2-24-5141/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-5141

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Aktiva Finance Group hagi S. P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

1254,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10069659), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-

post: XXX)

Kostja: S. P. (isikukood: XXX; elukoht hagiavalduses:

XXX-i , e-post XXX )

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi S. P. vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista S. P. -lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 854,68 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 154,41 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Välja mõista S. P. -lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o

854,68 eurot) alates 29.03.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingujärgses

määras 24% aastas, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus.

4. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude nõue 15 eurot.

5. Jätta menetluskulud S. P. kanda.

6. Aktiva Finance Group OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada

osaliselt.

7. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 400 eurot ning mõista

nimetatud summa S. P. -lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole

nr XXX, viitenumbriga XXX.

8. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

9. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

10. Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte

avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 28.03.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu

põhivõlgnevuse 854,68 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

154,41 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks.

Hageja nõue tuleneb 07.09.2022 AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX, mille alusel sai kostja kauba hinnaga 992,58 eurot

järelmaksuga. Järelmaksuleping sõlmiti perioodiks 15.10.2022 – 15.09.2025, intressimääraga

0,00% aastas, osamaksetega 27,58 eurot kuus. Lepingu krediidikulukuse määr oli 0,00%

aastas, lepingutasu 0 eurot ja viivis 24% aastas (0,7% päevas). Kostja täitis lepingust

tulenevaid kohustusi osaliselt. Kostja on hagiavalduse kohaselt tasunud 137,90 eurot. Seega

on tasumata põhivõlgnevus 854,68 eurot (992,58 - 137,90). Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis Inbank Finance AS 06.06.2023 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 14 päeva võlgnevuse

tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Inbank

Finance AS 27.06.2023 lepingu üles ja loovutas lepingust tuleneva nõude 30.06.2023

hagejale.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 854,68 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 154,41 eurot ja alates

29.03.2024 viivis kuni põhinõude summas 854,68 euro täitmiseni lepingujärgses määras 24%

aastas (0,7 % päevas). Hageja palub ka kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o

riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud 338 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

vastavalt TsMS § 407 lg 1.

2. 18.06.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku

vastuse 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas

kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2

eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse

kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 10.11.2024. Seega möödus kostjal hagivastuse

esitamiseks antud tähtaeg 21 päeva 03.12.2024. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult osaliselt

põhjendatud ja tuleb seega osaliselt rahuldada.

5. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul

puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS §

407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

6. Käesolevas tsiviilasjas kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Samas leiab kohus, et hagi ei

ole õiguslikult põhjendatud sissenõudmiskulude osas, mistõttu tuleb nimetatud osas jätta hagi

rahuldamata.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava ja

põhjendava osaga, kus on selgitatud olulisemaid põhjendusi, miks kohus hagi rahuldab

osaliselt.

7. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulusid kogusummas 40

eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja selgitab sissenõudekulude kujunemist: 01.08.2023

tasulise kirja saatmine 20 eurot; 03.07.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 21.10.2023

tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; -

võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on selle

tõenduseks esitanud saadetud e-kirjad.

Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 näol ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga, vaid

piirmääradega hüvitiste välja mõistmisele.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt leping öeldi ülesse 27.06.2023. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub,

et kostjale on meeldetuletuskirjad saadetud 01.08.2023 (20 eurot), 03.07.2023 (5 eurot) ja

24.10.2023 (5 eurot). Kohtule esitatud andmetest järeldub, et võlausaldaja saatis esimese

tasulise meeldetuletuskirja 03.07.2023, mitte 01.08.2023.

Kohus leiab, et 03.07.2023 meeldetuletuskirja eest tasu nõuda ei saa. Nimelt sätestab VÕS §

1132 lg 3, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Seega selleks ajaks kui võlausaldaja saatis 03.07.2023 esimese

meeldetuletuskirja ei olnud möödunud 7-päevane tähtaeg. Seega selle meeldetuletuskirja osas

sissenõudmiskulu (s.o 5 eurot) ei ole õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et esimene tasuline meeldetuletuskiri on saadetud 01.08.2023 (nii nagu hageja on

ka hagiavalduses märkinud) ja selle eest on hagejal õigus saada 20 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p

2).

Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb hagejal tõendada, st kulud peavad

olema reaalselt kantud. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks muude kulude toimingute

eest kulude kandmist põhjendanud ega tõendanud kahju tekkimist ja ulatust. Muude kulude

tekkimisel ei saa lähtuda eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse,

siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt

põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja on kehtestanud esimese

meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri (s.o 20 eurot), et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja

üldkulusid. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude

kulude kandmist summas 10 eurot. Seega ei ole hagi õiguslikult põhjendatud ka nimetatud

osas.

8. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudmiskuludest õiguslikult põhjendatud 25 eurot, mistõttu

tuleb sissenõudekulud 15 eurot jätta rahuldamata.

9. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

10. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1034,09

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 15 eurot, mis moodustab

umbes 1,43% nõudest. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus põhjendatuks jätta

menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

13. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 280 eurot. Hageja nõuab lisaks õigusabikulude hüvitamist summas 338 eurot

tunnihinnaga 169 eur/h (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et riigilõiv 280 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147

lg 1). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv.

Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei

ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja

tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud

ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende

sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1 tundi. Kokku

esindaja tasu 120 eurot (ilma käibemaksuta).

14. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 400

eurot (280+120).

15. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

16. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja

elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik