2-24-16353/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-16353

Kohtuasi

G.C hagi Y.U vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2024 õigeksvõtul põhinev otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.U apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja G.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jana

Kitter

Kostja Y.U (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Y.U 16.01.2025 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel lahendada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Harju Maakohtu 25.11.2024 õigeksvõtul põhinev otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-24-16353

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.C (hageja) esitas 28.10.2024 Harju Maakohtule hagi Y.U (kostja) vastu abielu

lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu 14.02.2020. Eelnevalt olid

pooled elanud koos 14 aastat ja neil on ühine tütar. Poolte abielulised suhted lõppesid 2020.

aastal ja sellest ajast ei ela pooled enam koos. Pooltel puudub ühisvara. Menetluskulud palus

hageja jätta poolte endi kanda.

2. Maakohus võttis hagi menetlusse ja määras kohtuistungi aja 26.11.2024.

3. Kostja võttis hagi õigeks ja kinnitas vastuses hagile, et tal ei ole vastuväiteid abielu

lahutamisele. Kostja nõustus, et poolte abielu on sisuliselt lõppenud, kuna poolte

omavahelised suhted on pöördumatult katkenud, mistõttu on mõistlik abielu lahutada kohtu

kaudu. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas 25.11.2024 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel, lahutas poolte abielu ja tühistas määratud kohtuistungi

aja. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

6. Poolte abielulised suhted ei ole lõppenud ja kohus oleks pidanud pooli kohtuistungil

lepitama. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse põhjusel, et pärast maakohtu otsuse tegemist tegi

hageja kostjale etteheiteid, et kostja nõustus liiga lihtsalt abielu lahutamisega.

Apellatsioonkaebuse kohaselt soovis hageja, et kostja võitleks tema ja pere eest kohtus ning

apellant pidanuks tõestama, et pere on temale kallis, vaieldes hagile vastu. Kostja väidab, et

kuigi pooled ei ela koos, on nad tegelikult valmis abielu jätkama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tervikuna tühistamisele

menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656

lg 1 p-de 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Maakohus on teinud kostja õigeksvõtul põhineva otsuse. Ringkonnakohus möönab, et

mõlemad pooled kinnitasid kirjalikes menetlusdokumentides, et soovivad abielu lahutamist ja

kostja võttis sõnaselgelt hagi õigeks, kuid maakohus on ebaõigesti jätnud abikaasad isiklikult

2-24-16353

ära kuulamata. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus sellega õigusliku ärakuulamise

põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1).

9. TsMS § 346 lg 2 esimene lause sätestab, et mh abieluasjas kohustab maakohus pooli

isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, v.a juhul, kui poolel on kohtusse

ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 102 lg 1 p 1 järgi on abieluasi ka tsiviilasi, kus

lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Maakohus määras kohtuistungi aja,

kuid tühistas selle vaidlustatud otsusega. Isegi, kui kostjal ei olnud hagile vastuväiteid ja ta

võttis hagi õigeks, siis tuleb ikkagi järgida TsMS § 346 lg-t 2, s.o kutsuda pooled isiklikult

kohtusse ja kuulata pooled isiklikult ära. Abielu lahutamise asjas poolte isiklikult ära

kuulamata jätmine ilma mõjuva põhjuseta on oluline menetlusnormi rikkumine TsMS § 656

lg 1 p 1 tähenduses.

10. TsMS § 440 lg 4 järgi ei ole kohus abieluasjas õigeksvõtuga seotud, mistõttu ei ole

välistatud ka õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine abieluasjas. Küll aga ei vabasta hagi

õigeksvõtt kohut TsMS § 346 lg-st 2 tulenevast kohustusest abikaasad isiklikult ära kuulata.

Kuna siinses asjas tegi maakohus õigeksvõtul põhineva otsuse ega ole asja lahendanud

sisuliselt, ei ole õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumisest tulenevat menetluslikku

minetust võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Õigeksvõtul põhinevat otsust saab

vaidlustada üksnes põhjusel, et õigeksvõtt on kehtetu (TsMS III komm (2017), § 440, p 3.5.c).

Seega saaks ringkonnakohus apellatsioonimenetluses hinnata üksnes õigeksvõtu kehtivust,

kuid mitte lahendada vaidlust sisuliselt.

11. Kuna maakohus ei viinud läbi eelmenetlust vastavuses TsMS § 346 lg-ga 2, siis tuleb

saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis.

12. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)