2-24-18437/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-18437

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungi sekretär

Pille Kaarepere

Määruse tegemise aeg ja koht

14.02.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-18437

Tsiviilasi

Z.Z. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: Z.Z. (isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxXXX-i,xxxxxx XXX; e-post: XXX)

Usaldusisik: Elina Madal (Tuglase 13-4, 51006

Tartu; 56913405; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

06.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja Z.Z. (isikukood: XXX)

pankrot 14.02.2025 kell 11.00 ning algatada Z.Z. kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Vabastada Elina Madal usaldusisiku ülesannete täitmisest.

3. Nimetada Z.Z. (isikukood: XXX) pankrotihalduriks Margo Normann

(Advokaadibüroo Normann ja Partnerid OÜ, Lossi 37, 71004 Viljandi; 509 2695,

435 5370; XXX).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 04.03.2025 algusega kell 14.00

Viljandi kohtumajas. Üldkoosolekul saab osaleda virtuaalselt. Osalemise soovist

tuleb kohtule teada anda vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku algust. Kohus osaleb

koosoleku virtuaalselt Jõgeva kohtumajast.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile

(Advokaadibüroo Normann ja Partnerid OÜ, Lossi 37, 71004 Viljandi; 509 2695,

435 5370; XXX) kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankroti väljakuulutamise

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Teates tuleb märkida

järgmised asjaolud: pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise

kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, võlausaldajate esimese

PankrS § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele (pandiõigust või muud

tagatisõigust omav isik) oma nõuete esitamiseks; nõuete esitamise tähtaeg; selgitus,

et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil

esitamise õiguse ning, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril ja/või usaldusisikul esitada kord aastas kohtule aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 01.12.2025.

8. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Täitemenetlused lõpevad võlgniku pankroti välja kuulutamisega. PankrS § 31 lg-st 7

tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta võlgniku poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

2. Määrata Z.Z. maksejõuetumenetluses osalenud usaldusisiku tasu suuruseks

570 eurot (km-ta).

3. Usaldusisiku tasu kanda pankrotivara arvelt OÜ Madal ja Partnerid

arvelduskontole nr EE911010220054602017.

Edasikaebamise kord

Pankrotimäärusele võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate

avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste

määramise kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11).

Asjaolud ja menetluse käik

Z.Z. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on vallaline ja tal on viis last.

Võlgnik töötab lüpsjana ja tema töötasu suurus on 1200 eurot kuus. Võlgnikule makstakse

riiklikku peretoetust 1100 eurot kuus, samuti saab ta sularahas ülalpidamismakseid 300

eurot kuus, kõik kokku 2600 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 2600 eurot. Võlgnikule

kuulub Rxxxxxx Ehitus OÜ osa väärtusega 2500 eurot ja pensionifondi osakud väärtusega

11,29 eurot. Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule sõiduauto Chrysler (1999.a). Muu

vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 29 311,76 eurot. Võlgnik selgitas, et võttis

esimesed laenud autoremondi jaoks, edasi igapäevasteks kuludeks. Võlgnik elas laste isaga

koos ja toimetasid ühiselt. Firma tegi laste isa Mxxxxx Uxxx selleks, et tegeleda ehitusäriga,

kuid see läks võlgniku nimele, sest Mxxxxx Uxxxx olid võlad. MxxxxxxUxxx ei anna infot,

mis seisus firma on, vaid ütleb et väiksed võlad on. Maksuameti iseteeninduses näitab

võlgasid 1833,44 eurot. Võlgniku soov on firma likvideerida, vajadusel pankrot algatada.

Võlgniku sõnul elavad temaga kõik viis last, kellest kaks on täisealised (üks käib koolis ja

teine tööl). Mxxxxx Uxxx annab elatist sularahas nii nagu saab.

Kohus algatas 02.01.2025 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku.

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning

omapoolse hinnangu.

Varanimekirja kohaselt kuulub võlgnikule sõiduauto Chrysler väärtusega 500 eurot ja

Rxxxxxx Ehitus OÜ väärtusega 2500 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1270 eurot ja

sotsiaaltoetused 1000 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 2200 eurot.

Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 27 670,82 eurot. Usaldusisiku hinnangul on

võlgnik maksejõuetu ja tema suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Ärakuulamisel selgitas võlgnik lastele isa poolt elatise maksmist. Samuti selgitas võlgnik

Revolut pangas oleva konto kasutamist, toetuste laekumist lapse kontole, sealt kannete

tegemist ja poes sularahas maksmise teemasid. Võlgnik selgitas, et auto järelmaks lõppes

detsembris. Võlgnik on endise mehega rääkinud ja ta lubas võlgnikule auto tagastada. Firma

tegi võlgnik sellepärast, et laste isa käis pinda, et nad teeksid perefirma. Nad elasid siis veel

koos ja võlgnik usaldas teda. Võlgnik sai firma enda nimele teha, sest tal polnud võlgasid.

Ta ei tea firma asjades mitte midagi.

Usaldusisiku sõnul tulid veel väiksed võlad välja ning talle tundub, et pankrot oleks kõige

õigem. Pole paista rohkem võimalusi, et teenida rohkem ja vähendada oluliselt võlgasid.

Kõik nõuded on kaitstud nõuded.

Kohtu põhjendused

Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast

avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli

võlgnikuga arutusel tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine (FIMS § 18 lg 2 p 2). FIMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on

esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud

menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine

võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse

algatamisega.

FIMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu.

Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku

ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku

ainsaks varaks on töötasu ja toetused. Võlgniku kohustused on kokku üle 27 000 euro.

Võlgnikule kuulub väheväärtuslik sõiduk ja ettevõte. Võlgnikul on kolm alaealist last. Muu

vara puudub ning eeldatavalt tagasivõidetavaid tehinguid pole. Kohtu hinnangul ületavad

võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada

tema pankrot.

Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FIMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest

vabastamise menetlus. FIMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest

keeldumiseks ei esine.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg

1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud

käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus

kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud

täitemenetlused lõppevad.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 04.03.2025 algusega kell

14.00 Viljandi kohtumajas. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes

soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist kohtule teada andma vähemalt 2 päeva

enne üldkoosoleku toimumist.

FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel vabastab kohus usaldusisiku, sest tal puudub pädevus tegutseda

pankrotihaldurina. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Margo Normanni, kes vastab

haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti

välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja

halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud

teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi:

-

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb

üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni

haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja

lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1);

-

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2);

-

Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada

üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1);

-

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1);

-

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise

tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42);

-

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1).

-

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale (FIMS § 48).

-

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FIMS § 47 lg 2).

-

Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises (FIMS § 46).

-

Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande (FIMS § 46 lg 3).

-

Võlgniku kohustused

: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile

abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita

oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud

kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti (PankrS § 89).

-

Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise

menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta

(FIMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lõige 9).

-

Võlausaldajad

samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab

vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab

sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja

ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud

FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 1240,40 eurot (km-ta).

Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel.

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja.

PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu

alammääraks 886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama alamäär kohaldub ka

usaldusisikule.

Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 8,5 h, millest

3,5 h on tasumääraga 88,60 eurot (dokumentidega tutvumine, sõidule kulunud aeg Tartu-

Reegoldi küla-Tartu) ning 5,5 h tasumääraga 177,20 eurot.

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja

keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et põhjendamatu on

ajakulu 3 h sõidule taotluses märgitud viisil. Kohus märgib, et lepingulistele esindajatele

ning riigi õigusabi korras määratud esindajatele määratakse sõidule kulunud aja tasu

vastavalt justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi

õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale (vt Riigikohtu lahendi nr 2-14-63261

p-i 12). Kohtu hinnangul pole ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks usaldusisiku sõidule

kulunud aega tasustama teistsugusel viisil ehk tegema usaldusisikule erand. Tasu tuleb

määrata samadel tingimustel nagu tavalistele esindajatelegi. Seega tuleb lähtuda korra §-st

151 lg-st 1. Taotlusest nähtuvalt on usaldusisik võlgnikku külastanud Tartust ning eeldavalt

büroost, sest täpsemalt polnud märgitud. Usaldusisik külastas võlgnikku Reegoldi külas

Viljandis. Üks suund on umbes 93 km. Korra § 151 lg 1 p 2 kohaselt on hüvitavaks sõiduaja

kuluks 20 eurot. Seega on usaldusisiku sõiduaja hüvitis 20 eurot. Kohus loeb põhjendatuks

usaldusisiku ajakulu 5,5h.

Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu ei ole vastavuses usaldusisiku poolt

teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Usaldusisik

on enda tunnitasuks märkinud maksimaalse määra. Kohtu hinnangul polnud käesolev

tsiviilasi keerukas ega mahukas, mis tinginuks tasu kõige kõrgemas määras. Antud

menetlusstaadiumis ei olnud veel vajalik hinnata nõuete põhjendatust, näiteks kontrollida

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Ka puudus vajadus nõuete teada saamiseks

suhelda olulises määras võlausaldajatega, sest võlgniku kohustused tulenevad

kohtulahenditest. Lisaks märgib kohus, et usaldusisiku tasu määr on ebamõistlikult kõrge, ei

ole kooskõlas tema kogemustega usaldusisikuna tegutsemisel ja ei vasta ka kohalikule

keskmisele turuhinnale: aastaid tegutsenud kogemustega pankrotihaldurid esitavad tasu

taotlusi oluliselt madalama tunnihinnaga kui käesolevalt usaldusisik, kelle kogemused ei saa

olla samaväärsed, sest ta nimetati usaldusisikuks alles 2024.a juulis. Kohus leiab, et

põhjendatud on tasumäär 100 €/h (km-ta), mis on keskmine tavapärane usaldusisiku

tasumäär sarnastes asjades.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 550 eurot (100€/h x 5,5h), millele lisandub sõidule

kulunud aja tasu 20 eurot ehk kõik kokku 570 eurot (km-ta).

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud

kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks

määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel.

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja

maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt

kohaldada ka usaldusisikule.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik