3-25-339/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-339

Määruse kuupäev

14.02.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Andres Nirgi kaebus Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a

otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“

ja 28.11.2024. a otsuse nr 26 „Vinni Vallavolikogu

26.09.2024. a otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“

vaideotsus“ tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Andres Nirgi

Vastustaja – Vinni vald

RESOLUTSIOON

1. Võtta praeguse asja materjalide juurde haldusasja

nr 3-24-3469 materjalide hulgast Vinni Vallavolikogu

26.09.2024. a otsus nr 20 „Detailplaneeringu koostamise

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine,

TU3“ ning Vinni Vallavolikogu 28.11.2024. a otsus nr 26

„Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20

„Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine, TU3“ vaideotsus“.

2. Tagastada Andres Nirgi kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Vinni Vallavolikogu võttis 26.09.2024 vastu otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“, millega otsustas algatada

elektrituulikutest koosneva tuulepargi rajamise eesmärgil detailplaneeringu koostamise Vinni

valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia toomiseks põhimõtteliselt sobival, TU3 alal.

Samuti otsustati algatada detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

1.1. Andres Nirgi (edaspidi ka kaebaja) esitas 26.10.2024 vaide Vinni Vallavalitsusele

(registreeritud 30.10.2024 nr-ga 7-6/28) 26.09.2024. a otsuse nr 20 kehtetuks tunnistamiseks.

3-25-339

1.2. Vinni Vallavolikogu 28.11.2024. a vaideotsusega nr 26 tagastati A. Nirgi vaie

haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 ja § 86 lg 3 alusel. Vinni Vallavolikogu leidis, et antud

juhul ei ole tegemist ühegi sellise olukorraga, mis võimaldaks menetlustoimingut vaidlustada

ja seega puuduvad alused vaidlustada detailplaneeringu algatamist kui menetlustoimingut.

2. A. Nirgi esitas 11.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Vinni

Vallavolikogu 26.09.2024. a otsus nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine, TU3“ ja otsus kaebaja vaide tagasilükkamise kohta.

Kaebaja on kogukonna üks esindaja, kes on vastu tuuleenergia tööstusalade rajamisele enda ja

ka teiste inimeste põlvkondade vanuste kodude lähedusse. Kaebaja talukoht jääb u 2 km

kaugusele pea 900 ha suurusest ja 33-st 300 m kõrgusest tuulikust koosnevast

tuuletööstusalast. Planeeritavad tuuletööstusalad kujundaksid radikaalselt ümber kaebaja

senise harjumuspärase kodukoha. Riiklikult 2002. aastal kehtestatud piirnormid ei ole

piisavad, et tagada tervisele ohutu elukeskkond. Toimub isikute õiguste riive, kuna

kogukonna arvamusega ei arvestata valla juhtkonna ega arendajate poolt. Üldplaneeringuga ei

toimunud kogukondades piisavalt teavitus- ja kaasamistööd ning ei toimunud ka mõjualasse

jäävate kodude ja kinnistute omanike otsest informeerimist. Üheks peamiseks kaebeteguriks

on kaebaja suhtes kahjuliku ja väära uuringutulemuse ennetav kujundamine eesootava

keskkonnamõju strateegilise hindamise näol. Üldplaneeringus määratud tuuletööstusalad

jäävad suures osas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsadesse, kus on tehtud juba

praeguseks massiliselt kogu ala ulatuses lageraieid, harvendusraieid jm plaanilise raie nime

all. Sellega on ennetavalt ära rikutud ausate uuringu- ja seire tulemuste saamine ning seetõttu

tuleb suurte kahjulike mõjudega arendusprotsessi plaanid peatada, st kõnealune volikogu

otsus tühistada ning hakata taastama endist looduslikku elukeskkonda TU3 alal, kus on

rohevõrgustiku ala ja rohekoridorid, mis on ühtlasi vahetus läheduses ja ühenduses Natura

2000 alaga.

Kaebaja leiab, et rikutakse Euroopa Parlamendi 13.09.2022. a resolutsiooni EL uue

metsastrateegia kohta aastani 2030 – Euroopa metsade kestlik majandamine (2022/2016(INI)

enamikke punkte, sh A, C, E, H, M, R, 3, 4, 5 ja 7 (reostus tuulikulabade kulumisest erituvate

keemiliste peenosakeste kujul, reostus müra-, infra- ja ultraheli kujul jne). Rikutakse ka PEFC

standardi nõudeid säästva metsamajandamise kohta. Laialdaste raiete ja tööstusalade rajamise

plaaniga kahjustatakse ja rikutakse ka Virumaa põlisrahvaste huve. Tuulealade rajamisega

rikutakse Vinni valla arengustrateegiakava punkti 4.5 (loodus ja elukeskkond) erinevaid

alapunkte. Ettevaatusprintsiip näeb ette, et kui on olemas põhjendatud kahtlus, et teatud

tegevus või tehnoloogia võib põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale, tuleks

astuda samme võimaliku kahju vältimiseks isegi siis, kui põhjuslikku seost pole täielikult

tõestatud. Kaebaja õiguseid riivab ja kaebaja turvatunnet oma kodus viibida kahjustab

tugevalt tuuleenergia tööstusest tulenev erinevat tüüpi reostus ja tegurid, nagu näiteks

infraheli kahjulik mõju tervisele, visuaalne reostus radikaalselt ümberkujundatud loodusliku

keskkonna näol tööstusmaaks, katkematud tööstuse tulede vilkumised ja valgusepeegeldused,

mis põhjustavad igapäevaseid ohtlikke olukordi, ööpäev läbi kestev mürareostus, kaebaja ja

kogukonnaliikmete kinnisvara hindade suur langus või väärtusetuks muutumine, eelnevalt

rikutud ausate uuringutulemuste saamine, ehituse ja tööstuse töötamisega kaasnevad

negatiivsed mõjud kogu ümbritsevale keskkonnale ja puhtale joogiveele. Seega kaasneks

planeeringu elluviimisega ebaproportsionaalne kolmandate isikute õiguste riive.

Vinni vald põhjendas vaide tagasi lükkamist sellega, et detailplaneeringu algatamise otsus on

haldusorganisisene töökorralduslik otsus, mis otseselt ei mõjuta isikute õigusi või kohustusi.

Vastustaja viitas Riigikohtu 18.02.2022. a otsusele asjas nr 3-3-1-8-02 ja 13.10.2005. a

otsusele asjas nr 3-3-1-44-05, et neis on leitud, et planeeringu algatamine on menetlustoiming,

mille tegemine on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus. Kaebaja leiab, et nimetatud Riigikohtu

3-25-339

lahend ei ole praegusel juhul asjakohane, sest ei sobitu antud juhtumiga, kuna puudutab

eelkõige keskkonnamõjude hindamist. Vinni Vallavalitsus on taotlejatega sõlminud

halduslepingu detailplaneeringu koostamiseks, mis ei ole õige, kuna detailplaneeringu

koostamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Detailplaneeringu taotlejate

majandusnäitajad ei võimaldaks koostamisega seotud kulude kandmise ja detailplaneeringu

kohaste teede, parklate ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning

tehnorajatiste välja ehitamise ja välja ehitamisega seotud kulude katmise kohustuse täielikku

ülevõtmist. Detailplaneeringu vastu on enamus TU3 tuuleala mõjupiirkonda jäävad elanikud.

Detailplaneeringu vastu koguti 239 ja 91 allkirja.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus võtab esmalt praeguse asja materjalide juurde Kohtute Infosüsteemi vahendusel

haldusasja nr 3-24-3469 materjalide hulgas kohtule kättesaadavad Vinni Vallavolikogu

26.09.2024. a otsuse nr 20 ja 28.11.2024. a vaideotsuse nr 26.

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja

vaidluse eseme. Kuigi kaebaja on kaebuse pealkirjastanud kohustamiskaebusena, on ta

kaebuse lõpus selgelt märkinud, et palub kohtul tühistada Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a

otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine, TU3“ ja 28.11.2024. a vaideotsuse nr 26 „Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a

otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine, TU3“ vaideotsus“. Sellest tulenevalt käsitab kohus A. Nirgi kaebust

tühistamiskaebusena vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1.

5. Kohus märgib, et on varasemalt haldusasjas nr 3-24-3469 võtnud seisukoha kaebaja

esitatud Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 tühistamise nõude osas. Kohus

tagastas 27.01.2025. a määrusega kaebuse, kuna leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus

tühistamisnõude esitamiseks. Kaebajal oli kohtumäärusega mittenõustumisel õigus see

määruskaebe korras vaidlustada. Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks

halduskohtu määrust vaidlustanud.

6. Kohus jääb ka praeguses asjas juba varasemalt haldusasjas nr 3-24-3469 väljendatud

seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest

kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

7. Kaebaja on vaidlustanud Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsust nr 20 detailplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta. Detailplaneeringu

algatamise otsus vastab olemuslikult menetlustoimingule. Detailplaneeringu algatamisel ei

tekitata, muudeta ega lõpetata isikute õiguseid ega kohustusi, samuti ei tehta õiguslikult

siduvalt kindlaks mõnda õigussuhtes olulist asjaolu. Detailplaneeringu algatamisega

otsustatakse üksnes haldusmenetluse alustamise üle. Ka kohtupraktika kohaselt on

planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine menetlustoimingud, mida

üldjuhul saab vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (Riigikohtu 18.02.2002. a otsuse nr

3-3-1-8-02 p 4 jj; 13.10.2005. a otsuse nr 3-3-1-44-05 p 11; 23.04.2008. a määruse nr 3-3-1-

12-08 p 15; 17.11.2011. a määruse nr 3-3-1-64-11 p 8 jj; 17.11.2011. a määruse nr 3-3-1-58-

11 p 7).

8. Kuivõrd Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 näol on tegemist

menetlustoiminguga, siis HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma

haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise. Seejuures peab menetlusviga olema sedavõrd oluline ja ilmne,

3-25-339

et tingib vältimatult antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudab haldusakti sisulise

õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab

kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi

sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt Riigikohtu 18.06.2003. a otsus nr 3-3-1-53-03, p 18;

28.02.2007. a otsus nr 3-3-1-86-06, p 21). Muudel juhtudel tuleb puudutatud isikul enne

kohtusse pöördumist oodata ära menetluse lõpptulemus.

9. Seega oleks kaebus Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 vaidlustamiseks

lubatav üksnes juhul, kui on selge, et see otsus iseenesest rikub kaebaja subjektiivseid õigusi,

sõltumata lõplikust haldusaktist, st detailplaneeringu kehtestamise otsusest.

10. Kohtule ei nähtu, et detailplaneeringu algatamise otsus rikuks iseseisvalt kaebaja õigusi.

Kaebusest võib järeldada, et kaebaja hinnangul toob detailplaneeringu algatamise otsuse

väidetav õigusvastasus praegusel juhul vältimatult kaasa õigusvastase detailplaneeringu

kehtestamise. Kohus sellega ei nõustu. Kohtule ei nähtu asjaoludest ja kaebuse põhjendustest,

et vaidlusaluse planeeringumenetluse algatamisega oleks vastustaja teinud sedavõrd olulise ja

ilmse vea, mille tõttu võiks käesoleva menetluse käigus jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt

ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane.

11. Kohus selgitab, et planeeringu algatamine on esimene staadium planeerimismenetlusest,

milles ei muudeta ega lõpetata veel õigussuhteid ega otsustata, kas ja milline planeering

kehtestatakse. Planeerimismenetluse käigus hakatakse alles lõplikku planeeringulahendust

välja töötama ning see selgub avaliku arutelu käigus (planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 1, §

137 lg 1). Igal isikul on õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (PlanS § 135 lg 2)

ning detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada,

ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud (PlanS § 127 lg 2). PlanS § 126 lg-s 1 on

sätestatud ülesanded, mis tuleb lahendada planeeringu menetlemise käigus. Muu hulgas tuleb

planeeringus seada nõuded müra, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste ning

muude keskkonnatingimuste tagamiseks (PlanS § 126 lg 1 p 12). Seega ei ole praegusel hetkel

selge, milliseks lõplik planeeringulahendus kujuneb ning kas ja mil määral see kaebaja

subjektiivseid õigusi või avalikku huvi riivaks. Detailplaneering võidakse jätta ka

kehtestamata. Tallinna Ringkonnakohus on 24.01.2022. a määruses asjas nr 3-21-2681 samuti

märkinud, et isik peab taluma, et pädev haldusorgan menetleb planeeringut, mis tema

olukorda võib mõjutada ning ta saab oma huve kaitsta selles menetluses osaledes, mitte seda

menetlust ära keelates. Seega, üldreegel on, et kui kaebaja soovib tegelikult õiguskaitset

menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, siis tuleb see lõpptulemus ära oodata.

Detailplaneeringu kehtestamise otsust on õigus igaühel vaidlustada, pöördudes kohtusse 30

päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu

kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi (PlanS § 141).

12. Kaebeõiguse aluseks ei saa olla kaebaja subjektiivne hinnang riiklikult kehtestatud

piirnormide ebapiisavuse osas või see, et kaebaja arvates on planeeringumenetluses

läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused tõenäoliselt ebaõiged, sh RMK

poolse väidetavalt metsamajandamise standardite ja strateegiatega vastuolus oleva tegevuse

tõttu. Kaebeõiguse jaatamiseks ei anna kohtu hinnangul alust ka kaebaja viited Vinni valla

üldplaneeringu kehtestamise menetluses toimunud väidetavatele minetustele. Kaebaja saanuks

nendele viidata üldplaneeringut vaidlustades. Samuti ei tingi kaebeõiguse olemasolu väidetav

vastuolu Vinni valla arengukavaga. Antud juhul saab kaebaja võimalikele rikkumistele ja

vastuoludele viidata lõplikku haldusakti, s.o detailplaneeringu kehtestamise otsust

vaidlustades.

3-25-339

13. Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule, et detailplaneeringu menetluse algatamise otsus

riivaks kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti ei ole vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine

kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 45 lg 4).

14. Eelnevast tulenevalt kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest

kaebajal puudub praeguses asjas kaebeõigus detailplaneeringu algatamise otsuse

vaidlustamiseks. Kaebajal on oma õiguseid võimalik ennekõike kaitsta planeerimismenetluses

osaledes.

15. Kaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)