3-22-1604/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta OÜ Petroil PVTK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
Legislator headnote
AI generated3-22-1604/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta OÜ Petroil PVTK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1604
Haldusasi
OÜ Petroil PVTK kaebused Maksu- ja Tolliameti
27.06.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/051106-22 tühista-
miseks ning Maksu- ja Tolliameti 01.07.2022 otsuse nr
12.2-3/051106-23 osaliseks tühistamiseks
ja
maksuintressi täiendavaks kustutamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kaebaja – OÜ Petroil PVKT
esindajad v.adv-d Gerly Kask ja Vahur Kivistik
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
esindaja Lembit Sullakatko
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.04.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Petroik PVKT apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta OÜ Petroil PVTK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
21.04.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1604 muutmata.
2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt
17.03.2025
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul
kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või
ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223
lg 1).
3-22-1604
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS
1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 27.06.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/051106-22
(vaidlustatud maksuotsus), millega kohustas kaebajat tasuma 26 822,88 eurot kütuseaktsiisi.
Maksuotsuse kohaselt tuvastas MTA 05.11.2021 vaatluste käigus Maardus Kroodi 4 asuvates
mahutites M41 ja M42 vastavalt 16 059 liitrit nõuetele mittevastavat bensiini (KN kood 2710
1241) ja 1761 liitrit muud õli (KN kood 2707 5000) ning ja 14.12.2021 toimunud vaatluse
käigus mahutitest M43 ja M44 vastavalt 30 810 liitrit ja 14 325 liitrit kerget kütteõli (KN
kood 2710 1947), mille kohta ei olnud kaebaja aktsiisideklaratsiooni esitanud ega
kütuseaktsiisi tasunud. Maksuotsuse kohaselt oli tegemist kaebaja valduses oleva
aktsiisikaubaga, asjaomased kütused ei sisaldanud vaba vett ja olid kütustena kasutatavad
ning neile ei rakendunud ajutine aktsiisivabastus. MTA leidis, et mahutites M41 ja M42
tuvastatud bensiinilt ja kütusesarnaselt tootelt aktsiisi tasumise kohustus tekkis 05.01.2021
ning mahutites M43 ja M44 tuvastatud kergelt kütteõlilt 14.12.2021.
2. Vaidlustatud maksuotsuse tegemisega päädinud menetluses esitas kaebaja 25.05.2022
vastuväite MTA kontrolliaktile (dtl 45), milles sisuliselt taotles maksu määramise korral
sellelt arvestatava intressi kustutamist seoses menetluse seisakuga. MTA tegi 01.07.2022
otsuse nr 12.2-3/051106-23 (vaidlustatud intressiotsus, dtl 144), millega rahuldas osaliselt
kaebaja taotluse intresside kustutamiseks ning kustutas intressi perioodi 28.04.2022 kuni
27.06.2022 eest. MTA leidis, et maksumenetlus kestis ajavahemikul 05.11.2021–27.06.2022
kokku 235 päeva, millest põhjendatuks menetlusajaks saab pidada 174 päeva, mistõttu on
põhjendatud arvestada intressi kuni 27.04.2022.
3. Kaebaja esitas 01.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaks kaebust, millest esimesega
taotles vaidlustatud maksuotsuse tühistamist ning teisega vaidlustatud intressiotsuse
tühistamist osas, milles MTA jättis intressi kustutamise taotluse rahuldamata ning MTA
kohustamist intressi täielikuks kustutamiseks või selle täiendavaks kustutamiseks veel 60
päeva eest. Tallinna Halduskohus liitis 10.08.2022 määrusega (dtl 174) kaebused ühte
menetlusse. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.
3.1.
Mahutid M41–M44 ei kuulu kaebaja aktsiisilao koosseisu ja kaebaja neid ei kasuta.
Kaebajale teeb aktsiisilao tehnoloogilisi töid Petkam OÜ ning kaebajale teadaolevalt on
viimane neis mahutites ladustanud aastatel 2011-2019 aktsiisilao mahutitesse settinud
põhjajäägid koos mahutite pesuvedelikuga. Tegemist oli jäätmete, mitte kütusega. Mahutid
ei olnud kaebaja valduses, need kuulusid OÜ-le Petkam, kellelt kaebaja neid ei rentinud.
Mahutite asumine väljaspool aktsiisiladu kinnitab kogumis muude tõenditega, et tegemist oli
jäätmetega.
3.2.
26.09.2019 võetud proovidest EKUK poolt 04.10.2019 tehtud analüüsi tulemuste
põhjal klassifitseerisid MTA klassifitseerijad mahutites M40, M42 ja M44 oleva kauba
õlijäätmeteks (KN kood 271099 00 90), ent klassifikatsiooni muutmine 25.03.2020 selliselt,
et mahutites M40 ja M42 olev kaup loeti diislikütuseks (KN kood 2710 1943 90) ja mahutis
2(11)
3-22-1604
M42 olev kaup bensiiniks 95 (KN kood 2710 1245 00), oli põhjendamatu, sest MTA lähtus
EKUK seisukohast, ent viimasel pole pädevust jäätmeseaduse reguleerimisvaldkonda
kuuluvates küsimustes. Samuti viitas EKUK seisukoht sellele, olemasoleval kujul ei olnud
vedelik kütusena kasutatav.
3.3.
Maksuotsus on vastuolus Riigikohtu otsuses nr 3-19-305 võetud seisukohtadega, kuna
mahutitest M40, M42 ja M44 leitud jäätmed ei olnud läbinud taaskasutustoimingut ega
ringlussevõttu, mistõttu olid need igal juhul jäätmed alates nende avastamisest ja mahutite
tõkendamisest kuni maksuotsuse koostamiseni.
3.4.
Maksuhaldur heidab põhjendamatult kaebajale ette arvestuse puudumist, kuna aktsiisilao
tehnolooglist terviksüsteemi arvestades tekivad paratamatult vedelike jäägid, mis ei läbi
aruandlussüsteemi. Arvestust, mis kinnitaks, et tegemist oli põhjajääkidega, ei saagi olemas olla.
Tuvastatud kogused jäid allapoole mõõtemääramatuse piiri, mis tähendab, et aktsiis on kas
tasutud või ei ole alust aktsiis tasumist nõuda.
3.5.
Põhjendamatu on maksuhalduri kahtlus mahutites M41–M44 vedelikule millegi
lisamisest, kuna MTA oli mahutid tõkendanud ega tuvastanud tõkendite rikkumist, väide
õhuavade kaudu millegi lisamisest on oletuslik.
3.6.
Vaidlustatud intressiotsuses leidis MTA vääralt, et maksuhaldurist tulenev viivitus kestis
üksnes 61 päeva. Otsuse resolutsioon ja põhjendused on omavahel ka vastuolus. Asjaomane
maksumenetlus algas osade mahutite osas tegelikult juba 02.12.2019, ülejäänute osas
27.05.2020, ent mahutites oleva vedeliku kogust ei määranud MTA kindlaks enam kui 2 aasta
jooksul. Pärast vedeliku koguse kindlakstegemist 05.11.2021, 08.11.2021 ja 14.12.2021 ei olnud
maksuhalduril mingeid takistusi kiiremaks kauba klassifitseerimiseks, kontrolliakti
väljastamiseks ja kõigi vajalike mõõtmiste teostamiseks. EKUK analüüsiaktid edastati
maksuhaldurile 21.12.2021, tõhusama ajakasutuse korral oleks MTA saanud kontrolliakti
väljastada varem. Menetluse ebaproportsionaalsuse kompenseerimiseks tuleks kustutada kogu
intress vastavalt MKS § 119 lõikele 5. Igal juhul on põhjendamatu intresside arvestamine
perioodil 05.11.2021-14.12.2021 (13 päeva) ja perioodil 01.01.2022-17.02.2022 (47 päeva).
4. Vastustaja vaidles kaebusele vastu, esitades kokkuvõttes järgmised seisukohad.
4.1.
Mahutitest erinevatel aegadel võetud proovide analüüsitulemuste erinevus ei saanud
tuleneda kütuse seismisest ning MTA võis lähtuda viimastest analüüsitulemustest. Kuna
mahutites olevate kütuste analüüsi tulemused olid 9 kuu jooksul väga palju muutunud, ei saa
pidada usaldusväärseks kaebaja selgitust, et tegemist oli aktsiisilao mahutite jääkidega. Kaebaja
ei esitanud ka tõendeid mahutite pesu- ja põhjajääkide väljapumpamise ning nende mahutites
M41–M44 ladustamise kohta. Kütuse jääkide väljastamisel aktsiisilao mahutitest kohalduvad
samad põhimõtted, mis kõikide aktsiisikaupade puhul – vormistada tuleb alusdokument, mille
alusel kütus aktsiisilaost välja viiakse. Asjaolu, et kütuse näitajad on pidevalt muutunud ning
need võivad ka tulevikus muutuda, ei saa seada kahtluse alla viimaste analüüsitulemuste alusel
maksustamist. Oluline ei ole, et tõkendid olid rikkumata – EKUK kinnitas, et kütuse omaduste
muutuse on põhjustanud mitte selle seismine, vaid välised tegurid (näiteks mingite ainete
lisamine). Analüüsitulemustega leidis kinnitust, et proovide võtmise hetkel oli kaebaja valduses
just vastavate näitajatega kütus ning sellelt oli aktsiis tasumata.
4.2.
On tõsi, et mahutis ei ole võimalik mõõta allapoole mõõtepiiri jäävat nn põhjajääki, kuid
seda on võimalik mõõta siis, kui see mahutisse pumbatakse. Mõõtemääramatusest rääkimine on
asjakohatu, kuna tegemist on mõistega, mis iseloomustab mõõtetulemust, mitte ei mõjuta
olemasoleva kütuse kogust.
3(11)
3-22-1604
4.3.
Asjaomane kütus oli kaebaja valduses, kuna mahutid M41–M44 asusid territooriumil,
mida kaebaja rendib aktsiisilao tegevuseks, mahutite ümber on aed ning mahutite aluse maa
ainukasutusõigus on kaebajal.
4.4.
Intressiotsuse põhjenduses on ebaõigesti viidatud, et perioodile 18.02.2022-19.04.2022,
ent otsuse resolutsioonist ja põhjendustest selgelt välja loetav, et intressid kustutatakse perioodi
28.04.2022 kuni 27.06.2022 eest ja et maksumenetlus oleks pidanud lõppema 61 päeva varem,
ehk 27.04.2022. Korrakaitseseaduse (KorS) alusel läbi viidud järelevalve ja maksukontroll on
eraldiseisvad menetlused. Maksumenetluses taotles kaebaja korduvalt dokumentide või
selgituste andmiseks antud tähtaja pikendamist, mis viitab soovile menetlust venitada.
Maksukohustuse kindlaksmääramise edasilükkamises on süüdi kaebaja ise, kuna ta oleks saanud
seda vältida, kui ta oleks täitnud oma kohustuse mõõta kaup aktsiisilaost välja viimisel.
5. Tallinna Halduskohus jättis 21.04.2023 otsusega kaebused rahuldamata. Nõustudes
maksuotsuses ja seal viidatud kontrolliaktis esitatud põhjendustega, esitas halduskohus
kokkuvõttes järgmised põhjendused.
5.1.
MTA on 2019. aasta oktoobris tehtud analüüside tulemusi, 2020. aasta juulis võetud
proovide analüüsitulemusi ning 05.11.2021 ja 14.12.2021 teostatud vaatluse käigus võetud
proovide analüüsitulemusi võrreldes õigesti tuvastanud, et mahutites M41–M44 asuvate
vedelike omadused olid muutunud ning EKUK 04.09.2020 selgitusega on tõendatud, et
analüüsitulemuste erinevus ei saanud tuleneda üksnes kauba seismisest. Mahutites oleva
kauba klassifitseerimisel saab juhinduda EKUK asjakohastest analüüsidest ning MTA
tolliosakonna poolt EKUK analüüsiaktides toodud näitajate alusel mahutites M41-M44
asuvale kaubale määratud koodidest. Ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Analiit OÜ
esindaja Deniss Viks selgitas, et vedelike omaduste muutumine sellisel määral viitab sellele,
et tegemist ei ole samade proovidega. Samuti ei kahelnud tunnistaja EKUK kompetentsis
proovide võtmisel ning nende poolt avaldatud järelduste õigsuses. Tunnistaja ütlustest ei
järeldu, et ainuüksi proovide võtmise meetodite erinevus tingib tuvastatud erinevused
analüüsitulemustes. Vastustaja on KN koodide määramisel lähtunud asjakohastest EKUK
analüüsiaktidest. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei ole EKUK puhul tegemist erapooletu
laboriga. MTA pöördus menetluses alternatiivsete arvamuste saamiseks ka Analiit OÜ ja
SGS Eesti OÜ poole, kellelt ei õnnestunud saada arvamusi, mis lükkaksid ümber EKUK
arvamuse. EKUK analüüsiaktidega on tuvastatud, et kõigis mahutites oli kütus, mis vastab
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) toodud aktsiisikauba
määratlusele.
5.2.
Kaebaja ei ole esitanud tõendeid mahutite pesu- ja põhjajääkide väljapumpamise
kohta. Mahutite kütusejäägid on endiselt aktsiisikaup, mille väljastamine aktsiisilao
mahutitest peab kajastuma laoarvestuses.
5.3.
EKUK 05.11.2021 ja 14.12.2021 analüüside tulemuste kohaselt ei tuvastatud ühestki
mahutist võetud proovist vaba vett, mis kinnitab, et tegemist ei ole mahutite pesuveega,
seega pole leidnud tõendamist, et mahutitest leitud vedelike puhul oli tegemist jäätmetega.
Analüüsiaktide kohaselt asus mahutites ATKEAS tähenduses kütus. Seega ei ole ka tegemist
olukorraga, mida on kirjeldatud Riigikohtu otsuses nr 3-19-305.
5.4.
Vaidlusalused mahutid olid kaebaja valduses. Maardus Koordi 4 on registreeritud
ainult kaebaja laod, kaebaja territooriumil ei ole välja renditud mahuteid, mis tähendab, et
kaebaja tegevuskohas teisi aktsiisikauba käitlejaid ja ladustajaid ei ole. Asjaolu, et mahutite
omanik on Petkam OÜ ei välista asjaolu, et mahutite tegelikuks valdajaks on kaebaja.
4(11)
3-22-1604
Kaebaja ei eita, et mahutites olnud kaup pärines kaebaja aktsiisilaost. Kaebaja ei ole
tõendanud, et mahutites M41–M44 tuvastatud kütuse kasutamise ja käsutamise üle ei otsustanud
kaebaja.
5.5.
Vaidlustatud intressiotsus on õiguspärane. Ebakõla otsuse põhjendava osa ja resolutsiooni
vahel on ebaoluline, kuna kokkuvõttes on üheselt arusaadav, et intressid kustutatakse perioodi
28.04.2022 kuni 27.06.2022 eest. Maksumenetlust tuleb eristada riikliku järelevalve
menetlusest, maksumenetlust alustas MTA 02.12.2019 korralduse väljastamisega. Samas ei ole
maksukontrolli alustamise aeg käesolevas asjas määrava tähendusega. Kaebaja leiab vääralt, et
MTA viivitus vedeliku koguse kindlaks määramisel takistas aktsiisisumma arvutamist, kuna
ATKEAS § 33 lg 2 kohaselt oli kaebajal kui aktsiisilao pidajal kohustus mõõta aktsiisikauba
kogust selle väljastamisel oma tegevuskohast. Jättes kauba mõõtmise kohustuse täitmata, soovis
kaebaja ilmselt vältida maksukohustuse tuvastamist. Seega ei ole põhjendatud kaebaja taotlus
intressi kustutamiseks kogu ulatuses. Ka pärast vedeliku koguse kindlaks tegemist ei venitanud
MTA menetlusega õigusvastaselt. Maksumenetluse logiraamatust nähtuvalt ei ole lisaks
intressiotsuses nimetatutele selliseid perioode, kus maksuhaldurile võiks ette heita tegevusetust.
Ei ole võimalik, et maksuhaldur teeks iga päev mingi toimingu ning on usutav, et päevadel,
mille osas logiraamatus kandeid ei nähtu, on maksuhaldur analüüsinud dokumente või oodanud
vastuseid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühistada
halduskohtu otsuse ning teha uus otsus, millega tühistada vaidlustatud maksuotsus ja
vaidlustatud intressiotsus osas, millega maksuhaldur jättis kaebaja taotluse intresside
tühistamiseks osaliselt rahuldamata, ning kohustada vastustajat tühistama intressi täies
ulatuses või alternatiivselt täiendavalt 60 päeva eest. Apellatsioonkaebuse põhjendused on
kokkuvõttes järgmised.
6.1.
Halduskohus on ebaõigesti hinnanud asjaolusid seoses MTA tegevusega kauba
klassifitseerimisel. Halduskohus ei ole arvesse võtnud, et esimesel korral, st 27.11.2019
klassifitseeris MTA mahutites M40, M42 ja M44 oleva vedeliku kui õlijäätmed ning
25.03.2020 määrasid MTA klassifitseerijad uued KN koodid, lähtudes üksnes EKUK-i
arvamusest, ilma et oleks tehtud uusi analüüse. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas
saab MTA oma otsust analüüsitulemuste kohta diametraalselt muuta pelgalt analüüside
tegija hüpoteetilise arvamuse alusel. EKUKil pole ka pädevust arvamuste andmiseks
analüüsitud vedeliku töötlemise ja kasutamisvõimaluste kohta. Samas nähtub ka EKUK
arvamusest, et olemasoleval kujul ei ole vedelik kasutatav mootorikütusena. MTA tegevus
klassifitseerimise otsuse ümbervaatamisel ei olnud kooskõlas HMS § 64 lõikega 3 ja §-ga 66
ning selline viga mõjutas asja lõpptulemust.
6.2.
Halduskohus hindas ebaõigesti tunnistaja ütlusi, mis puudutasid vedelike omaduste
muutumist. Tunnistaja ütlustest selgub, et tundmatu produkti puhul, mis asub taatlemata
mahutis, omab produkti kindlakstegemisel tähtsust proovivõtu meetod, ent EKUKi poolt
erinevatel ajahetkedel võetud proovide proovivõtmise meetodid on dokumenteerimata,
mistõttu ei ole erinevatel aegadel võetud proovid võrreldavad ega ole seetõttu kontrollitav
EKUKi järeldus, et vedeliku näitajad ei saanud muutuda seismisel. Erinevate tulemuste
saamine on tunnistaja ütluste kohaselt seletatav ka proovivõtu meetoditega, millest sõltub
analüüsiks võetav vedelik. Ka SGS Eesti AS ja OÜ Analiit ei saanud kommenteerida
5(11)
3-22-1604
erinevatel ajamomentidel võetud proovide tulemusi, kuna nende kinnitusel on seda võimalik
teha vaid proovi enda poolse analüüsimise alusel.
6.3.
Halduskohus jättis hindamata kaebaja väited, et MTA seisukoht läheb vastuollu
sellega, et mahutitest tuvastatud nn. kütust ei ole kantud lubatud kütuste loetellu ja
olemasoleval kujul ei ole tegemist aktsiisilaos ladustatud kaubaga. Sisuliselt soovib
maksuhaldur uuesti maksustada mahutite põhjajääke. Tegemist on ühelt poolt kaubaga,
millelt on aktsiis makstud algselt lattu vastuvõtmisel (kui aktsiisiga maksustatud kaup) ja
teisalt tegemist on allapoole mõõtepiiri asuva jäägiga (kaubal puudub omanik). MTA ei ole
kaebaja aktsiislaos kauba puudujääke tuvastanud ning aktsiisilattu saabus perioodil 2011–
2019 valdavalt kaup, millelt oli aktsiis makstud.
6.4.
Tõenditel ei põhine halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei esitanud tõendeid mahutite
pesu- ja põhjajääkide väljapumpamise kohta. Kaebaja selgitas sellega seotud asjaolusid
11.09.2019 MTA-le antud seletuses, ent halduskohus ei ole seda tõendit hinnanud.
6.5.
Halduskohus märkis küll, et kui aktsiisikaup on mahutis muutunud
mitteaktsiisikaubaks, võib selle üle anda jäätmekäitlejale, ent jättis tähelepanuta, et kaebaja
nii toimiski, mida kinnitavad kaebaja ja Petkam OÜ ütlused, kauba paiknemine väljaspool
aktsiisiladu ning kauba näitajad. Aruandluse puudumine põhjajääkide väljaviimise kohta ei
ole asjas määrav, kui kaudsete tõendite alusel saab tuvastada, et vedeliku tekkimine
kirjeldatud moel on usutav.
6.6.
Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kuna 05.11.2021 ja 14.12.2021 analüüsidest
vaba vett ei leitud, siis ei ole tegemist jäätmetega. Jääb ka mõistetamatuks, miks ei ole
tõendiks tehnoloogiliste tööde teostaja Petkam OÜ seletus, kaebaja esitatud kirjalikud
tõendid tehnoloogiliste tööde läbiviimise protsessi kohta ja töökorraldused. Kaebaja olukord
on sarnane sellega, mida Riigikohus käsitles haldusasjas nr 3-19-305 tehtud otsuses.
6.7.
Halduskohus tuvastas ebaõigesti mahutite valduse – see, et mahutid asuvad
territooriumil, mida kaebaja rendib, ei tee kaebajat mahutite valdajaks olukorras, kus kaebaja
ja Petkam OÜ vahel oli kokkulepe, et neid mahuteid kasutab Petkam OÜ.
6.8.
Intressiotsuse osas on halduskohus põhjendamatult heitnud kaebajale ette aktsiisikauba
mõõtmata jätmist. Kaup liikus aktsiisilao mahutitest mahutitesse M41–M44 tehnoloogiliste
tööde läbiviimisel. Kaebaja ei ole tegelenud kauba väljastamisega. Halduskohus on jätnud
täielikult hindamata kaebaja väited, et MTA pole esitanud ühtegi põhjust, mis takistas tal
tegemast kindlaks vedeliku koguseid peale seda, kui ta sai teada, et kaebaja vedeliku kogust
ei tea. Kauba koguse määramise oleks MTA saanud korraldada juba 2019. aastal. Vedeliku
koguse kindlakstegemiseks vajalikud toimingud võtsid MTA-l aega rohkem kui ühe kuu
(mõõtmised tehti 05.11.2021, 08.11.2021 ja 14.12.2021). Halduskohus ei ole põhjendanud,
mis takistasid MTA efektiivsemat ajakasutust. Halduskohtu järeldus, et päevadel, mille osas
logiraamatus kandeid ei nähtu, on maksuhaldur analüüsinud dokumente või oodanud
vastuseid, ei põhine tõenditel, logiraamatu kannete puutumine kinnitabki, et menetlusega ei
tegeletud.
7. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning esitab kokkuvõttes järgmised
põhjendused.
7.1.
Kaebaja etteheited, mis puudutavad kaubale omistatud klassifikatsiooni muutmist, ei
ole põhjendatud. Maksuhaldur lähtus KN koodi määramisel viimastest analüüsitulemustest,
6(11)
3-22-1604
mille kohaselt proovidest vaba vett enam ei leitud, erinevalt 2019. aastal võetud proovidest.
MTA ei ole klassifitseerimisotsust ümber vaadanud ega varasemat klassifikatsiooni
ebaõigeks pidanud. Kuivõrd mahutitest on erinevatel aegadel võetud proove, siis nende
proovide osas tehtud analüüsitulemused saavadki kehtida ainult konkreetse proovi kohta.
MTA võttis maksustamisel aluseks viimasena tehtud analüüsid ja klassifitseeris kaubad
nende järgi.
7.2.
EKUK-i 05.11.2021 vaatlusprotokollis on kajastatud, et mahutitest M41 ja M42 võeti
proovid peale mahutisse tagasipumpamist ehk segunemist ümberpumpamise käigus ning
mahutist M40 võeti kaubast läbivad proovid enne ja pärast vedeliku pumpamist. Kuivõrd
MTA lähtus maksustamisel lähtunud 05.11.2021 võetud proovidest, siis on nende osas
olemas ka proovivõtu kirjeldus. See, kas vastav kirjeldus oli või puudus 26.09.2019 võetud
proovide puhul, ei mõjuta käesoleva maksuotsuse õiguspärasust.
7.3.
MTA ei püüa uuesti maksustada mahutite põhjajääke, vaid maksustamise tõi kaasa
see, et kaebaja valdas aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa väljaspool aktsiisivabastust.
Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et maksustatud kaupade näol oleks olnud tegemist
aktsiisiga varem maksustatud kaupadega ega ka tõendeid mahutite pesu ja põhjajääkide
väljapumpamise kohta. Kauba aktsiisilaost väljaviimist ei saa tõendada suuliste ütlustega.
Kaebaja väide, et tegemist oli pesujääkidega, on ebausutav ka põhjusel, et neis ei sisaldunud
vett. Lisaks selgitas V. Kiseljov 26.09.2019, et mahuti pesujäägid pannakse kuubikutesse,
mis asuvad territooriumil mahutite taga.
7.4.
Kaebaja olukord ei ole võrreldav sellega, mida käsitles Riigikohus haldusasjas nr 3-
19-305. Kaebaja ei ole tõendanud, kuidas kütus mahutitesse M41–M44 sattus.
7.5.
Halduskohus tuvastas õigesti mahutite valduse. Mahutid asuvad kaebaja territooriumil
ning vastaval territooriumil kaebaja mahuteid välja rentinud ei ole.
7.6.
Halduskohus on õigesti leidnud, et MTA ei viivtanud maksumenetlusega
põhjendamatult. Asjaolu, et MTA teostas toiminguid (kütuse koguse mõõtmine), mida
kaebaja ise vaatamata seadusest tulenevale kohustusele ei teinud, ei saa kuidagi käsitleda
maksumenetluse venitamisena.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele
seisukohale.
9. Vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja valdas väljaspool
aktsiisiladu 05.11.2021 olevates mahutites M41 ja M42 aktsiisikaubana kvalifitseeruvat
bensiini (KN kood 2710 1241) ja muud õli (KN kood 2707 5000), millelt ei olnud
kütuseaktsiisi tasutud ning 14.12.2021 mahutites M43 ja M44 kerget kütteõli (KN kood 2710
1947), millelt ei olnud kütuseaktsiisi tasutud. Poolte vahel on esiteks vaidlus selle üle, kas
eelnimetatud mahutites sisalduv aine oli maksuotsuses nimetatud KN-koodidele vastav kütus
ehk aktsiisikaup või oli tegemist jäätmetega. Teiseks on vaidlus selles, kas kaebaja valdas neis
mahutites olevat kaupa.
10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja MTA järeldusega, et 05.11.2021 ja 14.12.2021
vaatluste käigus mahutitest M41, M42, M43 ja M44 võetud proovide analüüsitulemused
7(11)
3-22-1604
kinnitavad, et mahutites sisalduv aine vastas aktsiisikauba tunnustele. EKUK 21.12.2021
analüüsiaktis nr KT21000142 (dtl 859) on kirjeldatud 05.11.2021 mahutist nr 41 võetud
proovi analüüsitulemust aine mitmesuguste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu ning
järeldatud, et tegemist on ainega, mis vastab KN koodiga 2710 1241 klassifitseerimisele
kuuluva kauba tunnustele. Sama päeva analüüsiakti nr KT21000141 (dtl 861) kohaselt nähtus
05.11.2021 mahutist nr 42 võetud proovi analüüsi tulemustest, et tegemist on ainega, mis
vastab KN koodiga 2707 5000 klassifitseeritava kauba tunnustele. Sama päeva analüüsiaktist
nr KT21000194 (dtl. 862) nähtuvalt ilmnes 14.12.2021 mahutist M43 võetud proovi analüüsi
tulemusel, et tegemist oli ainega, mis vastab KN koodiga 2710 1947 klassifitseeritava kauba
tunnustele ning eelnevaga samasugusele järeldusele jõudis EKUK 21.12.2021 analüüsiaktis
KT21000150 (dtl 863) ka proovi osas, mis võeti 14.12.2021 mahutist nr 44. Kaebaja ei ole
esitanud argumente, mis seaks kahtluse alla eelnimetatud mahutitest proovide võtmise
nõuetekohasuse või proovide puutumatuse nende võtmise ja analüüsimise vahelisel ajal.
Kaebaja ei ole põhjendatult kahtluse alla seadnud EKUK pädevust vastavate analüüside
tegemisel. Kaebaja ei väida ka, et eelviidatud analüüsiaktides kirjeldatud füüsikaliste ja
keemiliste omadustega ained ei kuulu klassifitseerimisele nende KN koodide järgi, mida on
analüüsiaktides soovitanud EKUK ja millest on vaidlustatud maksuotsuse tegemisel
juhindunud MTA. KN koodidega 2710 1241, 2707 5000 ja 2710 1947 klassifitseeritav kaup
on aktsiisikaup vastavalt ATLEAS § 19 lõikele 2, § 20 punktile 2 ja § 19 lõikele 8. Neil
asjaoludel ei ole kahtlust selles, et 05.11.2021 sisaldus mahutites M41 ja M42 ning
14.12.2021 sisaldus mahutites M43 ja M44 aktsiisikauba füüsikalistele ja keemilistele
tunnustele vastav aine.
11. Ringkonnakohtu hinnangul on asjassepuutumatud kaebaja argumendid, mis puudutavad
05.11.2021 ja 14.12.2021 võetud proovide analüüsitulemuste võrreldavust samadest
mahutitest varasemalt võetud 2019. aastal võetud proovide analüüsitulemustega. Küsimus,
milliste füüsikaliste ja keemiliste omadustega aine tuvastati asjaomastes mahutites varem
ja/või kas MTA klassifitseeris aine eelnevalt õigesti, ei oma maksustamise seisukohast
tähtsust. Maksustamisel on MTA lähtunud ja võis lähtuda aine omadustest, mis tuvastati
põhjendatult kahtluse alla seadmata meetodiga 05.11.2021 ja 14.12.2021 võetud ja EKUK
poolt 21.12.2021 analüüsitud proovidest. Halduskohtu istungil üle kuulatud tunnistaja ütlused
ei viita sellele, et 05.11.2021 ja 14.12.2021 vaatluste käigus oleks proovid võetud valesti või
et EKUK analüüsis esineks küsitavusi. Vaidlustatud maksuotsuses on maksukohustuse
tekkimise ajaks loetud mahutites M41 ja M42 sisaldunud kauba puhul 05.11.2021 ning
mahutites M43 ja M44 sisaldunud kauba puhul 14.12.2021 ehk vastavatest mahutitest oma
füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu aktsiisikauba tunnustele vastava aine tuvastamise
päev. MTA ei ole maksustanud kütust, mis sisaldus neis mahutites varem.
12. Seda, millistel asjaoludel või põhjustel võisid asjaomastes mahutites sisaldunud aine
omadused võrreldes 26.09.2019 toimunud proovide võtmise ajaga võrreldes muutuda, ei
pidanud MTA asuma välja selgitama. Kaebaja eksib, leides, et 26.09.2019 võetud proovide
analüüsitulemused kinnitavad, et 05.11.2021 ja 14.12.2021 sisaldasid asjaomased mahutid
jäätmeid. Isegi kui neis mahutites 2019. aasta sügisel sisaldunud kaup ei vastanud
aktsiisikaubaks oleva kütuse tunnustele, sisaldasid need mahutid maksuotsuse aluseks olevate
proovide võtmise ajal ainet, mis aktsiisikauba tunnustele vastas. Selles kontekstis ei ole
asjassepuutuv ka kaebaja argument, et MTA väited mahutites sisaldunud ainele millegi
lisamise kohta on hüpoteetilised. Tõepoolest, MTA ei ole tuvastanud, kas, mida või millal
asjaomastesse mahutitesse lisati ning on üksnes tõdenud, et vaatamata tõkendamisele ei olnud
8(11)
3-22-1604
ükski neist mahutitest ligipääsmatult suletud, kuna tõkendamata õhutusavade või luukide
kaudu oleks põhimõtteliselt olnud võimalik mahutite sisu muuta. Kuna MTA ei pidanud aga
mahutites oleva aine või selle omaduste võimaliku muutumisega seotud asjaolusid kindlaks
tegema, ei muuda selle hüpoteesi esitamine ja samas selle kontrollimata jätmine vaidlustatud
maksuotsust õigusvastaseks.
13. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et halduskohus ei ole arvestanud EKUK arvamusega,
et tuvastatud aine näol ei olnud tegemist n-ö lubatud kütuste loetellu kuuluva ainega. See, kas
aine on aktsiisikohustuse esemeks sõltub sellest, kas aine tuleb füüsikaliste ja keemiliste
omaduste pooltes klassifitseerida teatava KN koodiga, mitte sellest, kas tuvastatud kujul on
kütust lubatud müüa või mingisugustes mootorites või kütteseametes pruukida.
14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et siinses asjas käsitletav olukord ei
ole samaväärne haldusasjas nr 3-19-305 tehtud Riigikohtu otsuses käsitletuga. Viidatud
kohtuotsus puudutas olukorda, kus oli üheselt tuvastatud, et maksuotsuse adressaat oli kauba
soetanud jäätmetena ning kus maksuhaldur ei olnud ümber lükanud võimalust, et
kontrollimise hetkel oli vaadeldud mahutites maksuotsuse adressaadile antud
keskkonnakompleksloa alusel toimuva ümbetöötlemisprotsessi (jäätmetest toorõli tootmine)
pooltoode. Siinsel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, kuna ei ole tuvastatav, et asjaomase
kauba mahutitesse M41–M44 paigutamise hetkel oleks tegemist olnud jäätmetega. Erinevalt
viidatud Riigikohtu otsuses käsitletud juhtumist ei ole kaebaja siinsel juhul soetanud ega
võõrandanud jäätmeid. MTA ja halduskohus on õigesti osutanud sellele, et kaebajal puudus
mistahes arvestus oma aktsiisilao mahutitest kütuse välja pumpamise kohta. Üksnes kaebaja
seletused ning mahutite puhastamist käsitlev protsessikirjeldus ei võimalda kontrollida, kas,
mida, millal ja kui palju aktsiisilao mahutitest tegelikult välja pumbati. Ringkonnakohus ei
nõustu kaebaja seisukohaga, et vastava arvestuse puudumine on ebaoluline, kui kaebaja
esitatud kirjeldus on usutav. Vastustaja on kohaselt osutanud sellele, et kuigi aine täpse
koguse mõõtmine mahutis ei ole võimalik, oleks ometi olnud võimalik mõõta mahutist välja
pumbatava aine kogust. Olukorras, kus puudub hiljem kontrollimist võimaldav arvestus
kütusekoguste aktsiisilattu ja sealt välja liikumise kohta, ei saa ükskõik millist selgitust
aktsiisilao vahetus läheduses paiknevates mahutites sisalduva aktsiisikauba tunnustele vastava
aine sinna mahutitesse sattumise kohta pidada eluliselt usutavamaks kui mistahes muud
võimalust. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et kaebaja esitatud
mõõtemääramatust puudutav argument ei ole asjassepuutuv. Lubatud mõõtevigadele saab
tugineda teatavate konkreetsete mõõtetulemuste erinevuse selgitamiseks, ent siinsel juhul
puudus väidetavalt aktsiisilao mahutitest välja pumbatud põhjajääkide kohta igasugune
arvestus. Väidetavate põhjajääkide aktsiisilao mahutitest välja pumpamist puudutava
arvestuse puudumise tõttu ei ole võimalik ka veenduda kaebaja väites, et tegemist oli
kaubaga, millelt oli aktsiis juba tasutud.
15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et maksuhaldur tuvastas õigesti, et
maksuotsusega maksustatud kütust valdas kaebaja. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
mahutid M41, M42, M43 ja M44 ei kuulunud kaebaja aktsiisilao koosseisu, ent paiknesid
aktsiisilao mahutite vahetus läheduses samal ehk kaebaja ettevõtte suletud territooriumil.
Kaebaja ei ole veenvalt tõendanud, et ta oleks asjaomased mahutid andnud kellegi teise
valdusesse. Isegi kui lugeda tõeseks, et kõnealustesse mahutitesse paigutas kütuse kaebaja
aktsiisiloas tehnilisi töid teinud OÜ Petkam, kes oli ka asjaomaste mahutite omanik, ei anna
see alust väita, et neis mahutites kütuse tuvastamise ajal 05.11.2021 ja 14.12.2021 ei olnud
9(11)
3-22-1604
see kaebaja valduses. Valdus on tegelik võim asja üle. Olukorras, kus kaebaja käitatava
tervikliku kompleksi piiratud territooriumil paiknevad mahutid, mis sisaldavad aktsiisikaupa,
ning kus kaebaja ei ole veenvalt ja kontrollitavalt tõendanud, et mahutid ja seal olev kütus on
muu isiku valduses, tuleb eeldada kaebaja kui vastaval territooriumil tegutseva ettevõtte
käitaja valdust. Ringkonnakohtule ei nähtu toimiku materjalidest, et asjaomase kütuse edasise
saatuse üle otsustamine oleks olnud üheselt mõne muu isiku kui kaebaja võimu all. Nii nagu
kaebaja ei ole tõendanud aktsiisilao mahutitest väidetavate põhjajääkide välja pumpamist, ei
ole ta tõendanud ka nende üle andmist mistahes muule isikule, sh OÜ-le Petkam. Neil
asjaoludel tuvastas MTA õigesti, et kütus oli kaebaja valduses.
16. Vaidlustatud intressiotsuse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega. MKS
§ 119 lõikes 5 on sätestatud, et intressi ei arvestata perioodi eest, mil maksukohustuslane ei
saanud täita oma maksukohustust maksuhalduri põhjendamatu viivituse tõttu maksukontrolli
läbiviimisel. Maksuhaldur on intressi arvestanud alates maksusummade tasumise kohustuse
tekkimise päevast ehk mahutites M41 ja M42 olnud kütuse puhul alates 11.11.2021 ning
mahutites M43 ja M44 olnud kütuse puhul 20.12.2021. Intressi kustutamisel MKS § 119 lg 5
alusel saab aluseks olla maksuhalduri viivitus perioodil, mil intress MKS § 115 lõikes 1
sisalduva üldnormi järgi arvestamisele kuuluks. Seda arvesse võttes on asjassepuutumatu
kaebaja viide sellele, et maksumenetlus algas juba 2019. aasta sügisel ning et maksuhalduril
oleks juba siis olnud võimalik kindlaks teha kütuse kogus jms maksustamise seisukohast
olulised asjaolud. Kaebaja ei saa taotleda intressi arvestamata jätmist seoses maksuhalduri
väidetavate viivitustega perioodil, mil maksukohustust määratud ega intressi arvestatud ei ole.
Ka ei ole maksuotsuse ega arvestatud intressi aluseks aastal 2019 mahutites olnud ained.
Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et asjaomase maksumenetluse
läbiviimine 174 päeva jooksul, mida maksuhaldur pidas põhjendatuks, kätkeks endas
menetluse põhjendamatut viivitamist. Õige on ka halduskohtu järeldus, et vaidlustatud
intressiotsuse resolutsiooni ja põhjenduste vaheline vastuolu ei mõjuta selle otsuse
õiguspärasust. MTA võib MKS § 119 lõiget 5 kohaldada selliselt, et hindab kogu menetluse
kestust tervikuna ning lahutab intressi arvestamise perioodi lõpust maha selle päevade hulga,
mille võrra menetlus maksuhalduri tegevusetuse tõttu põhjendamatult venis. MKS § 119 lg 5
kohaldamisel ei pea iga menetluse kogukestuse sisse jääva päeva osas eraldi põhjendama,
mida MTA sel päeval tegi või kas mingisuguste konkreetse tulemusega menetlustoimingute
vaheline ooteaeg oli põhjendatud. Vaidlustatud intressiotsusest ei saa iseenesest järeldada, et
maksuhalduri põhjendamatu viivitus leidis aset konkreetselt perioodil 28.04.2022–
27.06.2022. Selline järeldus oleks ka vastuolus menetluse kronoloogiaga, võttes arvesse, et
MTA väljastas kontrolliakti 19.04.2022 ning tegi maksuotsuse 27.06.2022. Kontrolliakti
väljastamise ja maksuotsuse tegemise aja vahelisel ajal oli kaebajal võimalik esitada
kontrolliakti kohta oma arvamus ning MTA pidi selle läbi töötama. Seda silmas pidades on
ilmne, et intressi arvestamise aluseks oleva perioodi lühendamisel 61 päeva võrra võttis MTA
arvesse kogu menetluse kestel aset leidnud viivitusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
maksuhalduri hinnang väär. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et menetluse kulgu kajastava
n-ö logiraamatu kannetest nähtuv asjaolu, et teatavatel päevadel ei ole toiminguid tehtud, ei
saa järeldada, et tegemist on põhjendamatu viivitusega menetluse läbiviimisel. MTA ja
halduskohtu hinnang, et asjaomase kontrollimenetluse läbiviimine 174 päeva jooksul on
käsitatav mõistliku pikkusega menetlusena, on niisiis õige.
17. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 ja § 109 lõikele 1 jäävad apellatsioonimenetlusega
seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
10(11)
3-22-1604
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)