2-24-109781/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

14.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-109781

Tsiviilasi

Tallinn, Padriku tee 12 korteriühistu avaldus X ja Y

vastu majandamiskulude hüvitamise ja korteri

võõrandamise nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, Padriku tee 12 korteriühistu

(registrikood 80452012, asukoht Padriku tee 12, 11912

Tallinn)

Avaldaja lepinguline esindaja: Marge Aron (e-post: xxx)

Puudutatud isik I: X (isikukood: XXX, aadress: xxx)

Puudutatud isik II: Y (isikukood: XXX, Aadress: xxx;

E-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta X ja Y taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata.

2. Võtta vastu loobumine Tallinn, Padriku tee 12 korteriühistu avaldusest X ja Y

vastu majandamiskulude hüvitamise ja korteri võõrandamise nõudes.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-109781.

4. Menetluskulud jätta solidaarselt X ja Y kanda.

5. Välja mõista solidaarselt Xlt ja Ylt Tallinn, Padriku tee 12 korteriühistu kasuks

menetluskulud

kokku

eurot,

s.o riigilõiv 50 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 250 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Padriku tee 12 korteriühistu avaldus X ja Y vastu

majandamiskulude hüvitamise ja korteri võõrandamise nõudes.

Avaldaja esitas 07.11.2024 kohtule taotluse menetlusest loobumiseks, kuivõrd puudutatud isikud

on võlgnevuse tasunud. Samuti palus avaldaja menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 kohaselt

solidaarselt puudutatud isikute kanda.

Kohus palus puudutatud isikutel esitada oma seisukoht hagist loobumisele ja menetluskulu

nõudele hiljemalt 18.11.2024.

Puudutatud isikud märkisid oma 18.11.2024 esitatud seisukohas, et 2006 - 2016 esitatud arved on

aegunud, millest tuleneb, et kohtule avaldaja poolt esitatud arved ja nende võlasummade andmed

ei ole õiguspärased. Kohtule esitatud arved sisaldavad ebaõigeid andmeid meie korteri üldpinna

kohta, kuna korteri pindala on 54,20 m2 , mitte 67,20 m2. Kodulehel Korto.ee avaldatud

andmetes ei ole arvesse võetud KÜ-le tasutud ettemaksete summasid.

Puudutatud isikud taotlevad kohtult arvete aegumise tuvastamist ning vastavate

aegumistähtaegade saabumisel aegumise kohaldamiseks.

Avaldaja on taotlenud “välja mõista X`lt (puudutatud isik I) ja Y’lt (puudutatud isik II) hageja

kasuks korteriomandiga seonduv majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus alates

september 2022 kuni juuni 2024 summas 2610.00 eurot”, millest puudub alus, kuna eelnimetatud

perioodil on Padriku tee 12/5-xx korteri eest tasutud 4907.23 eurot. Korteriomandi õiguste

tagamiseks on tänaseks Padriku tee 12/5-xx korteri majandamiskulude ja kommunaalteenuste

eest KÜ Swedbank arveldusarvele XXXXXXXX tasutud ettemakse summas 2610 eurot. Seega

maksti perioodil 2022-2024 KÜ-le kokku summas 7517.23 eurot, mille alusel ei ole kaebajal

seaduslikku õigust ühelegi rahalisele nõudele ja korteri sundvõõrandamisele. Vastupidi, maksete

põhjal peab KÜ oma avalduse tagasi võtma.

Kohtul on õigus otsustada, kes kannab hagita menetluses menetluskulud, lähtudes menetluse

asjaoludest ja õigluse põhimõttest. Üldreeglina jäävad menetluskulud avaldaja kanda, välja

arvatud juhul, kui puudutatud isikud on põhjustanud menetluse või kulude suurenemise (nt

viivitamise või tõendite esitamata jätmise tõttu). Käesolevas asjas ei ole puudutatud isikud

põhjustanud menetluse algatamist ega viivitust. Vastupidi, 15.08.2024 on avaldajale tasutud

2610.00 eurot, mistõttu ei saa puudutatud isikuid kohustada täiendavate menetluskulude,

sealhulgas lepingulise esindaja tasu või riigilõivu tasumiseks. Korteriühistu juhatuse liige W

otsustas kaasata lepingulise esindaja ja määrata talle tasu ilma puudutatud isikute osaluseta või

nõusolekuta. Korteriühistu seadus kohustab juhatuse liiget tegutsema korteriomanike huvides.

Kõik kulud, mis on seotud juhatuse liikme poolt tehtud otsustega (sealhulgas lepingulise esindaja

tasu), tuleb katta korteriühistu poolt, mitte nõuda nende tasumist üksikutelt korteriomanikelt.

Korteriühistu juhatuse liige W, omades esindusõigust, palkas teise isiku lepinguliseks esindajaks,

ning lepinguline esindaja otsustas esitada kohtule avalduse lepingulise esindaja kaudu, tekitades

korteriühistule mitteõigustatud lisakulusid. Lisaks sellele püüab avaldaja rakendada hagiga

menetluse sätteid, et nõuda lisatasu lepingulise esindaja poolt tasutud summa katmiseks. Selline

nõue ei ole õiguspärane.

Puudutatud isikud leiavad, et neil ei lasu seaduslikku kohustust tasuda korteriühistu

menetluskulusid, sealhulgas lepingulise esindaja tasu ja riigilõivu.

Kohus küsis avaldajalt seisukohta puudutatud isikute esitatud menetlusdokumendile ja

taotlustele.

Avaldaja esitas 06.12.2024 kohtule seisukoha, milles märkis, et avaldaja hinnangul ei ole

aegumise taotlus käesoleval juhul asjakohane kuivõrd puudub selgus, milliste konkreetsete arvete

aegumist puudutatud isik taotleb, samuti on puudutatud isik tasunud menetluse alustamise

järgselt avaldajale nende arvete eest, mille väljamõistmist avaldaja on tsiviilasja 2-24-109781

raames taotlenud.

Puudutatud isik on esitanud vastuväite avaldaja taotlusele jätta avaldaja menetluskulud

puudutatud isiku kanda. Avaldaja leiab, et avaldaja menetluskulude jätmine puudutatud isikute

kanda on põhjendatud: puudutatud isik ise on põhjustanud menetluskulude kandmise. Puudub

vaidlus, et puudutatud isikul on majandamiskulude kandmise kohustus ja et puudutatud isik jätab

oma kohustuse avaldaja ees täitmata. Nimetatud põhjusel on avaldaja sunnitud pöörduma

kohtusse oma õiguste kaitseks. Puudub vaidlus ka selles, et puudutatud isik tasus võlgnevuse,

mida avaldaja antud asja raames nõuab, menetluse alustamise järgselt ja et avaldaja ei oleks

pidanud menetluskulusid kandma, kui seda ei oleks põhjustanud puudutatud isik. Seega tuleb

jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isikute kanda.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise

suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel

teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb

ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Kohus selgitab, et nõude suhtes aegumise kohaldamise näol on tegemist sisulise otsustusega, mis

eeldab avaldaja nõude kvalifitseerimist ja poolte väidete ning tõendite sisulist hindamist. Kuivõrd

puudutatud isikud on avaldaja poolt tasutud nõude täies ulatuses tasunud 15.08.2024 ning

avaldajal on seetõttu seadusest tulenev õigus taotleda menetluse lõpetamist, ilma asja sisulise

aruteluta, siis tuleb aegumise kohaldamise taotlus jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada.

Ainsaks vaidlusküsimuseks jääb kulude jaotamine TsMS § 168 lg-te 4-5 alusel, st kas avaldaja

on avaldusest loobunud puudutatud isikute poolt nõude tasumise tõttu või mitte.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist

või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja hageja menetluskulud.

Käesoleval juhul on avaldaja esitanud 12.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnevuse saamiseks. Antud menetlus anti üle Harju Maakohtule ning avaldaja esitas

nõuete kohase avalduse 10.07.2024. Kohus võttis esitatud avalduse menetlusse 26.07.2024.

Puudutatud isikud tasusid menetluse käigus oma võlgnevuse avaldaja ees täies ulatuses

15.08.2024, tehes makse vaidlusaluste arvete tasumiseks. Seega tuleb TsMS § 168 lg 5 kohaselt

jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Kohtu hinnangul on avaldaja

tõendanud, et puudutatud isikud on korteriomandi omanikud, mistõttu lasub neil kohustus tasuda

majandamiskulusid. Puudutatud isikud vabatahtlikult nõuet ei täitnud enne, kui kohus oli

avalduse menetlusse võtnud. Puudutatud isikud on ise kohtule avaldanud, et tegid ühistule

täiendavad maksed „kohtumenetluses korteriomandi õiguste tagamiseks“, st tasumine oli

avalduse alusel kohtumenetluse algatamise otsene tagajärg. Mitte miski menetluses ei viita, et

puudutatud isikud oleksid ühistule makseid teinud ilma kohtusse avalduse esitamiseta. Kohus

leiab, et puudutatud isikud on seetõttu andnud oma käitumisega põhjuse avalduse esitamiseks ja

kohtu hinnangul ei ole alust jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 järgi avaldaja kanda.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Avaldaja palub menetluskulude nimekirja kohaselt puudutatud isikutelt välja mõista

õigusabikulud 250 eurot (koos käibemaksuga)ja riigilõivu summas 50 eurot.

Kohus asub seisukohale, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga ning kuulub

puudutatud isikutelt välja mõistmisele. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 250 eurot (koos

käibemaksuga), on samuti põhjendatud. Kulu vastab menetluses tehtud toimingutele (avalduse,

loobumise taotluse ning seisukoha koostamine) ning asjaoludest nähtuvalt on olnud see tegevus

vajalik puudutatud isikutelt korteriühistu arvete võlgnevuse kättesaamiseks.

Seega on avaldaja menetluskulud põhjendatud kokku 300 euro ulatuses ning puudutatud isikutelt

tuleb solidaarselt välja mõista avaldaja kasuks menetluskulu summas 300 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

kohtunik