2-24-143434/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja Revensen osaühingu (registrikood 16625699) ja kostja X (isikukood kostja kinnitab, et tasub võlgnevust Revensen osaühingu (hageja) ees summas
Legislator headnote
AI generated2-24-143434/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hageja Revensen osaühingu (registrikood 16625699) ja kostja X (isikukood kostja kinnitab, et tasub võlgnevust Revensen osaühingu (hageja) ees summas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-143434
Tsiviilasi
Revensen osaühingu hagi X vastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja Revensen osaühing (registrikood 16625699);
hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post xxx);
kostja X (isikukood XXX, e-post xxx).
RESOLUTSIOON
I. Võtta 06.02.2025 esitatud kompromissleping hagimenetlusse.
II. Kinnitada hageja Revensen osaühingu (registrikood 16625699) ja kostja X (isikukood
XXX) vaheline kompromiss järgmiselt:
1. käesoleva kompromissi kohaselt tunnistab kostja tema vastu käesolevas
tsiviilasjas esitatud nõuet summas 1746.65 eurot, millest põhivõlg on summas
1266.61 eurot, viivis on summas 181.68 eurot, intress 174.33 eurot,
sissenõudmiskulud 35 eurot, menetluskulud on summas 20 eurot ja riigilõiv
69.03 eurot;
2. kostja kinnitab, et tasub võlgnevust Revensen osaühingu (hageja) ees summas
1746.65 eurot järgmiselt: kostja tasub võlgnevuse 1746.65 eurot igakuiste
perioodiliste maksetega hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks summas 30
eurot kuus alates 15.02.2025 kuni 15.07.2025, 70 eurot kuus alates 15.08.2025
kuni 15.04.2027, viimane makse 96.65 eurot hiljemalt 15.05.2027, kokku 28
makset;
3. maksed
peavad
laekuma
Revensen
OÜ
arveldusarvele
nr
EE067700771008684951 LHV pangas selgitusega ,,ts asi 2-24-143434 “;
2-24-143434
4. Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni II osa punktis 2. sätestatud
maksekohustuse rikkumise korral tasub kostja hagejale viivist 0,031% tasumata
põhivõlgnevuse summalt päevas;
5. käesoleva kohtumääruse resolutsiooni II osa punktis 2. sätestatud kohustuse
tähtpäevaks täitmata jätmisel on hagejal õigus ilma täiendava teavitamiseta
algatada käesoleva kohtumääruse resolutsiooni II osa punktidest 2. ja 4. tuleneva
kogu võla sissenõudmiseks täitemenetlus;
6. käesoleva kohtumääruse resolutsiooni II osa punktis 2. toodud maksete
teostamisega loetakse kõik hageja ja hageja õiguseellase nõuded (laenulepingust
nr Y210529013) kostja vastu täielikult ja ammendatult täidetuks ja hageja ei
oma kostja vastu ei juriidilisi, majanduslikke ega ka muid nõudeid ega
pretensioone.
III. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Revensen osaühingu hagis X
vastu võla nõudes.
IV. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 3 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud
Ühisraha OÜ esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla
nõudes. Kohus tegi 29.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud
02.12.2024 aadressil xxx. Võlgnik X saatis 02.12.2024 eelpool nimetatud e-posti aadressilt
kohtule e-kirja. E-kirja kohaselt soovib võlgnik nõuet tasuda maksegraafiku alusel. Võlgniku
poolt 02.12.2024 kohtule saadetud e-kirja loeb kohus vastuväiteks, millega võlgnik tunnustab
makseettepanekut, kuid soovib võlga tasuda maksegraafiku alusel. Võlgnik esitas vastuväite
tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Allkirjastatud vastuväite esitas X
kohtule 18.12.2024.
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 16.01.2025
määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud
vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.
16.01.2025 avaldas hageja, et pooled on jõudnud kompromissile.
06.02.2025 esitasid pooled kohtule kompromissi.
Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest
teadlikud. TsMS § 661 lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaega
kolme päevani.
2-24-143434
07.02.2025 palus kohus hagejal täpsustada, mis alusel on kompromissi pooleks Revensen OÜ
ehk kas nõue on loovutatud või on ekslikult märgitud hagejaks Revensen OÜ.
11.02.2025 avaldas hageja, et nõue oli 14.11.2024 loovutatud Revensen OÜ-le.
Kohtumääruse põhjendused
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse
kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab
kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise
määruses märgitakse kompromissi tingimused.
TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita.
TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist
hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse
avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja
võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430
ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus
kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487
sätestatu kohaselt.
Kompromissi kinnitamine
Ühisraha OÜ esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla
nõudes. Kohus tegi 29.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud
02.12.2024 aadressil xxx. Võlgnik X saatis 02.12.2024 eelpool nimetatud e-posti aadressilt
kohtule e-kirja. E-kirja kohaselt soovib võlgnik nõuet tasuda maksegraafiku alusel. Võlgniku
poolt 02.12.2024 kohtule saadetud e-kirja loeb kohus vastuväiteks, millega võlgnik tunnustab
makseettepanekut, kuid soovib võlga tasuda maksegraafiku alusel. Võlgnik esitas vastuväite
tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Allkirjastatud vastuväite esitas X
kohtule 18.12.2024.
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 16.01.2025
määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud
vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.
16.01.2025 avaldas hageja, et pooled on jõudnud kompromissile.
06.02.2025 esitasid pooled kohtule kompromissi.
2-24-143434
07.02.2025 palus kohus hagejal täpsustada, millisel alusel on kompromissi pooleks Revensen
OÜ ehk kas nõue on loovutatud või on hagejaks ekslikult märgitud Revensen OÜ.
11.02.2025 avaldas hageja, et nõue oli 14.11.2024 loovutatud Revensen OÜ-le.
Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest
teadlikud. TsMS § 661 lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaega
kolme päevani.
Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on
kohus kohustatud vastavalt TsMS § 487 lg 1 ja TsMS § 147 lg 5 nõudma nõuetekohast
hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist. Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks
kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks
hagiavalduse esitamise ja riigilõivu tasumise nõudmise näol.
Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku
avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb
kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses TsMS seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt,
kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse.
Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu
kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa
hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu
vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8
sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses
nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses
nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning
kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui
täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui
kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke
tagajärgi ja menetlus asjas jätkub.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi
sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud
teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kostja
kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Merike Varusk
kohtunik