2-24-120982/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-120982

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V. N. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2172,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479);

lepingulised esindajad A. J. ja S. R.

Kostja: V. N. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel 09.07.2021

sõlmitud lepingutest nr 27915021 ja 1896690 tulenev põhivõlg 1159,52 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 1115,80 eurolt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel 09.07.2021

sõlmitud lepingute nr 27915021 ja 1896690 alusel edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvad lepingu maksegraafiku põhiosamaksed (kokku 260,20 eurot) järgmiselt:

20.02.2025 44,51 eurot

20.03.2025 45,32 eurot

20.04.2025 46,15 eurot

20.05.2025 46,98 eurot

20.06.2025 47,85 eurot

20.07.2025 29,39 eurot

5. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 94,57 euro ulatuses, intressinõue 108,12 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 364,57 eurot.

6. Jätta hageja menetluskulud 71,08% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

28,92% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 462,02 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

(462,02 euro) tasumiseni.

9. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 10.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel 09.07.2021 sõlmitud

lepingutest nr 27915021 ja 1896690 tulenev põhivõlgnevus 1514,29 eurot, intress 108,12

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 364,57 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 11.07.2024 kuni põhinõude summas

1514,29 eurot täitmiseni seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses s.o 12,5% aastas.

2. Nõude aluse ja eelduste kohta selgitab hageja järgmist.

Nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud kliendileping nr 27915021 sõlmitud

09.07.2021 ja järelmaksuleping nr 1896690, seadme Apple iPhone 12 64 GB must ja seadme

Apple iPhone 12 64 GB must ostmiseks, sõlmitud 09.07.2021.

Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid

teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja

võttis endale teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Telia Eesti AS osutatud teenuste eest

tasuda vastavalt esitatud arvetele.

Kostja kohustus tasuma maksegraafikujärgselt makseid. Kostja on võlgnevuses alates 4.

graafikujärgsest maksest 20.11.2021. Kostja on tasunud esimesed 3 osamakset vastavalt

maksegraafikule (39,04+49,62+49,62).

Telia Eesti AS loovutas 19.03.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 4.10,

kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt

laekumata summalt viivist 0,15 % päevas. Hageja nõuab viivist väiksemas määras s.o

seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest.

Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast

päevast s.o 21.03.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.07.2024 valemi abil:

põhivõlgnevus 1514,29 x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud

21.08.2024 (lisaks saadetud e-kirjaga ka kostja e-postiaadressidele). Kostja hagile vastanud ei

ole.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Hageja on kohtule esitanud Kliendilepingu nr 27915021 (dtl 31) ja järelmaksu

müügilepingu nr 1896690 (dtl 32). Mõlemad on pdf formaadis ilma poolte allkirjadeta.

Hageja väitel sõlmis kostja lepingud 09.07.2021 e-poes ning esitas lepingu sõlmimise

tõendamiseks järelmaksulepingu logi (dtl 99). Selles tõendis on mh järgmised logikirjed

2021-07-09 kuupäevaga: Ostukorvi sisu: Apple iPhone 12 64 GB must (MGJ53ET/A) 2tk;

Tellimuse 13925532 tarnekohaks valitud Itella SmartPOST, Pärnu mnt 558a, 76401, Tallinn -

Laagri Maksimarket; Kaubasumma: 1558,00; Järelmaksu lepingu nr 1896690

aktsepteerimine; Aktsepteerinud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe; Nõustus

lepingu nr 1896690 tingimustega; Kasutaja nõustus "e-poe-tingimused-kehtivad-seisuga-21-

01-2020" tingimustega; Kasutaja nõustus "tagastuse-teave" tingimustega; Tellimuse kinnituse

saatmine mailile. 2021-07-13 kuupäevaga on logikirje: Tellimuse rea 4199064 tarne staatus

muutus Kliendi ootel -> Tarnitud. Hageja esitatud järelmaksulepingu sisu vastab eeltoodud

logikirjetele (kaubad, summa, kuupäev, kostja andmed).

Vastuseks kohtu küsimusele, kas lepingudokumendid esitati kostjale püsival andmekandjal

peale lepingu sõlmimist, vastas hageja, et iseteeninduses on kliendil juurdepääs lepingutele ja

võimalik leping alla laadida; avalehel on ülevaade, kus vajutades "Järelmaks" peale on

võimalik alla laadida nii leping kui ka maksegraafik.

Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et kostja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks

ning krediit on kostja kasutusse antud (kostja on kätte saanud järelmaksuga ostetud kaubad).

Hageja ei ole esitanud Euroopa tarbijakrediidi teabelehte. Leping sisaldas siiski intressimäära

(21,90% aastas), maksegraafikut, krediidi kulukuse määra (24,37%) ja kogukulu, tasusid

(lepingutasu 19.90) ning lepingust taganemise tingimusi. Isegi kui lepingus ei sisaldunud

kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutus krediidileping siiski kehtivaks, kuna kostja sai

krediidi kasutusse.

4.3. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 24,37%, mis jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalse määra (56,04%) piiresse.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitusi esitanud ei ole.

Hageja esitas tõendi „kliendi krediidivõimelisuse hindamine ja krediidiotsuse üksikasjad“ (dtl

111) ja laenutaotluse (dtl 108). Neist nähtub, et kliendilt küsiti tegevusala (märgitud Tippjuht/

keskastme juht), sissetulekut (1500), sissetuleku tüüpi (palk), kohustusi (märgitud 0). Ilma

konkreetse päringu andmeid välja toomata on ka märgitud Creditinfo maksehäireregistri

vastus - maksehäireid ei ole. Muude registripäringute tegemist ei nähtu.

Hageja esitatu pinnalt ei saa ka kuidagi järeldada, et esialgne krediidiandja oleks järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Ei ole küsitud igakuiseid elamiskulusid,

ülalpeetavate arvu, kontrollitud kostja väidetud sissetulekut ja kohustuste puudumist. Kohus

juhtis sellele hageja tähelepanu. Hageja täiendavaid selgitusi ei esitanud, esitas nõude

ümberarvestuse.

6. Kas nõue on loovutatud

Kohus on hagejale korduvalt selgitanud erinevates menetlustes, et nõude loovutamise

kontrollimine kohtu poolt on vajalik selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning

välistada, et sama nõudega võiks hiljem tulla kohtusse algne krediidiandja väites, et ta nõuet

loovutanud ei ole. Hageja esitab kõigis menetlustes identseid nõude loovutamise teatisi, mille

alla on sõnadega kirjutatud vastava algse krediidiandja „esindaja“. Kohus on hagejale

selgitanud, et ilmselgelt on need teated koostanud hageja ise, millisel juhul tuleks hagejal aga

selgitada, et mille alusel ta algset krediidiandjat teate saatmisel esindas. Ilma selleta ei oma

teade tõendusväärtust selle kohta, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud.

Hageja ei esitanud selgitusi selle kohta, mis alusel hageja selle teate koostamisel

krediidiandjat esindas. Kohus märgib seega, et hageja poolt kohtule esitatud „nõude

loovutamise teatis“ ei saa tõendada seda, et krediidiandja on nõude loovutanud.

Siiski, arvestades, et hageja valduses on lepingut puudutavad dokumendid, mille saamiseks

krediidiandjalt pidi hagejal olema õiguslik alus, loeb kohus lihtmenetluses tõendatuks, et nõue

on hagejale loovutatud.

7. Hageja nõuded

7.1. Hagis esitas hageja nõude tasuda põhivõlg 1514,29 eurot krediidiandja esitatud arvete

alusel, kuigi laenu tagastamise lõpptähtaeg ei ole saabunud. Hageja ei ole ka esile toonud, et

leping oleks üles öeldud või et millisel alusel kogu põhivõlg on sissenõutavaks muutunud.

Kohus selgitas hagejale, tegemist on tarbijakrediidilepinguga, mille puhul kehtivad seadusest

tulenevad nõuded (VÕS § 416; 421), millest ei saa poolte kokkuleppega kõrvale kalduda.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski

tagastamisele ning VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi VÕS § 94 sätestatud määras,

kuid mitte muid tasusid (st antud juhul ei võlgne lepingutasu 19.90). Lepingu sõlmimise ajal

oli seadusjärgne intressimäär 0%, seega jääb hageja intressinõue rahuldamata.

Lepingu kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma 1558 eurot.

Hageja väitel on kostja tasunud kolm esimest osamakset (39,04+49,62+49,62), kokku 138,28

eurot.

Hageja leiab, et sel juhul on kostja võlgu 1439,62 eurot (1577,9- 138,28). Sellega kohus ei

nõustu, sest hageja on arvestanud ka lepingutasuga, mida kostja ei võlgne. Kostjal on laenuks

saadud summast (1558 eurost) tagastamata 1419,72 eurot.

Lepingu kohaselt on laenu tagastamise viimase osamakse tähtaeg 20.07.2025. Hageja toob

välja, et ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud 1.-6 osamaksed so 20.08.2021-20.01.2022

täielikult ning 7. so 20.02.2022 osamakse osaliselt. Kostja on võlas seega alates 20.02.2022

osamaksest. Kohus saab aru, et hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, vaid tugineb

lepingu maksegraafiku (dtl 33) (põhi)osamakse tulbas toodud summadele. Kohus kontrollis,

et selle alusel oleks kostja tagasimakseid arvestades tasutud esimesed 6 põhiosamakset ja 7,51

euro ulatuses ka 7. põhiosamakse.

Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku 1159,52 euro

ulatuses (7. osamakse osaliselt, edasi kuni 20.02.2025 osamakseni täielikult). Kohus mõistab

selle summa kostjalt välja VÕS § 4034 lg 7, § VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg

1 alusel.

7.2. Algses hagis nõuab hageja viivist 1514,29 eurolt. 04.02.2025 menetlusdokumendis nõuab

hageja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1115,80 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS §

113 lg 1 lause 1 kohaselt. Pool võib oma nõuet kitsendada või laiendada, seda ei peeta hagi

muutmiseks. Hageja algset viivisenõuet kohus rahuldada ei saa, sest kostja ei võlgne 1514,29

eurot. Kohus arvestab, et hageja on 04.02.2025 menetlusdokumendis viivise nõuet

kitsendanud. Kohus mõistab viivise välja vastavalt hageja enda nõutule, 1115,80 eurolt VÕS

§ 101 lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku

tasumiseni, ent seadusjärgses, so VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7.3. Hageja esitas 04.02.2025 menetlusdokumendi, milles palub välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Hageja põhjendas, et kostja on viimase makse teinud

14.10.2021, ei ole hageja pöördumistele vastanud ega lahendusi võlgnevusele otsinud, ei ole

kohtumenetluses osalenud. Arvestades, et hageja hagis ei selgitanud, millistel asjaoludel ta

saab kogu tagastamata laenusumma tagastamist nõuda, käsitleb kohus hageja 04.02.2025

menetlusdokumendis esitatud kui hagi aluse täiendamist (et edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvat summat nõutakse seetõttu, et kostja ei pruugi tasuda).

Kohus nõustub, et hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Tulevikus sissenõutavate

kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat. Ent kohus ei saa mõista välja makseid kuni

graafiku lõpuni, sest kõik maksegraafiku põhiosamaksete tulba maksed kokku on 1577,90

eurot (ehk laenusumma + lepingutasu). Kohus vähendab viimase osamakse summat

lepingutasu (19,90 eurot) võrra. Seetõttu mõistab kohus välja ka edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvad lepingu maksegraafiku põhiosamaksed (kokku 260,20 eurot) järgmiselt:

20.02.2025 44,51 eurot

20.03.2025 45,32 eurot

20.04.2025 46,15 eurot

20.05.2025 46,98 eurot

20.06.2025 47,85 eurot

20.07.2025 29,39 eurot

Menetluskulud ja otsuse kättetoimetamine

8. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja toob välja, et

menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 527 eurot (sh 20

eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu), ilma käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane

ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on

loetud kostjale kätte toimetatuks koos hagiga teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2172,48 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 350

eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Kohus

juhtis hageja tähelepanu, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud põhivõla summa

suuremana hagiavalduses esitatud põhivõla summast. Hageja vastas kohtu nõudel kohtule

selgituseks, et see oli tingitud süsteemiveast. Kohus märgib, et hageja selline tegevus on

järjepidev. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p

24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Kohus on seetõttu

seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse kulu kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot,

millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus

esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku

leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu

oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas

asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse

keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu

suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on

ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks

mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse

vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud

tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu

suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja

põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 3 tundi summas 507 eurot. Õigusabi

osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende

analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;

dokumentide esitamine kohtule.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus hagi

esitamisega seotud põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Ülejäänud kahe seisukoha esitamise eest

hageja menetluskulusid esitanud ei ole ning kohus ei peaks neid ka põhjendatuks, sest need

toimingud olid tingitud hagejast endast (puudulikust hagist). Arvestades lepingulise esindaja

õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot

ilma käibemaksuta (3 tundi x 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 650 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja

300 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

10.07.2024 esitatud hagi hind on 2172,48 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

kokku summas 1419,72 eurot (1159,52 + 260,20) ja viivisenõude 1115,80 eurolt

edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 124,41 eurot. Seega kokku rahuldas kohus

arvestuslikult hagi 1544,13 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast

(2172,48 eurot) 71,08%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 71,08% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

28,92% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 71,08% hageja põhjendatud menetluskuludest

(650 eurot), millele vastab summa 462,02 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati

9. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik