2-24-18338/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista alates 01.12.2024 kostjalt A M (M) välja M M kasuks igakuine elatis Mõista alates 01.12.2024 kostjalt A M (M) välja C M kasuks igakuine elatis
Legislator headnote
AI generated2-24-18338/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Mõista alates 01.12.2024 kostjalt A M (M) välja M M kasuks igakuine elatis Mõista alates 01.12.2024 kostjalt A M (M) välja C M kasuks igakuine elatis
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. veebruaril 2025, Rakvere
Kohtuasja number
2-24-18338
Kohtuasi
M M ja C M hagi A M vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
4089,69 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja I: M M, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx
Hageja II: C M, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx
Hagejate seaduslik esindaja: S A, isikukood: xxxx, elukoht:
xxxx, e-posti aadress: xxxx
Kostja: A M, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti
aadress: xxxx
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista alates 01.12.2024 kostjalt A M (M) välja M M kasuks igakuine elatis
250,22 eurot kuni M M täisealiseks saamiseni, so xxxx.
3. Mõista alates 01.12.2024 kostjalt A M (M) välja C M kasuks igakuine elatis
204,19 eurot kuni C M täisealiseks saamiseni, so xxxx.
4. Väljamõistetud elatised kohustub A M tasuma hagejate seadusliku esindaja S A
arvelduskontole.
5. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb A M (M) väljamõistetud elatised tasuda iga
kalendrikuu eest ette.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 19.12.2024 määruse alusel
kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati A Mu (M) tasuma hagejatele
hagi tagamise korras elatist kokku 200 eurot kuus alates 19.12.2024 kuni asjas
tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
8. Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada A M (M) poolt võimalike menetluse ajal
tehtud elatise maksetega.
9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
1(4)
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle
lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb
kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda
riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot
ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank
AS-is.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu põhjendused
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-18338 M M ja C M hagis A M vastu elatise
nõudes.
Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud
KÄPO kaudu 15.12.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 06.01.2025 kostja hagile vastust
ei esitanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3
kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit
pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava
osata.
2(4)
Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised
esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt
ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse
ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus
elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks
elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele
lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise
aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida
indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta
tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks
eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §
101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti
Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt
brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma
ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere
toetuse arvel. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere
mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese
lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul,
kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et
lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise
lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere
toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.
Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 01. detsembrist 2024 kuni hagejate täisealiseks
saamiseni igakuine miinimummääras elatis. Hagejate seaduslikul esindajal on
rahvastikuregistri andmetel kokku kolm alaealist last (S A sünd xxxx; M M sünd xxxx, C M
sünd xxxx).
Kohus rahuldab hagiavalduse. Kohus mõistab kostjalt alates 01.12.2024 hageja I M M
täisealiseks saamiseni, so xxxx, kasuks välja igakuise elatise 250,22 eurot ning hageja II C M
täisealiseks saamiseni, so xxxx, igakuise elatise 204,19 eurot.
Elatise arvutuskäik: baassumma 272,76 eurot, mille lisandub 3% keskmisest brutopalgast
54,96 eurot (1832 x 0,03=54,96 eurot; 54,96+272,76 = 327,71999999999997 eurot; millest
tuleb maha arvestada pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja jagatud seejärel laste
arvuga, kes saavad toetust 327,71999999999997 - (225/2)/3 = 290,22 eurot; hageja I elatisest
tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 290,22 - (80/2) = 250,22000000000003 eurot;
hageja II (peres kolmas laps) elatisest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 290,22 -
(100/2) = 240,22000000000003 eurot; hageja I elatis on 250,22 eurot ja hageja II elatis on
204,19 eurot, hageja I ja II vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu saab laps 15%
vähendatud määras (PKS § 101 lg 7) 240,22 * 0,85 = 204,19 eurot.
Hagiavalduses palutakse kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatised tasuda hagejate
seadusliku esindaja alaealise lapse S A (sündinud xxxx) arvelduskontole. Kohus selgitab, et
elatise maksmine alaealise lapse kontole ei ole põhjendatud. TsMS § 445 lg-st tulenevalt
määrab kohus, et elatised tuleb kostjal tasuda hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole,
kes teostab hagejate suhtes ülalpidamist.
19.12.2024 kohtumäärusega rahuldas kohus hagejate hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus
kohustas kostjat tasuma hagi tagamise korras hagejatele alates 19.12.2024 elatist kummalegi
hagejale 100 eurot kuus kuni tsiviilasjas nr 2-24-18338 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3(4)
Kohus tühistab 19.12.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (TsMS 386 lg 4).
Tsiviilasja hind
Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on
tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva
ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete
kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.
Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 4089,69 eurot (9 x 250,22=2251,98 eurot;
9x204,19=1837,71 eurot; 2251,98+1837,71=4089,69 eurot).
Kohus selgitab, et alaealistele lastele elatise nõudmine hagimenetluses on riigilõivuvaba ja
hagejatel on võimalik esitada taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
Menetluskulude jaotus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas,
alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud
ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel ülalpidamisasjas
jätta poole endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude
rahaliseks kindlaksmääramiseks.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada A M (M) poolt võimalike menetluse ajal tehtud
elatise maksetega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits
Kohtunik
4(4)