3-25-301/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

14.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-301

Haldusasi

ASIK Kinnisvara OÜ kaebus Tallinna linna kohustamiseks

kaebaja 21.10.2024 taotluse läbivaatamiseks ja haldusakti

andmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest või

alternatiivselt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.11.2024

vastuskirja 3-1/2657-2 tühisuse tuvastamiseks ja Tallinna

linna kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – ASIK Kinnisvara OÜ, seaduslik esindaja Andrei

Savenko

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Timo

Päit

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada ASIK Kinnisvara OÜ kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ASIK Kinnisvara OÜ-le kuulub Tallinna linnas asuv Raudtee tn 62 kinnistu (katastritunnusega

78401:101:0306) ja Raudtee tn 64a kinnistu (katastritunnus 78401:101:0217). ASIK Kinnisvara

OÜ sai kinnistute omanikuks 11.04.2024.

2. Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa

üldplaneeringu (ÜP) kohaselt asuvad kinnistud Nõmme keskuse segahoonestuse juhtotstarbega

alal, kuhu võib kavandada elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat

väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone.

Pärnu maantee, Männi, Raudtee ja Kõvera tänava vahelisel alal ning Turu platsist ja Pärnu

maanteest ida poole jääval alal on lubatud kuni kolmekorruselised hooned.

3. ASIK Kinnisvara OÜ esitas 21.10.2024 Tallinna Linnavolikogule taotluse, et Nõmme linnaosa

ÜP ülevaatamise tulemuste aruandes muudetakse ÜP-s Nõmme keskusega piirnevale Pärnu

maantee, Männi, Raudtee ja Kõvera tänava maa-alale sätestatud maakasutuse- ja ehitustingimusi

viisil, mis lubavad alale: (i) kuni 15 meetri kõrgusega hoonestuse; (ii) 4-korruselise ehitiste

püstitamise, millele on lubatud maapeale avatud parkimine hoone all jalgratastele, tõukuritele

ning puudega isikute transpordile; (iii) kuni 18 korteriga korterelamute püstitamise; (iv) krundi

täisehituse protsendiga kuni 70 %.

Taotluse põhjenduste kohaselt selgus Raudtee tn 60a raamatukogu projekteerimistingimuste

avalikustamise menetluses taotleja jaoks üllatuslikult, et Nõmme linnaosa ÜP maakasutus- ja

ehitustingimused välistavad Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistute hoonestamise enam kui 3-

korruseliste ehitistega ja enam kui 12 korteriga korterelamute planeerimise. Taotleja leiab, et

maakasutuse- ja ehitustingimused on sätestatud sõnamurdlikult ja vastuolus Nõmme linnaosas

ehitusmääruse §-is 6 sätestatud tingimustega ning hea halduse tavaga. Raudtee tn 60a, 62 ja 64a

kinnistutele sätestatud maakasutuse- ja ehitustingimused piiravad ebaproportsionaalselt taotleja

omandiõiguse realiseerimist kui ka avalike ülesannete täitmist Raudtee tn 60a kinnistul,

arvestades Nõmme Linnaosa Valitsuse, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti ja Tallinna

Keskraamatukogu huve kui ka taotleja huve, sh tegutsemis- ja lepinguvabadust. Raudtee tn 60a,

62 ja 64a kinnistutele on planeeritud ühine maa-alune parkla, sh perspektiivse Nõmme keskuse

elanike varje kasutamiseks kriisiolukorras. Avalikkus ega kinnistute omanikud ei ole saanud

väljendada ÜP-s seatud piirangute osas seisukohti ja ettepanekuid. TLPA ei ole teostanud

linnaehituslikku analüüsi ega linnaruumilise mõju analüüsi ega hinnanud vastavust Nõmme

linnaosa ehitusmääruse §-is 6 sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) vastas 25.11.2024 kirjaga nr 3-1/2657 – 2

ASIK Kinnisvara OÜ-le, et taotleja soovitud näitajad on vastuolus ÜP-s kehtivate Nõmme

keskuse segahoonestusala tingimustega. Hetkel on koostamisel järjekordne ÜP-de ülevaatamise

aruanne, kuid taotleja soovitud viisil ei ole võimalik aruandega ÜP lahendust muuta. See saab

toimuda läbi ÜP-d muutva detailplaneeringu (DP), kui vastav otsus ja põhjendus on ÜP-de

aruandesse lisatud. Taotleja sooviks on vaid ÜP-s võimaldatust oluliselt suurema ehitusõiguse

saamine, kuid puuduvad muud sisulised põhjendused, et seda peaks käsitlema ÜP-de

ülevaatamise aruandes (planeerimisseaduse (PlanS) § 92). Kui ettepanek tingimuste suhtes jäi

ÜP avaliku väljapaneku ajal esitamata või jäeti see rahuldamata, siis täna ei ole ÜP-de

ülevaatamise aruanne õige formaat selle küsimuse lahendamiseks. Nõmme linnaosa ÜP

kehtestati Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 ning kõik vaidlustused ÜP suhtes

tuli esitada seaduses ette nähtud aja jooksul (planeerimisseaduse § 94). Taotlejal on õigus esitada

ettepanek ÜP-d muutva DP algatamiseks vastavalt PlanS §-le 142, mille raames saab ÜP-d

muutva ettepaneku põhjendatust kaaluda. Küll aga ei tähenda ettepaneku esitamine, et kohalik

omavalitsus sellega nõustuma peab.

5. ASIK Kinnisvara OÜ esitas 06.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub

kohustada Tallinna Linnavolikogu kaebaja 21.10.2024 taotluse läbivaatamiseks ja haldusakti

andmiseks 30 päeva jooksul alates asjas tehtava lahendi jõustumisest või juhul kui kohus leiab, et

21.10.2024 taotluse läbivaatamise tulemuste kohaseks haldusaktiks on TLPA 25.11.2024

vastuskiri 3-1/2657-2, taotleb kaebaja haldusakti tühisuse tuvastamist koos avalik-õiguslikus

suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemisega, et TLPA ei ole KOKS § 33 lg 1 ja

PlanS § 92 lg 1 kohase haldusakti väljaandjaks, ning kohustada Tallinna Linnavolikogu kaebaja

21.10.2024 taotluse läbivaatamiseks ja haldusakti andmiseks 30 päeva jooksul asjas tehtava

lahendi jõustumisest.

6. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palub: a) kehtestada

kuni Tallinna Linnavolikogu poolt kaebaja 21.10.2024 taotluse läbivaatamiseni ja haldusakti

andmiseni ajutine planeerimis- ja ehituskeeld Raudtee tn 60a, 62 ja 64 a kinnistutel, millega

keelata kinnistutele üldplaneeringukohaste ehitiste kavandamiseks projekteerimistingimuste,

ehituslubade väljastamine ja DP-de algatamine v.a ÜP-d muutvate DP-de algatamine; b)

kohustada vastustajat kaebaja 21.10.2024 taotluse läbivaatamise suhtes haldusakti väljastamiseks

30 päeva jooksul; c) kohustada vastustajat andma kaebajale tagatis ja määrata kindlaks

eeldatavad ekspertiisi läbiviimise kulud ning tunnistada lahend viivitamatult täidetavaks.

Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust seoses sooviga säilitada kuni

kaebaja 21.10.2024 taotluse läbivaatamiseni ja haldusakti andmiseni õiguslik olukord, mis

välistab õigusliku olukorra muutmist, sh Raudtee tn 60a kinnistule projekteerimistingimuste

väljastamist 3-korruselise hoonestuse kavandamiseks ilma Raudtee tn 60a, 62 ja 64a ühist maa-

alaust parklat kavandamata; Raudtee tn 62 ehitisele juurdeehituse rajamise ning Raudtee tn 64a

DP nr DP042360 menetluse lõpetamise. Kõik eelpool viidatud toimingud välistavad kaebaja

21.10.2024 taotluse rahuldamise. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, millest tulenevalt on

lubatav esialgse õiguskaitsena nõuda ka haldusakti väljaandmist või toimingu tegemist, kuna

selle andmata jätmine riivab kaebaja omandi kasutust ja üldisi menetlusõigusi. Kaebajal on ka

ekspertiisikulude tagamiseks õigus küsida vastustajalt tagatise andmist.

7. Tallinna linn palub 12.02.2025 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja

tagastada kaebus.

7.1 PlanS §-st 92 tulenev ÜP ülevaatamise kohustus on seadusandja poolt sätestatud ülesanne

volikogule ja see kohustus ei ole seotud üksikute kinnistute või alade võimalike ehituslike

tingimuste määratlemistega. Ülevaatamise kohustus on seotud planeeringu elluviimisega seotud

küsimustega ning küsimusega, kas planeering vastab kohaliku omavalitsuse arengusuundadele ja

on edasiselt elluviidav. Seega kätkeb ÜP ülevaatamise kohustus oluliselt laiemaid küsimusi kui

üksiku kinnistu ehitusõigus. ÜP ülevaatamise kohustuse täitmine ei toimu isiku poolt esitatud

taotluse alusel, vaid tegu on seadusest tuleneva üldise ülesandega. ÜP muutmist reguleerib PlanS

§ 93. Sätte kohaselt tuleb ÜP kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks koostada uus sama

planeeringuala hõlmav või sama teemat lahendav planeering, seejuures tuleb lähtuda ÜP

koostamisele ettenähtud nõuetest (PlanS § 93 lg-d 1 ja 2). ÜP või teemaplaneeringu

koostamiseks ei ole seadusandja näinud eriseaduses ette võimalust esitada vastava sisuline

taotlus. Tulenevalt ei saa olla esitatud kohustamiskaebus lubatav, kuivõrd tegu on kohaliku

omavalitsuse planeerimisautonoomiasse kuuluva küsimusega. Tallinna linnal ei saa tekkida

kohustust asuda PlanS § 92 kohaselt ÜP-d muutma isiku taotluse alusel, mistõttu on taolise

kohustamiskaebuse täitmine võimatu. PlanS § 142 sätestab võimaluse põhjendatud juhul muuta

DP-ga ÜP põhilahendust. PlanS § 142 võimaldab ÜP muutmist ettepaneku vormis DP

menetluses ning PlanS 8. peatükk kätkeb endas ka DP algatamise taotlust. Vastava sisulist

taotlust kaebaja esitanud ei ole. Kaebajale kuuluva Raudtee tn 64a kinnistu osas on algatatud DP

menetlus, mis on soikunud huvitatud isiku huvi puuduse tõttu. TLPA 25.11.2024 kiri nr 3-

1/2657-2 on sisult teabetoiming, mille osas saab kaebust esitada vaid piiratud juhtudel.

Ennekõike kui toiminguga rikutakse isiku õigusi. Vaidlustatud kiri suunab põhjendatult isikut

PlanS § 142 kohase taotluse esitamisele. Seetõttu ei saa ameti kiri isiku õigusi rikkuda. Nõmme

linnosa ÜP on kehtestatud 23.09.2021 ning kaebaja on saanud vastavate kinnistute omanikuks

11.04.2024. Kinnistute omandamise hetkeks oli Nõmme linnaosa üldplaneering olnud kehtiv pea

kolm aastat. Kaebaja pidi olema teadlik kinnistute omandamisel ÜP-st. Kaebeõigus ÜP

vaidlustamiseks isikul puudub.

