2-24-102691/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

14. veebruar 2025

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-24-102691

OÜ Aktiva Finance Group hagi A.S.-i vastu AS-ga Inbank

Finance 17.01.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

L89011133013 tuleneva põhivõlgnevuse 3773,40 euro,

intressi 171,67 euro, võla haldustasu 11,60 euro,

sissenõudekulude 30 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 279,10 euro ning alates 16.03.2023 kuni põhinõude

(3773,40 eurot) täitmiseni viivise 15,90% aastas

väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

4865,74 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479, asukoht:

A. Weizenbergi 20, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja

Krista Raudsepp (e-post: XXX

Kostja

A.S. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: XXX, tegelik

elukoht teadmata; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A.S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks tasumata põhivõlg 3409,70

eurot ja seadusjärgne intress 115,46 eurot. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskuludest 72% kostja ja 28% hageja kanda.

4. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista A.S.-ilt

OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 532,80

eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema

tegeliku asukoha kohta.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 22.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 4218,50 euro saamiseks. Kohus tegi 24.01.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

andis 29.02.2024 määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 15.03.2024 Tartu Maakohtule hagi A.S.-i vastu võlgnevuse nõudes (dtl 29-

38). Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS Inbank Finance (esialgne krediidiandja)

ja kostja A.S.-i vahel 17.01.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89011133013 tulenevat

põhivõlgnevust 3733,40 eurot, intresse 171,67 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks

muutunud viiviseid 279,10 eurot, võla sissenõudekulu 30 eurot ning edasiulatuvat viivist

põhinõudelt alates 16.03.2024 määraga 15,90% aastas.

3. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 5. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni

ülesütlemisele eelnenud 8. osamakseni, s.o 15.09.2023. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt

kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kuna kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud, saatis esialgne võlausaldaja 05.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.09.2023 (dtl

54). Esialgne võlausaldaja ütles 27.09.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul (dtl 55).

4. AS Inbank Finance loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 56).

5. Tarbijakrediidilepingu nr L89011133013 (dtl 41-53) kohaselt on antud kostjale laenu 4000

eurot (dtl 59), mille ta pidi tagastama vastavalt maksegraafikule. Krediidi kulukuse määr oli

20,51% aastas, igakuine osamakse suurus 119,06 eurot, intressimäär 15,90% aastas ja 1,77 eurot

päevas, viivisemäär 15,90% aastas ja 0,04% päevas, laenu tagastamise periood 15.02.2023 kuni

15.01.2027. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale 226,60 eurot, seega on kostjal

põhivõlgnevus alates 6. osamaksest, s.o 15.07.2023, mistõttu on tasumata põhiosa 3773,40 eurot.

Intressi arvestatakse vastavalt lepingus kokku lepitud intressimäärale 15,90% aastas. Kostjal on

intressi võlgnevus alates 5. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni ülesütlemiseni, s.o 27.09.2023,

kokku 171,67 eurot (2,10+50,00+50,76+49,86+18,95). Kostja intressi tasunud ei ole.

6. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu,

mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 27.09.2021 oli

kostjal tasumata 15.06.2023-15.09.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. kokku 11,60 eurot (4

x 2,90). Kostja laenuhaldustasu tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu

võlgnevus 11,60 eurot.

7. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 3773,40 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 15.03.2024 lepingu

kokku lepitud viivise määras, s.o 15,90%. Hageja nõuab viivist 279,10 eurot. Hageja esitas

viivise arvestuse lisana (dtl 66). Hageja sissenõudekulude 30 euro kujunemine: 13.11.2023

tasulise kirja saatmine 25 eurot ja 24.11.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot.

8. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud

kostja laenutaotluses (dtl 57) ja maksehäireregistris (dtl 58) avaldatud andmetest. Laenutaotluse

kohaselt avaldas kostja oma sissetulekuks 1270,88 eurot kuus ja väljaminekuteks 50 eurot kuus

ning laenuandja arvestas regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot. Laenu osamakse suurus

oli 119,06 eurot kuus, mis jättis kostjale rahalise reservi vähemalt 851,82 eurot kuus. Hageja

leiab, et laenukohustuse täitmine oli kostjale jõukohane ning kostja oli usaldusväärne laenuvõtja.

Krediidivõimelisuse hindamine toimus vastavalt VÕS § 4034 lg 2 ja 4, KAVS § 49 ja § 50 ning

krediidiandja sise-eeskirjadele. Lisaks on hageja tõendanud, et kostjale selgitati laenulepingust

tulenevaid õigusi ja kohustusi ning see info anti talle ka kirjalikult. Kostja allkirjastas lepingu,

kinnitades, et kõik tingimused olid talle arusaadavad. Kuna kostja on teovõimeline isik, vastutab

ta oma tegude ja võetud kohustuste täitmise eest.

9. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

03.04.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

11. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on

kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see

ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

12. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu

otsus nr C-679/18, p-d 20–23).

13. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatav, et füüsilisest isikust kostja

võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t hagejaga sõlmitud laenuleping on

tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Krediidilepingu nr

L89011133013 kohaselt tuli kostjal tasuda laen 48 kuu jooksul, osamakse suurusega 119,06

eurot. Kostja võlgnevus hageja ees tekkis põhiosas alates 15.07.2023 ning intressi ja

laenuhaldustasu osas alates 15.06.2023. Esimesed 4 osamakset tasus kostja korrapäraselt,

makstes igakuiselt 119,06 eurot, mille tulemusel oli selleks hetkeks kokku tasutud 476,24 eurot.

Kostja tasus 5. osamakse puhul põhiosa 63,62 eurot ja intressist 50,44 eurot, jättes tasumata 2,10

euro suuruse intressivõlgnevuse ja haldustasu 2,90. Seega oli kokku kostja hagejale tasunud

590,30 eurot.

14. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb

krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul

oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija

ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

15. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja tarbijakrediidilepingut sõlmides tuginenud

kostja esitatud andmetele tema sissetulekute ja kohustuste kohta (dtl 57), mh maksehäireregistri

väljavõttele (dtl 58). Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi

küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kuna krediidiandja ei ole kostja

krediidivõimelisuse hindamisel rakendanud piisavalt põhjalikku analüüsi. Hageja on lähtunud

üksnes laenutaotluses esitatud andmetest ja maksehäireregistri väljavõttest, kuid ei ole

tõendanud, et oleks kontrollinud kostja tegelikke majanduslikke võimalusi, näiteks pangakonto

väljavõtete või muude dokumentide abil. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1270,88

eurot kuus ning ta märkis oma väljaminekuteks vaid 50 eurot kuus, mis on ilmselgelt ebapiisav

igapäevaste vältimatute kulude, nagu eluaseme-, toidu-, transpordi- ja tervishoiukulude

katmiseks. Kuigi laenuandja lisas hinnangulised majapidamiskulud 250 eurot, mis koos laenu

osamaksetega jättis kostjale teoreetiliselt 851,82 eurot vabu vahendeid, ei saa sellist hinnangut

pidada usaldusväärseks, kuna see ei võta arvesse laenuvõtja reaalseid elamiskulusid ega

võimalikke muid kohustusi. Hageja on esitanud maksehäireregistri andmed (dtl 57), millest

nähtub, et kostjal on tekkinud võlad teiste laenuandjate ees. Kuigi need maksehäired on

registrisse kantud alles pärast vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist, viitab see selgelt sellele, et

kostjal olid juba lepingu sõlmimise ajal olemas varasemad finantskohustused. Krediidiandja

ülesanne ei piirdu ainult taotleja esitatud andmete vastuvõtmise ja formaalse analüüsiga, vaid

hõlmab ka nende andmete tegelikku kontrollimist ja kriitilist hindamist. Krediidiandja peab

hindama, kas tarbija suudab võetud laenukohustust täita, võttes arvesse mitte ainult tema

sissetulekuid, vaid ka reaalseid kohustusi ja igapäevaseid kulutusi. Ainuüksi see, et kostja ise on

esitanud oma sissetuleku kohta sellise andme, ei tõenda selle õigsust ega võimalda järeldada

tema tegelikku maksevõimet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi

direktiivi preambuli p-s 26-28 on selgelt välja toodud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma

finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda,

et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda

esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud

vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi

pidada ainult tarbija vastutuseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta oleks

analüüsinud kostja reaalseid sissetulekuid ja väljaminekuid, sealhulgas eluasemekulusid, toidu-,

transpordi-, side- ja tervishoiukulutusi. Need on vältimatud kulud, mis mõjutavad otseselt

laenuvõtja finantsseisundit ning tema võimet laenu lepingutingimuste kohaselt tagasi maksta.

Kuna puuduvad tõendid, siis ei saa pidada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

piisavalt tõendatuks. Seetõttu võib järeldada, et hageja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ning

on piirdunud pelgalt formaalse informatsiooni kogumisega, ilma et oleks kriitiliselt hinnanud

kostja tegelikku maksevõimet.

16. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks,

et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see

lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-

21-13098/50, p-d 25 ja 26). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu

sõlmimise ajal 17.01.2023 2,5% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja alates

01.07.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 4% aastas, mis oli tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

intressist (15,9% aastas) madalam. Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses

madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale

muid tasusid.

17. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuna

kostja algne laenusumma oli 4000 eurot ja ta on sellest hagejale tagastanud 590,30 eurot, tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kogu see summa arvestada üksnes

põhivõla katteks. Sellest tulenevalt mõistab kohus hageja kasuks 3409,70 eurot (4000-590,30).

18. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 15.06.2023 - 27.09.2023 eest on kostjal 115,46

eurot (15,70+99,176) (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee, fikseeritud määr kuni

15.06.2023–30.06.2023 2,5% aastas ja alates 01.07.2023 kuni 27.09.2023 4% aastas), mis tuleb

kostjalt hageja kasuks VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 402 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 alusel välja mõista.

Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

19. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise

ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 72% ulatuses (3525,16 : 4865,74 x 100), jäävad sellises

ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 28% ulatuses hageja enda kanda.

20. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid

hageja menetluskulud riigilõiv (560 eurot), kulutused õigusabile (527 eurot). Riigilõivu tasumise

kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 180 eurot (sh

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-

10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele,

mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi

põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta).

21. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 532,80 eurot (740 × 72%). Kostja ei ole

menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja

tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik