2-22-8467/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 13. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-22-8467

Tsiviilasi

Erik Tominga hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vastu

saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. aprilli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Erik Tominga määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Erik Tomingas

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Kostja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (registrikood

10788733), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Tauno Tark ja Rahel Behrsin

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata Erik Tominga 9. mail 2024 esitatud maksejõuetusavaldus,

kaks riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ning teatist taotleja ja tema

perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, täitemenetluse väljavõte,

sooviavaldus Eesti kodakondsusest vabastamiseks ja 27. mail 2024 esitatud Tartu

Vangla vastus Aular Türki taotlusele.

2. Jätta Erik Tominga määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. aprilli 2024.

a määrus tsiviilasjas nr 2-22-8467 muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlusega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda ja

neid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178

lg 2).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Erik Tominga (hageja) hagi Riigi Kinnisvara AS-i (kostja)

vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis 25. septembri 2023. a

määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda, märkides, et maakohus

määrab kostja esitatud nimekirja alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

määruse jõustumist.

Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 9.

novembri 2023. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 25. septembri

2023. a määruse muutmata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud määruskaebemenetluses

hageja kanda ning märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist.

Riigikohus jättis 5. veebruari 2024. a määrusega hageja määruskaebuse ringkonnakohtu

määruse peale menetlusse võtmata. Seega maa- ja ringkonnakohtu lahendid jõustusid 5.

veebruaril 2024.

2. Kostja esitas maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude

nimekirja. Kostja menetluskuludeks on esindajakulud 24 359 eurot 50 senti (käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja järgi esindasid kostjat kaks advokaati. Kogu ajakulu oli 215 tundi.

3. Hageja oli seisukohal, et kõik menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Seadusandja on jätnud

reguleerimata, kelle vastu ja millisesse kohtusse tuli hagejal töötasu nõue esitada. Kuna

sisuline vaidlus toimus kahe riigiettevõtte vahel, oleks õiglane jätta menetluskulud riigi

kanda. Kui kohus ei pea võimalikuks kostja esindajakulude jätmist kostja enda kanda, tuleks

menetluskulusid olulisel määral vähendada. Põhjendatud ei ole kahe esindaja kulude

hüvitamine. Samuti ei pea hageja hüvitama kostja ja tema esindajate ning esindajate

omavahelise suhtluse kulusid.

Hageja esindaja esitas järgnevad vastuväited: 1) hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu 45

tundi 45 minutit on ebamõistlikult suur 13-lehelise vastuse koostamiseks. Kostjal oli

samaaegselt samasisuline vaidlus (tsiviilasi nr 2-22-17689), kus kostja esitas nõudele samasid

vastuväiteid, kasutades sama kohtupraktikat, õiguskirjandust ja õiguslikku analüüsi.

Arvestades hagiavalduse ja tõendite mahtu on mõistlik ajakulu maksimaalselt 22 tundi; 2)

19.12.2022 vastuse koostamine kohtunõudele 17 tundi 45 minutit ei ole põhjendatud.

Menetlusdokumendi mahtu ja sisu arvestades, loeb hageja põhjendatuks maksimaalselt 8

tundi; 3) 06.02.2023 seisukohtade koostamise ajakulu kokku 26 tundi 45 minutit ei ole

põhjendatud. Kohus ei küsinud kostjalt enne kohtuistungit täiendavaid seisukohti, samuti

korduvad selles eelnevad seisukohad, mõistlik ajakulu on kuni 6 tundi; 4) 14.02.2023

kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ajakulu kokku 20 tundi 15 minutit

ei ole põhjendatud, mõistlik ajakulu on kuni 6 tundi; 5) 17.04.2023 vastuse koostamise

ajakulu 27 tundi 15 minutit on ebamõistlik, kuna menetlusdokument sisaldab kostja seisukohti

neljal lehel ning kordab varasemaid seisukohti, mõistlik ajakulu on kuni 6 tundi; 6)

05.06.2023 menetlusdokumendi koostamise ajakulu kokku 11 tundi 15 minutit ei ole

põhjendatud. Kostjalt välja nõutud tõendite hulk ei olnud nii suur, et kohtunõudele vastuse

koostamine ja selle lisade komplekteerimine oleks nõudnud tunde, mõistlik ajakulu on kuni 3

tundi; 7) määruskaebuse osas seisukoha koostamise ajakulu kokku 18 tundi 30 minutit ei ole

põhjendatud, kuna selles korduvad eelnevad seisukohad, mõistlik ajakulu on kuni 8 tundi.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas 25. aprilli 2024. a määrusega kostja taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks maa-

ja ringkonnakohtu menetluses kokku 4985 eurot 20 senti. Maakohus mõistis nimetatud

summa hagejalt kostja kasuks välja ning märkis, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus leidis, et lähtudes nimekirjas märgitud toimingute ajamahust ning rahalisest

suurusest, on õigusteenuse keskmiseks tunnihinnaks 113 eurot 30 senti. Maakohtu hinnangul

on kostja esindajate tunnitasu põhjendatud ning vajalik. Maakohus leidis, et kahe lepingulise

esindaja kasutamine ei olnud põhjendatud ning maakohus arvestab kulude põhjendatuse

hindamisel selle asjaoluga.

Maakohus leidis, et arvestades tsiviilasja vaidluse sisu, hageja nõude olemust, menetluse

käiku ning hinnates kostja esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu

võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, ei ole kostja õigusabikulud

taotletud suuruses põhjendatud. Hinnates vaidlusaluse asja asjaolusid, esitatud vastust hagile,

kostja kirjalikke dokumente ja toimunud kohtuistungit, et materjalidega tutvumiseks,

õigusliku positsiooni kujundamiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks ei olnud

õigusabi osutamisele põhjendatud kulutada maakohtus üle 40 tunni ja luges põhjendatuks

kostja esindajate ajakulu ringkonnakohtus 4 tundi.

Seega luges maakohus põhjendatuks kostja esindajate ajakulu kokku 44 tundi ja menetluskulu

4985 eurot 20 senti (44 h x 113,30 eurot/h).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas 7. mail 2024 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise määruse, teha uus lahend, millega jätta hagejalt

välja mõistetud vastaspoole menetluskulud täies ulatuses riigi kanda, või alternatiivselt hageja

kanda 10% ulatuses väljamõistetud summast, milline on proportsionaalne, ning ülejäänud

osas Tartu Vangla kanda, kes andis selgesõnalise suunise, et tegu on tsiviilasjaga.

Määruskaebuse kohaselt muudavad Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. aprilli

2024. a otsuse põhjendused haldusasjas nr 3-22-1212 Tartu Maakohtu määruse hagejalt

vastaspoole menetluskulude väljamõistmise osas tühiseks. Kohus tuvastas, et hageja töötas

AS-s RIIGI KINNISVARA, mitte polnud vangla poolt avalik-õigusliku sunni läbi tööle

määratud.

Hagejalt on mõistetud välja ebareaalsed menetluskulud. Sisuliselt on hageja määratud eraisiku

pankrotti. Hageja ei ole nõus maksma väljamõistetud menetluskulusid. Maakohtu määrus

võtab hagejalt võimaluse vabanemise järgselt asuda tööle, st kohus suunab hagejat uuesti

kuritegelikule teele. Käesoleva vaidluse käigus välja mõistetud summa ei ole kriminaalasja

raames tekkinud kahju. Tegemist on karistuse täideviimise käigus tõstatunud vaidlusega, mis

tuleneb vangistusseaduse (VangS) puudulikust regulatsioonist, ning sellele rakendub VangS §

6 sätestatud põhimõte. Kohtu määrusega ei saa hagejat panna olukorda, mille tulemuseks on

vabanemisel maksejõuetus.

Hagejale anti riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasust ja kuludest 10%

igakuiste võrdse suurusega osamaksetena viie kuu jooksul alates õigusteenuse osutamise

lõpetamisest. Õiglane on kasutada sama põhimõtet ja proportsiooni ka vastaspoole kulude

osas.

Hageja edastas maakohtule 9. mail 2024 avalduse võtta asja materjalide juurde võlgniku

maksejõuetusavaldus, kaks riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ning teatist taotleja ja

tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, täitemenetluse väljavõte,

sooviavaldus Eesti kodakondsusest vabastamiseks. Hageja palub määruskaebuse rahuldamata

jätmise korral edastada esitatud avaldused alluvusjärgsetele menetlusasutustele.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Kostja palub jätta määruskaebus menetlusse võtmata või läbi vaatamata, alternatiivselt

rahuldamata ja maakohtu 25. aprilli 2024. a määrus muutmata. Kõik määruskaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt

kostja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates määruskaebemenetluses tehtava lahendi jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

Hageja on vaidlustanud menetluskulude jaotust, mitte menetluskulude kindlaksmääramist.

Seega määruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata.

Kui kohus peaks asuma siiski seisukohale, et hageja on oma kaebuses menetluskulude

kindlaksmääramist vaidlustanud (millega kostja ei nõustu), palub kostja jätta kaebus

rahuldamata. Kaebuses ei ole toodud põhjendusi, mis annaksid alust maakohtu lahendiga välja

mõistetud kulude vähendamiseks (TsMS § 175 lg 1). Määruskaebuses ei ole esile toodud

selliseid asjaolusid, mille kohaselt oleks maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel

ületanud diskretsiooni piire või teinud ilmselgeid eksimusi. Seetõttu ei saa kõrgema astme

kohus sekkuda ega vaidlustatud kohtumäärust (üheski osas) tühistada ega muuta.

Kostja on pidanud hageja alusetu hagiavalduse tõttu osalema kohtumenetluses alates 2022. a

septembrist ehk ligi kaks aastat. Selle aja jooksul on kostjal mõistetavalt tekkinud

õigusabikulud, mida maakohus vaidlustatud kohtulahendist nähtuvalt menetluskulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamise käigus juba niigi on oluliselt vähendanud. Kostja ei ole

menetlusökonoomilistel kaalutlustel ja täiendava õigusabikulu tekkimise ärahoidmise

eesmärgil maakohtu lahendit vaidlustanud. Maakohtu poolt kindlaksmääratud õigusabikulud

mahus 44 tundi tunnihinnaga 113,3 eurot (km-ta) ligi kaks aastat peetut kohtuvaidluse eest ei

saa ühelgi juhul pidada ülemääraseks kuluks. Kostja õigusabikulud on olnud vajalikud ja

põhjendatud. Kostja on hageja arvukate toimingute tõttu pidanud kandma olulisi kulutusi

positsiooni kujundamisele ning vastuväidete ja seisukohtade koostamisele. Kohtumenetluse

algatamine oli hageja valik ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioon näeb ette kulude

kandmise kohustuse poolele, kelle hagi jäetakse läbi vaatamata.

Antud juhul puuduvad ka mistahes erandlikud asjaolud hagejalt väljamõistetud

menetluskulude summa ajatamiseks (TsMS § 445 lg 1). Selline taotlus on ka hilinenud,

kuivõrd see oleks tulnud esitada kohtule enne lahendi tegemist. Maakohus on hüvitamisele

kuuluvaid kulusid niigi oluliselt vähendanud ning antud summa ajatamine ei oleks kostja

suhtes õiglane.

Kuna hageja on kaebusega vaidlustanud menetluskulude jaotuse ja hagi läbivaatamata

jätmise, siis kostja hinnangul TsMS § 178 lg 4 ei kohaldu ning kostja palub kõik

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lõike 1 alusel hageja

kanda.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

9. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

10. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata hageja 9. mail 2024 esitatud

maksejõuetusavalduse, kaks riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust (10 eurot ja 15 eurot)

ning teatist taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta,

täitemenetluse väljavõtte, sooviavalduse Eesti kodakondsusest vabastamiseks ning 27. mail

2024 esitatud Tartu Vangla vastuse Aular Türki taotlusele. Esitatud dokumendid ei ole seotud

käesoleva määruskaebuse menetlemisega, st neil ei ole määruskaebuse lahendamisel tähtsust

(TsMS § 238 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et ei edasta dokumente teistele asutustele.

11. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Määruskaebuse väited, mis puudutavad hageja mittenõustumist hagi läbi vaatamata

jätmisega, ei puuduta menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamist ja seetõttu jätab

ringkonnakohus need tähelepanuta. Hageja väljavõtted ja viited teistele kohtuasjadele ei

mõjuta käesolevas vaidluses jõustunud kohtulahendite õigusjõudu.

13. Hageja on vaidlustanud maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrust

põhjendusel, et ta ei ole nõus hüvitama kostja menetluskulusid. Seega soovib hageja

vaidlustada ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt

saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati.

Ringkonnakohus tegi 9. novembril 2023 asjas lahendi, millega jättis hageja määruskaebuse

maakohtu hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude hageja kanda jätmise määruse peale

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Lisaks jättis ringkonnakohus hageja kanda ka

menetluskulud määruskaebemenetluses. Maa- ja ringkonnakohtu määrused, millega määrati

kindlaks menetluskulude jaotus, on jõustunud. Seega ei saa menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise määruse vaidlustamisel teha ringkonnakohus uut lahendit, millega jätab

hagejalt välja mõistetud vastaspoole menetluskulud täies ulatuses riigi kanda või

alternatiivselt jätab väljamõistetud menetluskuludest 10% hageja kanda ja ülejäänud osas

Tartu Vangla kanda.

Riigi õigusabi andmisel kohaldatud põhimõtted ei kohaldu vastaspoole menetluskulude

kindlaksmääramisel. Menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmine ei välista ega piira menetlusabi

saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (TsMS § 190

lg 1). Vastaspoolele tekkinud kulutuste hüvitamiseks ei ole võimalik menetlusabi taotleda.

Eeltoodud selgitustele vaatamata ei ole põhjendatud kostja taotlus jätta hageja määruskaebus

menetlusse võtmata või läbi vaatamata.

14. Kuigi hageja määruskaebus ei sisalda vastuväiteid, millest nähtuks, et maakohus oleks

kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel eksinud, selgitab ringkonnakohus

järgmist. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus

(kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise

osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel

tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt

RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse

menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)