2-24-9880/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg

ja koht

14.02.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-9880

Tsiviilasi

Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaal avaldus Tallinn, Läänemere tee

19 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

asja lahendamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group ADB

Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620,

aadress Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn);

Avaldaja esindaja: Ahto Järvela (OÜ Julianuse

Õigusbüroo, e-post: ahto.jarvela@julianus.ee);

Puudutatud isik:

Tallinn, Läänemere tee 19

korteriühistu (registrikood 80156408, Läänemere

tee

19,

13914

Tallinn,

e-post:

laanemere19@gmail.com);

Puudutatud isiku esindaja: V. B. (e-post: xxxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Mõista puudutatud isikult

Tallinn, Läänemere tee 19

korteriühistult (registrikood 80156408) välja avaldaja Compensa

Vienna Insurance Group ADB kasuks Eesti filiaali kaudu (registrikood

12970620) 2001,72 (kaks tuhat üks eurot ja 72 senti) eurot, millest

1701,55 eurot on põhinõue ja 300,17 eurot on sissenõutavaks

muutunud viivis.

3. Mõista puudutatud isikult

Tallinn, Läänemere tee 19

korteriühistult (registrikood 80156408) välja avaldaja Compensa

Vienna Insurance Group ADB kasuks Eesti filiaali kaudu (registrikood

12970620) sissenõutavaks muutuv viivis alates 28.06.2024

põhinõudelt 1701,55 eurolt kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2. Mõista puudutatud isikult

Tallinn, Läänemere tee 19

korteriühistult (registrikood 80156408) välja avaldaja Compensa

Vienna Insurance Group ADB kasuks Eesti filiaali kaudu (registrikood

12970620) menetluskuludena 810,50 (kaheksasada kümme eurot ja

50 senti) eurot, millest 760,50 eurot on kulud õigusabile ja 50 eurot

on riigilõiv.

3. Mõista puudutatud isikult

Tallinn, Läänemere tee 19

korteriühistult (registrikood 80156408) välja avaldaja Compensa

Vienna Insurance Group ADB kasuks Eesti filiaali kaudu (registrikood

12970620) viivis menetluskuludelt 810,50 eurolt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Avaldaja seisukohad

1. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhinõudena 1 701,55 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisena ajavahemikul 24.01.2023 kuni 27.06.2024 eest 300,17 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise

alates 28.06.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

2. Avalduse kohaselt voolas 28.12.2021 Tallinnas Läänemere tee 19 asuvasse korterisse xxxx vesi, mille

tagajärjel sai kahjustada korteri siseviimistlus. Kahjujuhtumi ajal oli avaldaja korteri kindlustanud.

Avaldajale esitatud OÜ Ruvenato Grupp avariiakti kohaselt põhjustas kahju püstaku kanalisatsiooni

ummistus. OÜ Ruvenato Grupp puhastas püstaku.

3. Tekkinud kahju kõrvaldamise täpne materjali ja tööde hind on toodud VS Trade OÜ 10.01.2022

hinnakalkulatsioonis summas 2 329,60 eurot. Lisaks kulus Richmar OÜ hinnapakkumise järgi vaiba

puhastamiseks 31,33 eurot ning kahjustatud IKEA riiul Kallax maksis 269 eurot. Avaldaja hüvitas 70%

siseviimistluse taastamise kulust summas 1630,72 eurot, vaiba keemilise puhastuse kulu 31,66 eurot ja

50% kahjustatud riiuli hinnast 269 eurost ehk 134,50 eurot. Kokku hüvitas hageja 1796,55 eurot, millest

arvestati maha omavastutus 95 eurot. Avaldaja saatis 09.01.2023 puudutatud isikule tagasinõude avalduse,

andes tasumise tähtajaks 14 päeva. Puudutatud isik keeldus nõude täitmisest.

4. Lisaks põhinõudele palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise.

Avaldaja arvestas viivist alates 24.01.2023 kuni 27.06.2024. Sissenõutavaks muutunud viivis oli avalduse

esitamise päeval 300,17 eurot. Alates avalduse esitamisele järgnevast päevast palus avaldaja puudutatud

isikult välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras.

5. Avaldaja leidis, et korteriühistu on vastutav maja konstruktsioonide, ühiseks kasutamiseks paigaldatud

elektrisüsteemi, vee-, kanalisatsiooni- ja keskküttetorude korrashoiu eest. Sellised süsteemid kuuluvad

kaasomandisse KrtS § 4 lg 3 kohaselt. Tegemist on ehitise olulise osaga TsÜS § 55 lg 1 mõttes.

Kahju sai alguse kortermaja püstaku kanalisatsioonitorust ehk kaasomandi eseme hulka kuuluvast hoone

osast. Avaldaja viitas KrtS § 34 lõikele 1 ja lõikele 2, samuti KrtS § 12 lõikele 2 ja AÕS § 72 lõikele 5.

VÕS § 492 lg 1 alusel on avaldajale kui kindlustusandjale üle läinud kindlustatud isiku nõue. Rikutud on

KrtS § 31 lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustust. Korteriomandi korrashoid on tagatud üksnes juhul, kui

kaasomandi kasutamisega tekkivad mõjud ei kahjusta teisi korteriomanikke.

6. Puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja ei nõustunud. Ebaõige on väide, et tõendamata on kahju

alguse saamine korterelamu püstaku kanalisatsioonitorust. Avaldaja esitatud akti kohaselt likvideeris

ummistuse OÜ Ruvenato Grupp, kes kinnitas, et ummistus tekkis kanalisatsiooni püstakus. Ummistuse

tekkimise põhjuseks olid kanalisatsioonitorusse sattunud mänguasjad, tampoonid jms. Ummistus

likvideeriti püstaku puhastamisega. Ummistus pidi tekkima asjade kogumisega kanalisatsioonipüstakusse

pikema perioodi vältel ning torustiku puhastamisega oleks korteriühistu saanud ummistust ennetada.

7. Ebaõige on väide, et avaldaja ei ole tõendanud magamistoa, lastetoa, esiku ja riiuli kahjustamist vee

tõttu. Vesi voolas korteri nr xxxx tualettruumist. VS Trade OÜ 10.01.2022 kalkulatsiooni järgi tuli

taastustöid teha magamistoas, lastetoas ja esikus. Fotodelt nähtub, et laminaatparkett oli pundunud.

Kahjustada said lastetoa, esiku ja magamistoa põrandad. Põranda vahetus oli seotud ummistuse

tagajärgede kõrvaldamisega.

8. 03.12.2024 esitas avaldaja kindlustuspoliisi. Väljamakse tehti kindlustusvõtjale. Kahjude

kõrvaldamiseks vajalike tööde ja materjalide hind on toodud VS Trade OÜ 10.01.2022 kalkulatsioonis.

Kahju kõrvaldamiseks vajalikud tööd ühtivad kahjuaktis toodutega. Fotolt nähtub, et WC ukse taga oli

parkett saanud kahjustusi. Kuna parkett oli ühes tükis ja kattis nii koridori, magamistuba ja lastetuba, tuli

see vahetada terves ulatuses ehk 35,6 m2 ulatuses. Vahetult WC ukse kõrval asus niiskusest kahjustatud

IKEA riiul Kallax. Riiuli puhul hüvitati kahjuna pool selle maksumusest 269 eurost ehk 134,50 eurot, sest

arvestati amortisatsiooni.

9. 13.12.2024 esitas avaldaja kahju teate, milles kindlustusvõtja S. B. kirjeldas veeuputuse asjaolusid.

Kindlustusvõtja viitas santehniku ütlustele, milliste kohaselt oli probleem ühises püstakus. Pärast esimest

puhastust, mis tehti 9. korruse korteris, hakkas kanalisatsioonivesi kindlustatud korteri tualettruumist välja

voolama. Samast teatest nähtuvad varale tekitatud kahjustused, sealhulgas vaiba ja riiuli kahjustused.

Kahjuteatest nähtub, et ummistus kõrvaldati 9. korruse korteris, mitte kindlustatud korteris. 13.01.2025

seisukohas kordas avaldaja, et kindlustatud korteri nr xxxx tualetist või torustikust midagi välja ei võetud.

10. Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50 eurot ja kulud

õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Avalduse koostamiseks kulus

kokku 3 tundi ja 507 eurot. Puudutatud isiku vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus 0,5 tundi

ehk 84,50 eurot. Istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 1 tund ehk 169 eurot. 03.12.2025,

13.12.2025 ja 13.01.2025 seisukohtade esitamiseks kulus kokku 1 tund ehk 169 eurot. Kogumis on

avaldaja kulud õigusabile 929,50 eurot. Avaldaja palus, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 716568810.

Puudutatud isiku seisukohad

11. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik ei nõustunud, et kahju sai alguse kortermaja

püstaku kanalisatsioonitorust. Avaldaja peab tõendama puudutatud isiku rikkumise ja süü, mida avaldaja

teinud ei ole. Vastavalt avaldaja esitatud avariiaktile olid ummistuse põhjuseks tampoodid ja laste

mänguasjad. Avariiakti koostas OÜ Ruvenato Grupp. Puudutatud isik esitas OÜ Ruvenato Grupp

koostatud seletuskirja aktile, mille kohaselt tampoonid ja laste mänguasjad olid võetud korteri xxxx WC-

potist. Korteri xxxx omanik on ise süüdi selles, et tema korteri siseviimistlus sai kahjustada. Puudutatud

isik ei ole kahju tekkimises süüdi.

12. Kahju nõude suurus ei vasta tegelikult korteri xxxx omanikule tekitatud kahju suurusele. VS Trade OÜ

10.01.2022 hinnakalkulatsiooni järgi tuli taastustöid teha magamistoas, lastetoas ja esikus. Avaldaja ei ole

esitanud tõendeid selle kohta, et magamistoa, lastetoa ja esiku taastustööd ning riiuli kahjustus olid seotud

veevooluga WC-st.

13. 10.01.2025 seisukohas leidis puudutatud isik endiselt, et avaldaja ei ole tõendanud veelekke alguse

saamist kanalisatsioonipüstakust viisil, et selle eest vastutab korteriühistu. Avaldaja esitatud fotode alusel

ei ole võimalik tuvastada, kas parketil WC ukse taga oli kahjustusi ja kas need olid tekkinud veelekke

tagajärjel, kas riiuli kahjustused on seotud veelekkega ja millal on fotod tehtud. Avaldaja esitatud

ülevaatuse akt oli koostatud 06.01.2022 ehk 9 päeva pärast veeleket. Aktis on märgitud, et kahjustada sai

koridori, magamistoa ja lastetoa põrand, kuid avaldaja 03.12.2024 dokumendi järgi sai kahjustada ainult

parkett WC ukse ees.

14. Avaldaja esitatud kahjuteade ei tõenda veeuputuse asjaolusid, sest selle on koostanud S. B., kes ei ole

kindlustusvõtja. Kindlustusvõtja oli poliisi kohaselt Vitali Bõkov. Samuti on kahjuteade allkirjastamata.

15. Lõplikes seisukohtades leidis puudutatud isik, et avaldaja esitas 13.01.2025 tõendid hilinemisega.

Tõendite esitamise tähtaeg oli 16.12.2024. Menetluskuludena palus puudutatud isik avaldajalt välja mõista

kulud õigusabile summas 917 eurot. Õigusabi on osutatud 6,55 tunni ulatuses hinnaga 140 eurot tunnis.

Puudutatud isik palus avaldajalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja on kindlustanud Tallinnas Läänemere tee 19 elamus asuva korteri

nr xxxx. Pooled ei vaidle ka selle üle, et sellesse korterisse voolas 28.12.2021 vett läbi tualettruumi ning

avaldaja hüvitas kindlustusandjana korteriomanikule kahju, millest tulenevalt läks kahju hüvitamise nõue

talle üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik korteriühistuna peab hüvitama avaldajale kahju

põhinõudena 1 701,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 300,17 eurot ning edaspidi sissenõutavaks

muutuva viivise seadusjärgses määras.

