2-24-18973/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-18973

Tsiviilasi

Blackhill OÜ hagi Estworkers Rent OÜ ja V.M vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

27 813 eurot ja 85 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Blackhill OÜ (registrikood 14829914, aadress

XXX), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe (e-

post XXX)

Kostja I: Estworkers Rent Osaühing (registrikood

16402798, aadress XXX-i, xxxxxx, e-post XXX), seaduslik

esindaja V.M

Kostja II: V.M (isikukood XXX, elukoht XXX-i, xxxxxx,

e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Blackhill OÜ hagi Estworkers Rent Osaühing ja V.M vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista Estworkers Rent Osaühingult ja V.M M. (V.M) solidaarselt Blackhill OÜ kasuks

välja võlgnevus kokku 27 813,85 eurot, millest põhivõlg on 14 138,94 eurot, intress 2284,03

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 11 390,88 eurot.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjatele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud solidaarselt Estworkers Rent Osaühingu ja V.M M. kanda.

6. Mõista Estworkers Rent Osaühingult ja V.M M. solidaarselt Blackhill OÜ kasuks välja

menetluskulud kokku summas 1985,6 eurot.

7. Mõista Estworkers Rent Osaühingult ja V.M M. (V.M) solidaarselt Blackhill OÜ kasuks

välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Blackhill OÜ esitas 14. detsembril 2024 hagiavalduse Estworkers Rent Osaühingu ja

V.M M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja täpsustas haginõuet 15. jaanuaril

2025. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 9. juuni 2022

laenulepingu nr LT220604 alusel põhivõla 7138,94 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 6674,91 eurot ning 13. septembri 2023 laenulepingu nr LT230906 alusel põhivõla

7000 eurot, intressi 2284,03 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4715,97 eurot.

2. Hageja nõue tuleneb hageja ja Estworkers Rent Osaühingu vahel 9. juunil 2022 sõlmitud

laenulepingust nr LT220604, mille alusel sai kostja I laenu 12 000 eurot. Laenulepingust

tulenevat kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis V.M hagejaga 9. juunil 2022

käenduslepingu nr K220604. Samuti tuleneb hageja nõue hageja ja Estworkers Rent

Osaühingu vahel 13. septembril 2023 sõlmitud laenulepingust nr LT230906, mille alusel

sai kostja I laenu 7000 eurot. Laenulepingust tulenevat kohustuste täitmise tagamiseks

sõlmis V.M hagejaga 13. septembril 2023 käenduslepingu nr K230906. 10. juunil 2024

ütles hageja kostjaga I sõlmitud laenulepingud üles ning nõudis põhilaenu tagastamist koos

kogu võlgnevusega.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21. jaanuari 2025 määrusega, andes kostjatele 20

päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kostja I seaduslik esindaja, s.o kostja II

ehk V.M sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte 22. jaanuaril 2025

kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostjate hagile vastamise tähtpäev oli 11. veebruaril

2025. Kostjad ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

6. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

7. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 165 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest

kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

9. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.

10. Hageja palub mõista kostjatelt hageja menetluskuludena välja hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 1400 eurot ja õigusabikulud 976 eurot, kokku 2376 eurot. Kohtule teadaolevalt

kostjad menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud

puuduvad.

11. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

12. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (Riigikohtu lahend

asjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS §

477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS §

477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude

väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja

vajalikkus.

13. Esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Hageja lepingulisel esindajal on kulunud menetluses 5 tundi. Kohus leiab, et õigusabikulud

on osaliselt ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kuigi õigusabiteenus hõlmab ka muid

toiminguid (nt kliendiga suhtlemine, õiguslik analüüs, tõendite kogumine), siis kohus

arvestab menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud

õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o menetlusdokumentide

esitamisega kohtule. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest

keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks ega

mõistlikuks hageja menetluskulude täies ulatuses kostjalt väljamõistmist. Kohus vähendab

hageja menetluskulusid 2 tunni ulatuses, mis hõlmab eelkõige suhtlusele kliendiga,

õigusliku analüüsile, lisade selekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele kulunud aega.

Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega

mahus 3 tundi.

14. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174).

Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 585,60 euro ulatuses (3 x 160 + 22%

käibemaks).

15. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1985,60 eurot.

16. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik