjamise puhul

tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega (võlaõigusseaduse § 104 lg 5). Kui

kohus tuvastab, et PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid ning vara

varjanud, siis on ühtlasi kohus ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud

süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi (vt RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p

15).

36.7.

Ülal punktis 35 käsitletud asjaolud seoses aktsiaseltsilt T V saadud sissetuleku

avaldamata jätmisega, sealhulgas vastava tulu kajastamata jätmine asjaomastes

võlgniku aruannetes kohustustest vabastamise menetluses koostoimes

asjassepuutuvate võlgniku poja konto väljavõtete õigeaegse esitamata jätmisega

ning võlgniku poolt ärakuulamisel avaldatuga, annavad kohtu hinnangul aluse

asuda seisukohale, et võlgnik varjas oma vastavat sissetulekut tahtlikult. Kohtu

hinnangul pidi võlgnik aru saama, et vastavat tulu tuli kasutada võlausaldajate

huvides, ning on vastava sissetuleku saamise seega jätnud tahtlikult

avaldamata.

36.8.

Ülal punktis 35 käsitletud asjaolud seoses II pensionisamba väljamaksete

avaldamata jätmisega, sealhulgas vastava tulu kajastamata jätmine asjaomases

võlgniku aruandes koostoimes asjassepuutuva võlgniku konto väljavõtte

esitamata jätmisega annavad kohtu hinnangul samuti aluse asuda seisukohale,

et võlgnik varjas oma vastavat sissetulekut tahtlikult. Kohtu hinnangul pidi

võlgnik aru saama, et vastava tulu saamine tuleb võlgniku aruandes

kohustustest vabastamise menetluses avaldada, ning et vastavat

tulu võib olla tarvis kasutada võlausaldajate huvides, ning on vastava sissetuleku

saamise seega jätnud tahtlikult avaldamata.

36.9.

Oma tegevuse ja sissetulekute kohta teabe avaldamata jätmisega on võlgnik

kahjustanud võlausaldajate huve, kuivõrd kohus ja võlausaldajad ei saanud

õigeaegselt teavet, mis on vajalik võlgniku loovutuskohustuse täitmise

kontrollimiseks ja selle rikkumisele osutamiseks ning selle tõttu jäid

võlausaldajatele vastavad väljamaksed tegemata.

36.10. Seetõttu leiab kohus, et võlgnik on oma PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud

tegevuse ja sissetulekute kohta teabe andmise kohustust süüliselt rikkunud,

sealhulgas osaliselt oma sissetulekuid tahtlikult varjanud, ning kahjustanud

seeläbi võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS v.r. § 175 lg 2 p-s 2

sätestatud alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.

37. Kohtu hinnangul ei saa võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud mõistlikult

tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustuse süülist rikkumist

ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist.

37.1.

Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas

olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise

menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise,

vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis

annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt

asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha

otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla

mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures

võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus

tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda

seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste

rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult

vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova

tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab

leidma uue töökoha. (vt RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 19; TlnRnKm

28.11.2023, 2-15-18021/70, p 23).

37.2.

Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS v.r. § 173 lg 1 tähenduses tulutoova

tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või

suuremas mahus tööga. Kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette

miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks. Seetõttu ei saa

automaatselt võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada olukorda, kus teenitav

summa ei ületa määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata

(TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 24; TlnRnKm 23.11.2023, 2-13-

49979, p 10). Võlgnikule saab PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse

rikkumist ette heita näiteks juhul, kui võlgnik on suuteline rohkem tulu

teenima, kuid ta ei tee seda põhjendamatult (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-

4172/72, p 15.2).

37.3.

Seejuures tuleb tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkuse hindamisel

arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p

18). Selleks, et hinnata võlgniku tulutoova tegevuse või selle otsimise

mõistlikkust, tuleb kohtul, juhindudes hagita menetluses kehtivast

uurimispõhimõttest, selgitada välja ja tuvastada need asjaolud, mis mõjutavad

konkreetse võlgniku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise

võimalusi. Kohtul on seejuures võimalik võtta arvesse mh võlgniku isikut,

oskusi, haridust, varasemat tegevust (töökogemust), toiminguid

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal, tööjõuturu üldist

olukorda jne (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-4172/72, p 15.2) Seejuures saab

arvestada ka näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku

haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit jne

(TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 24).

37.4.

Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma

võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega

anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest

tulenevaid kohustusi rikkunud (TlnRnKm 31.01.2017, 2-09-3606, p 22).

37.5.

Kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl

828-832) nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

peaaegu katkematult töötanud, sealhulgas suuremal määral, kui võlgnik on oma

aruannetes välja toonud. Võlausaldajad ei ole välja toonud asjaolusid, mis

annaks alust väita, et ning kohtu hinnangul ei ole võlgniku vanust ja tervislikku

seisundit, sealhulgas tema osalist töövõimet, arvestades alust arvata, et võlgnik

oleks suuteline tegema rohkem tööd või tulusamat tööd ning ei tee seda

põhjendamatult. Kohtu hinnangul ei esine ka asjaolusid, miks annaks alust

arvata, et võlgnik oleks oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud. Kohtu

hinnangul on võlgnik oma võimetele vastavalt pingutanud mõistlikult tulutoova

töö leidmise ja tegemise nimel.

38. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud PankrS v.r. § 175 lg 51 järgi

kohustustest vabastamise menetluse pikendamine.

38.1.

PankrS v.r. § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest

vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse

aastat menetluse algatamisest.

38.2.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati Harju Maakohtu

10.09.2019 määrusega (dtl 109-114). Seetõttu oleks PankrS v.r. § 175 lg 51

sätestatud tingimuste täidetuse korral teoreetiliselt võimalik pikendada

võlgniku kohustustest vabastamise menetlust maksimaalselt kuni 10.09.2026.

38.3.

Kohus on seisukohal, et PankrS v.r. § 175 lg 51 alusel menetluse pikendamine ja

võlgnikule täiendava tähtaja määramine ei ole põhjendatud tulenevalt võlgniku

senisest käitumisest kohustustest vabastamise menetluses ning huvipuudusest

oma kohustuste vähendamise suhtes, mis annavad aluse arvata, et võlgnik ei

täidaks oma kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul. Kohus arvestab seejuures

asjaoluga, et võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise perioodil teinud

võlausaldajatele ainsatki väljamakset. Kohus arvestab ka asjaoluga, et

võlgnikul ei ole enese hinnangul olnud ega ole võimalik võlausaldajatele

väljamakseid teha, kuivõrd kogu tema sissetulek on kulunud ja kulub

igapäevaste kulude katmiseks. Ka arvestab kohus asjaoluga, et võlgnik on

hetkel töötu , ei pea oma osalist töövõimet arvestades tõenäoliseks töö leidmist,

mille eest makstaks talle üle kehtiva töötasu alammäära ning tal ei ole

motivatsiooni tulusama töö leidmise nimel pingutada (dtl 847-848). Samuti

arvestab kohus asjaoluga, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

PankrS v.r § 175 lg 51 järgse maksimumtähtajani on jäänud üksnes ca 1 aasta ja

8 kuud, mida on kohtu hinnangul liiga vähe, et võlgnikul oleks võimalik oma

seniseid minetusi arvestatavas ulatuses heastada ja teha arvestatavat pingutust

oma kohustuste vähendamiseks.

39. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt PankrS v.r. § 175 lg 2 p-st 2 kohus jätab rahuldamata

võlgniku taotluse ja keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast.

40. PankrS v.r. § 175 lg 7 alusel avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

41. PankrS v.r. § 175 lg 8 alusel kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

42. PankrS. v.r. § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Lähtuvalt eeltoodust vabastab kohus võlgniku ka

usaldusisiku kohustuste täitmisest.

Menetluskulude jaotus

43. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

44. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

45. Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Kaija Koik kohtunik