2-22-130552/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVõtta vastu hageja 30.05.2023 taotlus loobuda hagist kostja Xi vastu võla nõudes. Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust s.o 17,50 eurot
Legislator headnote
AI generated2-22-130552/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust s.o 17,50 eurot
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Konsultant
Kairi Lints
Määruse tegemise aeg ja koht
14.02.2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-130552
Tsiviilasi
OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Xi vastu võla
nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, hagist loobumise vastuvõtmine,
riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood
10811490), asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn
Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas; e-post:
xxx
Kostja: X (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: xxx
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu hageja 30.05.2023 taotlus loobuda hagist kostja Xi vastu võla nõudes.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-130552.
3. Jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Rahuldada hageja taotlus ning määrata kindlaks hageja menetluskulud.
5. Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust s.o 17,50 eurot
hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr XXXXXXXX (LHV), märkides
selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-130552, riigilõivu osaline tagastamine“.
6. Välja mõista kostjalt Xilt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud
kokku 302,50 eurot, s.o riigilõiv 82,50 eurot ja õigusabikulu 220 eurot.
Menetluskulud tuleb tasuda hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele
XXXXXXXX (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ning kasutades
viitenumbrit xxxxx.
7. Välja mõista Xilt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis väljamõistetud
menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
8. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-130552, OÜ EUROPARK ESTONIA
hagi Xi vastu võla nõudes. OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 13.08.2022 Pärnu
Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ylt 105 euro saamiseks. Kohus tegi
17.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Vastuväite
kohaselt pole Y lepingu osapool, millest nõuded tulenevad. Pärnu Maakohus lõpetas
29.08.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle menetlemiseks
Harju Maakohtule (dtl 2-15).
2. OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 19.09.2022 hagi Y vastu (dtl 109-139). Kostja Y esitas
hagile 19.12.2022 vastuse, milles selgitas, et sõidukite omanik (juriidiline isik) tegeleb
sõidukite üürimisega, mistõttu kostja ei tea, millise üüritud autoga parkimisel on
parkimiskorda rikutud. Kostja esitas koos vastusega parkimiskorda rikkunud sõidukeid
kasutanud isiku andmed ja sõlmitud üürilepingu. Üüritud sõiduki kasutaja X kinnitas, et
kasutas parkimiskorda rikkunud sõidukit ainuisikuliselt.
3. Hageja esitas 04.01.2023 taotluse kostja asendada (dtl 172-195). Kostja esitas vastuse
lisas tõendi, mille alusel kasutas sõidukit leppetrahvi väljastamise ajal X.
4. 05.05.2023 rahuldas kohus määrusega taotluse asendada kostja Y kostjaga X ning
kohustas hagejat esitama hagi terviktekst 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest
arvates (dtl 203-208). Hageja esitas uue kostja vastu suunatud nõuetega hagiavalduse
30.05.2023 (dtl 227-258). Kohus võttis hagiavalduse 27.02.2024 menetlusse.
5. Hageja esitas koos 30.05.2023 hagiavaldusega hagist loobumise avalduse, kuna peale
kohtu määrusega kostja asendamist on kolmas isik (kostja tuttav Q) tasunud 08.05.2023
hagejale 30 eurose põhinõude (dtl 227-258).
6. Hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist täidetud, siis sellest tulenevalt loobub
hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-22-130552 menetluse lõpetamist.
Hageja märgib, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati nõude 13.08.2022 ning
nõuetekohane hagiavaldus esitati 19.09.2022. 30.05.2023 taotluse esitamise seisuga on
kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 340 eurot – 220 eurot esindajakulu,
maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning hageja hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole
hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist, summas 17,50 eurot.
Menetluskulud palub hageja jätte kostja kanda.
7. Kostja kinnitab 08.03.2024 vastuses hagiavaldusele, et tema on kasutanud esialgses
hagiavalduses toodud loetelust Confidimus OÜ käest pikaajaliselt renditud sõidukit
XXXXXX ning saanud tõepoolest 02.03.2021 leppetrahvinõude summas 30 eurot (dtl
300-303). Samas on kostja 08.05.2023 (mitu nädalat enne hagiavalduse esitamist) vastava
leppetrahvi hagejale täies mahus tasunud ja kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja kohtu
kaudu nõuab mingeid menetluskulusid asjas, kus tema on ammu oma võlgnevuse tasutud
(palus seda teha oma lähedasel, kuna vahendid endal puudusid). Hageja ei ole kunagi
leppetrahvi tasumise osas kostja poole pöördunud ja kostjal jäi trahv tasumata, kuna
unustas seda esialgu teha ja seejärel puudusid selleks rahalised võimalused. Kostja leiab,
et on äärmiselt ebaõiglane nõuda temalt menetluskulusid 220 eurot olukorras, kus
sissenõudja pole kordagi tema poole pöördunud kohtuväliselt. Kostjale teadaolevalt ja
tema loal edastas sõiduki XXXXXX omanik (Confidimus OÜ) tema andmed hagejale
juba 2022 aastal. Seega kohtumenetluse jaoks puudus igasugune vajadus (dtl 300-303).
Kohtumääruse põhjendused
8. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,
millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu
tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist,
kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega,
samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
9. Kooskõlas TsMS § 429 lõikega 1 lõpetab kohus menetluse Xi vastu seoses hagist
loobumisega ning kostja võlgnevuse hagejale tasumisega.
10. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse
hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on
lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad
materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel
kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi
vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei
tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi,
kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle
tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõige 5 kohaselt kui
hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema
nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus
menetluskulud kostja kanda.
12. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. See
kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama sätte lõike 2
kohaselt kehtib sama ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta, kui seadusest
ei tulene teisiti.
13. Pärast kostja asendamist alustatakse asja läbivaatamist TsMS § 208 lg 3 kohaselt algusest
peale. See tähendab, et seni tehtud menetlustoimingud ei ole uuele kostjale siduvad ja
kohus peab uuesti tegema kõik seni tehtu, mh viima läbi eelmenetluse, ja andma kostjale
võimaluse hagile vastata. Kuna TsMS § 362 lg-d 1 ja 2 reguleerivad hagi ja muu avalduse
esitamise tagajärgi nõude esitamisel konkreetse isiku vastu, ei tekkinud kostjale õiguslikke
tagajärgi maksekäsu kiirmenetluse avalduse ega hagi esitamisest sõidukite omaniku vastu
(vt ka Riigikohtu 27.11.2024 otsust tsiviilasjas nr 2-21-141014, p 12.2).
14. Kohtute infosüsteemi kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud 13.08.2022
ning hagiavaldus sõidukite omaniku vastu 19.09.2022. Kostja Y esitas 19.12.2022 kohtule
kostja Xi poolt 30.11.2022 allkirjastatud kinnituse, et nimetatud auto oli tema valduses ja
kasutuses. Hageja esitas taotluse kostja asendamiseks 04.01.2023. Kohus asendas kostja
05.05.2023 määrusega. Käesolevas tsiviilasjas Riigikohtu 11.09.2024 määrusega jäid kuni
kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud poolte endi kanda ning kassatasiooniastme
kulud kostja Y kanda (dtl 360-364). Kostja tuttav Q tasus 08.05.2023 hagejale
võlgnevuse.
15. Kohtule nähtuvalt on nii hagiavaldus kui kostja asendamise taotlus esitatud enne kostja
võlgnevuse tasumist. Samuti on kostja kohtumäärusega asendatud enne võlgnevuse
tasumist.
