2-22-4921/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja

koht

13.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4921

Kohtuasi

DG Electricity OÜ (pankrotis, endine nimi Imlitex

Eesti OÜ) hagi Elisa Eesti AS-i vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Elisa Eesti AS-i vastuhagi DG Electricity OÜ

(pankrotis, endine nimi Imlitex Eesti OÜ) vastu

kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.04.2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

DG Electricity OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja DG Electricity OÜ (endine nimi Imlitex Eesti

OÜ (registrikood 14255502), seaduslik esindaja DG

Kostja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Liina Käis

Menetluse liik

Asja läbivaatamata jätmine 19.12.2024. a istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta DG Electricity OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

21.04.2023. a otsuse peale läbi vaatamata.

2. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud DG Electricity OÜ (pankrotis) kanda.

3. Rahuldada Elisa Eesti AS-i menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning

määrata Elisa Eesti AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 1488 eurot 75 senti.

Mõista Elisa Eesti AS-i ringkonnakohtu menetluskulud 1488 eurot 75 senti DG

Electricity OÜ (pankrotis) välja.

4. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb DG Electricity OÜ (pankrotis)

tasuda menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

2-22-4921

määras viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. DG Electricity OÜ (hageja, võlgnik, endine nimi Imlitex Eesti OÜ (pankrotis)) esitas

04.04.2022 Harju Maakohtule hagi ning 06.04.2022 ja 12.04.2022 hagi täiendused, milles

palus mõista Elisa Eesti AS-ilt (kostja) välja põhivõla 51 023,77 eurot, hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 3444,1 eurot ning edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest

kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. 01.03.2023 esitas kostja hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja

kahjuhüvitise 258 898,35 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise põhivõlalt kuni

põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

3. Harju Maakohus jättis 21.04.2023. a otsusega hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi.

Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis

menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi tervikuna

rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja taotles asja läbivaatamist

kohtuistungil.

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja palus lahendada asja kirjalikus menetluses.

6. Tallinna Ringkonnakohus määras asja läbivaatamise 05.04.2024. a istungile.

7. 04.04.2024 teatas hageja lepinguline esindaja, et kuna hageja suhtes on kuulutatud välja

pankrot, ei soovi hageja enam asja läbivaatamist istungimenetluses.

2-22-4921

8. Ringkonnakohus palus hageja pankrotihalduril teada anda, kas ta astub võlgniku asemel

menetlusse ning määras pankrotihaldurile seisukohtade esitamise tähtaja. Pankrotihaldur

teatas, et arvestades menetlusse astumisega kaasnevaid menetluskulusid, ei astu

pankrotihaldur võlgniku asemel menetlusse.

9. Ringkonnakohus palus hagejal teada anda, kas ta soovib jätkuvalt asja läbivaatamist

istungimenetluses. Hageja seaduslik esindaja ringkonnakohtu kirjale ei vastanud.

10. Ringkonnakohus määras asja lahendamise 19.12.2024. a istungile. Kohtukutse toimetati

menetlusosalistele kätte.

11. Hageja 19.12.2024 istungile ei ilmunud. Kostja taotles apellatsioonkaebuse läbivaatamata

jätmist. Kostja esitas istungil ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja.

12. Hagejale toimetati menetluskulude nimekiri kätte 31.12.2024.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 649 lg 2 alusel läbi vaatamata.

14. TsMS § 649 lg 2 kohaselt, kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata

jätmise mõjuvast põhjusest (TsMS § 422) või ei ole seda põhistanud, võib kohus vastustaja

taotlusel jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus ei jäta kaebust läbi vaatamata, kui apellant ei

taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil või palus kohut lahendada kaebus istungil tema

osavõtuta.

14.1. Praegusel juhul edastas ringkonnakohus hageja seaduslikule esindajale DGle 19.12.2024

toimuva istungi kutse, mille hageja seaduslik esindaja sai avalikust e-toimikust (AET)

nähtuvalt tähtsaadetisena kätte 28.11.2024. Hageja istungile ei ilmunud ega teatanud ka

ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest.

15. TsMS § 639 lg 2 ja TsMS § 168 lg 2 analoogia alusel jäävad apellatsioonmenetluse kulud

hageja kanda.

15.1. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

15.2. Kostja esitas 19.12.2024 menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 2047,5 eurot (käibemaksuta), millele

lisanduvad 19.12.2024 toimunud istungi menetluskulud, lähtudes istungi kestusest.

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja lepinguliste esindajate tunnitasu kuni

04.10.2023 osutatud teenuste eest 135–150 eurot (ilma käibemaksuta) ning alates 05.04.2024

osutatud teenuste eest 225 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjale on apellatsioonimenetluses

osutatud õigusabi 12,25 tunni ulatuses, millele lisandub 19.12.2024 toimunud istungi ajakulu

6 minutit (istung kestis 12:01–12:07). Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnes kostja

lepingulise esindaja õigusabi järgmistest toimingutest: apellatsioonkaebusega tutvumine,

2-22-4921

nõupidamine kliendiga (01.06.2023 – ajakulu 15 minutit); taotlus eeldatavate menetluskulude

katteks tagatise saamiseks (19.06.2023 – ajakulu 30 minutit); apellatsioonkaebusele vastuse

koostamine ja esitamine (30.06.2023–07.07.2023, ajakulu 7 tundi 45 minutit); nõude

arestimise aktiga tutvumine (04.10.2023 – ajakulu 15 minutit); 05.04.2024 istungi

ettevalmistus ning sellel osalemine toimunud istungil – ajakulu 1 tund); ettevalmistus

19.12.2024 kohtuistungiks ning menetluskulude nimekirja koostamine – ajakulu 2,5 tundi).

Kostja palus menetluskulud välja mõista koos seadusjärgses määras viivisega

(võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teine lause). Kostja taotles menetluskulude hüvitamist

ilma käibemaksuta.

15.3. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on

dokumentide sisu ja mahtu ning menetluse asjaolusid arvestades osaliselt põhjendamatud või

ülemäärased. Kostja on taotlenud menetluskulude katteks tagatise taotluse koostamise ajakulu

hüvitamist ning nõude arestimise aktiga tutvumise ajakulu hüvitamist. Toimiku materjalidest

ei nähtu, et kostja oleks ringkonnakohtule menetluskulude tagatise taotluse esitanud, samuti ei

nähtu ühtegi nõude arestimise aktiga seotud menetlusdokumenti. Seega on nende toimingute

ajakulu (45 minutit) põhjendamatu. Lepingulised esindajad ei ole oma tegevusi dubleerinud

ning toimingute osutamise tunnihind 135-150 eurot (kuni 07.07.2023) ning tunnihind 225

eurot alates 05.04.2024 on kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Apellatsioonkaebusega

tutvumise, sellele vastuse koostamise ning selle esitamise ajakulu on tervikuna põhjendatud (7

tundi 45 minutit). Osaliselt põhjendamatu on 05.04.2024 istungiks ettevalmistamise ja sellel

osalemise ajakulu, kuna 04.04.2024 teatas hageja lepinguline esindaja, et ei soovi asja

läbivaatamist istungil. Seega võis kostja lepinguline esindaja eeldada, et 05.04.2024 istungil ei

toimu sisulist arutelu. Seda asjaolu arvestades, samuti arvestades, et 05.04.2024 istung kestis

7 minutit (algas 10:02 ning lõppes 10:09), on 05.04.2024 istungi ettevalmistamise ja sellel

osalemise ajakulu põhjendatud kokku 25 minuti ulatuses. Samuti on osaliselt põhjendamatu

19.12.2024 istungiks ettevalmistamise ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu.

Ringkonnakohus vähendab nende toimingutega seotud ajakulu menetluses ilmnenud

asjaolusid arvestades (hageja pankroti väljakuulutamine, äriühingu nime ja juhatuse liikme

muudatus) 1,5 tunni võrra ning loeb nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks 1 tundi.

Sellele ajakulule lisandub istungil osalemise ajakulu, mis oli 19.12.2024 toimunud istungi

protokollist nähtuvalt 6 minutit. Seega on kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud 9

tunni 16 minuti ulatuses. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud apellatsioonkaebusega

tutvumise, vastuse koostamise ja esitamise kulu 1147,5 eurot, 05.04.2024 istungi

ettevalmistamise ning sellel osalemise kulu 93,75 eurot (25 minutit) ning 19.12.2024 istungi

ettevalmistamise, sellel osalemise ning menetluskulude nimekirja koostamise kulu 247,5 eurot

(225+22,5 – 1 tund 6 minutit).

16. Kokkuvõttes on kostja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 1488,75 eurot. Kostja palus

menetluskulud mõista välja ilma käibemaksuta ning koos seadusjärgses määras viivisega

(TsMS § 177 lg 4). Seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta ning määrata,

et menetluskulude tasumisega viivitamise korral kohustub hageja tasuma menetluskuludelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

17. TsMS § 643 lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale

esitada Riigikohtule määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

2-22-4921

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt