Legislator Case Law & Legislation
2-24-18338/11 AI generated

2-24-18338/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-18338/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista alates 01.12.2024 kostjalt A M (M) välja M M kasuks igakuine elatis Mõista alates 01.12.2024 kostjalt A M (M) välja C M kasuks igakuine elatis

Legislator headnote

AI generated

2-24-18338/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Mõista alates 01.12.2024 kostjalt A M (M) välja M M kasuks igakuine elatis Mõista alates 01.12.2024 kostjalt A M (M) välja C M kasuks igakuine elatis

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruaril 2025, Rakvere

Kohtuasja number

2-24-18338

Kohtuasi

M M ja C M hagi A M vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

4089,69 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja I: M M, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx

Hageja II: C M, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx

Hagejate seaduslik esindaja: S A, isikukood: xxxx, elukoht:

xxxx, e-posti aadress: xxxx

Kostja: A M, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti

aadress: xxxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista alates 01.12.2024 kostjalt A M (M) välja M M kasuks igakuine elatis

250,22 eurot kuni M M täisealiseks saamiseni, so xxxx.

3. Mõista alates 01.12.2024 kostjalt A M (M) välja C M kasuks igakuine elatis

204,19 eurot kuni C M täisealiseks saamiseni, so xxxx.

4. Väljamõistetud elatised kohustub A M tasuma hagejate seadusliku esindaja S A

arvelduskontole.

5. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb A M (M) väljamõistetud elatised tasuda iga

kalendrikuu eest ette.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 19.12.2024 määruse alusel

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati A Mu (M) tasuma hagejatele

hagi tagamise korras elatist kokku 200 eurot kuus alates 19.12.2024 kuni asjas

tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

8. Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada A M (M) poolt võimalike menetluse ajal

tehtud elatise maksetega.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

1(4)

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda

riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-18338 M M ja C M hagis A M vastu elatise

nõudes.

Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud

KÄPO kaudu 15.12.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 06.01.2025 kostja hagile vastust

ei esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

2(4)

Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise

aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere

mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese

lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul,

kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et

lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise

lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere

toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 01. detsembrist 2024 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni igakuine miinimummääras elatis. Hagejate seaduslikul esindajal on

rahvastikuregistri andmetel kokku kolm alaealist last (S A sünd xxxx; M M sünd xxxx, C M

sünd xxxx).

Kohus rahuldab hagiavalduse. Kohus mõistab kostjalt alates 01.12.2024 hageja I M M

täisealiseks saamiseni, so xxxx, kasuks välja igakuise elatise 250,22 eurot ning hageja II C M

täisealiseks saamiseni, so xxxx, igakuise elatise 204,19 eurot.

Elatise arvutuskäik: baassumma 272,76 eurot, mille lisandub 3% keskmisest brutopalgast

54,96 eurot (1832 x 0,03=54,96 eurot; 54,96+272,76 = 327,71999999999997 eurot; millest

tuleb maha arvestada pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja jagatud seejärel laste

arvuga, kes saavad toetust 327,71999999999997 - (225/2)/3 = 290,22 eurot; hageja I elatisest

tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 290,22 - (80/2) = 250,22000000000003 eurot;

hageja II (peres kolmas laps) elatisest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 290,22 -

(100/2) = 240,22000000000003 eurot; hageja I elatis on 250,22 eurot ja hageja II elatis on

204,19 eurot, hageja I ja II vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu saab laps 15%

vähendatud määras (PKS § 101 lg 7) 240,22 * 0,85 = 204,19 eurot.

Hagiavalduses palutakse kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatised tasuda hagejate

seadusliku esindaja alaealise lapse S A (sündinud xxxx) arvelduskontole. Kohus selgitab, et

elatise maksmine alaealise lapse kontole ei ole põhjendatud. TsMS § 445 lg-st tulenevalt

määrab kohus, et elatised tuleb kostjal tasuda hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole,

kes teostab hagejate suhtes ülalpidamist.

19.12.2024 kohtumäärusega rahuldas kohus hagejate hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus

kohustas kostjat tasuma hagi tagamise korras hagejatele alates 19.12.2024 elatist kummalegi

hagejale 100 eurot kuus kuni tsiviilasjas nr 2-24-18338 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

3(4)

Kohus tühistab 19.12.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (TsMS 386 lg 4).

Tsiviilasja hind

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 4089,69 eurot (9 x 250,22=2251,98 eurot;

9x204,19=1837,71 eurot; 2251,98+1837,71=4089,69 eurot).

Kohus selgitab, et alaealistele lastele elatise nõudmine hagimenetluses on riigilõivuvaba ja

hagejatel on võimalik esitada taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas,

alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel ülalpidamisasjas

jätta poole endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada A M (M) poolt võimalike menetluse ajal tehtud

elatise maksetega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

4(4)