2-24-123633/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-123633

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. A. vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

1387,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: XXX,

lepinguline esindaja kuni 31.12.2024 Sigrid Rahkema

KOSTJA

S. A., ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S. A.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks E AS ja S. A.

vahel 12.04.2022 sõlmitud lepingutest ja 01.05.2022 – 01.08.2022 arvetest tulenev

tasumata põhivõlgnevus 977,91 eurot, 13.02.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis summas 273,16 eurot ja sissenõudmiskulud summas 40 eurot.

3. Välja mõista kostjalt S. A.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367

alusel edaspidine seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlgnevuse (977,91 euro) tasumata jäägilt alates 14.02.2025 kuni põhivõlgnevuse

977,91 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ võla sissenõudmiskulude nõue summas

15 eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt S. A.-lt hageja Aktiva

Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 420 eurot.

6. Välja mõista kostjalt S. A.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (420 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Jätta kostja S. A. menetluskulud tema enda kanda.

8. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 19.06.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 14.10.2024 Viru Maakohtule hagi

S. A. vastu võlgnevuse nõudes ning 09.12.2024 hagiavalduse täienduse.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja S. A. ja E AS 12.04.2022 liitumislepingud nr xxxx, nr

xxxx ja nr xxxx. Lisaks sõlmis kostja 12.04.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr. xxxx

seadme Samsung Galaxy S21 FE 5G 128GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 649

eurot, tasumise periood 4 kuud ning igakuise osamakse suurus 162,25 eurot. 12.04.2022 sõlmis

kostja ka nutikindlustuse lepingu nr 12683050 seadme Samsung Galaxy S21 FE kindlustamiseks

perioodil 12.04.2022-11.04.2027, mille maksete summa kokku oli 659,40 eurot. Igakuise makse

suurus 10,99 eurot.

12.04.2022 sõlmis kostja lisaks osamaksetega vara müügilepingu, liitumislepingu nr xxxx lisa

12683059, seadme Lenovo Tab M10 HD (2 Gen) 64GB ostmiseks, mille osamaksete summa

kokku oli 199 eurot, tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamakse suurus 8,292 eurot.

12.04.2022 sõlmiti ka nutikindlustus leping nr xxxx seadme Lenovo Tab M10 HD

kindlustamiseks perioodil 12.04.2022-11.04.2027, mille maksete summa kokku oli 185,40 eurot

ja igakuise makse suuruseks 3,09 eurot. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma

lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi.

E AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete

sooritamiseks oli kirjas E AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja võttis endale lepingute

sõlmimisega kohustuse E AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Arvete

mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. E

AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.07.2022 (dtl 59).

Hageja selgitab käsitlustasuga seoses, et liitumisel kampaaniaga Mint film plus eri + Lenova Tab

M10 HD (tahvel pidi olema vormistatud osamaksete peale 24 kuud) ja sai teenuse soodustuse -4

eur / 24kuud + 100% osamakse soodustus / 24kuud tahvlile. Mõlemad soodustused kehtisid 24

kuud, soodustus kaotas kehtivuse varem juhul kui klient lõpetas, vahetas, peatas teenuse lepingu.

Antud kliendil lõppesid lepingud maksmata arvete tõttu 25.07.2022.

E AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel

kajastuvat viivist):

Kuupäev

Arve nr

Tasumata

summa

Muu tasu

(meeldetuletus)

Maksetähtaeg

01.05.2022

2034493922

189,99

18.05.2022

01.06.2022

2034768678

197,31

5,00

18.06.2022

01.07.2022

2035096833

197,31

18.07.2022

01.08.2022

2035349124

393,30

18.08.2022

Kokku

977,91

5,00

Seega on kostjal tasumata võlgnevus 982,91 eurot (977,91 + 5).

E AS loovutas 07.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10, kui kostja ei tasu

arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga

maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatusest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid põhiosalt 977,91

eurolt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.08.2022 kuni

hagiavalduse esitamiseni 14.10.2024 (s.o. 788 päeva eest) seadusjärgse viivisemääraga.

Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 234,49

eurot (dtl 60).

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis alates 15.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.

Kostjale on kohtuvälises menetluses korduvalt saadetud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata

meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. E AS on selgitanud meeldetuletus tasuga

(5 eurot) seoses, et kostjale saadeti SMS teavitus 19.05.2022 ja 23.05.2022 ning 26.05.2022 kiri

tavapostiga aadressile xxxx, kuna kostjal e-post puudus. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja

üldtingimustest. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: 12.03.2024 tasulise kirja

saatmine 25 eurot, 20.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 04.04.2024 tasulise kirja saatmine 5

eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega seotud muud

kulud sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja

päringu kulu, võlgnikule edastatud emailid ja kirjad, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras perekonnaliikme

s.o abikaasa vahendusel –18.12.2024. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul

alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku

vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras kättetoimetatud

18.12.2024, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 02.01.2025.

Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille

kohaselt on E AS 07.03.2024 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded

Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 28).

7. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale

toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping

või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele

kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

8. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad E AS ja kostja vahel 12.04.2022

sõlmitud lepinguid ning kostjale perioodil 01.05.2022 – 01.08.2022 esitatud arvetest,

põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus

seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude

suuruseks kokku 977,91 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

9. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates

19.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.10.2024 põhinõudelt 977,91 eurolt summas 234,49

eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest

lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni,

arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise

põhinõudelt 977,91 eurolt alates 15.10.2024 – 13.02.2025 (k.a) 122 päeva eest, mis moodustab

38,67 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele

sissenõutavaks muutunud viivis 13.02.2025 seisuga kokku summas 273,16 eurot (234,49 +

38,67).

11. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 14.02.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis põhinõude

tasumata jäägilt kuni põhinõude 977,91 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi

edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust

ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 704,75 eurot (977,91 –273,16).

12. VÕS § § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse. Hageja märgib et E AS on saatnud kaks tasuta SMS-i 19.05.2022 ja

23.05.2022 ning ühe tasulise meeldetuletuskirja 26.05.2022, mille tasu on kajastatud 01.06.2022

arvel summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 12.03.2024, 20.03.2024 ning

04.04.2024 (25 eurot + 5 eurot + 5 eurot) viitega VÕS § 1132 lõike 2 kõigile punktidele. Kohus

leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud

tasuliste meeldetuletuskirjade eest, s.o. kokku summas 40 eurot. Võimalike muude kulude

tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab,

et on teinud päringuid kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks jne, kuid nimetatud toimingute

eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud

ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes

1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa

ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal

tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse

nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et

osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt

põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

15. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1267,40

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk veidi üle 1%

ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle

arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja

menetluskulud täielikult kostja kanda.

16. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud

riigilõiv summas 280 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega,

mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

18. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

19. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

20. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

21. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest

eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn

esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud

teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja

mõistlikuks ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot

(käibemaksuta).

22. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 420 eurot (riigilõiv 280

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).

23. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

25. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik