2-24-120716/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-120716

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.M vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1107 eurot ja 12 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress XXX), lepinguline esindaja: Pavel Butsenko (e-

post XXX)

Kostja: Y.M (isikukood XXX, tegelik elu-/viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.M vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista Y.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 969,54 eurot, s.o põhivõlg

796,58 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 18. juuli 2024 seisuga 172,96 eurot.

3. Mõista Y.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 796,58 eurolt

alates 19. juulist 2024 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.M vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance

Group OÜ palub mõista Y.M-ilt välja sissenõudmiskulud 40 eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

7. Saata otsus kostja teadaolevale e-posti aadressile. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Menetluskulud jätta 4% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 96% ulatuses Y.M

kanda.

9. Mõista Y.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 518,40 eurot.

10. Mõista Y.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 19. juulil 2024 Tartu Maakohtule hagi Y.M vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

796,58 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, kuni 18. juulini 2024 sissenõutavaks muutunud

viivise 172,96 eurot ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Elisa Eesti AS ja kostja vahel 16. märtsil

2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi ning ei tasunud temale esitatud arveid. 24. juunil 2022 ütles Elisa Eesti AS

kostjaga sõlmitud lepingu üles ning loovutas 1. märtsil 2024 kostja vastu nõude hagejale.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 26. septembri 2024 määrusega, andes kostjale 20

päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohtul ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressil ega kostja

sidevahendite andmeid kasutades.

Kohus tegi päringu töötamisregistrisse, mille kohaselt ei ole kostjal töökohta, millelt

oleks hiljutine väljamakse tehtud. Tartu Linnavalitsuse vastuse kohaselt puudub neil

kostjaga kokkupuude ja teave tema elu- või viibimiskohast. Kohtul ei õnnestunud välja

selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud

dokumentide kostjale kättetoimetamiseni.

Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale

hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded 6. jaanuaril 2025 ning luges menetlusdokumendid

kostjale kättetoimetatuks 22. jaanuaril 2025, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 11. veebruaril 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule

vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

6. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures sissenõudmiskuludega järgmist.

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudmiskulud 40 eurot.

Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, millal ja kuhu hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis.

Samuti ei nähtu hagist millal ja mis viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti

aadressid, postiaadressid) hageja kostjaga ühendust võttis või hageja võlgnikuga suhtles

seonduvalt võlanõuete selgitamisega ja vastuväidete esitamisega. Samuti ei nähtu

kohtule, millised on konkreetsed kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, millal need

päringud tehti ning millised on võlanõude avaldamisega tehtud kulud, sh mis viisil ja kus

võlanõue avaldati. Hageja ei ole hagis kirjeldanud ühegi toimingu sisu.

TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Seega tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi

tõendit. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kuivõrd hageja ei ole

hagisse konkreetselt kirja pannud, mis toiminguid, millal ja mis viisil ta teinud on, mis

kirjad ja mis konkreetsetel aegadel kostjale on saadetud, ei saa kohus sissenõudmiskulude

hüvitise nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Kohtu hinnangul ei

nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kostjale saadeti enne või pärast

lepingu lõppemist meeldetuletuskirju või tehti muid toiminguid. VÕS § 1132 eeldused, sh

sama sätte lg 3 piirangud, ei ole hinnatavad. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude

nõue õiguslikult põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

9. Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale

kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul

viisil (vt põhjendava osa punkti 3), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus

kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

11. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 969,54 eurot. Hagi rahuldati ligi 96%

ulatuses.

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 4% ulatuses hageja kanda ning 96%

ulatuses kostja kanda.

13. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338

eurot. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

14. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot

15. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

16. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

17. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on

arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o

advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu

määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus

arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult

keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning

asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista, 240 eurot.

18. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 540 eurot, millest kostja kanda jääb

96% ehk 518,40 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 21,60 eurot jäävad kostjalt

välja mõistmata.

19. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik