2-21-19598/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-19598

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.veebruar 2025.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-19598

Tsiviilasi

S.G hagi G.F-i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1920.96

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: S.G (isikukood XXX, elukoht xxx)

Hageja seaduslik esindaja: G.N (isikukood XXX, elukoht

xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus

(Advokaadibüroo Kaire Aus, e-post kaire.aus@austalu.ee)

Kostja: G.F (isikukood XXX, elukoht xxx)

Kostja lepinguline esindaja: jurist Anu Baum (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungid 11.10.2022.a ja 21.01.2025.a, osalesid hageja

seaduslik esindaja, hageja lepinguline esindaja, kostja ja

kostja lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista G.F-ilt (isikukood XXX) elatis 150 eurot kuus lapse S.G (isikukood

XXX) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 15.12.2021.a kuni 24.04.2023.a.

3. Välja mõista G.F-ilt (isikukood XXX) elatis 75 eurot kuus lapse S.G (isikukood

XXX) ülalpidamiseks alates 25.04.2023.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

4. Elatise võlgnevus kohtuotsuse kuulutamise kuupäevaks 14.02.2025.a on 4070 eurot.

5. S.G tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.

6. Elatis tuleb tasuda iga kuu 5.kuupäevaks G.N (isikukood XXX) arveldusarvele nr

XXXXXXXX selgitusega lapse nimi, „elatis“ ja kalendrikuu ning aasta, mille eest

elatist tasutakse.

7. Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte

endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

2-21-19598

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

1. S.G oma seadusliku esindaja G.N kaudu esitas 15.12.2021.a hagiavalduse G.F-i vastu

alammääras elatise nõudes alates hagi esitamisest kuni S.G täisealiseks saamiseni ning

tagasiulatuva alammääras elatise nõudes perioodil 14.12.2020.a kuni 14.12.2021.a.

G.N ja G.F kooselust sündis xx.xx.xxxx.a tütar S.G Hageja seadusliku esindaja ja kostja

kooselu lõppedes jäi S.G elama koos isaga. Käesoleva ajani on avaldaja hoolitsenud

lapse eest ja kasvatanud teda ainuisikuliselt. Kostja lapse ülalpidamisest ja

kasvatamisest igapäevaselt osa ei võta.

Hageja igapäevaseks ülalpidamiseks kulub hageja seaduslikul esindajal keskmiselt

kokku 595 eurot ühes kuus alljärgnevalt:

• eluasemekulud (sh kommunaalid ja telefonikulu) 70 eurot;

• toidukulud 160 eurot;

• transport 60 eurot;

• tervishoid 20 eurot;

• hügieenitarbed 30 eurot;

• kodukulud 15 eurot;

• riided ja jalanõud 110 eurot;

• vaba aeg (mänguasjad, raamatud, üritused, sünnipäevad, lemmikloom, hobid ja kooliks

ettevalmistus) 85 eurot;

• pere ühisüritused 20 eurot;

• muud ettenägematud kulud 25 eurot.

Hageja huvides on kostja poolt ka tagasiulatuva elatise tasumine vähemalt

miinimumulatuses, arvestades, et hageja isa on teinud ainuisikuliselt kõik selleks, et

tagada lapsele vajalik ülalpidamine tema kasvamiseks. Tagasiulatuva elatise arvestusel

on hageja lähtunud elatise miinimumsummast (292 eurot, millest on maha arvestatud

lapsetoetus) ja seega on elatise võlgnevus perioodi 14.12.2020 kuni 15.12.2021 eest

summas 3144 eurot.

2. Hageja nõuded:

1) Välja mõista G.F-ilt (isikukood XXX) tema alaealise lapse S.G (isikukood XXX) kasuks

elatise võlg tagasiulatuvalt 14.12.2020.a kuni 15.12.2021. a summas 3144 eurot.

2) Välja mõista G.F-ilt (isikukood XXX) tema alaealise lapse S.G (isikukood XXX kasuks

igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära alates 16.12.2021.a kuni S.G täisealiseks saamiseni,

s.o. xx.xx.xxxx. a.

3) Elatise võlgnevus ja igakuine elatis S.G ülalpidamiseks tasuda ülekandega G.N

(isikukood XXX) pangakontole nr XXXXXXXX SEB Pank AS-is.

Kostja seisukohad

3. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei tunnista hageja tagasiulatuva elatise nõuet.

Tagasiulatuv elatise nõue on oma olemuselt kahju hüvitamise nõue kostja vastu ning

sellest tulenevalt tuleb hagejatel tõendada kahju tekkimise fakt ja suurus.

Tõele ei vasta hageja esindaja väide, et kostja ei ole üldse osalenud lapse

ülalpidamises, kostja on kandnud lapse kulusid ajal, mil laps on viibinud kostjaga s.o

kostja on andnud hagejale ülalpidamist vahetult. Lapse isa on korduvalt teinud takistusi

2-21-19598

selleks, et ema ja laps saaksid omavahel kohtuda, millest saab järeldada, et lapse isa on

teinud ühtlasi kostjale takistusi hageja ülalpidamiseks. Kuna kostja ei ela Eesi

Vabariigis, siis on kostjal suurem rahaline koormus oma lapsega kohtumiseks – kostja

kanda on kõik kulud, mis on seotud lapse reisimisega Soome ja tagasi või siis

alternatiivselt tuleb kostjal kanda täiendavaid ajutise elamiskoha kulusid ajal, mil ta

viibib lapsega Eestis (hotell). Hageja isa ei ole varasemalt kostjalt elatist küsinud.

Vastupidi – hageja isa on varasemalt andnud kostjale teada, et ta ei soovi et kostja

annaks lapsele rahas elatist, millest tulenevalt on hageja tagasiulatuv elatisnõue kostjale

üllatuslik. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hageja tagasiulatuv elatisnõue rahuldamata.

Kostja ei tunnista hageja elatisnõuet perioodist 13.- 31.detsember 2021 summas 135

eurot. Eelnimetud perioodil on kostja teinud lapsega seotud kulusid sh andnud lapsele

elatist vahetu ülalpidamisega suuremas summas, kui seda on hageja nõue.

Edasiulatuvat elatise nõue alates 01.01.2022.a kuni lapse täisealiseks saamiseni

xx.xx.xxxx.a kostja ei tunnista. Kostja ei ole lähtuvalt oma tervislikust seisundist

võimeline hagejale andma elatist hageja poolt nõutavas määras. Hageja esindajale on

teada, et kostja ei saa seoses oma terviseprobleemidega tegeleda tulutoova tegevusega

s.o hankida enda ja oma alaealise lapse jaoks sissetulekut. Kostja on alates aprillikuust

olnud oma praeguse abikaasa täielikul ülalpidamisel. Hetkel on Soome Vabariigis, mis

on kostja põhielukoht, käimas kostja tervisliku seisundi hindamise s.o eelkõige

töövõimetuse hindamise protsess ning kuni töövõime hindamise protsessi lõpuni puudub

kostjal igasugune sissetulek sh ei saa kostja tänasel päeval toetust KELA-st (Soome

Vabariigi sotsiaal- ja pensionikindlustus amet, soome keeles: „Kansaneläkelaitos“).

Kostja on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud kulud on oma suuruselt

ülepaisutatud ning ei vasta tõele sh ei ole arvestatud asjaoluga, millised oleksid lapse

tegelikud võimalused olukorras, kus perekond elaks koos. Hageja on küll esitanud

kulude loetelu, kuid ei ole esitanud tõendeid kulude kohta. Kostja hinnangul on

ülepaisutatud lapse transpordikulud ning lapse kulud riietele, vabale ajale ja pere

ühisüritustele.

Kostjale teadaolevalt elab laps koos isa ja vanaemaga Tallinna linnas, kus on võimalik

kasutada tasuta ühistransporti. Hageja on toonud välja, et tema igakuised

transpordikulud on 60 eurot. Kostjale ei ole teada, millest hageja transpordikulud

koosnevad s.o kas tegemist on kütusega, auto amortisatsiooni ja/või hoolduskuludega

jne. Kuna kostjale ei ole teada, millest tekivad (ja koosnevad) hageja transpordikulud,

siis ei ole kostjal võimalik võtta lõplikku seisukohta hageja transpordikulude

õiguspärasuse ja põhjendatuse kohta.

Hageja on toonud oma avalduses välja, et hageja kulud riietele on keskmiselt 110 eurot

kuus, hageja ei ole enda kulusid tõendanud. Kostja on seisukohal, et hageja kulutused

riietele 110 eurot kuus s.o 1320 eurot aastas on ülepaisutatud ja põhjendamatud. Kostja

jaoks ei ole eluliselt usutav, et hageja kulutab ühes kuus riietele 110 eurot. Loomulikult

on see võimalik, kuid see ei ole mõistlik – selleks et laps saaks kanda kvaliteetseid

riideid, ei pea selleks kulutama nii suuri summasi. Juhul, kui hageja jääb selle juurde, et

tema kulud riietele ühes kuus on 110 eurot, siis palub kostja hagejal kulud riietele

täpsemalt lahti kirjutada ning esitada ka vastavad tõendid. Oluline on tuua välja, et ka

kostja ostab lapsele riideid vastavalt vajadusele.

Hageja on toonud oma avalduses välja, et tema kulud vabale ajale on 85 eurot kuus sh ei

ole antud kulude sisse arvestatud kulusid pere ühisüritustele. Hageja ei ole oma

avalduses toonud välja, millest antud kulud täpsemalt koosnevad – hageja on toonud

küll välja üldsõnalise loendi, kui esitatud andmete alusel ei ole kostjal võimalik võtta

seisukohta kulude tõepärasuse ja vajalikkuse kohta. Kostja ei eita, et laps vajab enda

arenguks mänguasju, raamatuid jne, kuid kostja on seisukohal, et hageja peaks

2-21-19598

täpsustama vaba aja kulud (liik ja kulu suurus).

Kuna vanemad elavad erinevates riikides s.o laps elab Eestis, kuid kostja Soome

Vabariigis, siis on kõik kulud, mis on seotud kostja võimalustega oma lapsega kohtuda,

kostja kanda. Kostja kulud selleks, et veeta nädalavahetus lapsega on keskmiselt 400

eurot sh kulud koos lapsega ühisele ajaveetmisele Eestis. Juhul, kui lapsel on võimalik

koos emaga tulla Soome, on kulud isegi suuremad, kuna lapse reisimisega seotud kulud

on täies ulatuses kostja kanda. Harvad ei ole olukorrad, kus kostja teeb vajalikud kulud,

et lapsega Eestis kohtuda, kuid tegelikkuses tal lapsega kohtuda ei lasta.

Arvestades kostja majanduslikku seisu ning asjaolu, et kostja kanda on kõik lapsega

kohtumisega seotud kulud, siis kostjalt elatise alammääras väljamõistmise korral ei

satuks ohtu mitte ainult kostja võime enda igapäevaelu kulude kandmisel, vaid see

soodustaks ka olukorda, kus kostjal ei ole enam võimalik materiaalsete vahendite

puudumise tõttu oma lapsega kohtuda. Olukord, kus kostja ei saaks enam oma lapsega

kohtuda, ei ole eelkõige lapse huvides – lapsel on õigus suhelda ja tunda oma mõlemat

vanemat. Kahjuks on kostja ja lapse kohtumised jäänud aina harvemaks, sest kostjal

takistatakse oma lapsega suhtlemist sh on sisuliselt katkestatud lapse ema suhtlus

lapsega telefoni ja online kanalite kaudu.

Elatise suuruse määramisel tuleks kohtul arvestada ka ajaga, mil lahus elav vanem on

koos lapsega s.o eelduslikult täidab vanem sel ajal lapse ülalpidamiskohustust vahetu

ülalpidamisega ning kohtul on õigus selle vähendada väljemõistetava elatise suurust

proportsionaalselt ajaga, mil laps on koos lahusoleva vanemaga. Lapse ja kostja

omavaheline suhtlus on heitlik ning tihti jäävad lapse ja ema (kostja) omavahelised

kohtumised toimumata, kuna lapse isa takistab ema ja lapse omavahelist suhtlust.

Kostja, hinnates oma varanduslikku seisu sh arvestades enda võimalikke sissetulekuid

tulevikus ning Soome KELA võimalikku abi ja toetust lapse elatise tasumiseks, hindab

et ta on võimeline andma lapsele elatist rahas 167 eurot kuus, mis oleks

maksimumelatise määraks juhul, kui pere elaks Soome Vabariigis. Kostja hinnangul

vastab antud elatis lapse tegelikele kuludele ning arvestades siia juurde, et kostja peab

ajal, mil laps on temaga, last ülal vahetult sh soetab lapsele riideid ja mänguasju ning

nad veedavad ühiselt aega ka erinevates avalikes kohtades (a la mängutoad,

lõbustuspark, SPA). Seega kuna kostja kannab kõik lapsega kohtumisega seotud kulud

ning annab lapsega ka vahetult ülalpidamist sh soetab lapsele vajalikke asju, on kostja

seisukohal, et kostja poolt rahas antav elatis summas 167 eurot kuus + kostja poolt

vahetult kantavad hageja kulud kokku katavad lapse elatisvajaduse ning oleks

summerituna kooskõlas PKS-s sätestatud elatise alammääraga.

4. Kostjale on Eesti Töötukassa otsusega 31.10.2022.a määratud perioodiks 18.08.2022.a -

17.08.2023.a s.o 1 aastaks, et tal on osaline töövõime. Kostja igakuiseks sissetulekuks

on Eesti töötukassa poolt makstav töövõimetoetus summas 216.41 eurot. Kostja hetkel

ei tööta. Kostjal on raskendatud töö leidmine, kuna kostjal esineb raske

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud närvisüsteemihaigusest.

Kostjal on jalga kiirguvate valude ning lihaskrampide tõttu raskendatud pikkade

vahemaade läbimine ning istumis- ja lamamisasendi säilitamine. Lisaks on kostjal

närvisüsteemihaiguse ja kangete valuvaigistite tarbimise tõttu piiratud käeline tegevus,

teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega

kohanemine ja ohu tajumine ning suhtlemine. Kostjal on alates 08.08.2022.a töötu

staatus. Kostjale on täna määratud osaline töövõimetus pikkusega 1 aasta peamiselt

põhjusel, et kostja tervislikku seisukorda ei ole võimalik pikemalt ette prognoosida.

Kostjal on parempoolse L5 närvijuure kasvaja mõõtmetega praegu 1,8 x 1,2 cm.

Kasvaja on alates diagnoosi saamisest s.o ravi ajal suurenenud ning selle eemaldamine

2-21-19598

operatsiooniga on suure riskiga, kuna on L5 pareesi võimalus ja operatsioon ei pruugi

valu parandada. Haiguse tõttu on kostja sunnitud tarvitama äärmiselt kangeid

valuvaigisteid.

Kostja on uurinud KELA-st (Soome Vabariigi pensioniamet), kui suur oleks tema elatise

maksmise kohustus, kui perekond elaks Soome Vabariigis. Kostja sõnade kohaselt ei saa

KELA väljastada vastavasisulist kirjalikku teatist, kuid nende hinnangul ei oleks kostja

elatise maksmise kohustus Soome Vabariigis suurem kui 50 eurot kuus.

5. Kostja vastas kokkuvõtlikult, et on nõus ja võimeline tasuma hagejale elatist 167 eurot

kuus alates hagi esitamisest ning palub tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata jätta.

Kohtumenetluse lõpus 2025.a avaldas kostja, et käesoleval ajal on ta võimeline tasuma

elatist 75 eurot kuus.

Kohtu põhjendused ja järeldused

6. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hageja nõude osaliselt.

7. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist

on õigustatud saama alaealine laps.

Kostja on hageja ema ja on kohustatud hagejat ülal pidama.

8. Hageja elatise nõue on esitatud elatise alammääras.

Hagi esitamise ajal 15.12.2021.a kehtinud perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt

igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära.

Alates 01.01.2022.a kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt igakuine

elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa

ja lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe

lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.; lg 4 kohaselt

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

9. Elatise alammäär 2021.a s.o enne elatise arvutamise aluste muutumist, oli 292 eurot

kuus.

Vastavalt elatiskalkulaatorile oli ajavahemikus

01.01.2022.a kuni 31.03.2022.a vanema, kelle juures laps ei viibi vähemalt 7 päeva kuus

ülalpidamiskohustus 213.44 eurot kuus,

ajavahemikul 01.04.2022.a kuni 31.03.2023.a 225.64 eurot kuus,

ajavahemikul 01.02.2023.a kuni 31.03.2023.a 215.64 eurot kuus,

ajavahemikul 01.04.2023.a kuni 31.12.2023.a 260.33 eurot kuus,

ajavahemikul 01.01.2024.a kuni 31.03.2024.a 260.33 eurot kuus

ja alates 01.04.2024.a on 287,72 eurot kuus.

10. Kostja ei ole kogu kohtumenetluse vältel hageja ülalpidamiseks elatist tasunud.

Üksikutel päevadel aastas on hageja viibinud kostja elukohas Soomes, kus kostja on

hagejat vahetult üleval pidanud, kuid neid päevi on nii vähe, et neid ei saa arvesse võtta

elatise summa määramisel.

2-21-19598

11. Hageja on nimetanud oma kulutused hagiavalduse esitamisel ühes kuus alljärgnevalt:

eluasemekulud (sh kommunaalid ja telefonikulu) 70 eurot, toidukulud 160 eurot,

transport 60 eurot, tervishoid 20,00 eurot, hügieenitarbed 30 eurot kodukulud 15 eurot,

riided ja jalanõud 110 eurot, vaba aeg (mänguasjad, raamatud, üritused, sünnipäevad,

lemmikloom, hobid ja kooliks ettevalmistus) 85 eurot, pere ühisüritused 20 eurot, muud

ettenägematud kulud 25 eurot, kokku 595 eurot kuus.

Kostja on vastu vaielnud lapse transpordikuludele 60 eurot kuus, kuludele riietele ja

jalanõudele 110 eurot kuus, kuludele vabale ajale 85 eurot kuus ja pere ühisüritustele 20

eurot kuus.

Hagiavaldus on esitatud ja kulutused on nimetatud 3 aastat tagasi. Kohtu seisukoht on, et

kulutused riietele ja jalanõudele kolm aastat tagasi summas 110 eurot kuus olid

ülepaisutatud. Käesolevaks kolme aasta möödudes see aga enam nii ei ole. Lisaks on

hageja saanud kolm aastat vanemaks ning tema kulud on suurenenud.

Muud hageja nimetatud kulud on kohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud ja olid seda

ka hagi esitamise ajal.

12. Võrreldes hagi esitamise ajaga on hageja kulude hulka lisandunud koolikulu XXX

Erakoolis. Kooli kodulehe andmetel on minimaalne õppemaks aastas 1915 eurot koos

muude õppimist toetavate teenustega, mis on 855 eurot aastas. Hageja isa seletas

kohtuistungil, et tasub õppemaksu üle 300 euro kuus.

13. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

14. Hageja isa poolt nimetatud 595 eurot kuus on hageja vajalik kulu. Hageja tasuline

erakool ei ole hageja vajalik kulu, kuid koolikulu ei ole elatise summa määramisel

oluline, kuna hageja nõudis hagi esitamisel alammääras elatis ning nõuab ka käesoleval

ajal miinimummääras elatist.

15. Nii hageja kui ka kostja on taotlenud elatise summa määramisel arvestada riiklike

lastetoetustega, mis hageja puhul on 80 eurot kuus. Hagi esitamise ajal kehtinud

perekonnaseaduse ja seaduse tõlgenduse kohaselt oli riiklike peretoetuste arvestamine

erandlik ning peretoetuste arvestamist pidi eraldi põhjendama. Alates 01.01.2022.a

kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt riiklikke peretoetusi arvestatakse elatise

väljamõistmisel.

16. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus.

17. Kostjale on Eesti Töötukassa otsusega TVH/22/043608 31.10.2022.a määratud

perioodiks 18.08.2022.a - 17.08.2023.a osaline töövõime. Kostja igakuiseks

2-21-19598

sissetulekuks oli Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus summas 216.41 eurot.

Edasi on kostjale Eesti Töötukassa otsusega TVT/23/042572 09.08.2023.a määratud

perioodiks 25.04.2023.a – 24.04.2026.a täielikult puuduv töövõime ehk töövõimetus.

Täieliku töövõimetuse toetus on käesoleval ajal 617.1 eurot kuus.

18. Kohus hindab kostja töövõimetust mõjuvaks põhjuseks ning vähendab seetõttu elatist

alla alammäära.

Kohus peab mõjuvaks põhjuseks, mis tingib elatise mõistmise alla alammäära ka seda, et

hageja on kostjast paremas majanduslikus seisus. Kostja sissetulekuks on

töövõimetoetus ning kostja elab peamiselt abikaasa ülalpidamisel. Hageja isa saab aga

panustada hageja ülalpidamisse sellisel määral, et tasuda igas kuus üle 300 euro erakooli

kulusid. Olukorras, kus Tallinnas on saadaval tasuta väga hea haridus, näitab hageja

tasulises erakoolis õppimine, et hageja vajalikud kulutused on kaetud ning võrrelduna

kostja võimalustega ülalpidamist anda, on hageja majanduslikud võimalused kostjast

oluliselt paremad.

19. Hageja on esitanud 2022.a tõendid selles, et kostja tervis pole nii halb, kui ta väidab ja

kostja töötab ripsmetehnikuna. Kostja on väitnud, et ta töötas ripsmetehnikuna, kui tervis

seda lubas, hageja fotod ei ole värsked ning kostja on inventari maha müünud.

Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul kogutud tõenditega tõendatud, et kostja töötas

ripsmetehnikuna hilisemal ajal, kui 2021.a.

20. Kohtulahendi tegemisel on oluline, et 2022.a avaldas kostja ise, et kuna ta on osaliselt

töövõimetu, siis on loomulik, et tal on mingi sissetulek ja ta ei ole täielikult abikaasa

ülalpidamisel. Menetluse lõpus 2024.a esitas kostja tõendid selles, et ta on täielikult

töövõimetu ning avaldas, et ta on täielikult abikaasa ülalpidamisel.

21. Kõige ülaltoodu põhjal lahendab kohus hageja nõude selliselt, et perioodil, kui kostja oli

osaliselt töövõimetu s.o hagi esitamisest kuni 24.04.2023.a, tuleb kostjal tasuda elatist

150 eurot kuus. Alates ajast, kui kostja on täielikult töövõimetu s.o 25.04.2023.a, tuleb

tasuda elatist 75 eurot kuus.

22. Elatise võlgnevus kohtuotsuse kuulutamise ajaks on 4070 eurot: 2445 eurot periood

15.12.2021 kuni 24.04.2023 (16 x 150) + (150 : 30 x 9) ja 1625 eurot periood

25.04.2023 kuni 14.02.2025 (21 x 75 ) + (75 : 30 x 20).

23. Kohus käsitleb hageja nõuet elatise tasumiseks tagasiulatuva elatise nõuet perioodil

14.12.2020.a kuni 15.12.2021.a summas 3144 eurot.

24. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist.

25. Tagasiulatuva elatise nõude põhistamiseks on vajalik, et hageja oleks tagasiulatuva

elatise perioodil kostjalt elatist nõudnud ning osundanud, millistest hüvedest on hageja

kostja tegevusetuse tõttu ilma jäänud.

Käesoleval juhul ei ole hageja seaduslik esindaja kostjalt hagi esitamisele eelneval aastal

elatist küsinud ning pole tõendanud ka pooltevahelise varasema kokkuleppe olemasolu.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

2-21-19598

26. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata

kohtuotsuse täitmise kord, nimetades oma pangakonto.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 5.kuupäeval kalendrikuu eest ette hageja seadusliku

esindaja pangakontole, nimetades lapse nime ja perioodi, mille eest elatist makstakse.

27. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamise asjas

ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1

kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Haide Rimmel

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2025. a otsusega nr 2-21-

19598.