2-21-11768/142 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11768

Kohtuasi

GMBH Varad OÜ hagi Restoran Dominic OÜ ja S.V

vastu S.V tagasikutsumiseks Restoran Dominic OÜ

juhatusest ning Restoran Dominic OÜ juhatuse

asendusliikme määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. augusti 2024. a määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

GMBH Varad OÜ määruskaebus

Restoran Dominic OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja GMBH Varad OÜ (registrikood 10987193),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla

Kostja Restoran Dominic OÜ (registrikood 11305033)

Kostja S.V (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo

Viilup

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. augusti 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-11768

osas, millega maakohus jättis GMBH Varad OÜ menetluskulud kindlaks

määramata ja Restoran Dominic OÜ-lt välja mõistmata 878,50 euro ulatuses. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada GMBH Varad OÜ menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus täiendavalt 878,50 euro osas ja mõista see summa

Restoran Dominic OÜ-lt GMBH Varad OÜ kasuks välja lisaks maakohtu välja

mõistetud summale. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata,

muutes osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

2. GMBH Varad OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Restoran Dominic OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

5. Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus

:

5.1.

Mõista Restoran Dominic OÜ-lt GMBH Varad OÜ kasuks välja

menetluskulude hüvitis 11 335 eurot.

2-21-11768

5.2.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni võla

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli GMBH Varad OÜ (hageja) hagi Restoran Dominic OÜ

(kostja I) ja S.V (kostja II) (koos kostjad) vastu kostja II tagasikutsumiseks kostja I juhatusest

ning juhatuse asendusliikme määramiseks.

2. Maakohus võttis 3. märtsi 2023. a määrusega vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja

menetluse. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja

menetluskulude hüvitise 17 982 eurot ja seadusjärgses määras viivise. Hageja esitas määruse

peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 17. aprilli 2024. a määrusega

määruskaebuse osaliselt ja jättis maakohtus kantud menetluskulud kostja I kanda.

Määruskaebusega seotud menetluskulud jättis ringkonnakohus samuti kostja I kanda. Kostja I

esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Riigikohus jättis 1. juuli 2024. a

määrusega menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti kostja I kanda.

Maakohtu 3. märtsi 2023. a ja ringkonnakohtu 17. aprilli 2024. a määrused jõustusid seega 1.

juulil 2024.

3. Hageja esitas 2. veebruaril 2023 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja

kulu 17 685 eurot (sh käibemaks). Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 150 eurot,

millele lisandub käibemaks. Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 98,25 tunni ulatuses.

Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud

hüvitamisele koos käibemaksuga. Samuti kinnitas hageja, et kõik esitatud kulud on kantud

seoses kohtumenetlusega. Hageja palus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses viivist.

4. Kostjad palusid 6. veebruari 2023. a seisukohas kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 176 lg-ga 6 kohustada hagejat esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid.

Kostjatel on alust eeldada, et tegelikkuses ei ole hageja enda lepingulisele esindajale osutatud

2 (13)

2-21-11768

õigusteenuse eest tasunud. Lisaks leidsid kostjad, et valdavas enamuses on hageja kantud

menetluskulud ebavajalikud ja põhjendamatud.

5. Harju Maakohus määras 9. juuli 2024. a kirjaga tähtaja ringkonnakohtu menetluses kantud

menetluskulude nimekirja ja vastuväidete esitamiseks. Kohus märkis, et hageja on maakohtu

menetluses kantud menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kostja I ei ole sellele

vastuväiteid esitanud.

6. Kostjate esindaja esitas 9. juulil 2024 taotluse, milles juhtis kohtu tähelepanu kostjate 6.

veebruaril 2023 esitatud taotlusele ja hageja menetluskulude nimekirjale esitatud

vastuväidetele. Kostja I palus esitatud taotluse lahendada ja menetluskulusid tõendavad

dokumendid välja nõuda.

7. Harju Maakohus kohustas 11. juuli 2024. a määrusega hagejat esitama tõendid

õigusabikulude kandmise kohta (õigusabileping, õigusabi eest hagejale esitatud arved). Lisaks

täpsustas kohus, et kostja I on hageja maakohtus kantud menetluskuludele vastuväited

esitanud.

8. Hageja esitas 19. augustil 2024 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja ja arve

nr 240057.

8.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal määruskaebuse koostamiseks

5,5 tundi. Seega on hageja apellatsiooniastme õigusabikulu 825 eurot, millele lisandub

käibemaks. Hageja palus välja mõista ka määrusekaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Hageja

kinnitas, et menetluskulud on tehtud siinse asja ajamiseks. Samuti kinnitas hageja, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga.

Hageja palus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.

8.2. Hageja esindaja selgitas täiendavalt, et kuna esindaja tegutsemiskoht muutus (19.

jaanuaril 2024 asutas esindaja Ainla Advokaadibüroo), sõlmiti hageja ja Ainla

Advokaadibüroo vahel samadel tingimustel uus kliendileping. Advokaadibüroo Eipre &

Partnerid ja Ainla Advokaadibüroo sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt loovutas

Advokaadibüroo Eipre & Partnerid kliendilepingust tulenevad nõuded Ainla

Advokaadibüroole. Ainla Advokaadibüroo esitas hagejale arve nr 240057, mis sisaldab tasu

senise kohtuesinduse eest (esindus hagimenetluses ja määruskaebemenetluses) summas 18

986,25 eurot (15 562,50 eurot, millele lisandub käibemaks 3423,75 eurot).

8.3. Hageja esindaja selgitas, et tulenevalt konfidentsiaalsusnõudest ei saa esindaja kohtule

esitada kliendilepingut, sest klient ei ole selleks nõusolekut andnud. Esindaja viitas Eesti

Advokatuuri eetikakoodeksi § 5 lg-tele 2 ja 3 ning selle kommenteeritud väljaandele.

9. Kostjate esindaja esitas 21. augustil 2024 seisukoha, milles leidis, et hageja ei ole

kohtunõuet täitnud ja menetluskulude kandmist tõendanud. Tõendina esitatud kuluarve on

väljastanud advokaadibüroo, mida 2. veebruari 2023. a seisuga isegi ei eksisteerinud.

Mistahes tõendeid advokaadibüroode vahelise nõude loovutamise kohta ei ole esitatud.

Samuti viitas kostjate esindaja, et 2. veebruaril 2023 esitatud menetluskulude nimekirjas

avaldas hageja enda menetluskulude suuruseks koos käibemaksuga 17 685 eurot, kuid

esitatud kuluarve kohaselt on maakohtu menetlusega seotud menetluskulude suurus 17 979,75

eurot. Hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb jätta tervikuna

rahuldamata, kuna hageja ei ole suutnud tõendada menetluskulude kandmist ega nende

kandmise kohustust.

3 (13)

2-21-11768

10. Hageja esindaja täpsustas 22. augusti 2024. a seisukohas, et esindaja ei keeldunud

kliendilepingu esitamisest, vaid esitas kohtule õiguslikud põhjendused, miks esindaja ei või

lepingut kohtule esitada. Kliendi nõusolekul avaldas esindaja, et temaga sõlmitud

kliendilepingute kohaselt kohustus ta esinduse eest tasuma pärast seda, kui asja sisuline

arutamine on lõppenud. Seega on arve esitatud vastavalt kliendi ja advokaadibüroode vahel

kokku lepitule. Seadus ei nõua, et arve peab olema esitatud enne menetluskulude nimekirja

esitamist ning seda, et õigusabikulu peab olema kantud. See, et selline kulu tekkis, ei saa olla

vaidluse all, sest kõik kliendi esindamiseks tehtud toimingud on asjakohased ja seotud asja

ajamisega. Vaidlust ei saa olla ka esindusõiguse üle, sest klient viibis isiklikult kohtuistungil

ja on kõikidest toimingutest teadlik. Lisaks täpsustas esindaja, et maakohtule esitatud

menetluskulude nimekirja esitamise ajal kehtis 20% käibemaksu määr, arve esitamise ajal

22% määr, sellest ka tasunõude summade vahe.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Maakohus mõistis 27. augusti 2024. a määrusega kostjalt I hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 10 456,5 eurot. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

11.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on riigilõiv 490 eurot põhjendatud ja vajalik

menetluskulu.

11.2. Hageja õigusabikulude osas märkis maakohus, et hageja esitas selgituse õigusabikulude

tasumise aluste kohta koos õigusabiarvega. Kohus luges vandeadvokaat Ainla selgituste ja

õigusabikulude kohta esitatud arve alusel õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu

tõendatuks.

11.3. Maakohus hindas hageja õigusabikulusid ja leidis, et maakohtu menetluses osutatud

õigusabitoimingud on osaliselt ülemäärase töömahuga või pole muudel põhjustel

hüvitamiskõlbulikud.

11.3.1. Hagi esitamisega seotud tööde maht kokku 10,25 tundi ei ole põhjendatud. Hagi

põhjendused koosnesid suures osas hageja esitatud kuriteokaebuse põhjenduste kordamisest,

kusjuures asjaolud ja tõendid olid siinse asjaga seostatud puudulikult (kohus oli sunnitud

nõudma eelistungil hagi aluse ja tõendite kohta täiendavaid selgitusi). Kohus luges

eelnimetatud toimingute põhjendatud töömahuks kokku 3 tundi.

11.3.2. Hagi vastusega tutvumise ja selle kohta seisukoha esitamise põhjendatud ajakuluks

luges kohus 2 tundi (7 tunni asemel). Kostja vastus käsitles olulises mahus ilmseid probleeme

hagi põhjendustes, millele ka kohus varasemalt tähelepanu oli juhtinud. Need probleemid oli

hageja põhjustanud ise oma puuduliku tööga.

11.3.3. Menetluskulude tagatise taotluse ja sellele koostatud vastuse sisu arvestades oli

vastamiseks vajalik tööaeg 1 tund.

11.3.4. Menetluse peatamise taotluse ja sellele koostatud vastuse sisu arvestades oli

vastamiseks vajalik tööaeg 1 tund.

11.3.5. Põhjenduste korrastamiseks esitas hageja korduvalt avaldusi, millega seotud

töömahuks on kokku esitatud 24,75 tundi. Kohus on hageja esitatu puudulikkust selgitanud

31. jaanuari 2022. a, 4. aprilli 2022. a ja 20. aprilli 2022. a määrustes. Hagi aluse

nõuetekohasel põhjendamisel juba menetluse alguses poleks olnud vaja seda tööd teha. Kohus

luges eelnimetatud toimingute põhjendatud töömahuks kokku 3 tundi.

4 (13)

2-21-11768

11.3.6. Kostjate 18. mai 2022. a seisukohtadega tutvumise põhjendatud ajakuluks luges kohus

1 tunni (3,5 tunni asemel). Tegemist oli valdavalt juba varem käsitletud küsimustega ja esitatu

maht ei olnud suur.

11.3.7. Hageja 20. juuli 2022. a avaldusega seotud toimingute põhjendatud töömaht on 3 tundi

(6,5 tunni asemel). Esitatu oli hilinenud ja selle muid puudusi selgitas kohus 11. augusti 2022.

a istungil.

11.3.8. Hageja sai 7. detsembril 2022 teada kostja II tagasikutsumisest ja uue juhatuse liikme

valimisest, mis viis lõpuks hagist loobumiseni. Sellest tulenevalt luges kohus 8. detsembri

2022. a istungiks ettevalmistamise põhjendatud ajaks 1 tunni. Järgnevalt olnuks mõistlik

esitada kohe hagist loobumise avaldus, milleks poleks põhjendatult saanud kuluda üle 1 tunni.

Ajakulust 11 tundi on seega põhjendatud 2 tundi.

11.3.9. Kohus luges hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks töömahuks kokku 58 tundi.

11.4. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa tasutud käibemaksu tagasi arvestada ja on arvestanud

lepingulise esindaja kulude hüvitamise nõude hulka käibemaksu määraga 22%.

Hüvitamisnõude aluseks olevast õigusabist on ainult 5,5 tundi tööd tehtud pärast 1. jaanuari

2024. a. Perioodil 2021–2023 kohaldus käibemaksumäär 20% (käibemaksuseaduse (KMS) §

15 lg 1 kuni 1. jaanuarini 2024 kehtinud redaktsioon). Käive loeti maksustamise seisukohalt

tekkinuks alates teenuse osutamisest (KMS § 11 lg 1 p 1). Asjaolu, et õigusabi osutaja venitas

hagejale arve esitamisega, ei anna alust nõuda kostjalt käibemaksu hüvitamist suuremas

ulatuses, kui seda tegelikkuses tasuda oleks tulnud. Seega tuleb kostjalt mõista käibemaksu

hüvitamiseks välja 1756,5 eurot (55 × 150 × 0,20 ehk 1575 + 5,5 × 150 × 0,22 ehk 181,5).

11.5. Kokku on hüvitamisele kuuluv õigusabikulu 10 456,5 eurot (58 × 150 + 1756,5), mis

tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt hageja taotlustest ja TsMS § 177 lg-st 4

märkis kohus kohtulahendi resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

12. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

kohus määras hageja menetluskulud kindlaks väiksemas ulatuses kui hageja esitatud

menetluskulude nimekirjas. Hageja palus mõista enda kasuks välja õigusabikulud 18 986,25

eurot ja riigilõivu 470 eurot. Hageja palus määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõivu 70

eurot tagastada.

12.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus põhjendamatult avaldaja lepingulise

esindaja õigusabitoimingute ajakulu vähendanud. Seejuures on kohus jätnud osade kuluridade

kohta sisulised põhjendused esitamata ja esitanud ka asjassepuutumatuid põhjendusi.

Tegemist on kohtumääruse põhjendamiskohustuse rikkumisega. Kohus rikkus ka

diskretsioonireegleid, sest kohtu diskretsiooniotsus peab olema asjakohaselt põhjendatud.

12.2. Kostja õigusabikulu maht maakohtus (17 982 eurot) on peaaegu sama mis hagejal (17

685 eurot). See kinnitab, et hageja menetluskulu ei ole ülepaisutatud. Seda enam, et kohus

hindas hagist loobumise vastuvõtmisel kostja menetluskulude suurust ja leidis, et kostja välja

toodud õigusabikulu suurus on põhjendatud.

12.3. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et hageja on olnud hooletu, pole seostanud hagis

piisavalt asjaolusid ja tõendeid ning pole suutnud seda teha ka hilisemas menetluses, mistõttu

5 (13)

2-21-11768

tuleb välja mõistetavat õigusabikulu vähendada. Hagejal ei olnud objektiivselt võimalik

esitada hagis kõiki asjaolusid ja tõendeid, kuna hageja oli kostja I vähemusosanik ja kostja I

keeldus raamatupidamisdokumentide esitamisest. Kostja I ei esitanud neid ka

kohtumenetluses, et hageja väiteid ümber lükata. Kuna kohus ei jõudnud hagist loobumise

tõttu tõendite sisulise hindamiseni, on kohtu hinnangud tõendamise kvaliteedi kohta

põhjendamatud. Kui kostja I ei oleks esitanud mitmeid põhjendamatuid rahuldamata jäetud

taotlusi, ei oleks menetlus veninud nii pikaks ja hagejal ei oleks sellises ulatuses menetluskulu

tekkinud.

12.4. Hageja tõi välja toimingud, mille hindamisel maakohus eksis. Asjaolu, et käive loeti

maksustamise seisukohalt tekkinuks alates teenuse osutamisest, on maksualane küsimus, mis

ei ole praegu asjakohane. Ka ei olnud advokaadi ja kliendi vahel maksetingimustes kokku

leppimise ajal teada, et käibemaksumäär menetluse ajal muutub. Teenuse osutajal ja tema

tellijal on õigus leppida arveldamises kokku neile sobival viisil.

13. Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

13.1. Poolte esindajate ajakulu mehhaaniline võrdlemine ei ole piisav, hindamaks hageja

lepingulise esindaja ajakulu vajalikkust ja põhjendatust, kuna üldjuhul ei ole poolte esindajate

panus menetluses identne. Kostja menetluskulud kujunesid tavapärasest suuremaks hageja

poolt oma menetlusõiguste pahauskse ja hooletu teostamise tõttu.

13.2. Maakohus ei eksinud kohtumääruse põhjendamise kohustuse vastu osas, milles

maakohus pidas põhjendatuks hageja menetluskulusid vähendada. Vaidlustatud

kohtumääruses on menetluskulude vähendamist õigustavad asjaolud esile toodud ja

asjakohased põhjendused konkreetsete menetlustoimingute lõikes esitatud. Maakohus ei ole

vastavas osas diskretsioonipiire ületanud.

13.3. Asjakohatud on ka hageja väited seoses käibemaksu suurusega. Käive loetakse

tekkinuks teenuse osutamise seisuga ning asjaolu, et maksukohustuslane ei väljasta korrektset

kuluarvet ja/või ei deklareeri käivet õigeaegselt, ei muuda käibe tekkimist maksuõiguslikult

olematuks.

14. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

kohus mõistis kostjalt I hageja kasuks menetluskulud välja. Kostja I palub teha uue määruse,

millega jätta hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks täies ulatuses

rahuldamata või alternatiivselt vähendada maakohtu kindlaks määratud menetluskulude

rahalist suurust täiendavalt vähemalt 4767,15 euro võrra. Määruskaebemenetlusega soetud

menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda.

14.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus põhjendamiskohustust.

Maakohus jättis arvestamata kostja I vastuväidetega menetluskulude kandmise ning nende

suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas.

14.2. Kostja I on jätkuvalt seisukohal, et hageja poolt menetluskulude kandmise kohta

puuduvad tõendid. Kostja I kordas varasemalt esitatud seisukohti.

14.3. Ka ei ole hageja menetluskulud kohtu poolt kindlaks määratud osas vajalikud ega

põhjendatud. Kostja I tõi välja, milliste hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu tuleks

täiendavalt vähendada.

15. Hageja vaidleb kostja I määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

6 (13)

2-21-11768

Maakohus ei ole õigusabikulu tekkimise osas põhjendamiskohustust rikkunud. Hageja kordas

õigusabikulude kandmisega seonduvaid asjaolusid. Kostja I väited hageja menetluskulude

ebamõistlikkuse kohta on põhjendamatud.

16. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga

659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud kindlaks määramata

ja kostjalt I välja mõistmata 878,50 euro ulatuses. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas

uue määruse, millega rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täiendavalt

878,50 euro osas. Ülejäänud osas jääb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus §-ga 659) alusel

maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtumääruse

põhjendusi. Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kostja I määruskaebus jääb

rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt

TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659) esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

18. Määruskaebemenetluses vaidlevad hageja ja kostja I jätkuvalt selle üle, kas hagejal on

tekkinud menetluskulude kandmise kohustus. Kostja I leiab, et hageja ei ole tõendanud

menetluskulude nimekirjades kajastatud kulude kandmist, mistõttu tuleks hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Raul Ainla selgitused ja

õigusabikulude kohta esitatud arve on piisavad, et lugeda õigusabi eest tasumise kohustus

tõendatuks. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

18.1. Kostja I on lähtunud väärast eeldusest, nagu oleks lepingulise esindaja kulude

väljamõistmise tingimuseks see, et menetlusosaline on menetluskulu tegelikult kandnud.

Riigikohus on selgitanud, et esindajakulude hüvitamiseks tuleb tuvastada nende kulude

tasumise kohustus (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13). Eelnev tähendab, et õigustatud

poole menetluskulude väljamõistmine kohustatud poolelt ei eelda, et menetluskulud oleksid

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal kantud, vaid tõendada tuleb, et

õigustatud poolel on kohustus nende kulude eest tasuda. Seega ei pidanud hageja tõendama, et

ta on menetluskulude nimekirjas esitatud kulud juba kandnud.

18.2. Siinsel juhul on hageja esitanud arve nr 240057, mis on adresseeritud hagejale ja mis

sisaldab Ainla Advokaadibüroo OÜ tasu esinduse eest hagimenetluses ja

määruskaebemenetluses summas 18 986,25 eurot (dtl 1881). Hageja lepinguline esindaja

selgitas, et hageja sõlmis algselt kliendilepingu Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ-ga,

kuid kuna hageja lepingulise esindaja tegutsemiskoht muutus kohtumenetluse ajal, siis sõlmiti

samadel tingimustel uus kliendileping Ainla Advokaadibüroo OÜ-ga. Advokaadibürood

sõlmisid omavahel kokkuleppe, mille kohaselt loovutas Advokaadibüroo Eipre & Partnerid

OÜ kliendilepingust tulenevad nõuded Ainla Advokaadibüroo OÜ-le (dtl-d 1878 ja 1879).

18.3. Ringkonnakohus märgib, et kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS §

218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, saab eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest

tasumise kohustus. Asja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Raul Ainla hagejat

esindanud kogu menetluse vältel, tehes seda algselt Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ

kaudu ning hiljem Ainla Advokaadibüroo OÜ kaudu. TsMS ega kohtupraktika ei näe ette, et

menetluskulude kandmise kohustust saaks tõendada vaid õigustatud poole ja lepingulise

7 (13)

2-21-11768

esindaja vahelise lepingu esitamisega. Veelgi enam, Riigikohus on varasemalt pidanud

menetluskulude kandmise kohustuse tõendamiseks piisavaks õigusabi osutamise eest esitatud

arvet (vt nt RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Hageja lepinguline esindaja selgitas, et

hageja ja advokaadibüroode vaheliste kliendilepingute kohaselt kohustus hageja esinduse eest

tasuma pärast seda, kui asja sisuline arutamine on lõppenud (dtl 1929). Selline kokkulepe ei

ole keelatud ja kohtul puudub alus kahelda hagejale esitatud arve nr 240057 ehtsuses.

18.4. Eeltoodud põhjendustel on tõendamist leidnud, et hagejal on menetluskulude kandmise

kohustus, mistõttu tuleb kostjal I hagejale menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses

hüvitada.

19. Nii hageja kui ka kostja I vaidlustavad määruskaebustes maakohtu kindlaks määratud

hageja lepingulise esindaja kulude suuruse. Määruskaebuste väidete kohaselt rikkus

maakohus hageja lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja hindamisel TsMS § 175

lg-t 1.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud

aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm

23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab

kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul

maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda.

Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

20. Kolleegium nõustub määruskaebuste väidetega osaliselt ja leiab, et maakohtu määrus on

hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu osas osaliselt põhjendamatu. Kuna hageja

vaidlustab õigusabikulude osalist välja mõistmata jätmist kostjalt I ning kostja I vaidlustab

temalt välja mõistetud hageja lepingulise esindaja kulude suuruse, siis käsitleb

ringkonnakohus poolte väiteid koos, arvestades menetluskulude nimekirjades esitatud

õigusabitoimingute järjekorda.

20.1. Seoses hageja viitega kostja I menetluskuludele (määruskaebuse p 4.2) märgib

kolleegium esmalt, et poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude

vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas

õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte

võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (RKTKm 18.05.2010, 3-2-

1-43-10, p 17).

