2-24-4340/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-4340

Tsiviilasi

N.F-i hagi Q.W vastu elatise vähendamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

2430 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. septembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

N.F-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): N.F (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman

Vastustaja (kostja): Q.W (isikukood XXX), seaduslik

esindaja Y.P

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 10. septembri 2024 otsus tühistada osas, milles maakohus tunnistas

täitemenetluse nr 042/2020/330 lubamatuks igakuise elatise tasumise kohustuse osas

seoses sundtäitmise aluse äralangemisega ja otsustas sundtäitmise jätkumise samas

täiteasjas N.F-i elatisevõlgnevuse osas.

2. Teha asjas uus otsus, millega vähendada Pärnu Maakohtu 10. juuni 2019 otsusega

N.F-ilt Q.W kasuks väljamõistetud elatist alates 17. märtsist 2024 0 euroni.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Hagi rahuldada.

3.2. Vähendada Pärnu Maakohtu 10. juuni 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-16712

N.F-ilt Q.W kasuks väljamõistetud elatist alates 17. märtsist 2024 0 euroni.

4. N.F-i apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.F (hageja, isa) esitas 17. märtsil 2024 maakohtule hagi Q.W (kostja, laps) vastu

elatise vähendamise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt mõistis Pärnu Maakohus 10. juuni 2019 otsusega tsiviilasjas

nr 2-17-16712 hagejalt välja elatise kostja ülalpidamiseks kuni kostja täisealiseks

saamiseni. Alates 23. veebruarist 2024 elab kostja hageja juures.

Maakohus jättis 27. märtsi 2024 määrusega hagi käiguta ja palus täpsustada, kas hageja

soovib elatise vähendamist või elatise maksmise lõpetamist. Hageja teatas, et jääb elatise

vähendamise nõude juurde. Ka 28. augustil 2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja

seisukohale, et tegemist on elatise vähendamise hagiga.

3. Kostja seaduslik esindaja (ema) teatas, et ta on avaldusega osaliselt nõus. Ta on nõus

väitega, et kostja elab hageja juures ja on nõus, et isa ei pea maksma elatist seni, kuni laps

elab isa juures. Laps on teismeeas ja lapse ema ei tea, kui kaua laps soovib isa juures elada.

MAAKOHTU OTSUS

4. Viru Maakohus rahuldas 10. septembri 2024 otsusega hagi. Maakohus tunnistas

sundtäitmise täitemenetluses nr 042/2020/330 lubamatuks igakuise elatise tasumise kohustuse

osas seoses sundtäitmise aluse äralangemisega. Sundtäitmine täitemenetluses nr 042/2020/330

jätkub hageja elatisvõlgnevuse osas. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohtu hinnangul on antud juhul tegemist sundtäitmise lubatuks tunnistamise hagiga.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja poeg ja alates 23.veebruarist 2024 elab kostja

hageja juures ja on tema ülalpidamisel.

Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest

lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse

kasvatamises osalemisega. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist

maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema

kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu,

sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on

alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamisega.

Elatise vähendamise nõue 0-euroni on nii keeleliselt kui sisult väär, sest seoses lapse elama

asumisega isa juurde, kellelt oli elatis lapse kasuks välja mõistetud, langes ära sundtäitmise

alus igakuise elatise nõudes. Samas hageja elatisvõlgnevuse osas peab sundtäitmine jätkuma,

sest kostja ema on juba lapse ülalpidamiskulud kandnud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse resolutsiooni p 2 ja teha uus otsus, millega muuta Pärnu Maakohtu 10. juuni 2019

otsusega tsiviilasjas nr 2-17-16712 väljamõistetud elatise suurust, vähendada elatise suurus

0-euroni alates käesolevas asjas hagiavalduse maakohtule esitamisest, so 17. märtsist 2024.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt põhineb apelleeritav otsus menetlusõiguse ja

materiaalõiguse normide valel kohaldamisel. Hageja palus kohtul TsMS § 459 alusel, mis

reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas, elatist vähendada 0-euroni.

Maakohus ületas hagi piire, kuna on rahuldanud hagi ja teinud otsuse, mis ei vasta hageja

nõudele, millega maakohus rikkus oluliselt TsMS § 439. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja

elatist vähendada 0-euroni, kuid kohus on teinud otsuse tunnistada sundtäitmine

täitemenetluses nr 042/2020/330 osaliselt lubamatuks.

Riigikohus selgitas 8. märtsi 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 14, et sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ei välista asjaolu, et kohtulahendiga väljamõistetud

elatise maksmise kohustusest vabanemiseks oleks võinud esitada hagi TsMS § 459 järgi ja

nõuda jõustunud kohtulahendi muutmist korduvate kohustuste osas. Kohtulahendi, millega on

välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi

esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11,

p 26). Arvestades eeltoodut, pole maakohtu kriitika hageja nõude kohta õigustatud.

Maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 ei ole selgelt arusaadav ja täidetav ning seega ei vasta

TsMS § 442 lg 5 teises lauses nimetatud nõuetele. Viidatud punkti sõnastusest ei ole aru saada

kriteeriumid, et eristada sundtäitmisega lubamatuks tunnistatud summad (nõue) ja summad

(nõue), mida kohus nimetas selles punktis elatisvõlgnevuseks.

6. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osas,

milles maakohus tunnistas täitemenetluse nr 042/2020/330 lubamatuks igakuise elatise

tasumise kohustuse osas seoses sundtäitmise aluse äralangemisega ja otsustas sundtäitmise

jätkumise samas täiteasjas hageja elatisevõlgnevuse osas. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657

lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega vähendab Pärnu Maakohtu 10. juuni 2019 otsusega

tsiviilasjas nr 2-17-16712 hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist alates 17. märtsist 2024

0 euroni. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada.

8. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebusega, et hageja ei ole sellist hagi, mille

maakohus rahuldas, esitanud.

Hageja taotles hagis muuta Pärnu Maakohtu 19. juuni 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-

16712 temalt kostja kasuks väljamõistetavat elatist alates hagi esitamisest 0 euroni, sest pärast

otsuse tegemist on kostja asunud elama hageja juurde ja hageja annab talle ülalpidamist

vahetult. Kostja (keda esindab tema ema) hagile vastu ei vaielnud.

Maakohus küll rahuldas otsuse resolutsioonis hagi, kuid elatise vähendamise asemel tunnistas

osaliselt lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 042/2020/330.

Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu (TsMS § 4 lg 2).

Hagejal on õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda

hagist (TsMS § 206 lg 1). Kehtivas perekonnaseaduses puudub sõnaselge regulatsioon

väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta. Küll kehtivad materiaalõiguslikult

ülalpidamiskohustust reguleerivad sätted, mh PKS §-d 99 ja 102, millest saab lähtuda elatise

suuruse kindlaksmääramisel. Hageja esitas oma nõude TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel,

mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed,

on kostjal õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui

oluliselt on muutunud maksete suurust või kestvust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Varasemat otsust võib kohus muuta alates uue hagi esitamise ajast.

TsMS § 221 järgi esitatava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ese on erinev võrreldes

TsMS § 459 järgi esitatava hagi esemega (vt selles osas ka Riigikohtu 8. märtsi 2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-1771-6, p 14). Selle hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi (sh

kohtulahendi) kehtivust ega õigusjõudu.

Hagi eset võib muuta hageja, kohtul sellist õigust ei ole. Rahuldades hagi, mida hageja ei

olnud esitanud ega kohus menetlenud ning jättes võtmata seisukoha selle hagi eseme osas,

mille hageja esitas, rikkus maakohus oluliselt menetlusõigusnorme. Põhjendatud on ka

apellatsiookaebuse see seisukoht, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 ei ole selgelt arusaadav

ja täidetav ning ei vasta sellisena TsMS § 442 lg 5 teises lauses sätestatud nõuetele. Maakohtu

otsusest ei nähtu, millises ulatuses peaks täitemenetlus jätkuma.

Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

9. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asjas esinevad asjaolud, mis annavad aluse TsMS §

459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistmise otsust ja

vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetavat elatist 0 euroni.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et elatise vähendamise nõue 0 euroni on nii

keeleliselt kui ka sisult väär ja sellist nõuet ei saa kohus rahuldada. Lapse vanematel on

alaealise lapse ülalpidamise kohustus (PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1). Alaealise lapsega kooselav

vanem täidab üldjuhul lapse ülalpidamise kohustust vahetult. Alaealise lapse vanem täidab

lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Asjas puudub vaidlus, et kostja asus alates 23.

veebruarist 2024 elama hageja juurde ja hageja täidab sellest ajast kostja ülalpidamise

kohustust vahetult. Kui laps asub pärast vanemalt lapse kasuks elatise väljamõistmise otsuse

tegemist elama kohtuotsusega talle elatist maksma kohustatud vanema juurde, kes täidab oma

ülalpidamise kohustust vahetult, on sellel vanemal õigus esitada elatise maksmise kohustusest

vabanemiseks kostja vastu hagi TsMS § 459 järgi ja taotleda alates hagi esitamisest varasema

kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamist 0 euroni.

10. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)