Kaebaja eesmärk on saavutada asjakohatute taotlustega ÜP-st sätestatust oluliselt suurem

ehitusõigus. Tegemist ei ole kaebeõiguse alla kuuluva nõudega esitatud kujul. Vigane on kogu

kaebuse loogika, mille kohaselt tuleks kogu piirkonnale kehtestada ehitus- ja planeerimiskeeld

eesmärgil muuta Nõmme linnaosa ÜP-d kaebajale kuuluvate kinnistute osas. Isik ei saa

dikteerida teiste omandite käsutust enda huvides. Kui isik soovib enda kinnistutele ehitusõigust,

siis tuleb pöörduda vastava ettepanekuga kohaliku omavalitsuse poole lähtudes kehtivast

seadusest.

7.2 Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebusest ega

esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne õigus

saab rikutud või ohustatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Samuti ei ole

kaebaja esitanud ühtegi usutavat argumenti selle kohta, miks vajab selline õigus kaitset juba

esialgse õiguskaitse korras. Taotletav abinõu ei ole asjakohane ning väljub kaebuse esemest.

Asjakohane ei saa olla kaebaja kinnistute osas ehitusõiguse võimalikkuse hindamisel piirata

kolmandate isikute õigust ehitustegevusele ja planeerimisele. Õiguskaitsevajaduse puudumisele

viitab asjaolu, et taotletav abinõu on kaebaja jaoks kasutu – see ei too kaebajale kaasa

positiivseid tagajärgi ega hoia ära negatiivsete tagajärgede saabumist. Tegemist on

ebaproportsionaalse piiranguga kolmandatele isikutele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb

lisaks kaaluda avalikku huve ja kolmandate isikute õigusi ning õiguskaitse kohaldamine peab

olema nende suhtes proportsionaalne.

7.3 Seoses kaebaja viidatud Tallinna Linnavolikogu 03.02.2025 kirjaga selgitab vastustaja, A.S

on esitanud Tallinna Linnavolikogule ajaliselt kattuvalt samasisulisi taotlusi nii Haabersti

linnaosa ÜP-ga kui ka Nõmme linnaosa ÜP-ga seonduvalt. Ekslikult on läinud vastamisel

adressaat selliselt, et Haabersti linnaosa ÜP-d puudutavale kirjale on läinud isik kaebaja volitatud

isikuna. Kaebuse eseme Nõmme linnaosa ÜP-d puudutavas osas tuleb pidada lõplikuks

vastuskirjaks TLPA 25.11.2024 kirja nr 3-1/2657–2. Tallinna Linnavolikogu on mõelnud ka

kaebaja 02.12.2024 pöördumisele vastamiseks TLPA 25.11.2024 kirja. Formaalsed vead jäetakse

kaebuse eelduste hindamisel kõrvale, kui need ei saanud mõjutada otsuse sisu.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS §

121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus.

9. Kaebaja eesmärgiks on saavutada kehtiva Nõmme linnaosa ÜP muutmine kaebajale kuuluvate

Raudtee tn 62 ja 64a kinnistute ja munitsipaalomandis oleva Raudtee tn 60a hoonestamist

puudutavate tingimuste osas. Kaebaja soovib, et eelnimetatud kinnistutel oleks võimalik

püstitada kuni 15 m kõrguseid, 4-korruselisi ja kuni 18 korteriga korterelamuid krundi

täisehitusprotsendiga kuni 70%. See võimaldaks mh Raudtee tn 60a projekteerimistingimuste

menetluses kavandada kinnistule 4-korruselise hoone ja planeerida Raudtee tn 60a, 62 ja 64a

kinnistutele ühise maa-aluse parkla. Kaebaja esitas Tallinna Linnavolikogule 21.10.2024 taotluse

kehtiva ÜP muutmiseks PlanS § 92 lg-s 1 sätestatud ÜP ülevaatamise käigus väljastatava

haldusaktiga. TLPA vastas kaebaja taotlusele 25.11.2024 kirjaga, et kaebaja soovitud viisil ehk

ÜP ülevaatamise aruandega ei ole ÜP muutmine võimalik, kuid tal on õigus esitada ettepanek

ÜP-d muutva DP algatamiseks vastavalt PlanS §-le 142. Kaebaja leiab, et pädeva

omavalitsusorgani (Tallinna Linnavolikogu) poolt on tema taotlus lahendamata ja taotletud

haldusakt kohases menetluses väljastamata.

10. Kaebaja esitas kohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks tema 21.10.2024 taotluse

läbivaatamiseks ja selle kohta linnavolikogu poolt PlanS § 92 lg 1 kohase haldusakti

väljastamiseks. Kohus selgitab, et kohustamiskaebus on lubatav vaid juhul, kui haldusorganile

tuleneb seadusest või muust õigusaktist kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakti

anda ning haldusorgani tegevusetus või viivitus rikub isiku õigusi. Kohtu hinnangul praegusel

juhul kohustamiskaebus lubatav ei ole, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ja

vastustajal ei ole seadusest tulenevat kohustust väljastada kaebajale PlanS § 92 lg-s 1 ettenähtud

ÜP ülevaatamise raames haldusakti, millega muudetaks konkreetsete kinnistute osas

maakasutuse- ja ehitustingimusi ning võimaldada neil ehitamist kaebaja soovitud viisil.

10.1 PlanS § 92 lg-st 1 tuleneb vastustajale kohustus vaadata ÜP üle vähemalt iga viie aasta

tagant. Sama paragrahvi lõikes 2 on loetletud küsimused, mis tuleb välja selgitada ja üle vaadata.

Vastustaja on õigesti selgitanud, et tegemist on ennekõike planeeringu elluviimise ja kohaliku

omavalitsuse arengusuundadele vastavusega seonduvate küsimustega. PlansS § 92 lg-s 1

sätestatud kohustus ei hõlma ÜP ülevaatamise käigus üksikute kruntide hoonestamist

puudutavate tingimuste ülevaatamist ja nende muutmise kaalumist vastavalt maaomaniku

soovidele. Kui ÜP ülevaatamisel ilmneb nt planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate

muudatuste ÜP-sse tegemise vajadus, lähtutakse muudatuste tegemisel PlanS §-st 93. Viidatud

paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb ÜP kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks koostada

uus sama planeeringuala hõlmav või sama teemat lahendav ÜP, lähtudes PlanS-s ÜP

koostamisele ettenähtud nõuetest. Õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust taotleda uue ÜP või

teemaplaneeringu kehtestamist ega ka kehtivasse ÜP-sse sisuliste muudatuste sissekandmist ilma

uut planeeringut koostamata.

PlanS § 92 lg 1 mõtteks ei ole tagada maaomanikule võimalust nõuda konkreetsete kinnisasjade

suhtes ehitustingimuste või piirangute muutmist juhuks, kui tal ei olnud võimalik ÜP menetluses

osaleda või seda õigeaegselt vaidlustada. Kaebaja on Raudtee 62 ja 64a kinnistud omandanud

2024. a ning järelikult oli tal võimalik enne nende soetamist tutvuda ka konkreetsel alal kehtivate

planeeringutega, sh 2021. a kehtestatud Nõmme linnaosa ÜP-ga. Vastustaja on õigesti

selgitanud, et kaebajal on õigus esitada vastustajale taotlus kehtestada talle kuuluvaid kinnistuid

hõlmav DP koos ettepanekuga muuta kehtivat ÜP-d neid kinnistuid puudutavas osas. Vastustaja

keelduva otsuse puhul saab kaebaja selle vaidlustada halduskohtus. Kaebajal ei ole alust nõuda

kehtiva ÜP muutmist enne asjakohase DP algatamise taotluse esitamist või DP menetluse

väliselt.

10.2 Kaebaja on soovinud kehtiva ÜP muutmist mh selleks, et Tallinna linnale kuuluva Raudtee

tn 60a kinnistu projekteerimistingimuste menetluses oleks võimalik kavandada taotletust erineva

lahendusega või mahuga (sh kaebaja kinnistutega ühise maa-aluse parklaga) hoone. Kaebajal

puudub subjektiivne õigus nõuda talle mitte kuuluvale kinnistule projekteerimistingimuste

väljastamist temale meelepärasel viisil. Kaebaja ei saa ka nõuda ÜP muutmist eesmärgiga

mõjutada kolmandate isikute kinnistute hoonestamise võimalusi. Kohtule nähtub seejuures

ehitisregistri andmetest, et Raudtee tn 60a projekteerimistingimused nr 2511802/00537 on

10.02.2025 välja antud. Kui kaebaja hinnangul need rikuvad tema subjektiivseid õigusi, saab ta

esitada halduskohtule kaebuse nende tühistamiseks.

11. Kaebaja on kohtule alternatiivselt esitanud TLPA 25.11.2024 vastuskirja tühisuse

tuvastamise nõude. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kirja näol tegemist haldusmenetluse

seaduse § 51 lg 1 kohase haldusaktiga, mille tühistamist või tühisuse tuvastamist kaebaja saaks

nõuda. Selles kirjas on kaebajat teavitatud, et PlanS § 92 lg 1 kohase ÜP ülevaatamise raames ei

ole võimalik tema soovitud viisil ÜP-d muuta ning kaebajal on õigus esitada ettepanek ÜP-d

muutva DP algatamiseks vastavalt PlanS §-le 142, mille raames saab vastava ettepaneku

põhjendatust kaaluda. Kõnealuse kirjaga ei ole seega kaebajalt võetud võimalust ehitusõiguse

saamiseks taotluses näidatud tingimustel, sest kohases DP menetluses on võimalik ÜP muutmist

kaaluda. Isegi kui käsitada TLPA 25.11.2024 kirja haldusaktina, tuleb arvestada, et haldusakti

tühisuse kindlakstegemist saab halduskohtult samuti nõuda üksnes isik, kellel on selleks

põhjendatud huvi (vt HMS § 63 lg 4 ls 2; HKMS § 44). Kuna kaebajal ei ole õigust nõuda ÜP

muutmist PlanS § 92 lg 1 alusel ja vastustajal pole kohustust sellise taotluse alusel ÜP muutmist

otsustada, ei mõjuta kaebaja subjektiivseid õigusi eraldiseisvalt see, kas tema taotlusele võis

vastata TLPA või pidanuks seda tegema linnavolikogu. Tühisuse tuvastamise nõude esitamine

pole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja seega lubatav.

12. Kokkuvõttes kuulub kaebus tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

13. Kuna kohus tagastab kaebuse kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole ka esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt alust. Seejuures selgitab kohus, et

kaebaja ei saakski nõuda esialgse õiguskaitse korras ajutise planeerimis- ja ehituskeelu

kehtestamist. PlanS §-des 79 ja 132 sätestatud ajutise planeerimis- ja ehituskeelu mõte ei ole

tagada isikule kohtumenetluse ajaks naaberkinnistul õigusliku olukorra muutumatuna säilimine.

Viidatud sätete eesmärgiks on anda planeeringu korraldajale võimalus vajadusel ja oma

kaalutlusõiguse alusel säilitada õiguslik olukord juba menetletava planeeringu menetluse ajaks,

et vältida vajadust koheselt hakata muutma madalama või kõrgema astme planeeringuid. Sellise

olukorraga praegu tegemist ei ole. Ka ei ole esialgse õiguskaitse abinõuna käsitatav kaebaja

taotlus nõuda vastustajalt ekspertiisikulude katteks tagatise esitamist – tegemist on menetlusliku

taotlusega, mida kohus kaebuse tagastamise tõttu lahendama ei pea.

Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt tasutud

riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2). Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise (st lõivustatud toimingu sooritamise) tõttu ei kuulu tagastamisele ka esialgse

õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)