Legislator Case Law & Legislation
2-24-13670/10 AI generated

2-24-13670/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-13670/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada AS PlusPlus Capital hagi A. G. ja Z. G. vastu ühisvara jagamise nõudes Lõpetada A. G. ja Z. G. ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX-i (registriosa nr XXX)

Legislator headnote

AI generated

2-24-13670/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: G. ja Z. G. vastu ühisvara jagamise nõudes Lõpetada A. G. ja Z. G. ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX-i (registriosa nr XXX)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.02.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-13670

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi A. G. ja Z. G. vastu ühisvara

jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Plus Plus Capital, registrikood:11919806,

asukoht: XXX, XXX

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, e-posti aadress:

XXX

Kostja I: A. G., isikukood:XXX, elukoht: XXX-i, e-posti

aadress: XXX

Kostja II: Z. G., isikukood: XXX, elukoht: XXX-i

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS PlusPlus Capital hagi A. G. ja Z. G. vastu ühisvara jagamise nõudes

tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada A. G. ja Z. G. ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX-i (registriosa nr XXX)

selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Jagada kinnisasja müügist saadud raha pärast täitekulude maha arvamist A. G. ja Z. G.

vahel võrdsetes osades.

4. Jätta Viru Maakohtu 11.09.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

5. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

6. Välja mõista A. G.-lt ja Z. G.lt solidaarselt AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulu 917

eurot (s.o riigilõiv 490 eurot, õigusabikulud 427 eurot).

7. Välja mõista A. G.-lt ja Z. G.lt solidaarselt AS PlusPlus Capital kasuks viivis

menetluskuludelt (917 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-13670 AS PlusPlus Capital (hageja) hagis A. G.

(kostja I) ja Z. G. (kostja II) vastu ühisvara jagamise nõudes.

2. A. G. on hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumääruse kätte saanud isiklikult

26.09.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 16.10.2024 A. G. hagile vastust ei ole esitanud. Z. G.

sai hagiavalduse koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumääruse kätte KÄPO vahendusel

18.11.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 09.12.2024 Z. G. hagile vastust ei esitanud. Vastuseid

ei ole esiattud ka käesolevaks ajaks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 sätestab, et muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma

lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta

tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara

abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud

teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada

selliselt, et asi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomanike vahel

vastavalt nende osa suurusele. Sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist

võlgniku osale ühisomandist (Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2).

4. Hageja palub hagis lõpetada A. G. ja Z. G. ühisomand kinnistule registriosa nr XXX, asukohaga

XXX-i ning müüa eelmärgitud kinnisasi avalikul enampakkumisel ja kinnisasja müügist saadud

rahalised vahendid jagada A. G. ja Z. G. vahel võrdsetes osades.

5. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Kohus määrab, lõpetada A. G. ja Z. G. ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX-i (registriosa nr

XXX) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jagada kinnisasja müügist saadud raha pärast täitekulude maha arvamist A. G. ja Z. G. vahel

võrdsetes osades.

6. 11.09.2024 kohtumäärusega rahuldas kohus AS PlusPlus Capital hagi tagamise taotluse.

Kohtumäärusega seati tsiviilasjas nr 2-24-13670, so ühisvara jagamise nõude tagamiseks A. G.

(isikukood: XXX) ja Z. G. (isikukood: XXX) ühisomandis olevale kinnistule registriosa nr XXX,

asukohaga XXX-i käsutamise keelumärge AS PlusPlus Capital kasuks. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui

hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks

otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab Viru Maakohtu 11.09.2024 kohtumäärusega

rakendatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulud 917 eurot (riigilõiv 490 eurot, so hagi esitamisel

riigilõiv 420 eurot ja hagi tagamiselt riigilõiv 70 eurot ning õigusabikulud 427 eurot). Õigusabikulud

koosnevad järgnevast: dokumentide analüüs, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja kohtule

esitamine 3,5 h x 100= 350 eurot, millele lisandub käibemaks 77 eurot, kokku 427 eurot). Kohus on

seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja menetluskulud 917 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotluse esitanud

ning kohus määrab, et kostjatel tuleb solidaarselt menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik