Legislator Case Law & Legislation
2-22-130552/19 AI generated

2-22-130552/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-130552/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta vastu hageja 30.05.2023 taotlus loobuda hagist kostja Xi vastu võla nõudes. Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust s.o 17,50 eurot

Legislator headnote

AI generated

2-22-130552/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust s.o 17,50 eurot

Keywords

AI generated
performance in lieu of fulfillment withdrawal following settlement undisclosed pre-existing condition contractual penalty clause unpaid cost advance defect of consent
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Määruse tegemise aeg ja koht

14.02.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-130552

Tsiviilasi

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Xi vastu võla

nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, hagist loobumise vastuvõtmine,

riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas; e-post:

xxx

Kostja: X (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: xxx

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja 30.05.2023 taotlus loobuda hagist kostja Xi vastu võla nõudes.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-130552.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus ning määrata kindlaks hageja menetluskulud.

5. Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust s.o 17,50 eurot

hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr XXXXXXXX (LHV), märkides

selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-130552, riigilõivu osaline tagastamine“.

6. Välja mõista kostjalt Xilt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud

kokku 302,50 eurot, s.o riigilõiv 82,50 eurot ja õigusabikulu 220 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele

XXXXXXXX (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ning kasutades

viitenumbrit xxxxx.

7. Välja mõista Xilt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

8. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-130552, OÜ EUROPARK ESTONIA

hagi Xi vastu võla nõudes. OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 13.08.2022 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ylt 105 euro saamiseks. Kohus tegi

17.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Vastuväite

kohaselt pole Y lepingu osapool, millest nõuded tulenevad. Pärnu Maakohus lõpetas

29.08.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle menetlemiseks

Harju Maakohtule (dtl 2-15).

2. OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 19.09.2022 hagi Y vastu (dtl 109-139). Kostja Y esitas

hagile 19.12.2022 vastuse, milles selgitas, et sõidukite omanik (juriidiline isik) tegeleb

sõidukite üürimisega, mistõttu kostja ei tea, millise üüritud autoga parkimisel on

parkimiskorda rikutud. Kostja esitas koos vastusega parkimiskorda rikkunud sõidukeid

kasutanud isiku andmed ja sõlmitud üürilepingu. Üüritud sõiduki kasutaja X kinnitas, et

kasutas parkimiskorda rikkunud sõidukit ainuisikuliselt.

3. Hageja esitas 04.01.2023 taotluse kostja asendada (dtl 172-195). Kostja esitas vastuse

lisas tõendi, mille alusel kasutas sõidukit leppetrahvi väljastamise ajal X.

4. 05.05.2023 rahuldas kohus määrusega taotluse asendada kostja Y kostjaga X ning

kohustas hagejat esitama hagi terviktekst 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates (dtl 203-208). Hageja esitas uue kostja vastu suunatud nõuetega hagiavalduse

30.05.2023 (dtl 227-258). Kohus võttis hagiavalduse 27.02.2024 menetlusse.

5. Hageja esitas koos 30.05.2023 hagiavaldusega hagist loobumise avalduse, kuna peale

kohtu määrusega kostja asendamist on kolmas isik (kostja tuttav Q) tasunud 08.05.2023

hagejale 30 eurose põhinõude (dtl 227-258).

6. Hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist täidetud, siis sellest tulenevalt loobub

hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-22-130552 menetluse lõpetamist.

Hageja märgib, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati nõude 13.08.2022 ning

nõuetekohane hagiavaldus esitati 19.09.2022. 30.05.2023 taotluse esitamise seisuga on

kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 340 eurot – 220 eurot esindajakulu,

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning hageja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist, summas 17,50 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätte kostja kanda.

7. Kostja kinnitab 08.03.2024 vastuses hagiavaldusele, et tema on kasutanud esialgses

hagiavalduses toodud loetelust Confidimus OÜ käest pikaajaliselt renditud sõidukit

XXXXXX ning saanud tõepoolest 02.03.2021 leppetrahvinõude summas 30 eurot (dtl

300-303). Samas on kostja 08.05.2023 (mitu nädalat enne hagiavalduse esitamist) vastava

leppetrahvi hagejale täies mahus tasunud ja kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja kohtu

kaudu nõuab mingeid menetluskulusid asjas, kus tema on ammu oma võlgnevuse tasutud

(palus seda teha oma lähedasel, kuna vahendid endal puudusid). Hageja ei ole kunagi

leppetrahvi tasumise osas kostja poole pöördunud ja kostjal jäi trahv tasumata, kuna

unustas seda esialgu teha ja seejärel puudusid selleks rahalised võimalused. Kostja leiab,

et on äärmiselt ebaõiglane nõuda temalt menetluskulusid 220 eurot olukorras, kus

sissenõudja pole kordagi tema poole pöördunud kohtuväliselt. Kostjale teadaolevalt ja

tema loal edastas sõiduki XXXXXX omanik (Confidimus OÜ) tema andmed hagejale

juba 2022 aastal. Seega kohtumenetluse jaoks puudus igasugune vajadus (dtl 300-303).

Kohtumääruse põhjendused

8. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist,

kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega,

samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

9. Kooskõlas TsMS § 429 lõikega 1 lõpetab kohus menetluse Xi vastu seoses hagist

loobumisega ning kostja võlgnevuse hagejale tasumisega.

10. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

11. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei

tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi,

kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõige 5 kohaselt kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

menetluskulud kostja kanda.

12. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. See

kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama sätte lõike 2

kohaselt kehtib sama ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta, kui seadusest

ei tulene teisiti.

13. Pärast kostja asendamist alustatakse asja läbivaatamist TsMS § 208 lg 3 kohaselt algusest

peale. See tähendab, et seni tehtud menetlustoimingud ei ole uuele kostjale siduvad ja

kohus peab uuesti tegema kõik seni tehtu, mh viima läbi eelmenetluse, ja andma kostjale

võimaluse hagile vastata. Kuna TsMS § 362 lg-d 1 ja 2 reguleerivad hagi ja muu avalduse

esitamise tagajärgi nõude esitamisel konkreetse isiku vastu, ei tekkinud kostjale õiguslikke

tagajärgi maksekäsu kiirmenetluse avalduse ega hagi esitamisest sõidukite omaniku vastu

(vt ka Riigikohtu 27.11.2024 otsust tsiviilasjas nr 2-21-141014, p 12.2).

14. Kohtute infosüsteemi kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud 13.08.2022

ning hagiavaldus sõidukite omaniku vastu 19.09.2022. Kostja Y esitas 19.12.2022 kohtule

kostja Xi poolt 30.11.2022 allkirjastatud kinnituse, et nimetatud auto oli tema valduses ja

kasutuses. Hageja esitas taotluse kostja asendamiseks 04.01.2023. Kohus asendas kostja

05.05.2023 määrusega. Käesolevas tsiviilasjas Riigikohtu 11.09.2024 määrusega jäid kuni

kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud poolte endi kanda ning kassatasiooniastme

kulud kostja Y kanda (dtl 360-364). Kostja tuttav Q tasus 08.05.2023 hagejale

võlgnevuse.

15. Kohtule nähtuvalt on nii hagiavaldus kui kostja asendamise taotlus esitatud enne kostja

võlgnevuse tasumist. Samuti on kostja kohtumäärusega asendatud enne võlgnevuse

tasumist.

16. Kuivõrd kostja tasus võlgnevuse peale hagiavalduse esitamist, kostja asendamise taotluse

esitamist ning asendamise määruse tegemist, on kostja hageja nõude rahuldanud pärast

hagi või taotluse esitamist. Kostja on möönnud, et unustas tasuda leppetrahvi ning

puudusid ka rahalised võimalused. Kohtu hinnangul oli kostjal Xil mitmel korral võimalus

kohtumenetluse algatamist ja jätkumist vältida – peale leppetrahvi saamist, peale auto

kasutamise ja valdamise kinnitamist ning peale kostja asendamise taotlust tema endaga.

Kostja on allkirjastanud 30.11.2022 kinnituse 02.03.2021 auto kasutamise ja valdamise

kohta. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul äärmiselt ebaõiglane nõuda

menetluskulude hüvitamist kostjalt, kuivõrd hageja on kostjale siiski leppetrahvi nõude

parkimistingimuste rikkumisel juba kohtuväliselt esitanud ning kostja selle kättesaamist

kohtule kinnitanud. Kuivõrd leppetrahvi tasumisega oleks võinud kostja kohtumenetluse

kulud hagejale tekitamata jätta.

17. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

18. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal on 30.05.2024 esitanud

menetluskulude nimekirja kohaselt tekkinud 220 eurot esindajakulu, maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning hageja hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivu kulu summas 100 eurot. Hageja on tasunud 100 eurot riigilõivu, ning hageja

taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole

tagastamist, summas 17,50 eurot (dtl 234).

19. Riigikohus on 11.09.2024 määrusega (dtl 360-364) jätnud kuni kostja asendamiseni

tekkinud menetluskulud poolte endi kanda ning kassatasiooniastme kulud kostja Y kanda.

Seega on Riigikohus jätnud juba poolte endi kanda ka hagimenetlusele eelnenud

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.

20. Koos 30.05.2023 hagiavaldusega on hageja esitanud ka hagist loobumise taotluse (dtl 227-

258). Kohtu hinnangul on hagiavaldus suuremas osas sarnane esialgse hagiavaldusega,

kuid seoses kostja võlgnevuse tasumisega on hagejal seoses hagist loobumise taotluse

esitamisega tekkinud meneetluskulu, mida saab pidada vajalikuks menetluskuluks. Kohus

leiab, et hageja esindaja nimekirjas olevad toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud

arvestades käesolea tsiviilasja menetluslikku seisu. Kohus on seisukohal, et uue kostja

vastu hagiavalduse koostamiseks, samuti hagist loobumise taotluse ning menetluskulude

nimekirja koostamiseks on põhjendatud kulutada aega 2 tundi. Kostja lepingulise esindaja

tunnihind 110 eurot vastab sarnase õigusteenuse turu keskmisele ja on kohtupraktikas

aktsepteeritud suurusega. Seega on põhjendatud hageja menetluskuludeks kokku 220

eurot (2 x 110).

21. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõistes kohtukulu, ning TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb

riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud

riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud

menetluskulud kokku 320 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ning esindaja kulud 220 eurot.

22. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu ehk

17,50 euro tagastamiseks.

23. Hageja on tasunud käesoleva tsiviilasja maksekäsu kiirmenetluses 13.08.2022 riigilõivu

65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 19.09.2022 riigilõivu summas 35 eurot. Seega

kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust s.o summas 17,50 eurot hageja esindaja

(EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr XXXXXXXX (LHV), märkides selgitusse „Tsiviilasi

nr 2-22-130552, riigilõivu osaline tagastamine“.

24. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks

ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei

tagastata hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu. Kuna kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivust 17,50 eurot ning ei

tagasta maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust poolt, peab kostja hüvitama hagejale

tasutud riigilõivu 82,50 eurot. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjal hüvitada hagejale

põhjendatud menetluskulud summas 302,50 eurot, so riigilõiv 82,50 eurot ja hageja

õigusabikulu 220 eurot (2 tundi x 110 eurot).

25. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

26. TsMS § 178 lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik