1-25-199/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

13.02.2025

Kriminaalasja number

1-25-199

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27.01.2025. a otsus kriminaalasjas

Kristjan Anieri süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja

§ 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Kristjan Anier (isikukood 39104295724),

apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Kristjan Anieri apellatsioon Tartu Maakohtu 27.01.2025. a otsuse peale läbi

vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro, süüdistatav Kristjan Anier

ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe,

mille kohaselt taotleb prokurör kohtus Kristjan Anierile karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2

p 2, 3 järgi 10 kuu pikkust vangistust ja KarS § 424 lg 2 järgi 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg

1 alusel moodustada Kristjan Anierile liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust

mõistetavatest üksikkaristustest raskema suurendamise teel. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o 07.10. – 08.10.2024. a, millal

Kristjan Anier oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikule ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

1.1.

KarS § 424 lg 4 p 1 ja KarS § 74 lg-te 1, 2 alusel määrata, et mõistetavast karistusest

tuleb Kristjan Anieril koheselt ära kanda 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise aja

alguseks arvata KarS § 68 lg 1 alusel Kristjan Anieri vahi all pidamine alates 29. novembrist

2024. a. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jätta mõistetava karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta

vangistust tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Kristjan Anier ei pane 1 aasta ja

6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-

ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

1.2.

Kristjan Anier peab järgima talle kooskõlas KarS § 75 lg-ga 1 pandud kontrollnõudeid

ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Kristjan Anier kohustatud

käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi aineid. KarS § 75 lg 2 p-i 8

alusel on Kristjan Anier kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema narkootikume tarvitavatele

inimestele mõeldud sotsiaalprogrammis „SÜTIK“, mida viib läbi Tervise Arengu Instituut.

1.3.

KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Kristjan Anierile

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks.

1.4.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel on menetluskuludeks

joobe tuvastamisega seonduvad kulud 124 eurot, riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses

827,16 eurot, millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses ja sundraha 1329 eurot, s.o kokku

2280,16 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Kristjan Anierilt menetluskuluna välja 1200

eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud nii kohtueelses kui

kohtumenetluses riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada Kristjan Anieril menetluskulud

hüvitada ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul.

2. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Tartu Maakohtu

27.01.2025. a kohtuotsusega tunnistati Kristjan Anier süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS §

424 lg 2 järgi ning talle mõisteti kokkuleppele vastav karistus. Tõkend vahistamine kehtib

kuni karistuse ära kandmiseni või kohtuotsuse jõustumiseni, oleneb, kumb sündmus saabub

varem.

3. Tartu Maakohtu 27.01.2025. a otsuse peale esitas 11.02.2025 apellatsiooni süüdistatav

Kristjan Anier. Apellant leiab, et menetluskulud on tema jaoks siiski natuke suured ja tema

soov on, et pool menetluskuludest jääks riigi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

4. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

5. Kuna kohus on Kristjan Anieri kriminaalasja lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb

apellatsiooniõigust kontrollida kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamise

korrast lähtudes. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse

seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1

sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

6. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad süüdistatava poolt hüvitatavad

kriminaalmenetluse kulud kokkuleppe esemesse, mistõttu kohalduvad menetluskulude

vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja KrMS § 318 lg

3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse

vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse

kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS

§ 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS §

326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).

7. Kristjan Anieri apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et

maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamist puudutavas osas KrMS 9. peatüki 2. jao

sätteid või § 339 lg-t 1. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus määras

menetluskulude suuruse kindlaks nii, nagu on kirjas kokkuleppes. Kristjan Anieril tuli

hüvitada vaid osa tekkinud menetluskuludest, täpsemalt 1200 eurot. Ülejäänud menetluskulud

jäeti riigi kanda. Lisaks võimaldati Kristjan Anieril menetluskulud tasuda osade kaupa 12

kuu jooksul. Kohtuotsusest ja kohtuistungi helisalvestisest nähtuvalt oli kokkuleppe sisu

Kristjan Anierile arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe, sh nõustus süüdistatav

kokkuleppes märgitud menetluskulude tasumisega. Kristjan Anier jäi kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppe juurde ning ka kohtuotsus oli tema jaoks arusaadav.

8. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise

määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna Kristjan Anieril ei ole KrMS §

318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta

KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)