20.2. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus hagi esitamisega seotud tööde mahtu

(hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirja read 1 ja 2) põhjendamatult

vähendanud 3 tunnile. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus toimingute ajakulu

vähendamisel põhjendatult arvestanud sellega, et hagiavalduses on suures osas korratud hagi

lisana esitatud kuriteokaebuse põhjendusi (ligikaudu 8 lk). Küll aga ei nõustu ringkonnakohus

sellega, et hagi koostamise ajakulu tuleks vähendada põhjusel, et maakohtu hinnangul oli

esitatud hagi puudustega, sest hagiavalduse täpsustamisega seotud ajakulu on hageja esitanud

menetluskulude nimekirjas eraldi ning seda kulu vähendas maakohus samuti. Puudustega

esitatud hagi puhul ongi üldjuhul põhjendatud vähendada selle parandamiseks ja

täpsustamiseks vajalike toimingute ajakulu. Arvestades hagi sisu ja mahtu, sh seda, et hagis

on suures ulatuses korratud kuriteokaebuse põhjendusi ning mahukalt refereeritud

kohtupraktikat, on ringkonnakohtu hinnangul selle koostamiseks ja kohtule esitamiseks

põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi.

8 (13)

2-21-11768

20.3. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus hagi vastusega tutvumiseks ja selle

kohta seisukoha esitamiseks kulunud aega (hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude

nimekirja read 3 ja 4) põhjendamatult vähendanud 7 tunnilt 2 tunnile. Ringkonnakohus

nõustub sellega osaliselt. Arvestades kostja I 4. oktoobri 2021. a hagi vastuse sisu ja mahtu

(sisuline osa ligikaudu 14 lk) ja hageja 21. novembri 2021. a seisukoha sisu (osaliselt

korratakse juba hagis esitatut) ja mahtu (sisuline osa on küll 9 lk, kuid kasutatud on laia

reavahet ja tekstis on esitatud mitmeid tabeleid), on ringkonnakohtu hinnangul hagi vastusega

tutvumiseks ja sellele vastuse esitamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu 4,5 tundi.

20.4. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus kostja menetluskulude tagatise

taotluse ja sellele koostatud vastuse ajakulu (hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude

nimekirja rida 5) põhjendamatult vähendanud 3,5 tunnilt 1 tunnile. Ringkonnakohus nõustub

sellega osaliselt. Üksnes asjaolu, et tegemist oli hageja jaoks oluliste toimingutega, kuna

menetluskulude tagatise määramine oleks olnud hageja jaoks suur lisakulu, ei tähenda, et

põhjendatuks tuleks lugeda kogu ajakulu. Küll aga ei saa nõustuda ka maakohtuga, et

vastamiseks vajalik ajakulu oli vaid 1 tund. Arvestades kostja I 25. augusti 2021. a taotluse

sisu ja mahtu (sisuline osa on ligikaudu 2 lk ja see ei ole õiguslikult keerukas) ning hageja 2.

septembri 2021. a seisukoha sisu ja mahtu (sisuline osa on laia reavahega ligikaudu 4 lk), loeb

ringkonnakohus taotlusega tutvumise ja selle kohta seisukoha esitamise põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 2,5 tundi.

20.5. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus menetluse peatamise taotluse ja

sellele koostatud vastuse ajakulu (hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirja rida

6) põhjendamatult vähendanud 3,25 tunnilt 1 tunnile. Ringkonnakohus nõustub hagejaga.

Kuigi kostja 9. septembri 2021. a taotluse sisuline osa on vaid ligikaudu 1 lk, on hageja sellele

esitanud 17. septembril 2021 põhjaliku vastuse (sh sisaldab vastus nii kriminaal- kui ka

tsiviilõiguslikku analüüsi), mistõttu on menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu 3,25 tundi

põhjendatud ja vajalik.

20.6. Kostja I määruskaebuse väite kohaselt on maakohus põhjendamatult pidanud terves

ulatuses vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 29. novembri 2021. a istungiks

valmistumiseks ja sellel osalemiseks (hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirja

read 7–9). Kostja I hinnangul tuleks kõnealuste toimingute ajakulu vähendada 3,5 tunni

ulatuses, sest hageja esindaja ei olnud kohtuistungiks valmistunud. Ringkonnakohus nõustub

kostjaga I osaliselt. Arvestades, et 29. novembri 2021. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei

olnud hageja esindaja istungiks korralikult ettevalmistunud (esindaja ei suutnud viidata enda

poolt esitatud tõenditele, samuti pidi kohus korduvalt esindajale selgitama hagis esinevaid

puudusi, dtl-d 1249–1525), loeb ringkonnakohus istungiks ettevalmistumise põhjendatud ja

vajalikuks kuluks 1 tunni (sh kliendiga nõupidamine enne istungit) 2,5 tunni asemel. Istungil

osalemise ajakulu 1 tund on põhjendatud, sest protokollist nähtuvalt kestis ka 29. novembri

2021. a istung ligikaudu 1 tunni (dtl 1252).

20.7. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud hageja

2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirja ridadel 10, 11, 14 ja 16 esitatud toimingute

ajakulu 24,75 tunnilt 3 tunnile. Kostja I määruskaebuse väite kohaselt ei ole hageja 14. aprilli

2022. a seisukoha (hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirja rida 14) koostamise

ajakulu üldse põhjendatud, sest vastaspool ei peaks hüvitama varasemate vigade ja vastuolude

parandamisega seotud menetluskulusid. Ringkonnakohus pooltega ei nõustu ja leiab, et

maakohus ei ole nende toimingute hindamisel diskretsioonipiire ületanud.

20.7.1. Kõnealused toimingud on seotud hageja hagiavalduses esinevate puuduste

kõrvaldamisega (haginõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamine). Õiguskirjanduses

9 (13)

2-21-11768

on menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas selgitatud, et nii nagu materiaalõiguse

järgi on kulude hüvitamine kahjuna piiratud, tuleb ka menetluskulude hindamisel arvestada

põhjusliku seose (võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 4) ja kahju ettenähtavusega (VÕS § 127 lg

3) (vt TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.1.b). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja

lepingulise esindaja puuduste kõrvaldamise kulud menetluskulud, mida vastaspool peaks

hüvitama. Nõuetekohase hagi esitamine on hageja ülesanne. Hageja väidab, et tal ei olnud

võimalik esitada hagis kõiki asjaolusid ja tõendeid, sest kostja I keeldus esitamast talle

raamatupidamisdokumente. Selles osas on maakohus hagejale 29. novembri 2021. a istungil

selgitanud, et osanikul on õigus saada teavet ja tutvuda dokumentidega ning kui sellest

keeldutakse, on võimalik seda kohtu kaudu taotleda (dtl 1251). Asja materjalidest nähtuvalt

hageja seda ei teinud. Hageja etteheide kostjale I raamatupidamistõendite esitamata jätmise

kohta ei ole asjakohane, sest hagimenetlus on võistlev menetlus ja pool peab ise oma väiteid

tõendama. Lisaks ei olnud kõik hagi puudused seotud ebapiisavate asjaolude või tõenditega.

20.7.2. Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada kohtumääruse põhjendamiskohustuse

rikkumiseks seda, et maakohus ei ole korranud vaidlustatud määruses varasemates määrustes

avaldatud seisukohti. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et kohus on hageja

esitatu puudulikkust selgitanud 31. jaanuari 2022. a, 4. aprilli 2022. a ja 20. aprilli 2022. a

määrustes. Seejuures on maakohus viidanud täpsetele digitoimiku lehekülgedele. Arvestades,

et hageja 14. jaanuari 2022. a seisukohas korratakse enamjaolt hagiavalduses esitatut, 19.

jaanuari 2022. a seisukoht on sisuliselt sama nagu 14. jaanuari 2022. a seisukoht, 26. jaanuaril

2022 on esitatud vaid uus tõend, 8. veebruari 2022. a seisukohas korratakse samuti olulises

osas varasemalt avaldatut ning vaid 14. aprilli 2022. a ja 5. mai 2022. a seisukohad on sisu

poolest mõnevõrra erinevad, on maakohtu määratud ajakulu kokku 3 tundi põhjendatud.

20.8. Kostja I määruskaebuse väite kohaselt on maakohus põhjendamatult pidanud terves

ulatuses vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu kostjate 14. märtsi 2022. a, 14. aprilli

2022. a. ja 5. mai 2022. a seisukohtade analüüsimiseks kokku 8,75 tundi (hageja 2. veebruari

2023. a menetluskulude nimekirja read 12, 15 ja 17) ning hageja 30. märtsi 2022. a seisukoha

koostamise ajakulu 4,5 tundi (hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirja rida 13).

Kostja I hinnangul tuleks kõnealuste toimingute ajakulu vähendada 8,25 tunni ulatuses.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga I osaliselt.

20.8.1. Kostjate 14. märtsi 2022. a seisukoha sisuline osa on ligikaudu 6 lk ning sellele on

lisatud 8 tõendit, sh arvelduskonto väljavõtted. Hageja 30. märtsi 2022. a seisukoha sisuline

osa on laia reavahega ligikaudu 8 lk ja see sisaldas osaliselt kordusi. Ringkonnakohus

nõustub, et kõnealuste toimingute ajakulu kokku 8 tundi on ülemäärane, kuid samas ei saa

asjakohaseks pidada ka kostja I ajakulu hinnangut 3 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on

kõnealuste toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi.

20.8.2. Kostjate 14. aprilli 2022. a seisukoha sisuline osa on ligikaudu 5 lk ning sellele on

lisatud 3 tõendit. Kostjate 5. mai 2022. a seisukoha sisuline osa on ligikaudu 5 lk ning sellele

on lisatud 5 tõendit. Arvestades kostjate seisukohtade sisu ja mahtu ning neile lisatud tõendite

arvu, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud nende analüüsimiseks kulunud aeg kokku

5,25 tundi. Seega ei ole maakohus nende toimingute hindamisel diskretsioonipiire ületanud.

20.9. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus kostjate 18. mai 2022. a seisukohaga

tutvumiseks kulunud ajakulu (hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirja rida 18)

põhjendamatult vähendanud 3,5 tunnilt 1 tunnile ja hageja 20. juuli 2022. a seisukoha (hageja

2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirja rida 19) koostamise ja tõendite kogumise

ajakulu 6,5 tunnilt 3 tunnile. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Arvestades, et kostjate 18.

mai 2022. a seisukoha sisuline osa on vaid ligikaudu 2,5 lk ja see sisaldab ka kordusi ning

10 (13)

2-21-11768

hageja 20. juuli 2022. a seisukoht on laia reavahega ligikaudu 8 lk ning sisaldab samuti

kordusi, on maakohtu määratud ajakulu kokku 4 tundi põhjendatud. Maakohus ei ole nende

toimingute hindamisel diskretsioonipiire ületanud.

20.10. Kostja I määruskaebuse väite kohaselt on maakohus põhjendamatult pidanud terves

ulatuses vajalikuks hageja lepingulise esindaja toiminguid ajavahemikul 11. august 2022 kuni

4. detsember 2022 (hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirja read 20–34). Kostja

I hinnangul tuleks ajakulu tervikuna vähendada 14,3 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub

sellega osaliselt.

20.10.1. Hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal 11.

augusti 2022. a istungiks ettevalmistumiseks 3 tundi (sh 1 tund kliendiga nõupidamisele),

sellel osalemiseks kokku 2,25 tundi, kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 0,5 tundi ja

kliendiga nõupidamisele 1 tund. Kuna asja materjalidest nähtuvalt kestis 11. augusti 2022. a

istung ligikaudu 2 tundi (dtl 1612), tuleb hageja lepingulise esindaja istungil osalemise

ajakulu 0,25 tunni võrra vahendada. Ringkonnakohtu hinnangul saab kliendiga nõupidamist

menetluskuluna hüvitada mõistlikus ulatuses. Siinsel juhul saab mõistlikuks pidada kliendiga

nõupidamist 0,5 tundi enne kohtuistungit ja 0,5 tundi pärast istungit. Seega vähendab kohus

hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirja ridadel 20 ja 24 esitatud ajakulu kokku

1 tunni võrra. Istungiks ettevalmistumise ajakulu 2 tundi on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik, sest 11. augusti 2022. a kohtuistungi protokollist ei nähtu

ringkonnakohtule, et hageja esindaja ei oleks olnud istungiks ettevalmistunud.

20.10.2. Hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal

kostjate 19. augusti 2022. a menetluskulude katteks tagatise andmise kohustamise taotlusega

tutvumiseks ja selle analüüsimiseks 2 tundi (rida 25), 31. augustil 2022 tõendite kogumiseks

ja esitamiseks 1 tund (rida 26), 1. septembri 2022. a seisukoha koostamiseks 0,5 tundi (rida

27), 2. septembri 2022. a kohtumäärusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks 1,25 tundi (rida

28), 2. septembri 2022. a määruskaebuse koostamiseks 3,25 tundi (rida 29), kostjate 3.

oktoobri 2022. a määruskaebuse kohta esitatud seisukohaga tutvumiseks 0,75 tundi (rida 30),

maakohtu 4. oktoobri 2022. a määrusega tutvumiseks 0,25 tundi (rida 31) ja ringkonnakohtu

7. novembri 2022. a kohtumäärusega tutvumiseks 0,25 tundi (rida 32). Kõik nimetatud

toimingud on seotud kostjate 19. augusti 2022. a menetluskulude katteks tagatise andmise

kohustamise taotluse lahendamise ja sellele järgnenud määruskaebemenetlusega. Kostjad

esitasid 19. augusti 2022. a taotluse põhjusel, et hageja esindaja avaldas 11. augusti 2022. a

istungil, et hagejal pole vara, millega kostjate õigusabikulusid hüvitada (dtl 1610, ajamärge

01:22:02). Pärast kostjate taotluse esitamist asus hageja aga väitma, et hageja ei ole varatu,

põhjustades sellega ka määruskaebemenetluse. Kuigi ei ole selge, kas hageja käitumine oli

pahatahtlik, ei ole siiski põhjendatud kogu loetletud toimingutega seotud menetluskulu

väljamõistmine kostjalt I. Ka ei ole menetlusdokumentide sisu ja maht, sh kohtumääruste sisu

ja maht sedavõrd suur, et nendega tutvumiseks ja analüüsimiseks saanuks kuluda

menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu. Ringkonnakohus loeb 2. veebruari 2023. a

menetluskulude nimekirja ridadel 25–32 esitatud toimingute ajakulu kokku põhjendatuks ja

vajalikuks 4 tunni ulatuses (vähendades ajakulu 5,25 tunni võrra). Kostja viide TsMS § 169

lg-le 3 ei ole asjakohane, sest kõnealust sätet ei saa kohaldada kulude kindlaksmääramisel,

vaid vastav otsustus peab olema tehtud menetluskulude jaotamisel (vt TsMS I komm (2017),

§ 169, p 3.4.d).

20.10.3. Hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal 30.

novembri 2022. a taotluse koostamiseks 0,25 tundi (rida 33). Kostja I viitab TsMS § 169 lg-le

3 ja leiab, et tegemist ei olnud põhjendatud ega vajaliku ajakuluga ning kohus jättis hageja

taotluse ka rahuldamata. Nagu ringkonnakohus siinse määruse p-s 20.10.2 märkis, ei saa

11 (13)

2-21-11768

TsMS § 169 lg-t 3 kohaldada menetluskulude kindlaksmääramisel. Ka ei ole ringkonnakohtu

hinnangul toimingu ajakulu ülemäärane.

20.10.4. Hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal 4.

detsembril 2022 kohtunõude täitmiseks ja seisukoha koostamiseks 2 tundi (rida 34). Asja

materjalide alusel ei ole võimalik tuvastada, millist kohtunõuet hageja esindaja täitis. Samuti

ei ole 4. detsembri 2022. a e-kirjale lisatud ühtegi manust. Ringkonnakohus nõustub kostjaga

I, et tegemist ei ole põhjendatud ega vajaliku toiminguga ning sellega seotud menetluskulu

tuleb jätta kostjalt I välja mõistmata.

20.11. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud hageja

2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirja ridadel 36–40 esitatud toimingute ajakulu 11

tunnilt 2 tunnile. Ringkonnakohus nõustub sellega osaliselt.

20.11.1. Hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal 8.

detsembri 2022. a istungiks ettevalmistumisele 2,5 tundi (rida 36) ja sellel osalemiseks 2 tundi

(rida 37). Asja materjalidest nähtuvalt esitasid kostjad 6. detsembril 2022 taotluse hagi läbi

vaatamata jätmiseks. Hageja esindaja palus 7. detsembri 2022. a e-kirjas kohtul teavitada, kas

tulenevalt kostjate taotlusest peab kohus istungi pidamist ja tunnistaja ülekuulamist vajalikuks

(dtl 1709). Kohus teavitas 7. detsembri 2022. a e-kirjaga, et määratud istung toimub ja

tunnistaja ülekuulamine on ilmselt vajalik (dtl 1711). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus

maakohus pidas ise istungi korraldamist vajalikuks, sh kuulas istungil ka tunnistaja üle, on

maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata hageja esindaja istungil osalemise ajakulu ja

vähendanud põhjendamatult ka hageja esindaja istungiks ettevalmistumise aega. Olukorras,

kus istungil kuulatakse üle tunnistaja, kulub esindajal eelduslikult rohkem aega istungiks

ettevalmistumiseks kui tavapäraselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluskulude

nimekirjas märgitud ajakulu 2,5 tundi ülemäärane. Seega arvestades, et 8. detsembri 2022. a

istung kestis ligikaudu 1,5 tundi (dtl 1720), tuleb kostjal I hagejale täiendavalt hüvitada

esindaja ajakulu kokku 4 tundi.

20.11.2. Hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal

menetluskulude nimekirja koostamisele 1,5 tundi (rida 38), 3. jaanuari 2023. a seisukoha

koostamiseks 1,5 tundi (rida 39) ja 2. veebruari 2023. a menetlusdokumendi koostamiseks 3,5

tundi (rida 40). Arvestades, et kohus on 8. detsembri 2022. a istungil määranud hagejale

seisukohta esitamiseks tähtaja (dtl 1720), ei ole põhjendatud jätta hageja 3. jaanuari 2023. a

seisukoha esitamiseks kulunud ajakulu täies ulatuses arvestamata. Arvestades kõnealuse

seisukoha sisu ja mahtu, loeb ringkonnakohus selle koostamise põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks 0,5 tundi. Kuna hageja 2. veebruari 2023. a avalduses hagist loobumiseks on

taaskord korratud varasemaid seisukohti, on maakohus põhjendatult selle ajakulu vähendanud

1 tunnini. Hageja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks loeb

ringkonnakohus 0,5 tundi. Seega tuleb kostjal I hagejale täiendavalt hüvitada esindaja ajakulu

kokku 1 tund.

20.11.3. Seega kuulub täiendavalt hüvitamisele hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude

nimekirja ridadel 36–40 esitatud toimingute ajakulu kokku 5 tunni ulatuses.

21. Eeltoodut arvestades on maakohus hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu

põhjendamatult vähendanud kokku 14,25 tunni ulatuses ning pidanud hageja lepingulise

esindaja ajakulu põhjendamatult vajalikuks kokku 12 tunni ulatuses. Kokku tuleb seega

hagejale täiendavalt hüvitada lepingulise esindaja ajakulu 2,25 tunni ulatuses (= 14,25 - 12).

22. Hagejal ja kostjal I on jätkuvalt erinev arusaam ka sellest, millise määraga käibemaks

kuulub menetluskuludelt hüvitamisele. Kuna hageja esindaja esitas hagejale arve 1. augustil

12 (13)

2-21-11768

2024, tuleb hageja hinnangul lähtuda määrast 0,22%. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et põhjendatud on lähtuda käibemaksu määrast, mis kehtis esindaja toimingute tegemise ajal.

Samas on maakohus ekslikult leidnud, et hageja lepinguline esindaja tegi toimingud ka pärast

1. jaanuari 2024. a, mil muutus käibemaksumäär. Seetõttu tuleb maakohtu määrust muuta ka

välja mõistetud käibemaksu osas.

22.1. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et isegi kui hageja pidi

arve hilisema esitamise ja tasumise tõttu maksma käibemaksu kõrgema maksumäära järgi, ei

ole see põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleks vastaspoolelt välja mõista. Kõrgemast

maksumäärast tingitud lisakulu tekkis hagejal tema enda kokkuleppe tõttu oma lepingulise

esindajaga. Üldjuhul saab eeldada, et õigusabikulude eest tasutakse nende tekkimise ajal,

mitte tagantjärgi pärast asja lahendamist. Seega ei ole käibemaksumäära tõstmisest tekkinud

täiendav kulu ka selline kulu, mida kostja I oleks pidanud ette nägema (vt ka siinse määruse p

20.7.1 põhjendused). Eeltoodut arvestades on põhjendatud mõista kostjalt I hageja

menetluskuludelt tasutav käibemaks välja õigusabikulude tekkimise ajal kehtinud

maksumäära järgi.

22.2. Hageja 2. veebruari 2023. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kõik toimingud

tehtud enne 1. jaanuari 2024. a (dtl-d 1752 ja 1753). Hageja selgitas 19. augusti 2024. a

seisukohas, et hageja esindamiseks Tallinna Ringkonnakohtus esitas esindaja määruskaebuse

Harju Maakohtu 3. märtsi 2023. a määrusele, milleks kulus 5,5 töötundi (dtl 1878). Asja

materjalidest nähtuvalt on määruskaebus esitatud 15. märtsil 2023 (dtl 1796 jj). Seega tuleb

kogu kulu osas lähtuda käibemaksumäärast, mis kehtis enne 1. jaanuari 2024. a ehk 20%.

23. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kuigi maakohus on vaidlustatud määruse

põhjendustes pidanud vajalikuks ja põhjendatud kuluks hageja menetluses tasutud riigilõivu

490 eurot, ei ole maakohus nimetatud kulu vaidlustatud määruse resolutsioonis välja

mõistetud menetluskulude hulka arvestanud. Kuigi hageja ei ole selles osas maakohtu määrust

vaidlustanud, tuleb maakohtu määrus tühistada ka riigilõivu välja mõistmata jätmise osas, sest

menetluskulude kindlaksmääramine toimub hagita menetluses ja tegemist on maakohtu

ilmselge eksimusega (vt TsMS § 174 lg 8 ning § 477 lg-d 5 ja 7).

24. Eelnevat arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku

60,25 tundi (= 58 + 2,25), mis arvestades esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) teeb

9037,50 eurot. Sellele lisandub käibemaks 1807,50 eurot (= 9037,50 × 0,20), mis teeb

hüvitatavaks õigusabikuluks kokku 10 845 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud (koos riigilõivuga) 11 335 eurot (= 10 845 + 490). Seega tuleb kostjal I

võrreldes maakohtu välja mõistetuga hüvitada hagejale täiendavalt menetluskulusid 878,50

euro ulatuses (= 11 335 - 10 456,50).

25. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

26. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

13 (13)