3-24-3485/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3485

Haldusasi

AS SEMETRON kaebus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

riigihankes

„Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber

259625) 07.11.2024 käskkirja nr 2-1/24/430 punkti

1.1 tühistamiseks osas, millega tunnistati vastavaks MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall kohandatud

ühispakkumus; 07.11.2024 käskkirja nr 2-1/24/430 punkti 2 tühistamiseks osas, millega tunnistati

MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall kohandatud

ühispakkumus

edukaks;

Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Mobiilsete

välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625) 08.11.2024

käskkirja nr 2-1/24/431 tühistamiseks; ning Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 17.12.2024 otsuse vaidlustusasjas nr

22524/259625 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS SEMETRON, volitatud esindajad vandeadvokaat

Arne Ots, advokaat Alan Paas ja advokaat Priit Kala

Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

volitatud esindajad vandeadvokaadid Erki Fels ja Gregor Saluveer

Kolmas isik – ühispakkujad MDSC Systems OÜ ja AS Maru

Metall, volitatud esindaja vandeadvokaat Mart Parind

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta riigihangete registrist haldusasja materjalide juurde Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse 08.11.2024 käskkiri nr 2-1/24/431 ja 07.11.2024 käskkiri nr 2-1/24/430.

2. Võtta riigihangete registrist haldusasja materjalide juurde kolmanda isiku pakkumus nr

462886.

3. Kuulutada menetlus kinniseks kolmanda isiku pakkumuse nr 462886 osas ning piirata kaebaja

ja tema esindajate juurdepääsu nimetatud dokumentidele ning keelata neil tutvuda

kohtutoimikuga viidatud dokumentide osas.

4. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks ja haldusasja

menetluse peatamiseks.

5. Jätta rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks osas,

milles vaidlustatakse kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust.

1(15)

6. Jätta kaebus rahuldamata.

7. Mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 2861,60 eurot

(käibemaksuta).

8. Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 1979,25 eurot

(käibemaksuta). 9. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.02.2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.07.2023 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (hankija/vastustaja) riigihangete

registris kaitse- ja julgeolekuvaldkonna konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena

läbiviidava riigihanke „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh riigihanke alusdokument (HD), HD lisa 1

Tehniline kirjeldus Role 1 (Role 1 TK), HD lisa 1 Tehniline kirjeldus Role 2 (Role 2 TK),

kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused, hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad

(Hindamiskriteeriumid) ja raamlepingu projekt (Raamleping). Taotluste esitamise tähtajaks esitati

5 taotlust, pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati 3 pakkumust, sh võeti need kõik

kohandamisele. Riigihanke eesmärk on sõlmida raamleping ühe pakkujaga mobiilsete

sidumispunktide (Role 1), mobiilsete välihaiglate (Role 2), nende eraldiseisvate moodulite ja

varuosade ostmiseks ning nende järjepidevaks remont-, hooldus-, arendustööde ning erineva

tasemega kasutajakoolituste tellimiseks.

2. Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 07.11.2024 käskkirjaga nr 2-1/24/430 (käskkiri 1)

tunnistati vastavaks kõikide pakkujate kohandatud pakkumused ning edukaks ühispakkujate

MDSC Systems OÜ ja AS-i Maru Metall kohandatud pakkumus. Kaitseinvesteeringute

Keskuse peadirektori 08.11.2024 käskkirjaga nr 2-1/24/431 (käskkiri 2) kvalifitseeriti

ühispakkujad MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall ja jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata.

3.

18.11.2024 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) aktsiaselts Semetron (kaebaja)

vaidlustus hankija otsustele tunnistada ühispakkujate MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall

(kolmas isik) pakkumus vastavaks ning kolmas isik kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata.

4. VAKO otsustas jätta oma 17.12.2024 otsusega kaebaja poolt esitatud vaidlustuse rahuldamata

ja kaebaja poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. Kaebajalt mõisteti

hankija kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 5306 eurot käibemaksuta ja

kolmandate isikute lepinguliste esindajate kulud summas 5003,33 eurot käibemaksuta. VAKO

leidis kokkuvõtvalt järgmist: 1) TK esitamisega seotud RHAD Vastavustingimused on

sõnastatud viisil, et need sisaldavad üksnes selget kohustust täidetud töölehtede esitamiseks.

Ei ole kahtlust, et need töölehed on täidetud ja Kolmanda isiku pakkumuses esitatud; 2)

hankija poolt töölehtede veerus D ette antud kõikide staatuste kasutamine pakkumuste

esitamisel ei ole RHAD-ist tulenevalt välistatud või keelatud. Kui kõik nõuded peaksid olema

täidetud juba pakkumuste esitamise hetkel, ei oleks veerul D mingit mõtet. Kuna ühestki

RHAD-i tingimusest ei nähtu keeldu staatuste MD või DV kasutamiseks pakutavate asjade

kohta pakkumuse esitamisel, siis vastavad RHAD-ile RHS § 114 lg 1 mõttes ka pakkumused,

milles esitatud töölehtede veerud D on täidetud staatustega MD ja DV; 3) otsuste

põhjendamispuuduseks ei ole see, et teistele pakkujatele, sh kaebajale, ei tehtud pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsusega teatavaks seda, milliste konkreetsete TK nõuete osas on

teised pakkujad kasutanud RHAD-is lubatud staatust MD või DV; 4) HD p 2.11 esimene lause

reguleerib olukorda, kui RHAD-i muudetakse ja selles lauses mingeid piiranguid esialgse

2(15)

pakkumuse muutmise ulatusele ei ole. Hankija on andnud kaebajale ka kohase vastuse, milles

on selgitanud, et pakkumuse maksumust võib muuta kogu maksumuse esildise ulatuses. HD

2.11 lauses 2 reguleeritud olukorda antud juhul ei esinenud ja kolmanda isiku pakkumus ei ole

vastuolus HD 2.11 teise lausega. Seega on hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise kohta kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1; 5) hankija ei ole leidnud, et kolmanda isiku

pakkumuse maksumus võiks olla põhjendamatult madal ega ole alustanud RHS § 115 lg 1

kohast kontrollimenetlust. Kaebaja esitatud asjaolud ei ole sellised, mille tõttu oleks kolmanda

isiku esitatud pakkumus pidanud tunduma hankijale põhjendamatult madala maksumusega; 6)

kogemuse nõue ei ole RHAD-is seotud TK-ga. Kogemuse nõue on sõnastatud selliselt, et

nõudele vastab iga NATO liikmesriigile toodetud/müüdud toode Role 1 ja Role 2. Seetõttu on

hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5; 7) kuna

kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse sisuliseks vaidlustamiseks

kaebaja põhjendusi esitanud ei ole, siis tulenevalt asjaolust, et hankija otsused kolmanda isiku

kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta kehtetuks

tunnistamisele ei kuulu, tuleb jätta rahuldamata ka vaidlustus hankija otsusele jätta kolmas

isik hankemenetlusest kõrvaldamata.

5.

27.12.2024

saabus Tallinna

Halduskohtule

kaebaja

poolt esitatud

kaebus

Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber

259625) 07.11.2024 käskkirja nr 2-1/24/430 punkti 1.1 tühistamiseks osas, millega tunnistati

vastavaks MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall kohandatud ühispakkumus; 07.11.2024

käskkirja nr 2-1/24/430 punkti 2 tühistamiseks osas, millega tunnistati MDSC Systems OÜ ja AS

Maru Metall kohandatud ühispakkumus edukaks; Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes

„Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625) 08.11.2024 käskkirja nr 2-1/24/431

tühistamiseks; ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.12.2024 otsuse vaidlustusasjas nr

22524/259625 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse oma 30.12.2024 määrusega menetlusse.

6.

20.01.2025 esitas kaebaja taotluse küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsustust küsimuses, kas

direktiivi 2014/24/EL artikli 29 lõige 7 lubab pakkumuste piiramatut muutmist läbirääkimiste

järel või on pakkumuse muutmine lubatud vaid ulatuses, milles hankija muutis läbirääkimiste

tulemusel hanke alusdokumente.

7.

07.01.2025 esitasid vastustaja ja kolmas isik taotluse jätta kaebus kvalifitseerimise otsuse osas

läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

8.1 Kolmas isik ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. Puudub vaidlus, et hankelepingu

täitmise käigus tuleb pakkujal tarnida TK tingimustele vastavad Role 1 ja Role 2

tooted. Kvalifitseerimise tingimused on seotud konkreetse hanke esemega. Kui hankija

on seadnud hankes osalemise tingimuseks hanke eseme varasema tarnimise, pidi

tarnitud ese vastavalt RHS § 98 lg-le 1 olema omadustelt analoogne tehnilises

kirjelduses kirjeldatud hanke esemele. VAKO ei ole kvalifitseerimistingimuste sisu

välja selgitanud. Role 2 konteinerlahenduse olemuse sisustamiseks puudub muu

lähtematerjal peale hankija enda koostatud Role 2 TK dokumendi. Role 2

konteinerlahenduse näol ei ole tegemist n.ö standardlahendusega. Seega tähendab

kvalifitseerimistingimustes kirjeldatud Role 2 konteinerlahendus sama toodet, mida on

kirjeldatud Role 2 TK dokumendis. Kvalifitseerimistingimustele vastab Eestis ainult

kaebaja, millest võib järeldada, et kolmas isik kvalifitseerimistingimustele tegelikult ei

vasta ja hankija oli sellest teadlik ning eiras iseenda kehtestatud

3(15)

kvalifitseerimistingimust. Isegi kui kolmas isik on oma pakkumuses esitanud

kinnituse, et tal on olemas Role 1 ja Role 2 varasem tarnimise kogemus, ei saanud

hankija sellele tuginedes kolmandat isikut kvalifitseerida olukorras, kus esinesid

tõendid selle kohta, et kolmandal isikul vastav kogemus tegelikult puudub.

8.2 Kolmanda isiku pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentidele. TK tingimuste

täitmine on võimalik vaid kindlate meditsiiniseadmete pakkumisel, milleks kolmandal

isikul puudusid vajalikud õigused seadmete tootjatelt. Seda kinnitavad seadmete

tootjate kinnitused. Raamlepingu p-des

1.3.4 ja 7.5 toodud tingimusi ei ole võimalik täita ilma, et pakkuja oleks sõlminud vastavate

meditsiiniseadmete tootjaga kokkulepped esindusõiguste jms kohta. Sellised kokkulepped

kolmandal isikul aga puuduvad. VAKO jättis eelpool toodud asjaolud käsitlemata. Seoses

registreerimise nõudega EUDAMED-is jättis VAKO tähelepanuta samade meditsiinitootjate

kinnitused, et kolmandal isikul puuduvad mis tahes õigused meditsiiniseadmete edasimüügiks,

hooldamiseks jms. Arvestades hanke eesmärke ja väidetavat kiireloomulisust ja hanke maksumust

ei ole mõeldav VAKO tõlgendus, mille järgi RHAD-ile vastav on pakkumus koos üksnes pakkuja

kinnitusega selle kohta, et tal on võimalik mobiilseid välihaiglaid ja sidumispunkte määramatus

tulevikus tarnida. 8.3 Kolmas isik muutis õigusvastaselt oma pakkumust. Pärast läbirääkimiste

lõppu on võimalik muuta üksnes pakkumuse maksumust, kuid mitte muid maksumuse esildises

olevaid hindamiskriteeriumeid, nagu näiteks garantiiaeg. Kolmas isik muutis aga pakkumust

tervikuna ning ulatuses, mis ei olnud HD muudatusi arvestades lubatud ega põhjendatud. Hankija

ei ole pidanud läbirääkimisi selliste tingimuste üle, mis oleksid saanud märkimisväärselt mõjutada

pakkumuse hinda või muid tingimusi. Läbirääkimiste järgselt info lisamine hankija poolt ei

saanud mõjutada pakutavate toodete maksumust, kuna hankija ei kehtestanud ühtegi lisanõuet.

Puudub mõistlik põhjus, miks oli sellises olukorras vajalik pakkumuse muutmine, rääkimata

garantiiaja muutmisest. Nii RHS-i kui hankija selgituste põhjal tuleb järeldada, et maksumuse

esildis ei ole samastatav kogu hindamiskriteeriumite vormiga ja seetõttu kõigi pakkumuse

tingimustega.

8.4

Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Kolmandal

isikul ei ole erinevalt kaebajast olemas väljatöötatud TK tingimustele vastavaid

välihaiglaid ja sidumispunkte, vaid kolmas isik hakkab neid alles arendama, testima ja

sertifitseerima, st peab arvestama täiendavate kuludega. Kolmanda isiku esialgne

pakkumus arvestas seega eeldatavalt kõikide lahenduste väljatöötamiseks vajalike

kuludega ning oli seetõttu ka oodatavalt kõrgem võrreldes kaebaja pakkumuse

maksumusega. Kolmas isik alandas kohandatud pakkumuse maksumust 1 586 4984 euro,

ehk ca 17,3% võrra. Kolmas isik pikendas veel täiendavalt esialgu pakutud

garantiiperioodi kestust viiekordselt (24 kuult 120 kuule), vähendades Role 1 ja Role 2

remondi- ja hooldustööde hinda 260 eurolt 0 eurole ning koolitusprogrammi tunnihinda

110 eurolt 0 eurole. Pikema garantiiperioodi ja eelviidatud teenuste osutamisega kaasneb

kindel kulu, mis pidanuks veel täiendavalt tekitama hankijas küsitavusi selles, kas

kolmanda isiku poolne pakkumuse maksumus on põhjendatud. Praegusel juhul ei saanud

kolmanda isiku poolne pakkumuse maksumuse alandamine olla põhjendatud ei

läbirääkimistega ega muudetud RHAD tingimustega, kuna läbirääkimisi peeti

marginaalsete tingimuste üle ning lõpptulemusena RHAD tingimusi ka üldse ei muudetud.

Kolmanda isiku pakutud hind on ebarealistlik ja põhjendamatult madal. Sellises olukorras

ei saanud hankijal tekkida veendumuist, et kolmas isik on arvestanud kõikide mobiilsete

välihaiglate ja sidumispunktide pakkumiseks vajalike kuludega. Käesolevas asjas ei ole

õige ega piisav lähtuda hankija alapakkumuse kontrolli kohustuse hindamisel üksnes

pakkujate pakkumuste omavahelisest võrdlemisest, vaid võrrelda tuleb ka sama pakkuja

4(15)

esialgse ja lõpliku pakkumuse maksumuse muutust. RHS § 115 lg 1 sellist võrdlust ei

välista.

8.5

Läbirääkimised ja nende põhjal pakkumuste muutmine peab olema suunatud

pakkumuse sisu täpsustamisele, millega võib, aga ei pruugi kaasneda pakkumuste

maksumuse muutmine. Lubatud ei ole pidada läbirääkimisi RHAD-is midagi muutmata

üksnes eesmärgiga piiramatult vähendada pakkumuste maksumust. Seadusest ega

kohtupraktikast ei tulene, millises ulatuses võib lõplik pakkumus erineda algsest

pakkumusest. RHS § 71 lg 1 aluseks on direktiiv 2014/24 art 29 lg 7, mis jätab samuti

lahtiseks, kui palju on pakkumust võimalik muuta. Kaebaja hinnangul saab ka kehtiva

RHS kohaselt olla pakkumuse muutmine lubatud üksnes piiratult. Käesoleval juhul pidas

hankija läbirääkimisi vaid üksikute ja väheoluliste tingimuste üle ning muutis RHAD-i

minimaalselt. Kolmandal isikul oli oluline eelis algselt pakkumuse esitanud pakkujate ees,

kuna talle oli läbirääkimiste järgselt teada kaebaja pakkumuse maksumus. Läbirääkimiste

järgselt viis hankija sisuliselt läbi vähempakkumuste menetluse, et võimaldada kolmandal

isikul alandada oma pakkumuse hinda ja muuta oma pakkumus soodsamaks. Eeltoodud

põhjustel on kaebaja seisukohal, et käesoleval juhul võimaldas hankija kolmandal isikul

muuta oma pakkumust RHS § 71 lõikega 1 ja direktiivi 2014/24 artikli 29 lõikega 7

lubatust suuremas ulatuses. Käesoleval juhul puudutab küsimus Euroopa Liidu õiguse (st

direktiivi 2014/24 artikli 29 lõike 7) tõlgendamist, milleks on pädev Euroopa liidu Kohus.

Seetõttu on asja lahendamiseks vajalik eelotsuse küsimine Euroopa Liidu Kohtult. Kaebaja

taotleb seega kohtult eelotsuse küsimist Euroopa Liidu Kohtult ning käesolevas asjas

kohtumenetluse peatamist kuni eelotsust käsitleva Euroopa Liidu Kohtu lahendi

jõustumiseni (HKMS § 95 lg 4).

9. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9.1 Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õiguspärane. Kolmas isik on lisaks kinnitustele

esitanud taotluse koosseisus lepingute loetelu, millega kogemuse nõue on täidetud. Vastutaja on

olnud loetletud lepingute tellija, mistõttu on ta veendunud kvalifikatsiooni olemasolus. VAKO-l oli

võimalus selles veenduda, nagu see on ka kohtul. t9.2 Kaebus tuleb kvalifitseerimise otsuse osas

jätta läbi vaatamata. Vastustaja tegi juba 24.11.2023 otsuse, millega mh kvalifitseeris ja jättis

kolmanda isiku kõrvaldamata. Kaebaja pidi vaidlustama kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust

hiljemalt 04.12.2023 (RHS § 189 lg 1). VAKO vaatas vaidlustuse kvalifitseerimise otsuse osas

läbi, kuna vastustaja tegi VAKO hinnangul 08.11.2024 uue otsuse, mille osas kaebajal on

kaebeõigus. VAKO-ga ei saa selles osas nõustuda, sest 24.11.2023 otsus on kehtiv. Isegi kui

kaebus 08.11.2024 otsuse osas rahuldataks, jääks ikkagi kehtima 24.11.2023 otsus ja kaebuse

rahuldamisel ei ole selles osas mõju hankemenetlusele. Vastustaja tegi kolmanda isiku

kvalifikatsiooni kindlaks tõendite alusel ja jättis muu hulgas ühe isiku kvalifitseerimata. Vastustaja

küsis muu hulgas kolmandalt isikult pärast taotluse esitamist ja enne 24.11.2023 otsuse tegemist

kvalifikatsiooni kohta tõendeid, mille kolmas isik ka esitas. Vastustaja esitas päringu ka kaebajale.

Seega tuleb kaebus kvalifitseerimise otsuse osas jätta läbi vaatamata. Läbi vaatamisel tuleks

kaebus selles osas jätta rahuldamata, kuna kolmandal isikul on nõutav kvalifikatsioon olemas.

9.1 Kolmanda isiku pakkumus on vastav.

9.1.1

Tooted ei pea RHAD kohaselt vastama tehnilise kirjelduse tingimustele

pakkumuse esitamise hetkel. Kõik TK tingimused on seega lepingutingimused.

Kolmas isik on esitanud Role 1 ja

Role 2 töölehed täidetud kujul ja VAKO on tuvastanud, et pakkumus vastab esitatud kujul

mõlemale vastavustingimusele. Asjaolu, et TK tingimused on siduvad ja vastustaja nendest

5(15)

kõrvalekaldeid ei luba ei tähenda, et kõik tingimused peavad olema pakkumuse esitamise hetkel

täidetud. See ei oleks ka loogiline, kuna ainuüksi Role 2 TK sisaldab veidi vähem kui 900 erinevat

nõuet.

TK tabeli veerus D oli iga nõude kohta pakkujal võimalik täita kas „EX“ ehk olemasolev omadus,

„MD“ ehk olemasolev vajab muutmist või „DV“ ehk vajab välja töötamist. Kui kõik need nõuded

peaksid olema täidetud pakkumuse esitamise hetkel, ei oleks veerul D mingit mõtet. Vastavaid

asjaolusid selgitas vastustaja pakkujatele infopäeval. Tootja kinnituse puudumise tõttu ei ole

kolmandal isikul võimalik osta tooteid otse tootjalt, kuid välistatud ei ole toodete ostmine

paralleelse kaupade impordi kaudu teistest riikidest. Seega ei muuda tootja kinnituse puudumine

lepingu täitmist võimatuks.

9.1.2

Pakkujatel oli lubatud muuta ka teisi hinnatavaid näitajaid peale

maksumuse. Keeldu, millele kaebaja tugineb, ei ole olemas. RHAD p 2.11 näeb

ette, et maksumuse muutmine ei ole piiratud mingite kindlate maksumus esildise

ridadega. Hankija andis sättega selguse huvides teada, et muuta võib kõikide

ühikute maksumusi. Sättest ei tulene keeldu muuta teisi hinnatavaid näitajaid

(garantiiaeg, remont- ja hooldustööde ja koolitusprogrammi tunnihind). Vastustaja

ei andnud teabevahetuses kaebajale teada, et teisi hinnatavaid näitajaid peale

maksumuse muuta ei tohi.

9.2 Vastustajal ei pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuses.

Hankijal on kontrolli alustamise üle otsustamisel kaalutlusruum. Alapakkumise kahtlus

peab hankijal tekkima vaid siis, kui pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades silmatorkavalt madal. Lõplikke pakkumusi esitati kolm ning nende

maksumused olid ca 7,6 mln eurot, ca 8,1 mln eurot ja ca

8,9 mln eurot. Kõik pakkumused jäävad samasse suurusjärku, ühegi pakkumuse maksumus ei ole

teisest üle 10% odavam. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on kaebaja omast 6,46% odavam,

kaebaja pakkumuse maksumus on pingereas III kohal oleva pakkumuse maksumusest 9,31%

odavam. Sellises olukorras vastustajal kahtlust tekkima ei pidanud. Algset pakkumust vähendasid

kõik pakkujad ja keskmises määras 16,76%. Seega polnud vastustaja jaoks kolmanda isiku

pakkumuse maksumuses võrreldes esialgsega midagi anomaalset ega üllatavat.

9.3 Puudub alus Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks, kuna see pole vaidluse

õigeks lahendamiseks vajalik. Sellest tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka taotlus

kohtumenetluse peatamiseks. Vaidlusaluses olukorras väärib tähelepanu eeskätt acte

claire doktriin, mille järgi ei pea kohus esitama eelotsusetaotlust, kui küsimuse vastus

on ilmselge nii teiste liikmesriikide kohtutele kui ka Euroopa Liidu Kohtule, sõltumata

sellest, et küsimusele ei ole veel vastatud. Vastus kaebaja taotletavale küsimusele on

ilmselge ja selle saamiseks pole vaja pöörduda Euroopa Kohtusse. 10. Kolmas isik

palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik jääb väidete juurde, mille ta esitas

27.11.2024 vastuses vaidlustusele ja oma täiendavates seisukohtades 06.12.2024. Kokkuvõtvalt

soovib kolmas isik juhtida tähelepanu järgnevale.

10.1

Seonduvalt 08.11.2024 otsusega jääb kolmas isik seisukohale, et vaidlustus on

esitatud kas liiga hilja või vale otsuse peale. Nimelt on vastustaja otsustanud kolmanda

isiku kvalifitseerida juba 24.11.2023 ning kaebaja oleks pidanud 10-päevase tähtaja

jooksul vaidlustama just seda otsust. Kaebaja seda ei teinud, mistõttu tulnuks tema

vaidlustus 08.11.2024 otsusele jätta läbi vaatamata ning selles osas on kolmas isik VAKO-

ga eri meelt. Kolmas isik taotleb, et kohus jätaks nimetatud osas kaebuse läbi vaatamata.

Vastustaja tegi juba 24.11.2023 sisulise otsuse kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta.

6(15)

RHS ei saa tõlgendada nii, et edutul pakkujal tekib kaks võimalust vaidlustada sisu poolest

ühte ja sama hankeotsust.

10.2

Küll aga nõustub kolmas isik VAKO-ga selles, et vaidlustus kolmanda isiku

kvalifitseerimise peale on igal juhul sisuliselt alusetu. Kvalifitseerimise tingimused on

autonoomsed TK-st, st TK ei mõjuta kvalifitseerimise tingimuste sisu ega olemasolu.

Kolmas isik on hankes osalemise taotluses esitanud vastustajale teabe nõuetekohaste

referentslepingute kohta ning viimane on esitatud teabe paikapidavuses veendunud.

Kolmas isik viitas referentsilepingutena vastustajale endale täidetud lepingutele, millest

tulenevalt oli vastustajal ülevaade sellest, et esitatud teave vastab tõele. Taotlejal tuli

hankele kvalifitseerumiseks ette näidata ühe mobiilse sidumispunkti ja ühe välihaigla

müügi kogemus. Kolmas isik ei ole mitte kunagi mitte kusagil, sh järelevalvemenetluses

Rahandusministeeriumile võitnud, et hankes kehtestatud referentsilepingute nõue on

„kirjutatud nii, et neile vastaks Eestis ainult kaebaja“. Kui lähtuda kaebaja tõlgendusest,

mille kohaselt peavad hankes esitatud referentslepingud vastama kõigile hanke TK

nõuetele, siis sellise tõlgenduse korral ei oleks ka kaebajal endal eelduslikult ette näidata

ühtegi nõuetekohast lepingut, st lepingut, mis vastaks hankija u 900-punktilise nõudmiste

nimekirjale.

10.3

Kolmanda isiku pakkumus vastas TK nõuetele. TK-s esitatud ca 900 nõuet ei ole

käsitatavad pakkumuse vastavustingimustena, vaid tegu on hankelepingu tingimustega.

Hankelepingu täitmise perioodi suunatud tingimused ei pea olema täidetud pakkumuse

esitamise seisuga. Nõuded on sellist laadi, et neid ei saa täita juba pakkumuse esitamise

ajal. Pakkujatel oli vastavustingimustest „Role 1 tehniline kirjeldus ja “Role 2 tehniline

kirjeldus“ tulenevalt ainult kohustus täita ja esitada Role 1 ja Role 2 töölehed. Seda on

kolmas isik nõuetekohaselt ma teinud. Kaebaja on eksimuses ka selles, et pakkujad võisid

Role 1 ja Role 2 töölehtedel valida erinevate tehniliste nõuete lõikes variandi EX (Existing

Feature) kõrval ka variante MD (Modification Required) ja DV (Development Required).

Hankes ei nõutud pakkujatelt, et neil peab juba pakkumuse esitamise ajal olema valmis

kõigile TK nõuetele vastav tehnika ja kaebaja teadis seda. Tõik, et kaebaja on mõne toote

eksklusiivne esindaja Eestis või et kolmas isik ei saa toodet soetada otse tootjalt ei tähenda,

et kolmandal isikul puuduks üldse võimalus neid tooteid hankijale tarnida. Võimalik on

kasvõi paralleelimport.

10.4

RHS ja hanke alusdokumendid ei keela pakkujal konkurentsipõhises

läbirääkimistega hankemenetluses oma lõplikku pakkumust muuta teistegi hinnatavate

näitajate osas kui pakkumuse maksumus. 10.5 Kolmanda isiku lõplik pakkumus ei

pidanud tekitama alapakkumuse kahtlust. RHS § 115 lg 1 kontekstis ei oma mingit

tähendust tõik, kui mitme protsendi võrra erineb kolmanda isiku lõpliku pakkumuse

maksumus tema esimese pakkumuse maksumusest. Liiatigi ei ole see vahe teab, mis suur

(17,3%). Erinevused kolmanda isiku lõpliku pakkumuse ja teiste pakkujate lõplike

pakkumuste maksumuste vahel on sedavõrd väikesed, et see kindlasti ei pidanud

vastustajale tekitama kahtlust, et kolmas isik ei pruugi olla suuteline hankelepingut

nõuetekohaselt täitma.

10.6 Puudub alus Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks, kuna see pole vaidluse õigeks

lahendamiseks vajalik. Samuti tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluse peatamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Dokumentide haldusasja materjalide juurde võtmine ja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine.

11. Menetlusosalised ei ole esitanud haldusasja materjalide juurde vaidlusaluseid käskkirju.

7(15)

Nimetatud dokumendid on kättesaadavad riigihangete registris versioonist, mis ei ole avalik.

Kohus võtab seega asja materjalide juurde Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 08.11.2024

käskkirja nr 2-1/24/431 ja 07.11.2024 käskkirja nr 2-1/24/430.

12. Kohus kontrollib mitmete kaebaja poolt esitatud väidete õigsust tutvudes riigihangete registris

oleva kolmanda isiku pakkumuse materjalidega (pakkumus nr 462886). Kuivõrd kohus saab

otsuse tegemisel tugineda vaid tõenditele, mis on haldusasja toimikus, siis võtab kohus

riigihangete registrist haldusasja materjalide juurde kolmanda isiku pakkumuse nr 462886.

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse

halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi

edastamise ja salvestamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. Vastavalt

TsMS § 38 lg 1 punktile 1 kuulutab kohus menetluse või selle osa menetlusest omal algatusel

või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku

korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Menetlusväline isik ei või tutvuda

kinnises menetluses arutatud asja toimikuga (HKMS § 89 lg 2 ls 4).

14. HKMS § 88 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib toimikuga tutvumise õigust piirata HKMS § 79 lg

s 1 loetletud alustel, sh riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või

salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks

ning äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks (HKMS § 79 lg 1 p-id 1 ja

5). Tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma

kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) ja see on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse

hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga (HKMS § 88 lg 2).

Riigikohus on rõhutanud, et kohus peab hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes

formaalselt väljaspool halduskohtumenetlust dokumendi suhtes kehtivat juurdepääsupiirangut

(Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19). Kaaluda tuleb ühelt poolt huvi saladuse

hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda teise poole esitatud

dokumentidega, et tagada tema õiguste tõhus kaitse. Toimikuga tutvumise õigust piiratakse

minimaalses ulatuses, mis on tutvumisõiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik

(HKMS § 88 lg-d 2 ja 3).

15. Kohtu hinnangul saab kolmanda isiku pakkumuses ja pakkumuse koosseisus olevates sisalduv

teave olla ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 tähenduses

ärisaladuseks, mille kaitsmise vastu on kolmandal isikul põhjendatud huvi. Kohus peab

usutavaks, et kolmandal isikul on põhjendatud huvi hoida seda teavet oma pakkumuse

kujunemise ja muude pakkumuses vastustajale avaldatud teabe osas konkurentide, sh kaebaja

eest saladuses.

Ärisaladuse avalikuks saamine võib kahjustada kolmanda isiku konkurentsiolukorda, võtta temalt

konkurentsieelise, kahjustada tema võimalusi tulevikus korraldatavatel hangetel osaleda.

Kolmanda isiku huvi kaitsta oma ärisaladust on kaalukam kaebaja huvist tutvuda selle

dokumendiga olukorras, kus kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et kaebuse esitamise tagajärjel

tekib tal võimalus tutvuda oma konkurendi ärisaladusega. Kaebajale on teada piisav teave, et oma

õigusi menetluses edukalt kaitsta. Eeltoodust tulenevalt piirab kohus kaebaja õigust tutvuda

haldusasja materjalidega kolmanda isiku pakkumust puudutavas osas. Kohus kuulutab menetluse

kinniseks kolmanda isiku pakkumuse osas ning piirab kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu

sellele dokumendile.

Kaebaja taotlus Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks ja menetluse peatamiseks.

8(15)

16. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

17. Kaebaja on taotlenud, et Tallinna Halduskohus esitaks Euroopa Liidu Kohtule

eelotsusetaotluse küsimuses, kas direktiivi 2014/24 art 29 lg 7 lubab pakkumuste piiramatut

muutmist läbirääkimiste järel või on pakkumuse muutmine lubatud vaid ulatuses, milles

hankija muutis läbirääkimiste tulemusel hanke alusdokumente.

18. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja pidas läbirääkimisi. Kehtiv riigihangete seadus (RHS) § 71

lg 1 sätestab, et läbirääkimiste järgselt määrab hankija tähtaja lõplike pakkumuste esitamiseks.

Sätte aluseks on direktiivi 2014/24 art 29 lg 7, mille kohaselt kui avaliku sektori hankija

kavatseb läbirääkimised lõpetada, teavitab ta sellest järelejäänud pakkujaid ning määrab ühise

tähtaja uute või muudetud pakkumuste esitamiseks. Direktiivi sõnastusest tuleneb seega, et

tegemist võib olla uute või muudetud pakkumustega. Kohus leiab, et kui direktiiv kasutab

sõnastust „uus või muudetud“ pakkumus, võibki pakkumus olla uus, vajadusel ka oluliselt

teistsugune. Oluline on, et uus või muudetud pakkumus vastab jätkuvalt miinimumnõuetele

(art 29 lg 7 ls 2). Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ei eelne esialgse

pakkumuse esitamisele läbirääkimisi, mistõttu peab pakkujal säilima õigus pakkumust teises

etapis oma äranägemisel muuta. Seega nii, nagu RHS, nii ei näe ka direktiiv ette mingeid

piiranguid selles osas, kas üldse ja kui palju võib esialgset pakkumust läbirääkimiste tulemusel

muuta. Direktiiv rõhutab selgelt võimalust uute pakkumuste esitamiseks, st rõhutab vastavate

piirangute puudumist. Ainsaks tingimuseks on, et lõplikud pakkumused peavad vastama

miinimumnõuetele olema kooskõlas artikli 56 lõikega 1. Seega on kohtu hinnangul EL õiguse

regulatsioon vaidlusaluses küsimuses ilmselge ega võimalda tõstatada kahtlust pakkumuse

muutmise ulatuse lubatavuse osas võrrelduna esialgse pakkumusega. Seega jätab kohus

rahuldamata kaebaja taotluse küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, kuna see pole vaidluse

õigeks lahendamiseks vajalik. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka taotluse

kohtumenetluse peatamiseks.

Vastustaja ja kolmanda isiku taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks kvalifitseerimisotsuse osas.

19. Vastustaja ja kolmas isik on esitanud taotluse jätta kaebus läbi vaatamata osas, mis puudutas

08.11.2024 tehtud otsust kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta (käskkirja 2 p.1.2). Vastustaja

ja kolmas isik leiavad, et vastustaja tegi juba 24.11.2023 otsuse, millega mh kvalifitseeris ja

jättis kolmanda isiku kõrvaldamata ja kaebaja seda ei vaidlustanud. Seega ei saa kaebaja

kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust teist korda enam vaidlustada. VAKO leidis

vaidlusaluses otsuses, et kaebajal oli õigus vaidlustada kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust.

20. Puudub vaidlus, et vaidlusaluse hanke puhul on tegemist kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

hankega. Kohus nõustub VAKO-ga selles, et tulenevalt RHS § 177 lg-st 3 ei olnud hankijal

kohustust nn teist korda kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollida. Samuti sätestab RHS § 68

lg 2, et hankija kontrollib konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluses iga tähtajaks

taotluse esitanud taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavust

vastavalt käesolevas seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule, § 69 lg 1 kohaselt

teeb hankija igale kvalifitseeritud taotlejale, või juhul, kui ta on hanketeates piiranud taotlejate

arvu vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikele 3 vähemalt nimetatud arvule väljavalitud

kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ettepaneku esitada pakkumus. Ka RHAD p 1.7 kohaselt kvalifitseerib hankija taotleja

pakkumuste esitamise esimeses etapis (dtl 488-489). Seega vastab tõele vastustaja ja kolmanda

isiku väide, mille kohaselt on vastustaja juba osalemistaotluste faasis kõigi taotlejate, sh

kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollinud ning vastav otsustus sisaldub hankija 24.11.2023

käskkirjas nr 517H (dtl 485-486). Alates 2017 aastast kehtiva RHS-i eripärast (RHS § 104 lg

9(15)

8) tuleneb küll, et hankija peab konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses pärast

pakkumuse edukaks tunnistamist vormistama teisegi kvalifitseerimistingimustele vastavust

puudutava otsuse, kuid nimetatud säte tulenevalt RHS § 177 lg-st 3 praegusel juhul ei kohaldu.

Praegusel juhul on seega tekkinud olukord, kus hankija on 08.11.2024 käskkirjaga nr 2-

1/24/431 veelkord kontrollinud kolmanda isiku kvalifikatsiooni, ehkki ta ei olnud selleks

kohustatud. Sellises olukorras nõustub kohus VAKO-ga, et kirjeldatud juhtumil ei saa väita, et

nimetatud otsus kaebaja õigusi ei riku ning kaebajal puudub nimetatud otsuse vaidlustamiseks

kaebeõigus. Nimetatud otsusega on vastustaja sisuliselt vaadanud üle oma 24.11.2023 tehtud

otsuse ning teinud kolmanda isiku kvalifitseerimise osas uue otsuse. Olukorras, kus hankija

oleks jõudnud 08.11.2024 otsuse tegemisel järeldusele, et näiteks kolmandal isikul puudub

vastav kvalifikatsioon, ei saaks ka kolmas isik tugineda väitele, et 24.11.2023 käskkiri jääb

kehtima sõltumata 08.11.2024 käskkirjast ja tema kvalifikatsioonis enam kahelda ei saa. Seega

on VAKO kohtu hinnangul vastustaja (mõneti vastuolulist) tegevust hinnates õigesti leidnud, et

kaebajal oli 08.11.2024 otsuse vaidlustamisel kaebeõigus ning vaidlustus oli RHS § 189 lg 1

mõttes tähtaegne. Samuti nõustub kohus VAKO selgitusega, mille kohaselt on praegusel juhul

hankija ise, tehes 08.11.2024 otsuse, mida ta tegema ei pidanud, andnud vaidlustajale

võimaluse vaidlustada kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust teist korda. Eeltoodust

tulenevalt on kaebus kolmanda isiku kvalifitseerimise otsusele tähtaegne ja vastustaja ja

kolmanda isiku taotlused kaebuse läbivaatamata jätmiseks kolmanda isiku kvalifitseerimise

otsust puudutavas osas tuleb jätta rahuldamata.

Kaebuse sisuline lahendamine.

21. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Hankija 07.11.2024 käskkirja nr 2-1/24/430 punkti 1.1 õiguspärasus osas, milles vastustaja

tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja punkti 2 õiguspärasus osas, milles kolmanda

isiku pakkumused tunnistati edukaks.

22. Seoses hankija nimetatud otsusega on poolte vahel esmalt vaidlus selles, kas kolmanda isiku

pakkumus pidi vastama TK tingimustele pakkumuse esitamise hetkel. Oma väidete

kinnitamiseks tõi kaebaja vaidlustuse punktides 32.1-32.25 välja mittevastavused, millele

kolmanda isiku pakkumus kaebaja hinnangul vastama pidi. Kaebaja jäi nimetatud väite juurde

ka kohtumenetluses.

23. RHAD dokumendis vastavustingimused „ Role 1 tehniline kirjeldus“ ja „Role 2 tehniline

kirjeldus“ (kättesaadavad avalikust riigihangete registrist) näevad ette, et pakkujad täidavad ja

esitavad nii Role 1 kui Role 2 töölehe. Nimetatu nähtub üheselt küsimuste-vastuste

alajaotusest, kus vastustaja on pakkujatele selgitanud kohustust täita ja esitada töölehed.

Mõlema toote osas on tehnilises kirjelduses toodud sadu nõudeid, millele tooted peavad

vastama (veerg B „MUST“). TK tabeli veerus D oli igal pakkujal võimalik täita kas „EX“ ehk

olemasolev omadus, „MD“ ehk olemasolev vajab muutmist või „DV“ ehk omadus vajab välja

töötamist. Seega nähtub tabeli ülesehitusest, et olukorras, kus kõik nõuded peaksid olema

täidetud pakkumuse esitamise hetke seisuga, ei oleks veerul D sisulist mõtet. Kõik TK

tingimused on seega olemuselt lepingutingimused, mitte pakkumuse vastavuse tingimused.

Riigihangetes ei ole tavapäratu see, et hankija kehtestatud nõuetele vastav asi hankelepingu

täitmiseks alles valmistatakse. Tulevikku, st hankelepingu täitmise perioodi suunatud

tingimused ei pea aga olema täidetud juba pakkumuse esitamise seisuga. Seega nõustub kohus

VAKO-ga selles, et kuna ühestki RHAD-i tingimusest ei nähtu keeldu staatuste MD või DV

kasutamiseks pakutavate asjade kohta pakkumuste esitamisel, siis vastavad riigihankes

RHAD-ile RHS § 114 lg 1 mõttes ka pakkumused, milles esitatud töölehtede veerud D on

täidetud staatustega MD ja DV. Selliselt nähtub see ka kolmanda isiku pakkumusest. Seega,

10(15)

üksnes asjaolu, et kolmanda isiku pakkumuses ei ole kõikide TK-s kehtestatud MUST nõuete

osas märgitud EX, ei tähenda kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust RHAD-ile ega too

kaasa pakkumuse tagasilükkamist.

24. Asjaolu, et TK tingimused ei pea olema täidetud pakkumuse esitamise seisuga selgitas

vastustaja pakkujatele ka juba oma infopäeval 15.12.2023. Infopäeval selgitas vastustaja

selgelt, et pakkuja pakkumust ei loeta mittevastavaks, kui kirjeldatud lahendus tuleb ehitada

nullist või arendada vastavalt spetsifikatsioonile (dtl 81-83). Seega avaldas vastustaja

hankemenetluse läbi viimisel selgelt, et ei nõua pakkujatelt, et neil peab pakkumuse esitamise

hetkel olema kõigile TK nõuetele vastav toode.

25. Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda, et kolmandal isikul puuduvad õigused teatud

meditsiiniseadmete (Fritz Stephan GmbH) müügiks ning see teeb lepingu täitmise võimatuks.

Nimetatud väide ei ole aga asjakohane, kuna pakkujal ei ole kohustust nimetatud ettevõttelt

tooteid osta, vaid tal on õigus ka tooted ise välja arendada. Seega ei tee kaebaja poolt esitatud

tootja kinnituskiri lepingu täitmist võimatuks. Samuti on pakkujal õigus osta tooted nn

paralleelimpordi kaudu teistest riikidest. Seega, isegi kui kolmas isik kavatseb kasutada

kaebaja poolt välja toodud pakkuja tooteid, siis ei muuda see lepingu täitmist võimatuks.

26. Kaebaja on ka kaebuses tuginenud väitele, et hankija on jätnud kolmanda isiku pakkumuse

vastavuse kontrollimisel tähelepanuta RHAD vastavustingimustes nõude „registreerimine

EUDAMED-is“. VAKO ja kohus on kontrollinud, et vastav nõue on täidetud.

27. Eeltoodust järeldub, et kuivõrd kolmanda isiku pakkumus ei pidanud vastama TK „MUST“

nõuetele pakkumuse esitamise hetkel ja VAKO nimetatud asjaolu tuvastas, siis ei pidanud

VAKO otsuses analüüsima kaebaja poolt esile toodud sisulisi argumente, miks kolmanda isiku

pakkumus ei vasta TK tingimustele vaidlustuse punktides 32.1-32.25 esile toodud

põhjendustel. Kohus nõustub VAKO põhjendustega ning ei vii samuti läbi kaebaja soovitud

analüüsi.

28. Teise asjaoluna toob kaebaja seonduvalt kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsusega välja, et pärast läbirääkimiste lõppu oli lubatud muuta üksnes pakkumuse maksumust,

kuid mitte muid maksumuse esildises olevaid hindamiskriteeriumeid. Kolmas isik rikkus

kaebaja arvates nimetatud keeldu ning muutis pakkumust tervikuna ning ulatuses, mis ei olnud

HD muudatusi arvestades lubatud ega põhjendatud. Vastustaja ja kolmas isik leidsid, et RHAD

ei keelanud muuta ühtegi hinnatavat näitajat. Nimetatud seisukohaga nõustus ka VAKO.

29. Pooled ei vaidle selle üle, et kolmas isik muutis kõiki Hindamiskriteeriumides sätestatud

hinnatavaid näitajaid: Role 1 ja Role 2 kogumaksumust, garantiiperioodi kestust, remont- ja

hooldustööde tunnihinda ja Role 2 koolitusprogrammi tunnihinda.

30. HD p 2.11 sätestab, et kui läbirääkimiste käigus otsustatakse teha võrreldes algsetes

dokumentides kirjeldatud esialgsete lahenduste ja tingimustega muudatusi, teeb hankija

vajadusel täiendused riigihanke alusdokumentides ning edastab info kõigile läbirääkimistel

osalenud pakkujatele lõplike pakkumuste esitamiseks. Olenemata riigihanke alusdokumentides

tehtud muudatustest võib hankija lubada muuta pakkumuse maksumust kogu maksumuse

esildise ulatuses (ka juhul kui riigihanke alusdokumentides muudatusi ei tehta) (HD tervikuna

leitav avalikust riigihangete registrist; konkreetne säte dtl 488-489). Säte näeb ette, et

pakkumuse maksumuse muutmine ei ole piiratud maksumuse esildise kindlate ridadega ning

hankija on selgelt sätestanud, et muuta võib kõikide ühikute maksumusi. Seega ei tulene sättest

keeldu, et keelatud on muuta teisi hinnatavaid näitajaid (praegusel juhul garantiiaeg, remont- ja

hooldustööde tunnihind, koolitusprogrammi tunnihind). Vastavate näitajate muutmise keeld

peaks sõnaselgelt tulenema RHAD-ist, kus sellist keeldu aga ei ole. Kuna vastustaja on

11(15)

RHAD-i TK-d muutnud ja edastanud pakkujatele 12.09.2024 uued Role 1 ja Role 2 töölehed,

siis reguleerib faktiliselt pakkumuse muutmise ulatust TK p 2.11 esimene lause, mis ei näe ette

mingeid piiranguid esialgse pakkumuse muutmisel.

31. Seonduvalt kaebaja päringuga seonduvalt TK p 2.11 teises lauses sätestatuga on vastustaja

kaebajale menetluses selgitanud (sõnum 892833 avalikus riigihangete registris), et: „Hankija

kinnitab, et lõplike pakkumuste esitamisel võib muutuda pakkumuse maksumus kogu

maksumuse esildise ulatuses“. Nimetatud selgitusest ei tulene, et muuta võib vaid pakkumuse

maksumust, ehkki kaebaja küsimus puudutas pakkumuse maksumuse muutmist. Kaebaja ei ole

küsinud muude pakkumuses esitavate näitajate muutmise lubatavuse kohta ja hankija pole

selle kohta kaebajale ka selgitusi andnud.

32. Kaebaja poolt väidetavaid piiranguid pakkumuse muutmisele ei tulene ka RHS 6. jaotisest, mis

reguleerib konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse läbi viimist. RHS § 71 lg 1

kohaselt teavitab hankija pakkujaid läbirääkimiste lõpetamisest ja määrab tähtaja lõplike

pakkumuste esitamiseks. Piiranguid ei näe ette ka sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24 art 29

lg 7, mis sätestab, et kui avaliku sektori hankija kavatseb läbirääkimised lõpetada, teavitab ta

sellest järelejäänud pakkujaid ning määrab ühise tähtaja uute või muudetud pakkumuste

esitamiseks. Direktiivi sõnastusest tuleneb seega, et tegemist võib olla uute või muudetud

pakkumustega. Seega nii, nagu RHS, nii ei näe ka direktiiv ette mingeid piiranguid selles osas,

kas üldse ja kui palju võib esialgset pakkumust läbirääkimiste tulemusel muuta.

33. Kohus märgib vastuseks kaebaja väidetele, mille kohaselt ei ole hankija RHAD-is sisulisi

muudatusi teinud, mistõttu kohaldub TK p 2.11 teises lauses sätestatud olukord, et sätte

esimesest lausest ei tulene, et regulatsioon rakendub vaid juhul, kui muudatused on olulised.

Määravaks kriteeriumiks on vaid see, et muudetud on esialgseid lahendusi ja tingimusi.

Hankija on praegusel juhul TK muutnud ja selle üle pooled ei vaidle. Teiseks nõustub kohus

VAKO-ga selles, et HD pst 2.11 ei tulene vajadust ega kohustust kuidagi eraldi „lubada muuta“

pakkumuse maksumust. Maksumuse esildise nimelist dokumenti RHAD-is ei ole ja kuna

maksumused tuli esitada

Hindamiskriteeriumide vormil, siis saabki üksnes nimetatud vormi pidada maksumuse esildiseks

HD p 2.11 mõttes. Kuna HD p 2.11 lause sätestab ja nagu hankija vastuses kaebaja küsimusele ka

selgitas (muuta võib pakkumuse maksumust kogu maksumuse esildise ulatuses), siis ei saa

nimetatust tuletada kaebaja väidetut, et maksumuse muutmine on lubatav kitsalt vaid Role 1 ja

Role 2 kogumaksumuse ulatuses.

34. Eeltoodust tulenevalt, kuna RHS-ist ega RHAD-ist ei tulene keeldu muuta pärast esialgsete

pakkumuste esitamist teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse, oli nende näitajate

muutmine lõplikus pakkumuses lubatud.

Hankija 07.11.2024 käskkirja nr 2-1/24/430 alapunkti 2 õiguspärasus osas, milles vastustaja

tunnistas kolmanda isiku pakkumuse edukaks.

35. Kaebaja on kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustanud põhjusel, et

kaebaja arvates on kolmanda isiku pakkumus põhjendamatult madala maksumusega ja hankija

pidi selle suhtes läbi viima RHS § 115 lg 1 kohase kontrollimenetluse.

36. Hankijal peab vastavalt RHS § 115 lg-le 1 tekkima alapakkumuse kahtlus juhul, kui

pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. Pakkumuse

põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud

kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja alles peale seda tuleb hankijal

anda pakkujatele võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes.

12(15)

37. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja ei ole antud hetkel leidnud, et kolmanda isiku

pakkumus võiks olla põhjendamatult madal ega ole alustanud RHS § 115 lg 1 kohast

kontrollimenetlust. Kaebaja väidete kohaselt pidi vastustajal tekkima kahtlus, et kolmanda

isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega asjaolust, et kolmas isik alandas

kohandatud pakkumuse maksumust 17,3% võrra. Kohus leiab, et kaebaja käsitlus on ekslik.

Ehkki RHS § 115 lg 1 sõnastusest ei tulene, millal peab hankijal tekkima kahtlus pakkumuse

maksumuse põhjendatuses, on kohtupraktikas aktsepteeritud lähenemist, mille kohaselt annab

asjakohase tagasiside turuhindadest võrdlus samas hankes esitatud teiste pakkumustega. Seega

ei oma sätte kohaselt mitte mingit tähendust, kui mitme protsendi võrra erineb kolmanda isiku

lõpliku pakkumuse maksumus tema esialgse pakkumuse maksumusest. Kaebaja ei väida, et

kolmanda isiku pakkumuse maksumus pidi tekitama hankijas kahtluse, et tegemist on

põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega võrreldes teiste riigihankes esitatud

pakkumustega. Vastustaja on oma 06.01.2025 menetlusdokumendi punktis 2.33 vastavad

erinevuste protsendid välja toonud ning kaebaja ei ole vastavatele arvnäitajatele vastu vaielnud

(seetõttu ei võta kohus riigihangete registrist vastavaid dokumente asja juurde). VAKO on

õigesti leidnud, et kuna pakkujad võisid lõpliku pakkumuse esitamisel lõpliku pakkumuse

maksumust korrigeerida ja asjaolu, et kolmas isik on pidanud võimalikuks seda teha

ulatuslikumalt kui kaebaja, ei ole iseenesest lubamatu ega anna alust etteheideteks, et

kolmanda isiku pakkumus on seetõttu ilmselt põhjendamatult madal. Pooled ei vaidle selle üle,

et algset maksumust vähendasid kõik pakkujad. Kahe-etapilises menetluses ei ole pakkumuste

vähendamises midagi erakordset. Kolmas isik on oma 07.01.2025 menetlusdokumendi p-s 36

muu hulgas välja toonud, et kui võrrelda kolmanda isiku lõpliku pakkumuse maksumust

hankelepingu esemega, siis on erinevused 6-7% ringis. Kohus nõustub, et nimetatud erinevuse

põhjal koosmõjus kaebaja pakkumuse maksumuse võrdlusega teiste pakkujate pakkumuste

maksumustega (toodud vastustaja 06.01.2025 menetlusdokumendi punktis 2.33), ei pidanud

vastustajas tekkima kahtlust, et kolmas isik ei pruugi olla suuteline hankelepingut

nõuetekohaselt täitma.

38. Kuna vastustajal ei pidanud RHS § 115 lg 1 kontekstis tekkima kahtlust kolmanda isiku

pakkumuse maksumuses, siis puudub vajadus võtta seisukohta küsimuses, kuidas kolmanda

isiku pakkumuse maksumus kujunes. Samas nõustub kohus VAKO-ga selles, et isegi juhul, kui

õige on kaebaja väide, mille kohaselt on Role 1 ja Role 2 välja arendamine kapitalimahukas,

puudub tõendatud alus väita, et kolmanda isiku pakutud hinnaga ei ole TK-le vastavus

saavutatav. Kaebaja väited kolmanda isiku suutmatusest sõlmitavat lepingut täita olid

paljasõnalised, mistõttu võis vastustaja jätkata pakkumuste hindamist ja eduka pakkumuse

väljaselgitamist.

39. Eeltoodust tulenevalt on hankija 07.11.2024 otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamiseks kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1, rikutud ei ole RHS § 115 lg 1 nõuded ning

otsuse tühistamiseks puudub alus.

Hankija 08.11.2024 käskkirja nr 2-1/24/431 õiguspärasus, millega otsustati jätta kolmas isik

hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseerida.

40. Kaebaja leiab, et kolmas isik pidanuks nõude täitmiseks olema müünud tooteid, mis vastavad

TK-s sätestatud Role 1 ja Role 2 nõuetele. VAKO leidis otsuses, et puudub vaidlus selles, et

kolmas isik TK-le vastavas konfiguratsioonis Role 1 ja Role 2 müünud ei ole, kuid kogemuse

nõudest ei tulenegi, et peaks olema. Samal seisukohal on ka vastustaja ja kolmas isik. Kohus

nõustub VAKO, vastustaja ja kolmanda isikuga.

41. Kvalifitseerimise tingimused varasema kogemuse osas on sõnastatud järgmiselt: Pakkuja peab

olema viimase 60 kuu jooksul alates hanke avalikustamisest, tootnud või müünud vähemalt

13(15)

ühele NTAO liikmesriigile Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja ühe Role 2 (Basic

konteinerlahenduse. Kohus leiab, et sättest tulenevalt ei ole kvalifitseerimise nõue seotud TK-

ga. Säte on sõnastatud selliselt, et nõudele vastab iga NATO liikmesriigile toodetud/müüdud

Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja Role 2 basic konteinerlahendus. Vaidluse all ei ole,

et Role 1 tähendab mobiilset sidumispunkti ning Role 2 tähendab mobiilset välihaiglat. Seega

tuli taotlejal vastustajale kvalifitseerimistingimuste täitmiseks ette näidata ühe mobiilse

sidumispunkti ja ühe mobiilse välihaigla müügi kogemus.

42. Kolmas isik on esitanud vastustajale teabe nõuetekohaste referentslepingute kohta, millega

vastustaja on lugenud kogemuse nõude täidetuks. Vastustaja on olnud nimetatud lepingutes

tellija, mistõttu ta veendus kolmanda isiku kvalifikatsiooni olemasolus. Kuna vastustaja on

osalenud lepingutes tellijana, siis on alusetu kaebaja väide, mille kohaselt ei ole vastustaja

täitnud kolmanda isiku kogemuse nõude kontrollimisel nõuetekohaselt uurimiskohustust.

Kaebaja väide tugineb arusaamal, et RHAD-is sätestatud kogemuse nõue on seotud TK-ga.

Kohus leidis, et nii see ei ole.

Kuna kolmas isik tugines kogemuse nõude tõendamisel vastustajaga sõlmitud lepingutele, siis on

sellega on ümber lükatud ka kaebaja väide, mille kohaselt on vastustaja tuginenud kolmanda isiku

kvalifikatsiooni kontrollimisel üksnes kolmanda isiku formaalsetele kinnitustele kvalifitseerimise

tingimuste täitmise kohta.

43. Ebaõige on kaebaja etteheide, mille kohaselt ei ole VAKO kvalifitseerimistingimuste sisu välja

selgitanud. VAKO on oma otsuse punktis 10.1.3.1 toonud välja sätte sõnastuse ning

põhjendused, miks kaebaja poolt sättele antud tõlgendus ei ole õige. Asjaolu, et kaebaja ei

nõustu VAKO tõlgendusega, et kogemuse nõue ei ole RHAD-is seotud TK-ga, ei tähenda, et

VAKO oleks rikkunud põhjendamiskohustust.

44. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hankija 08.11.2024 otsus kolmanda isiku

kvalifitseerimise kohta on kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5 ja selle tühistamiseks puudub alus. 45.

Kaebaja on esitanud taotluse hankija otsuse tühistamiseks ka osas, milles hankija jättis

kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata (käskkirja p 1.1). Tulenevalt asjaolust, et

hankija otsused kolmanda isiku kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise kohta tühistamisele ei kuulu, jätab kohus rahuldamata ka kaebuse hankija

otsusele jätta kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldamata.

VAKO otsuse õiguspärasus

46. Kohus on analüüsinud VAKO otsuses esitatud põhjendusi käesoleva otsus eelnevates

alapunktides ning nõustunud VAKO järelduste ja põhjendustega. Kohtu hinnangul on VAKO

oma järeldusi nõutaval määral põhjendanud. VAKO on tutvunud hankes esitatud materjalidega

ning kontrollinud kaebaja väidete õigsust. Kohus leiab, et VAKO otsuse tühistamiseks

puuduvad mistahes alused, kuna VAKO ei ole menetlusnorme rikkunud.

Kokkuvõte

47. Kokkuvõtvalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata

MENETLUSKULUD

48. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kaebaja menetluskulud

jäävad tema enda kanda. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud

tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

49. Vastustaja esitas 20.01.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on vastustaja kandnud

kulutusi õigusabile kohtumenetluses 2296 euro ulatuses käibemaksuta. Õigusabi on osutatud

14(15)

16,4 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot tund (lisandub käibemaks). 31.01.2025 esitatud

täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandud täiendavaid

menetluskulusid summas 1792 euro ulatuses käibemaksuta. Õigusabi on osutatud 12,8 tunni

ulatuses ning õigusabi seondub kaebaja täiendavatele väidetele vastamise ja Euroopa Liidu

Kohtult eelotsuse küsimise taotlusega. Seega taotleb vastustaja menetluskulude välja mõistmist

kokku 4088 euro ulatuses.

50. Kohus leiab, et kulutused õigusabile on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud

osaliselt. Vaidluse põhilised asjaolud on olnud samad, nagu need olid VAKO menetluses.

VAKO on kaebajalt juba mõistnud vastustaja kasuks välja kulutused õigusabile summas 5306

eurot (käibemaksuta) 37,9 tunni õigusabi eest. Kohus leiab, et nimetatud asjaolusid arvestades

on põhjendatud mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja kulutused õigusabile 70% ulatuses, st

summas 2861,60 eurot käibemaksuta.

51. Kolmas isik esitas 20.01.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kolmas isik

kandnud kulutusi õigusabile kohtumenetluses 1901,25 euro ulatuses käibemaksuta. Õigusabi

on osutatud 9,45 tunni ulatuses tunnihinnaga 195 eurot tund (lisandub käibemaks). 31.01.2025

esitatud täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmas isik kandud täiendavaid

menetluskulusid 926,25 euro ulatuses käibemaksuta. Õigusabi on osutatud 4 tunni ja 45 min

ulatuses ning õigusabi seondub kaebaja täiendavatele väidetele vastamise ja Euroopa Liidu

Kohtult eelotsuse küsimise taotlusega. Seega taotleb kolmas isik menetluskulude välja

mõistmist kokku 2827,50 euro ulatuses käibemaksuta.

52. Kohus leiab, et kulutused õigusabile on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud

osaliselt. Vaidluse põhilised asjaolud on olnud samad, nagu need olid VAKO menetluses.

VAKO on kaebajalt juba mõistnud kolmanda isiku kasuks välja kulutused õigusabile summas

5003,33 eurot (käibemaksuta) 26,33 tunni õigusabi eest. Kohus leiab, et nimetatud asjaolusid

arvestades on põhjendatud mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja kulutused 70%

ulatuses, st summas 1979,25 eurot käibemaksuta.

53. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

15(15)