16. Kuivõrd kostja tasus võlgnevuse peale hagiavalduse esitamist, kostja asendamise taotluse
esitamist ning asendamise määruse tegemist, on kostja hageja nõude rahuldanud pärast
hagi või taotluse esitamist. Kostja on möönnud, et unustas tasuda leppetrahvi ning
puudusid ka rahalised võimalused. Kohtu hinnangul oli kostjal Xil mitmel korral võimalus
kohtumenetluse algatamist ja jätkumist vältida – peale leppetrahvi saamist, peale auto
kasutamise ja valdamise kinnitamist ning peale kostja asendamise taotlust tema endaga.
Kostja on allkirjastanud 30.11.2022 kinnituse 02.03.2021 auto kasutamise ja valdamise
kohta. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul äärmiselt ebaõiglane nõuda
menetluskulude hüvitamist kostjalt, kuivõrd hageja on kostjale siiski leppetrahvi nõude
parkimistingimuste rikkumisel juba kohtuväliselt esitanud ning kostja selle kättesaamist
kohtule kinnitanud. Kuivõrd leppetrahvi tasumisega oleks võinud kostja kohtumenetluse
kulud hagejale tekitamata jätta.
17. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et
kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud
välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal on 30.05.2024 esitanud
menetluskulude nimekirja kohaselt tekkinud 220 eurot esindajakulu, maksekäsu
kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning hageja hagiavalduse esitamisel tasutud
riigilõivu kulu summas 100 eurot. Hageja on tasunud 100 eurot riigilõivu, ning hageja
taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole
tagastamist, summas 17,50 eurot (dtl 234).
19. Riigikohus on 11.09.2024 määrusega (dtl 360-364) jätnud kuni kostja asendamiseni
tekkinud menetluskulud poolte endi kanda ning kassatasiooniastme kulud kostja Y kanda.
Seega on Riigikohus jätnud juba poolte endi kanda ka hagimenetlusele eelnenud
maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.
20. Koos 30.05.2023 hagiavaldusega on hageja esitanud ka hagist loobumise taotluse (dtl 227-
258). Kohtu hinnangul on hagiavaldus suuremas osas sarnane esialgse hagiavaldusega,
kuid seoses kostja võlgnevuse tasumisega on hagejal seoses hagist loobumise taotluse
esitamisega tekkinud meneetluskulu, mida saab pidada vajalikuks menetluskuluks. Kohus
leiab, et hageja esindaja nimekirjas olevad toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud
arvestades käesolea tsiviilasja menetluslikku seisu. Kohus on seisukohal, et uue kostja
vastu hagiavalduse koostamiseks, samuti hagist loobumise taotluse ning menetluskulude
nimekirja koostamiseks on põhjendatud kulutada aega 2 tundi. Kostja lepingulise esindaja
tunnihind 110 eurot vastab sarnase õigusteenuse turu keskmisele ja on kohtupraktikas
aktsepteeritud suurusega. Seega on põhjendatud hageja menetluskuludeks kokku 220
eurot (2 x 110).
21. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõistes kohtukulu, ning TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb
riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud
riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud
menetluskulud kokku 320 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ning esindaja kulud 220 eurot.
22. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja
loobub hagist. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu ehk
17,50 euro tagastamiseks.
23. Hageja on tasunud käesoleva tsiviilasja maksekäsu kiirmenetluses 13.08.2022 riigilõivu
65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 19.09.2022 riigilõivu summas 35 eurot. Seega
kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust s.o summas 17,50 eurot hageja esindaja
(EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr XXXXXXXX (LHV), märkides selgitusse „Tsiviilasi
nr 2-22-130552, riigilõivu osaline tagastamine“.
24. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks
ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu
kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei
tagastata hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses
tasutud riigilõivu. Kuna kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivust 17,50 eurot ning ei
tagasta maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust poolt, peab kostja hüvitama hagejale
tasutud riigilõivu 82,50 eurot. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjal hüvitada hagejale
põhjendatud menetluskulud summas 302,50 eurot, so riigilõiv 82,50 eurot ja hageja
õigusabikulu 220 eurot (2 tundi x 110 eurot).
25. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
26. TsMS § 178 lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks
määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer
Kohtunik