18. 27.11.2024 eelistungil andis kohus pooltele täiendavalt aega seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

Kohus andis avaldajale aega tõendite esitamiseks hiljemalt 16.12.2024. Kuigi avaldaja esitas tõendeid

13.12.2024, esitas ta täiendavaid tõendeid ka 13.01.2025. Puudutatud isik leidis, et 13.01.2025 on tõendid

esitatud hilinemisega. Kohus leiab, et 13.01.2025 esitas avaldaja sisuliselt hilinemisega ühe tõendi, milleks

on S. B. e-kirja teel antud vastused täiendavatele küsimustele. Kahjuteate esitas avaldaja sisuliselt siiski

tähtaegselt, sest ta esitas 13.12.2024 kahjuteate tõlke ning tõendi sisuga oli puudutatud isikul võimalik

koheselt tutvuda. Avaldaja esitas ekslikult tõendi tõlke kaks korda, jättes esitamata tõendi algversiooni

vene keeles.

19. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse,

tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Avaldaja ei ole põhistanud mõjuva

põhjuse olemasolu tõendi hilinemisega esitamiseks. Küll aga leiab kohus, et tõendi

hilinemisega esitamine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist. Puudutatud

isikul oli võimalik tõendiga tutvuda ning esitada selle osas oma seisukoht.

Puudutatud isikule ei saanud tõend olla üllatuslik, sest poolte vahel oli sisuline

vaidlus selle üle, millistel asjaoludel toimus kanalisatsioonipüstaku ummistus.

Eeltoodust lähtudes võtab kohus vastu kõik esitatud tõendid.

20. Vaidluse sisulises osas leidis avaldaja, et veeavarii toimus kindlustatud korteris

kanalisatsiooni püstaku ummistuse tõttu, mille eest vastutab korteriühistu. Avaldaja

hüvitas kindlustatud isikule 70% siseviimistluse taastamise kulust, vaiba keemilise

puhastuse kulu ning 50% kahjustada saanud kapi maksumusest, arvestades

hüvitisest maha omavastutuse 95 eurot. Puudutatud isik leidis, et ühistu ummistuse

eest ei vastuta. Korteriomanik oli juhtunus ise süüdi, sest tema korteri wc potist võeti

välja ummistuse põhjustanud mänguasjad ja tampoonid. Tekkinud kahju on

tõendamata ja selle suurust ei saa fotode alusel tuvastada.

21. Kohus leiab, et avaldaja nõue on asjas kogutud tõenditega tõendatud. AÕS § 72

lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja

valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise

suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste

kahjustamisest.

22. KrtS § 12 lg 1 näeb ette, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja

täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 31 lg 1 kohaselt on

korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 34

lg 1 järgi valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike

kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomandite

kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lõikest 3 tuleneb, et isik, kellel on

samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette

solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu.

23. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanikel on ühine üldine kohustust tagada, et kaasomandiese oleks

sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida

perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid.

Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras

(RK TKo 3-2-1-129-13, p 47). Kui korteriühistu ei hoidnud kaasomandi eset korras,

saab korteriomanik esitada nõude korteriühistu vastu (RK TKo 2-18-13649, p 17). Ka

juhul, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite

kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma

kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi

korteriühistult (samas, p 18).

24. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui korteriomaniku korteri reaalosa sai kahjustada

kanalisatsioonipüstaku ummistuse tõttu, mida ta ise ei põhjustanud, saab ta kahju

hüvitamise nõude esitada korteriühistu vastu ka siis, kui ummistuse võis põhjustada

mõne teise korteriomaniku tegevus. 27.11.2024 eelistungil selgitas kohus puudutatud isikule (dtl

69-72), et nõude õiguslikuks aluseks on seadusest tulenev suhe korteriomaniku ja korteriühistu vahel. Tegu

ei ole deliktilise nõudega. Kohus selgitas, et on oluline, millest veeleke alguse sai ning kas kahjustatud

korteri omanik ise kahjustas kaasomandi osa. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole puudutatud isik kohtu

hinnangul tõendanud, et veekahju tekkis kindlustatud korteri omanikust tulenevatel põhjustel.

25. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 06.01.2022 on koostatud ülevaatuse akt (dtl 8) Läänemere tee 19

korteris nr xxxx. Aktis märgitu kohaselt oli kahju põhjuseks kanalisatsiooni püstaku ummistus, vesi tuli wc

potist. Akti järgi said kahjustada põrandad koridoris, magamistoas ja lastetoas ning wc ukse piirdeliist.

26. OÜ Ruvenato Grupp on koostanud 28.12.2021 korteriühistule avariiakti (dtl 22), mille kohaselt toimus

28.12.2021 kell 13.00 korteris nr xxxx kanalisatsiooni püstaku ummistus. Akti kohaselt toimus

puhastamine korteris nr 33. Ummistuse põhjuseks olid laste mänguasjad ja tampoonid. Püstakut puhastati

kaks korda. Seega nähtub esitatud aktist, et igal juhul toimus kanalisatsiooni püstaku ummistus. Akti järgi

ei tehtud puhastust mitte korteris xxxx, vaid korteris xxxx.

27. Puudutatud isik esitas kohtule sama ettevõtte esindaja täiendava selgituse (dtl 58), mis oli allkirjastatud

alles kohtumenetluse käigus 08.01.2025. Selles selgituses on märgitud, et ummistuse põhjuseks olid

tampoonid ja mänguasjad „millised olid võetud korteri xxxx wc poti“. Seletuse keelelise ebaselguse tõttu

ei saa tõendist järeldada, et ummistuse põhjustas korteri nr xxxx omanik. Seletuses võib olla silmas peetud

hoopis seda, et tampoone ja mänguasju võis näha korteri nr xxxx tualetipotist välja paiskunud veest. Koos

teise sama ettevõtte koostatud aktiga võib järeldada, et püstaku ummistust kahjustada saanud korteris ei

kõrvaldatud.

28. Avaldaja esitas kohtule kahjuteate juhtumi kohta (tõlge dtl 88-89, tõend dtl 104-105). Kahjuteate järgi

sai veeleke alguse sellest, et ummistus toimus kanalisatsioonipüstakus ning puhastust tehti 9. korrusel.

Lisaks nähtub kahjuteatest, et ummistus asukoht oli 6. korrusel. Kohus ei nõustu siinkohal puudutatud

isiku etteheitega, et kahjuteade ei tõenda ummistuse asjaolusid, kuna see on allkirjastamata ja esitatud isiku

poolt, kes ei ole ise kindlustusvõtja. Kindlustusandjale esitatud kahjuteade ei pea olema allkirjastatud ning

seda ei pea esitama kindlustusvõtja. Need asjaolud ei muuda tõendit ebausaldusväärseks.

29. S. B. vastas ka e-kirja teel kindlustusandja küsimustele (dtl 101-103) ja selgitas, et kanalisatsioonivesi

üksnes tuli välja korteri nr xxxx tualetist. Santehniku sõnade järgi oli üldtorustikus 5. ja 6. korruse vahel

ummistus. Ummistus suudeti kõrvaldada 9. korrusel ning vahepeal voolas kahjustada saanud korteri

tualettruumist vesi. Korteri nr xxxx tualeti potist midagi välja ei võetud. Eeltoodud tõenditest kogumis

tuleneb kohtu hinnangul selgelt, et ummistus sai alguse kaasomandisse kuuluvast kanalisatsioonipüstakust

ning ummistust ei põhjustanud korteri nr xxxx omanik. Puudutatud isik kui korteriühistu pidi tagama

kanalisatsioonipüstaku korrashoiu ning puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu,

mis tema vastutuse välistaks.

30. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul,

kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab

kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Eeltoodust

tuleneb, et kahju hüvitiseks on eeskätt kahjustatud asja parandamise mõistlikud kulud. Kohus ei nõustu

puudutatud isiku etteheidetega, et avaldaja esitatud tõendid tekkinud kahju ei tõenda.

31. Avaldaja esitas kohtule kindlustuspoliisi (koos tõlkega dtl 79-84), mille kohaselt oli korter kindlustatud

ning omavastutuse suurus oli 95 eurot. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et korter nr xxxx oli

kindlustatud avaldajaga sõlmitud lepingu alusel ning omavastutuse suurus oli selle alusel 95 eurot.

32. Kahjujuhtumi kohta tehtud fotodest nähtuvad riiuli veekahjustused ja parketi veekahjustused (dtl 9-20).

Tualettruumi põrand on täidetud pruuni värvi veega. Kogu korter on kaetud ühtse parketiga ja kahjustada

olid saanud ka põrandaliistud. Kohtu hinnangul nähtuvad fotodest korteri nr xxxx veekahjustused ning

seda sõltumata sellest, et kohtule esitatud fotodest ei nähtu nende tegemise kuupäeva ning fotod on tehtud

mõned päevad pärast veeavarii toimumist. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid,

millest tulenevalt oleksid fotodelt nähtuvad kahjustused alguse saanud mõnest muust sündmusest peale

28.12.2021 sündmust.

33. VS Trade OÜ koostas avaldajale kahjude kõrvaldamiseks hinnapakkumise (dtl 26) kokku summas

2329,60 eurot. Pakkumise kohaselt oli korteris vaja 35,6 m2 ulatuses vaja eemaldada kahjustatud laminaat

ja paigaldada uus. Samuti oli vajalik liistude eemaldamine ja uute paigaldamine ning töödega seotult

mööbli teisaldus, sealhulgas lükandustega kapi demontaaž ja montaaž. Cityclean OÜ e-kirja kohaselt oli

vaiba keemilise puhastuse hind 31,33 eurot (dtl 27). IKEA veebipoe väljavõtte kohaselt oli Kallax riiuli

maksumus 269 eurot (dtl 28). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud tõenditest, milliseid toiminguid ja

kulutusi tuli teha kahjustuste kõrvaldamiseks. Puudutatud isik ei ole põhistanud ega tõendanud, et korteri

nr xxxx kahjustusi oleks saanud kõrvaldada soodsamate kuludega. Eeltooduga kogumis on kohtu

hinnangul avaldaja põhinõue tõendatud. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 1 701,55

eurot.

34. Lisaks põhinõudele palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivise. Avaldaja arvestas viivist alates 24.01.2023 kuni 27.06.2024.

Sissenõutavaks muutunud viivis oli avalduse esitamise päeval 300,17 eurot. Alates

avalduse esitamisele järgnevast päevast palus avaldaja puudutatud isikult välja

mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras.

Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 09.01.2023 saatis avaldaja puudutatud isikule tagasinõude (dtl 29-30)

ning palus 14 päeva jooksul hüvitada 1701,55 eurot.

35. Kuivõrd avaldaja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. VÕS §

113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §

113 lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või

esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Puudutatud isikult tuleb avaldaja

kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 300,17 eurot.

Alates avalduse esitamisele järgnevast päevast 28.06.2024 tuleb puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivise põhinõudelt 1701,55 eurolt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

36. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7,

et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud

menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või

raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata,

jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel,

mis oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku

kanda.

37. Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50 eurot ja kulud

õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Avalduse koostamiseks kulus

kokku 3 tundi ja 507 eurot. Puudutatud isiku vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus 0,5 tundi

ehk 84,50 eurot. Istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 1 tund ehk 169 eurot. 03.12.2025,

13.12.2025 ja 13.01.2025 seisukohtade esitamiseks kulus kokku 1 tund ehk 169 eurot. Kogumis on

avaldaja kulud õigusabile 929,50 eurot.

38. Kohus leiab, et kuigi avaldaja esindaja tunnitasu suurus käesolevas vaidluses on mõistlik, on avalduse

koostamiseks kulunud aeg 3 tundi ülemäärane, arvestades selle sisu ja mahtu. Kohtu hinnangul on mõistlik

aeg avalduse koostamiseks koos kõige selleks vajalikuga 2 tundi ja sellega seonduv kulu seega 338 eurot.

Muus osas on avaldaja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel mõistlik. Kogumis on avaldaja kulud

õigusabile põhjendatud 760,50 eurot. Koos riigilõivuga on avaldaja menetluskulud põhjendatud 810,50

euro ulatuses. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 810,50 eurot.

39. Samuti tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 810,50 eurolt

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik