2-21-10595/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-21-10595

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

U.K hagi S.I.E vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu

lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. jaanuari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

U.K apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

8870,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja U.K (isikukood XXX ), lepinguline esindaja

Marko Jaani

Kostja S.I.E (registrikood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Monica Pihlak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15. jaanuari 2024 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus U.K kanda.

3. Välja mõista U.K-lt S.I.E kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude

katteks 1650 eurot.

4. U.K-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda S.I.E viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Võtta asja materjalide juurde poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud

tõendid.

6. Jätta rahuldamata U.K taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. U.K (hageja) esitas töövaidluskomisjonile avalduse S.I.E (kostja) vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas

03.06.2021 otsusega avalduse osaliselt, tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 01.12.2020 ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 5370,90 eurot.

Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja hüvitisenõude TLS § 100 lg 5 järgi.

2. Kostja esitas 05.07.2021 Harju Maakohtule avalduse hageja poolt töövaidluskomisjonile

esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras kohtus.

3. Hageja esitas 30.09.2021 kostja vastu hagi, milles palus tuvastada kostja poolt 30.11.2020

esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2

alusel 01.12.2020 ja mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses summas 5370,90 eurot (bruto).

4. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 01.02.2012 sõlmitud tööleping, millega hageja asus

kostja juurde tööle liinitöölise-brigadiri ametikohale. 30.11.2020 esitas tööandja töötajale

hoiatuse, milles toodi välja, et 26.11.2020 esitati tootmisjuhile kirjalik kaebus töötaja

käitumise kohta – töötaja alandab, solvab ja süüdistab kaastöötajat igapäevaselt. Hoiatuse

kohaselt on hageja tekitanud sellega kolleegides emotsionaalse pinge. Hoiatuses märgiti,

et töötajal on kaks eelnevat hoiatust (2014, 2019), mistõttu võib tööandja algatada

töölepingu erakorralise lõpetamise.

5. Samal päeval esitas tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse

tuginedes TLS § 88 lg 1 p-le 3. Ülesütlemisavalduse kohaselt ei näe tööandja võimalust

koostöö jätkamiseks ning tööandja ütleb töölepingu üles 01.12.2020. Põhjus lõpetamiseks

oli töötaja poolt emotsionaalse pinge tekitamine kaaskolleegides.

6. Hageja hinnangul on töölepingu ülesütlemine vastuolus seadusega. Hagejale 30.11.2020

tehtud hoiatus on alusetu, kuna ta ei ole töölepingu rikkumist toime pannud. Hageja ei ole

kaastöötajaid alandanud, solvanud ega süüdistanud. Lisaks tehti hagejale hoiatus samal

päeval. Hoiatus ei täida oma eesmärki, kui see tehakse nii, et hoiatuse järgselt ei ole

töötajal võimalik on käitumist parandada. Ülesütlemisavalduses viidatud varasemad

hoiatused ei ole asjakohased, kuna need ei ole tehtud samaliigiliste rikkumiste eest.

Kostja vastus

7. Kostja vaidles hagile vastu. Töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Hageja solvas ja käitus

ebaviisakalt kaaskolleegidega, põhjustades oma tegevusega tööõhkkonnas pideva

pingeseisundi. Hageja käitumise tõttu laekus kostjale kaebusi. Paljud töötajad soovisid

hageja tõttu töölt lahkuda või palusid end tööle viia teise tsehhi.

8. 30.11.2020 hoiatuse aluseks olid kahe töötaja kaebused ning meistri pöördumine tööandja

poole, kus meister palus midagi ette võtta, sest mitmed töötajad ei soovi hageja tõttu tööle

tulla. 30.11.2020 hoiatuses on märgitud, et töötajat on varasemalt hoiatatud 2019 ja 2014.

2019 hoiatas kostja hagejat sanitaareeskirjade rikkumise eest ja 2014 töökohustuste

rikkumise, sanitaareeskirjade rikkumise ja teiste töötajatega ebaviisaka ja alandava

käitumise tõttu. Töötajale on ka peale nimetatud hoiatuste tegemist korduvalt suulisi

hoiatusi tehtud. Sealjuures on hageja otsene ülemus kinnitanud, et kostja direktor on mitu

korda hagejaga isiklikult vestelnud ja hoiatanud, et kui ta ei muuda oma käitumist, tuleb

tal otsida uus töö.

9. 30.11.2020 hoiatusega samal päeval töölepingu ülesütlemine polnud hea usu põhimõttega

vastuolus, kuna hageja ei nõustunud hoiatusega ja eitas omapoolseid rikkumisi. On selge,

et hoiatusele vastu vaieldes ei oleks töötaja suhtumine ka tulevikus muutunud.

10. Isegi kui 30.11.2020 hoiatust ei saa arvestada seetõttu, et tööleping öeldi üles samal

päeval, või varasemalt tehtud hoiatuste tegemisest on möödunud liiga pikk aeg või

suulised hoiatused ei leia tõendamist, siis tuleb lugeda, et hoiatuse tegemist ülesütlemise

eeldusena ei ole vaja, kuna töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või

muul põhjusel hea usu põhimõtte järgi seda tööandjalt oodata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohus jättis 15.01.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 8142,25 eurot ja viivise.

12. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2012 töölepingu, mille alusel asus

hageja kostja juurde tööle liinitöölise ametikohale. Alates 01.02.2018 jätkas hageja tööd

operaator-brigadirina. Kostja ütles 30.11.2020 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles

TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kohtule esitatud 30.11.2020 ülesütlemisavalduses tõi tööandja

välja töösuhte lõpetamise põhjusena hagejapoolse emotsionaalse pinge tekitamise

kaaskolleegides.

13. Tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, mis sätestab, et tööandja võib

töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on

hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

14. Tunnistaja B ütluste kohaselt karjus hageja tema ja teiste töötajate peale korduvalt.

Tunnistajana antud ütlustele paljuski kattuva sisuga on ka B 12.01.2022 kirjalik selgitus. T

27.11.2020 avalduse kohaselt ei suuda hageja brigadirina leida inimestega ühist keelt.

Tõstab tihti häält. N 27.11.2020 avalduse järgi peab hageja brigadirina inimestele

rahulikult kõike seletama ja õpetama neid töötama. Viimasel ajal on liinil olnud väga

pingeline olukord, tihti väljendas hageja oma tigedust ja ärrituvust ning aeg-ajalt tuli ette

karjumist terve tsehhi peale. P 26.11.2020 avalduse kohaselt üritab hageja teda töökohal

igal viisil alandada, solvata, ajab igapäevaselt pisarateni. Z 27.11.2020 avalduse kohaselt

töötab ta kolmandat nädalat pannkookidel, kus õhkkond on töötajatele rahulik, soodne.

Meister ütleb ette, aitab adekvaatsel toonil, mitte nagu hageja, kes loobib karpe eri

suundades selles asemel, et seletada. Meister K 20.01.2021 e-kirja kohaselt toimusid 2015

tehases korralduslikud muudatused ja hagejast sai brigadir. Võimutunne muutis teda veel

rohkemgi halvemuse poole. Inimesed, kelle peale ta karjus, kirjutasid kaebusi, nutsid,

käisid direktori juures, mõned lahkusid.

15. Kohus leidis, et B 02.10.2023 istungil antud ütlused, B 12.01.2022 kirjalikud selgitused, T

ja N 27.11.2020 avaldused, P 26.11.2020 avaldus, Z 27.11.2020 avaldus, K 20.01.2021 e-

kiri tõendavad, et hageja on korduvalt kohelnud kaastöötajaid ebaviisakalt ja solvanud

neid. B ütlused 02.10.2023 istungil, P 26.11.2020 avaldus ja K 20.01.2021 e-kiri

tõendavad, et hageja käitumine on põhjustanud töötajatele tugevaid ebameeldivaid

emotsionaalseid üleelamisi. Hageja on kestvalt kohelnud kaastöötajaid ebaviisakalt ja

solvanud neid.

16. Hageja esitas N, B ja S seisukohad, kus nad iseloomustasid hagejat korraliku ja

vastutustundliku inimesena. Kohus leidis, et need dokumendid ei välista hageja alandavat

ja solvavat käitumist kolleegide suhtes.

17. Töölepingu punkti 2.6 alapunkt „b“ näeb ette, et töötaja kohustub hoidma tööandja head

nime, olema viisakas ja lugupidav suhetes klientide, kaastöötajate ja tööandja

esindajatega. TLS § 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu

lojaalselt. Kohus leidis, et töötaja kohustus täita oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt

hõlmab ka kolleegide lugupidavat ja väärikat kohtlemist. Hageja, koheldes kolleege

kestvalt ebaviisakalt ja solvates neid, on rikkunud töölepingu punkt 2.6 alapunkti „b“ ja

TLS § 15 lg-t 1.

18. Tööandjal on TLS § 88 lg 1 p 3 teise alternatiivi alusel õigus öelda tööleping üles siis, kui

töösuhte lõpetamist tinginud töökohustuste rikkumisele on eelnenud varasem hoiatus.

Kostja avaldas, et juba 2014. a selgitas tööandja hagejale, et teiste töötajate ebaväärikas

kohtlemine loetakse töökohustuste rikkumiseks. Enda väite kinnitamiseks esitas kostja

kohtule 04.08.2014 hoiatuse. Hageja vaidlustas töövaidluskomisjoni 20.05.2021 istungil

04.08.2014 hoiatuse kättesaamise. Kohus leidis, et kostja ei ole töövaidluskomisjoni

menetluses ega kohtumenetluses tõendanud, et mainitud kirjalik hoiatus oli hagejale

edastatud.

19. Hageja hoiatamist seoses tema ebakohase käitumisega kolleegide suhtes tõendavad T ja

meistriabi N 27.11.2020 avaldused. T selgitas, et hagejaga on korduvalt räägitud ning teda

on hoiatatud, et inimestega tuleb leida kompromiss. N avaldas, et ta tegi hagejale

korduvalt märkusi, et inimestesse peab suhtuma lugupidavamalt, kuid ta ei reageerinud N

märkustele ja palvetele olla rahulikum. Need tõendid ei kinnita aga seda, et hagejale

tehtud hoiatused sisaldaksid tööandja selget tahet öelda tööleping üles, kui töötaja ei

paranda oma käitumist.

20. K avaldas 20.01.2021 e-kirjas, et inimesed, kelle peale hageja karjus, kirjutasid kaebusi,

nutsid, käisid direktori juures, mõned lahkusid. Direktor on mitu korda U.K-ga isiklikult

vestelnud, hoiatas, et kui ta ei muutu, siis tal tuleb otsida uut tööd. Hageja lubas, kuid

nädala pärast kõik kordus. Kohus leidis, et K 20.01.2021 e-kiri tõendab, et tööandja, keda

esindas ettevõtte direktor, oli mitu korda hagejaga vestelnud sellest, et hageja oli teisi

töötajaid ebaviisakalt kohelnud. Direktor oli hagejat ka hoiatanud, et hageja käitumine

kolleegide suhtes ei ole aktsepteeritav ning kui hageja enda käitumist ei paranda, lõpetab

tööandja töösuhte. Mainitud kiri tõendab, et tööandja oli teinud hagejale nõuetekohase

hoiatuse, mis on töösuhte lõpetamise eelduseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Eeltoodust

tulenevalt oli kohus seisukohal, et kostjal oli 30.11.2020 õigus öelda TLS § 88 lg 1 p 3

alusel tööleping erakorraliselt üles, kuna hageja on hoiatusest hoolimata töökohustusi

rikkunud.

21. Kostja oli seisukohal, et TLS § 88 lg 1 p 3 kohaldamisel tuleks arvestada hagejale tehtud

hoiatusi hügieeninõuete rikkumise tõttu. Kostja väitel kandis hageja tööajal kõrva- ja

ninarõngaid ning meiki. Kohus leidis, et hagejale varem tehtud hoiatused hügieenireeglite

mittejärgimise kohta ei ole praegu olulised, kuna töölepingu ülesütlemise tinginud rikutud

töökohustuse ja eelnevate hoiatuste vahel peab olema esemeline seos. Praegu on kostja

lõpetanud töösuhte hagejaga sellepärast, et töötaja kohtles kolleege ebaviisakalt. Seega

pole vaja hinnata hügieeninõuete rikkumise eest hagejale tehtud hoiatuste tähendust.

Lisaks on kohus eelnevalt tuvastanud, et tõendamata on 04.08.2014 hoiatuse hagejale

teatavaks tegemine.

22. Kohus leidis, et TLS § 88 lg 3 esimese lause kohaseks hoiatamiseks ei saa pidada hagejale

30.11.2020 hoiatuse esitamist. Kohtu hinnangul peab hoiatuse tegemise ja töölepingu

lõpetamise vahele jääma mõistlik aeg. See on vajalik selleks, et töötajal oleks võimalik

enda käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Seega ei täitnud hagejale 30.11.2020

tehtud hoiatus oma eesmärki. Nendel põhjustel ei saa 30.11.2020 hoiatust nõuetekohase

hoiatamisena TLS § 88 lg 3 esimese lause mõttes käsitleda ja tööandjal ei olnud õigust

sellele hoiatusele töölepingu lõpetamisel tugineda.

23. Alternatiivselt oli kohus seisukohal, et kostjal oli õigus öelda tööleping üles TLS § 88 lg 3

teise lause alusel eelnevat hoiatust tegemata. TLS § 88 lg 3 teine lause sätestab, et

eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

oodata. Kohtupraktikas selgitatakse, et eriliselt raske kohustuse rikkumisega on eelkõige

hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2; Riigikohtu

16.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud

asjaolud kohalduvad VÕS § 1 lg 1 järgi ka töölepingu rikkumise korral (Riigikohtu

09.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-9129, p 27; 11.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-

2497, p 18).

24. Kohus leidis, et hageja, koheldes kolleege kestvalt ebaviisakalt ja solvates neid, on raskelt

rikkunud töökohustust VÕS § 116 lg 2 mõttes. Lisaks puudus tööandjal alus arvata, et

hageja parandab oma käitumist. Kostja esitas kohtule brigadir D 21.12.2016 avalduse ning

T ja teiste brigadiride 21.12.2016 avalduse ettevõtte direktorile. D selgitas, et tema ei

sooviks kaotada kolmanda tsehhi inimesi hageja tõttu, temaga ei saa enam keegi töötada.

Inimesed on valmis lihtsalt töölt lahkuma või teistesse tsehhidesse üle minema (tl 26,

tõlge tl 27). T ja teised brigadirid avaldasid järgmist: „Seoses sellega, et meie vahetuses

tekkis raske olukord, palume eemaldada meie kollektiivist U.K . Uued inimesed ei saa

temaga töötada jultunud suhtumise tõttu, paljud kardavad teda“ (tl 26 pöördel, tõlge tl 27).

Need tõendid kinnitavad, et juba 2016 kohtles hageja kolleege ebaviisakalt ja solvas neid.

25. Kostja esitas kohtule N 27.11.2020 avalduse, millest nähtuvalt on ta teinud hagejale

korduvalt märkusi, et inimestesse peab suhtuma lugupidavamalt, kuid hageja ei ole neile

reageerinud (tl 114, tõlge tl 115). K 20.01.2021 e-kiri tõendab, et tööandja oli mitu korda

hagejaga vestelnud sellest, et hageja oli teisi töötajaid ebaviisakalt kohelnud. Direktor oli

hagejat ka hoiatanud, et hageja käitumine kolleegide suhtes ei ole aktsepteeritav ning kui

hageja enda käitumist ei paranda, lõpetab tööandja töösuhte (tl 31, tõlge tl 31 pöördel).

02.10.2023 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud B avaldas, et hageja kohtles

tunnistajat ja teisi töötajaid ebaviisakalt (tl 79–86, tl 132–139). Ka B 12.01.2022 kirjalik

selgitus tõendab, et hageja solvas ja alandas 2020 teisi töötajaid (tl 83–86).

26. Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad, et hageja on juba alates 2016 kohelnud kolleege

ebaviisakalt ja solvanud neid. Tööandja on pidanud hagejaga vestlusi, kuid need ei ole

pannud hagejat käitumist muutma, vaid ta on jätkanud kaastöötajate ebaväärikat ja

solvavat kohtlemist, rikkudes sellega töökohustusi (töölepingu punkt 2.6 alapunkt „b“ ja

TLS § 15 lg 1). Töötajate pikaajalist ebaväärikat kohtlemist saab pidada raskeks

töökohustuste rikkumiseks VÕS § 116 lg 2 p 4 mõttes.

27. Lisaks oli kohus seisukohal, et töötaja täiendav hoiatamine enne 30.11.2020 ülesütlemist

ei oleks pannud hagejat enda käitumist parandama. See asjaolu on tõendatud H poolt

02.10.2023 istungil antud ütlustega. H selgitas, et kui tööandja oli tutvustanud hagejale

tema käitumise peale esitatud kaebust, asus hageja etteheiteid eitama, ta ei nõustunud

nendega, tööandja poolt avaldatud teave vihastas hagejat (tl 132–139). Ka M, kes viibis

hagejaga 30.11.2020 toimunud vestluse juures, selgitas 02.10.2023 istungil vande all, et

kui tööandja oli hagejale hoiatust tutvustanud, oli tema reaktsioon järsk, ta ütles, et tema ei

ole midagi valesti teinud, tema teeb kõik nii nagu peab (tl 132–139). Tunnistajate ütlused

tõendavad, et hageja ei tunnistanud 30.11.2020 ebaõiget käitumist ega avaldanud

kahetsust. Hageja reaktsioon näitab, et tema ei oleks enda käitumist parandanud ka siis,

kui kostja oleks talle täiendava tähtaja määranud. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus

öelda tööleping erakorraliselt üles hagejat eelnevat hoiatamata TLS § 88 lg 3 teise lause

alusel.

28. Kohus leidis, et kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai

teada hageja töökohustuste rikkumistest. Kostja personalijuht H avaldas 02.10.2023

istungil vande all, et 2019 laekusid tööandjale üksikud vihjed, et teised töötajad ei taha

hagejaga töötada. Ettevõttes oli selline juhtimisstiil, et brigadirid lahendavad probleemid

osakonna sees ära. Personalijuhile väga palju muresid ei jagatud. Tegelik pilt, et probleem

on palju ulatuslikum, avanes alles oktoobris-novembris 2020, kui kuus-seitse inimest

hakkasid julgelt rääkima, et hageja kohtleb neid halvasti. Ka B julges alles sügisel 2020

rääkida sellest, et hageja käitumine hakkab tööd segama, et käib pidev alandamine,

karjumine, sõnade valik ei ole meistrile kohane. Siis oli B valmis kirjalikult selgitusi

hageja käitumise kohta andma. Seejärel olid ka teised meeskonna liikmed nõus ütlema, et

hageja käitub ebaprofessionaalselt ja kiusab teisi töötajaid. Veel üks töötaja, kes oli

otsustanud töölt ära minna, avaldas viimasel tööpäeval, et ta lahkub hageja ebaviisaka

käitumise pärast. 25.11.2020 saatis kala osakonnana meister D tunnistajale kirja, et

inimesed ei ole nõus tööle tulema, kui nad peavad hagejaga koos töötama. See kiri oli

sõnum, et on midagi hullu juhtunud. Siis tunnistaja, tootmisjuht ja direktor otsustasid

hagejaga laekunud kaebustest rääkida ja ta kutsuti 30.11.2020 vestlusele (tl 132–139).

29. Tunnistaja M avaldas 02.10.2023 istungil, et juba varem on tööandjale laekunud signaale,

et hageja võib teistele inimestele halvasti öelda, kuid puudus teave, et see võib olla

süstemaatiline. Olukord aga kulmineerus selliselt, et 27.11.2020 tuli signaal, et töötajad ei

soovi enam töötada kollektiivis, kus on hageja. Inimesed ütlesid, et esmaspäeva öösel nad

enam tööle ei tule. Hageja on käitunud nendega mitmeid kordi halvasti ja nad ei saa enam

edasi töötada. Tol hetkel kirjalikku infot tööandjal ei olnud, aga siis laekus vahetuse

meistrilt teave, et hageja käitub süstemaatiliselt halvasti inimestega. Töökiusu mastaapsus

sai tunnistajale teada alles 27.11.2020.

30. Tunnistajate ütlustest nähtub, et tööandjal oli küll teave, et hagejaga esineb probleeme.

Kostjal puudus aga informatsioon selle kohta, kui ulatuslikult hageja teisi töötajaid

ebaviisakalt kohtleb. H ja M ütlused tõendavad, et andmed hageja kiusu tegeliku

mastaapsuse kohta laekusid tööandjale oktoobris-novembris 2020. Kostja ütles töölepingu

üles 30.11.2020 ehk mõistliku aja jooksul pärast seda, et ta ülesütlemise aluseks olnud

asjaolust teada sai. Kohus on seisukohal, et kostjal oli seadusest tulenev alus öelda

tööleping 30.11.2020 avaldusega erakorraliselt üles. Ülesütlemine vastas seaduse

nõuetele. Ülesütlemine ei ole tühine.

31. Hageja oli seisukohal, et kostjal ei olnud õigust öelda tööleping üles etteteatamistähtaega

järgimata. Hageja töötas kostja juures kaheksa aastat, mistõttu pidi kostja TLS § 97 lg 2 p

2 alusel erakorralisest ülesütlemisest hagejale vähemalt 60 kalendripäeva ette teatama.

Kohus selgitas, et isegi juhul, kui kostjal oleks kohustus teatada ülesütlemisest ette ja ta

oleks kohustust rikkunud, ei tooks rikkumine kaasa töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisust. Kohtupraktikas tuuakse välja, et TLS § 97 lg-s 2 ettenähtud

etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust.

Kui tööandja ütleb töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, ilma et vaidluse

asjaolud seda õigustaksid, on selle õiguslikuks tagajärjeks töötaja TLS § 100 lg-s 5

sätestatud õigus saada tööandjalt hüvitist (Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-70-16, p 15). Hageja ei ole aga esitanud nõuet välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 100 lg

5 alusel ja seega ei oma asjas tähtsust hageja väited etteteatamistähtaja mittejärgimise

kohta. Samas on kohus seisukohal, et kostjal oli õigus öelda tööleping üles

etteteatamistähtaega järgimata.

32. TLS § 97 lg 3 sätestab, et käesoleva seaduse § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja

töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud

tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohtupraktikas selgitatakse, et TLS § 97 lg 3

alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on

kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve

(Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 15).

33. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja oli pikema aja jooksul rikkunud töökohustusi,

koheldes teisi töötajaid ebaviisakalt ja solvates neid. Teiste kolleegide ja tööandja

hoiatused ei ole pannud hagejat oma käitumist parandama. Ka töösuhte lõpetamise ajal

puudus tööandjal alus arvata, et hageja võiks enda käitumist kolleegide suhtes lepingu

jätkumise korral muuta. Kui hageja oleks jätkanud tööd kostja juures, võinuks see

põhjustada teiste töötajate töölt lahkumise ja sellega võinuks tööandjale kahju kaasneda.

Kostja esitas D 25.11.2020 e-kirja, kus ta avaldas, et B ei tulnud tööle hageja tõttu. B

ütles, et ei taha töötada inimesega, kes alandab. Täna öösel ajas nutma Z. Me kaotame

varsti kõik töötajad (tl 10 pöördel, tõlge tl 14). Tunnistaja H avaldas 02.10.2023 istungil,

et tööandjani oli jõudnud teave, et mõned töötajad lähevad töölt ära hageja käitumise

pärast, et hageja kohtleb neid halvasti. Tunnistaja M avaldas 02.10.2023 istungil, et

27.11.2020 tuli viimane signaal, et töötajad ei soovi enam töötada kollektiivis, kus on

hageja, ta on käitunud nendega mitmeid kordi halvasti ja nad ei saa enam edasi töötada.

Kohus märkis, et need tõendid kinnitavad, et teised töötajad ei soovinud hagejaga

koostööd teha ja inimesed olid valmis töölt hageja käitumise pärast lahkuma. Kostjal oli

õigus lõpetada tööleping ülesütlemistähtaega järgimata.

34. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg

1). Kostja esitas menetluskulude nimekirjad 31.10.2023 ja 02.11.2023. Kohus märkis, et

kuna tegemist ei olnud erakordselt keeruka või spetsiifilise vaidlusega, ei ole põhjendatud

mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine.

35. Kohus leidis, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt. Kostja 02.11.2023 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutasid kostja

lepingulised esindajad töövaidluskomisjoni menetluses kostjale õigusabiteenust kokku

23,25 h ulatuses ning sellega kaasnes kulu 3043,66 eurot. Kohus leidis, et arvestades

vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, tuleb põhjendatuks lugeda kostja lepingulise esindaja

tunnitasumäärad töövaidluskomisjoni menetluses algselt 110,5 eurot käibemaksuta

(nimekirja toimingute 1-10 osas) ning seejärel 130 eurot ilma käibemaksuta (nimekirja

toimingute 11-20 osas). Hinnates toimingute põhjendatust ja nende ajakulu, leidis

maakohus, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda kostjale osutatud õigusabiteenuse

maht töövaidluskomisjoni menetluses kokku 14 h. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks

peetud tunnitasumäärasid, luges kohus vajalikuks kostja õigusabikulud

töövaidluskomisjoni menetluses kokku 1 634,75 eurot [(9,5 x 110,5)+(4,5 x 130)].

36. 31.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulised esindajad osutanud

õigusabi kohtumenetluses 81,243 h ulatuses summas 14 015,66 eurot. Arvestades vaidluse

asjaolusid, samuti vaidluse mahtu ja keerukust, luges kohus mõistlikuks kostja lepingulise

esindaja tunnitasumäära maakohtu menetluses algselt 130 eurot ilma käibemaksuta

(nimekirja toimingute 1-16 osas) ning seejärel 150 eurot ilma käibemaksuta (nimekirja

toimingute 17-61 osas). Hinnates toimingute põhjendatust ja nende ajakulu leidis

maakohus, et vajalikuks tuleb lugeda kostjale osutatud õigusabiteenuse maht maakohtu

menetluses kokku 44,95 h. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasumäärasid

luges kohus vajalikuks kostja õigusabikulud maakohtu menetluses kokku 6507,50 eurot

[(11,75 x 130)+(33,2 x 150)].

37. Eeltoodust tulenevalt määras kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

8142,25 eurot (käibemaksuta).

Apellatsioonkaebus

38. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse

tühistada ja rahuldada uue otsusega hagi. Alternatiivselt saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

39. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et K 20.01.2021 e-kiri tõendab hageja hoiatamist kostja

poolt. K e-kiri ei sisalda piisavalt faktilisi asjaolusid, et sellest saaks teha järeldust, et

tööandja on töötajat nõuetekohaselt hoiatanud.

40. Kohus asus seisukohale, et N, B ja S seisukohad ei välista hageja alandavat ja solvavat

käitumist kolleegide suhtes, kuid ei ole seda seisukohta põhjendanud. Kohus ei ole

selgitanud, miks hageja eelistas kostja esitatud tõendeid hageja esitatud tõenditele.

41. Ebaõige on kohtu seisukoht, et alternatiivselt oli kostjal õigus tööleping üles öelda

eelnevat hoiatust tegemata. Tööandja ei saanud tugineda 2016 toimunud väidetavatele

rikkumisele, kuna mõistlik aeg rikkumisele reageerimiseks oli möödunud. Samuti ei

saanud tööandja tugineda B ja K kirjalikele selgitustele, kuna need esitati tööandjale alles

pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist. Maakohtu seisukoht, et hageja ei oleks

parandanud oma käitumist ka siis, kui talle oleks 30.11.2020 antud selleks täiendav aeg,

on oletuslik.

42. Maakohus on menetluskulude jaotamisel jätnud põhjendamatult kohaldamata TsMS § 162

lg 4. Kuna töötaja on töösuhte nõrgem pool, siis tulnuks menetluskulud jätta poolte endi

kanda. 02.10.2023 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele võimaluse esitada

menetluskulude nimekiri hiljemalt 31.10.2023. Kostja esitas täiendava menetluskulude

nimekirja 02.11.2023, s.o kohtu poolt määratud menetlustähtaega rikkudes. Hageja taotles

maakohtus, et kohus jätaks täiendava menetluskulude nimekirja vastu võtmata, kuid

maakohus ei võtnud selle väite osas seisukohta.

43. Kostja 02.11.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskuludest tuleb maha

arvestada tõlkimisele läinud ajakulu 2,5 tundi, kuna materjalidest ei nähtu, kes oli

tõlkijaks. Kohtuotsus ei ole põhjendatud 02.11.2023 menetluskulude nimekirjas

väljatoodud toimingu nr 10 osas. Kohus ei ole põhjendanud, miks peavad jääma hageja

kanda kulud, mis on seotud kostja taotlusega töövaidluskomisjoni istung edasi lükata.

Põhjendamatu on 31.10.2023 menetluskulude nimekirja punktis 10 märgitud toiming, mis

on seotud hagiavalduse täiendusega. Kohus oli eelnevalt leidnud, et hagiavalduse

koostamisega seotud ajakulu ei ole vajalik ajakulu. Maakohus leidis põhjendamatult, et

31.10.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud 12-16 olid vajalikud kokku

mahus 4 tundi. Menetluskulude nimekirja punktides 12, 15 ja 16 toodud kulud ei ole

põhjendatud, kuna tegemist on tähtaja pikendamise taotlusega ja puuduste kõrvaldamisega

tunnistaja ülekuulamise taotluses. Samuti ei ole põhjendatud p-s 14 toodud kulu, milleks

on tunnistaja kirjalike ütluste vormistamine. Kostja 31.10.2023 menetluskulude nimekirja

p-s 4 märgitud menetluskulu (kohtule taotluse koostamine töövaidlusavalduse

läbivaatamata jätmiseks) on maakohus arvestanud topelt.

44. Hagihinnast suurema õigusabikulu väljamõistmine oleks põhjendatud üksnes keerukate ja

mahukate vaidluste puhul. Käesolev vaidlus ei ole keerukas ega mahukas vaidlus.

45. Hagejal puuduvad piisavad rahalised vahendid menetluskulude hüvitamiseks kostjale.

Hageja taotleb otsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et hagejal oleks võimalik

hüvitada kostjale menetluskulud 200 euro suuruste maksetega kuus iga kuu 15-ks

kuupäevaks.

Vastus apellatsioonkaebusele

46. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

47. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

48. Hageja esitas seoses kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega

apellatsioonkaebuse lisana oma konto väljavõtte. Kostja esitas apellatsioonkaebuse

vastuse lisana tõendi tõlgete tegija kohta ja töövaidluskomisjonile esitatud taotluse istungi

edasilükkamiseks. Kostja soovib nendega tõendada menetluskulude vajalikkust.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks võtta tõendid asja materjalide juurde.

49. Kostja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu 30.11.2020 üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel

alates 01.12.2020 põhjendusega, et hageja on tekitanud kaaskolleegides emotsionaalseid

pingeid. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda

töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides

eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja

mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

50. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on rikkunud töökohustusi. Poolte vahel

sõlmitud töölepingu punkt 2.6 alapunkt b näeb ette, et töötaja kohustub hoidma tööandja

head nime, olema viisakas ja lugupidav suhetes klientide, kaastöötajate ja tööandja

esindajatega. Tunnistaja B ütlustest nähtuvalt töötas ta hagejaga koos 2019 sügisest kuni

2020 aprillini ning 2020 augustis ja septembris. Tunnistaja ütluste kohaselt hageja

korduvalt karjus tema ja kaastöötajate peale ning sõimas neid. Üks töötajatest nuttis

pidevalt ja palus tööandjat ennast teisele töökohale üle viia. Tunnistajana antud ütlustega

kattuvad suures osas ka B kirjalikud selgitused (I kd tl 83-86). T 27.11.2020 avalduse

kohaselt ei suuda hageja brigadirina leida inimestega ühist keelt. Tõstab tihti häält.

Temaga on korduvalt räägitud (I kd tl 113, 115). N 27.11.2020 avalduse järgi on hageja

väga äkiline ega kontrolli alati oma emotsioone. Viimasel ajal on liinil olnud väga

pingeline olukord, hageja väljendas tihti oma tigedust ja ärrituvust ning aeg-ajalt tuli ette

karjumisi terve tsehhi peale. Ta tegi hagejale korduvalt märkusi (I kd tl 114-115). P

26.11.2020 avalduse kohaselt üritab hageja teda töökohal igal viisil alandada, solvata ning

viib igapäevaselt pisarateni (I kd tl 116-119, 123). Z 27.11.2020 avalduse kohaselt viib

hageja enda tasakaalustamata käitumisega inimesed stressiseisundisse. Ta loobib karpe eri

suundadesse, selle asemel et seletada. Ta ei austa inimesi (I kd tl 120-121, 123). K

(meister) 20.01.2021 e-kirja kohaselt on töötajatelt tulnud mitu korda suulisi ja kirjalikke

kaebusi hageja käitumise osas. 2015.a toimusid tehases muutused ja hageja sai brigadiriks.

Võimutunne muutis teda veel rohkem halvemuse poole. Inimesed, kelle peale ta karjus,

kirjutasid kaebusi, nutsid, käisid direktori juures, mõned lahkusid. Direktor on mitu korda

hagejaga isiklikult vestelnud, ja hoiatanud, et kui ta ei muutu, siis tal tuleb otsida uut tööd.

Ta lubas, kuid nädala pärast kõik kordus. Viimane olukord, millega kannatuse karikas sai

täis, toimus tsehhis, kus ta kõigi ees karjus töötaja peale, lausudes: „direktor pole minu

jaoks käskija, kaeba kasvõi presidendile endale, ma vallandan su ikkagi“ (I kd tl 31-

31pöördel). D 25.11.2020 e-kirja kohaselt ei tulnud B hageja tõttu tööle ning ütles, et ta ei

taha enam töötada sellise inimesega, kes alandab. Täna öösel ajas nutma Z. Me kaotame

varsti kõik töötajad (I kd tl 10 pöördel, tl 14). Tunnistaja H (tolleaegne kostja

personalijuht) ütluste kohaselt on töötajad avaldanud, et hageja kohtleb neid halvasti.

Inimesi on seetõttu lahkunud töölt. Tunnistaja M (tootmisjuht) ütluste kohaselt on temale

teatatud, et töötajad ei taha hagejaga enam koos töötada, kuna ta on käitunud nendega

korduvalt halvasti.

51. Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et hageja, kaastöötajaid korduvalt solvates ja nende

peale karjudes, on käitunud kaastöötajate suhtes ebaviisakalt ja põhjustanud neile tugevaid

ebameeldivaid emotsionaalseid üleelamisi, ning on rikkunud sellega töölepingut.

52. TLS § 88 lg 3 esimese lause järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise

või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja

hoiatus. Riigikohus on 16.03.2016 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-187-15 p-s 13 selgitanud, et

hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik

tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et K 20.01.2021 e-kirjaga on tõendatud, et tööandja on hagejat TLS

§ 88 lg 3 esimesele lausele vastavalt enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud (I kd tl 31-31

pöördel). Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et seda ei saa käsitleda nõuetekohase

hoiatusena. Tõenditest nähtuvalt on hageja pikema aja jooksul käitunud kaastöötajatega

ebaviisakalt ning hagejaga on sellest korduvalt vesteldud. K e-kirjast nähtub, et hagejale

tehtud hoiatus sisaldas selget tahet öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma

käitumist.

53. Ülaltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et kostjal oli 30.11.2020 õigus

tööleping hagejaga erakorraliselt üles öelda, kuna hageja oli hoiatusest hoolimata

rikkunud töökohustusi.

54. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et töölepingu erakorraline ülesütlemine

oleks kehtiv ka juhul, kui eelnevat hoiatust ei oleks tehtud. TLS § 88 lg 3 teise lause järgi

ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

oodata. Riigikohus on 16.03.2016 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-187-15 p-s 13 selgitanud, et

TLS § 88 lg 3 teise lause järgse eriliselt raske kohustuse rikkumisega on eelkõige

hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud. TLS § 88 lg 3 teine lause

võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada

eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada.

VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui

kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine

lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kuna hageja kohtles kestvalt töökaaslasi

ebaväärikalt ning seda vaatamata korduvatele osundustele oma käitumist muuta, siis andis

ta sellega tööandjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei muuda oma käitumist ka

edaspidi. Seega rikkus hageja lepingut oluliselt. Arvestades, et hageja ei muutnud oma

käitumist hoolimata korduvatest nõuetest, aga ka asjaolu, et tunnistajate H ja M ütluste

kohaselt hageja 30.11.2020 oma ebaviisakat käitumist ei tunnistanud, ei oleks hoiatamine

pannud hagejat oma käitumist parandama.

55. Maakohus leidis õigesti, et N, B ja S seisukohad, kes iseloomustasid hagejat

vastutustundliku töötajana (I kd 94-96), ei välista hageja ebaviisakat käitumist teiste

töötajate suhtes. Maakohus viitas põhjendatult, et tõenditest nähtuvalt on hageja käitumine

olnud erinev.

56. Ebaõige on hageja seisukoht, et rikkumise tõendamisel ei saa tugineda B ja K selgitustele,

kuna need esitati alles pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist. Asjaolu, et selgitused on

koostatud pärast töölepingu ülesütlemist, ei tähenda, et nendega ei saaks tõendada

töölepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid.

57. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ütles töölepingu üles mõistliku

aja jooksul rikkumisest teadasaamisest TLS § 88 lg 4 tähenduses. Kohus ei korda selles

osas maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Hageja leiab, et 2016 toimunud rikkumisele

ei saa tugineda, kuna mõistlik aeg sellele reageerimiseks oli möödunud. Kolleegium

märgib, et mõistliku aja hindamisel ei ole maakohus D, T ja teiste brigadiride 21.12.2016

tehtud avaldustele hageja käitumise kohta (I kd tl 26-27) tuginenud.

58. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal oli õigus tööleping üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata. Kohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi. Lisaks

on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kuna hageja ei ole kohtule esitaud TLS § 100 lg 5

sätestatud hüvitise nõuet, siis ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel ka tähendust

küsimusel, kas kostja järgis etteteatamistähtaega või mitte.

59. Ülaltoodule tuginedes jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.

60. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud menetluskulud jätma TsMS § 162 lg 4 alusel

poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus on

seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et töötaja ja tööandja vahelises vaidluses tehakse lahend

töötaja kahjuks, ei anna alust selle sätte rakendamiseks. Hageja ei ole esile toonud

asjaolusid, mille pinnalt saaks kostja menetluskulude hageja kanda jätmist pidada

äärmiselt ebaõiglaseks.

61. Hageja leiab, et kostja 02.11.2023 menetluskulude nimekiri on esitatud hilinenult, kuna

maakohus määras menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 31.10.2023.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast

selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330

sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuigi kostja

esitas menetluskulude nimekirja hilinenult, ei põhjustanud see menetluse lahendamise

viibimist, mistõttu arvestas maakohus põhjendatult seda menetluskulude nimekirja

menetluskulude kindlaksmääramisel.

62. Maakohus leidis, et 02.11.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud tõlkekulude

hüvitamine on põhjendatud, kuna töövaidluskomisjoni materjalidest nähtuvalt on kostja

esitanud võõrkeelsete materjalide tõlked. Hageja leiab, et tõlkekulude hüvitamine on

põhjendamatu, kuna materjalidest ei nähtu, kes oli tõlkijaks. Kostja selgitas, et tõlked tegi

advokaadibüroo jurist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kostja on esitanud

võõrkeelsete tõendite tõlked, siis on kostjal õigus nõuda tõlkimisele kantud kulude

hüvitamist. Kostja on selgitanud, kes on tõlked teinud. Seadus ei välista tõlkekulude

hüvitamist juhul, kui tõlked on teinud advokaadibüroo töötaja. Seega ei anna

apellatsioonkaebuse väited alust selles osas maakohtu otsust tühistada.

63. Hageja leiab, et 02.11.2023 menetluskulude nimekirja p-s 10 märgitud toimingu eest

(töövaidluskomisjonile istungi edasilükkamise taotluse esitamine 0,5 h) on temalt

menetluskulu väljamõistmine põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib, et kostja taotles

istungi edasilükkamist seoses koroonapandeemia olukorraga ning töövaidluskomisjon

rahuldas selle. Nimetatud taotluse koostamisele kulunud aega ei saa ringkonnakohtu

hinnangul pidada põhjendamatuks.

64. Hageja on seisukohal, et kostja 31.10.2023 menetluskulu nimekirja p-s 10 märgitud

toimingu ajakulu (täiendused hagiavalduses, hagi e-toimikusse esitamine koos lisaga) on

alusetu. Ringkonnakohus märgib, et kostja on menetluskulude nimekirjas toimingu

nimetusega eksinud. Arvestades toimiku materjale on ringkonnakohtu hinnangul tegemist

hagile vastuse koostamise ajakuluga. Sellest on lähtunud ka maakohus. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole alust selle ajakulu põhjendatuse osas asuda maakohtust erinevale

seisukohale.

65. Hageja hinnangul on maakohus alusetult pidanud 31.10.2023 menetluskulude nimekirja p-

des 12-16 märgitud toimingute ajakuluks 4 h. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Need

seonduvad kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse täpsustamisega ja sellega seotud

toimingutega, mida ei saa pidada ebavajalikuks. Lisaks on maakohus kostja esindaja

ajakulu selles osas vähendanud 1,66 h võrra.

66. Hageja leiab, et maakohus on põhjendamatult arvestanud 31.10.2023 menetluskulu

nimekirja toimingut nr 4, kuna selles kirjeldatud toimingule kulunud aega on maakohus

juba arvestatud toimingute 1-2 juures. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. 31.10.2023

menetluskulude nimekirja toimingud 1-2 seonduvad kostja taotlusega vaadata hageja poolt

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi kohtus hagimenetluse korras. Menetluskulude

nimekirja punktis 4 kirjeldatud toiming seondub kostja 03.11.2021 taotlusega hageja

hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse

väited alust selles osas maakohtu otsust tühistada.

67. Hageja on seisukohal, et temalt väljamõistetavate menetluskulude suurus ei tohiks ületada

hagi hinda. Kolleegium märgib, et Riigikohus on 14.04.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-

10324 selgitanud, et põhjendatud ei ole siduda menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja

hinnaga (p 19). Riigikohus osundas, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on

tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud (p 19). Seega ei anna menetluskulude vähendamiseks põhjust asjaolu,

et need ületavad hagihinda.

68. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks ka menetluskulude osas.

69. Hageja esitas taotluse, milles palus määrata kindlaks maakohtu otsuse täitmise kord

selliselt, et hageja tasub temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud 200 euro

suuruste osamaksetena kuus. Hageja põhjendab taotlust sellega, et tal puuduvad rahalised

vahendid menetluskulude hüvitamiseks. 24.01.2024 seisuga on hageja pangakontol 2,79

eurot. Kostja vaidles taotlusele vastu.

Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Üksnes ühe pangakonto

väljavõtte pinnalt ei saa lugeda hageja halba majanduslikku olukorda tõendatuks. Lisaks

tähendaks see menetluskulude makse ajatamist mitme aasta peale, mida ei saa pidada

põhjendatuks. Hageja pidi menetluse algatamisel nägema ette, et vaidluse lahendamisel

tema kahjuks tuleb tal kanda vastaspoole menetluskulud.

70. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja

kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 2750

eurot (käibemaksu arvestamata). Kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 13,75 h

ulatuses tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksu arvestamata). Hageja leidis, et kostja

menetluskulude suurust tuleks vähendada.

71. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kolleegiumi hinnangul on kostja taotlus põhjendatud osaliselt. Arvestades

menetlusdokumentide sisu ja mahtu peab ringkonnakohus maakohtu otsusega tutvumise,

apellatsioonkaebusega tutvumise, apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja nendega

seonduvate menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks kokku 10 h.

Kompromissiettepanekuga seonduvate menetlustoimingute ning menetluskulude

nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks peab kolleegium kokku 1 h. Kõik kokku

seega 11 h. Maakohus pidas kostja esindaja põhjendatud tunnitasuks maakohtus kuni 150

eurot (käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul tuleb ka ringkonnakohtu menetluses pidada

põhjendatud tunnitasuks 150 eurot (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt

kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1650 eurot.

Vastavalt kostja taotlusele tuleb menetluskuludelt välja mõista ka viivis (TsMS § 177 lg

4).

(allkirjastatud digitaalselt)