3-25-345/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-345

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad

Sigrid Pure ja Margit Paas

Puudutatud isik ‒ X (X), Eesti isikukood

XXXXXXXXXXX.

Asja läbivaatamise viis

12.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus ja anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui

12.04.2025 (k.a)

2. Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused Xile inglise keelde. Politsei- ja

Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xi tutvustada ja selgitada, et määruse

resolutsiooni ja põhjenduste tõlge inglise keelde edastatakse talle pärast selle

valmimist.

3. Määruse avaldamisel asendada Xi nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (edaspidi ka puudutatud isik või välismaalane) saabus Eestisse ebaseaduslikult 2013.

aastal. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on oma 22.04.2014. otsusega nr 7001310106-1

andnud välismaalasele pagulase staatuse ja sellega kaasneva elamisloa.

2. Harju Maakohtu 15.06.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXXXX mõisteti

välismaalasele karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 141 lg 1 (inimese tahte vastaselt temaga

suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud

võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama) alusel karistuseks 4 aastat vangistust,

kohtuotsus jõustus 12.01.2022.

3. 12.10.2023 otsusega nr 32307270088-1 tunnistas PPA isikule antud pagulase staatuse

kehtetuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 49 lg 3 p

2 alusel kuna tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese astme kuriteos.

Kvalifikatsiooni direktiivi nr 2011/95/EL artikkel 14 (4) kohaselt võib liikmesriik tühistada

või lõpetada pagulasele antud seisundi või keelduda seda uuendamast, kui isik on lõpliku

otsusega süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos, kujutades endast ohtu liikmesriigi ühiskonnale.

4. Tartu Maakohtu 04.01.2024 kohtuotsusega nr XXXXX tunnistati välismaalane süüdi KarS

§ 121 lg 1 (inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine) järgi,

karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust; KarS § 274 lg 2 p 3 (korduv vägivalla kasutamine

võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega), karistuseks mõisteti 3 aastat

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja välismaalasele

mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati 3 aastat vangistust varasema, kriminaalasjas nr XXXXX karistuseks mõistetud

vangistuse ära kandmata osaga, s.o 6 kuu ja 12 päeva vangistust ja mõisteti talle

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 6 kuud ja 12 päeva vangistust. Kohtuotsus

jõustus 16.07.2024 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega.

5. PPA ja Rootsis asuva Sudaani Vabariigi Saatkonnaga koostöös on tuvastatud, et Sudaani

Saatkonnale teadaolev isik nimega X on Eestis dokumenteeritud kui X.

6. 11.02.2025 vabanes Tallinna Vanglast Sudaani Vabariigi kodanik X, sünd. XX XX XXXX,

Eesti isikukood XXXXXXXXXXX.

7. Harju Maakohtu 23.10.2024 kohtumäärusega nr XXXXXX vabastati isik Tartu Maakohtu

04.01.2024. a kohtuotsusega nr XXXXXX mõistetud vangistuse (3 aastat 6 kuud ja 12 päeva)

kandmisest ning kohtuotsuse alusel saadetakse isik kohtumääruse jõustumisel välja Eesti

Vabariigist. Kohtumäärus jõustus 11.02.2025

8. Vanglast vabanemise järgselt pidas PPA isiku kinni 11.02.2025 kell 10:30 48 tunniks

aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel tulenevalt Harju Maakohtu otsusest

nr XXXXX, 15.10.2024 ja alustatud illegaalimenetlusest 1052285972.

9. Tallinna Halduskohtus registreeriti 12.02.2025 PPA taotlus taotlus Xi kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.

10. Kohtuistung toimus 12.02.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et isik

on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik

alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Sellest tulenevalt alustati

11.02.2025 X’i suhtes illegaalimenetlus nr 1052285972. VSS § 14 lg 21 kohaselt

välismaalane, kellele kohus on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või kelle

lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele, saadetakse riigist välja ilma

lahkumisettekirjutust tegemata.

12. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta

viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige

lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ning välismaalasel puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või

transiidiriigist viibib (p 3).

13. VSS § 68 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus

välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3), kui välismaalane on korduvalt

toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud

vangistus (p 4) või kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p

6). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).

14. Eestisse saabudes identifitseeris välismaalane end kui X. Suheldes Rootsis asuva Sudaani

Vabariigi Saatkonnaga, tuvastas PPA, et välismaalane on Sudaanis tuntud hoopis nimega X.

Puudutatud isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid. Kohus leiab, et kuna

isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid, on PPA õigesti tuginenud VSS § 23

lg 1 p-le 3.

15. PPA on õigesti tuginenud ka sellele, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. VSS § 68 p 3

kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase

isikusamasuses või tema kodakondsuses. 11.02.2025 läbiviidud küsitluse käigus selgitas

välismaalane, et Eestisse tulles puudusid tal dokumendid ja nime nimetades olid ametnikud

temast valesti aru saanud, mistõttu saigi nimest X hoopis X. Isik saabus Eestisse 2013. aastal,

PPA on 22.04.2014 väljastanud isikule X nimelise dokumendi ja kogu dokumendi kehtivuse

aja ei ole isik kordagi viidanud või pööranud ametnike tähelepanu sellele, et tema nimi on

dokumendil vale või valesti kirja pandud. Alles 11.02.2025 läbiviidud küsitlusel on isik

märkinud, et tema nimi on Eestis dokumenteeritud valesti. See, et isik ei ole oma nime

korrektsusele varasemalt tähelepanu juhtinud, seab välismaalase usaldusväärsuse ja PPA-ga

koostöö tegemise kahtluse alla.

16. VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt

toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud

vangistus. X’i on kriminaalkorras karistatud 2 korral erinevates isikuvastastes süütegudes, sh

korduv vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu ametikohustuste täitmisel. Kuigi ainuüksi

karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, on PPA seisukohal, et varasemalt

välismaalase poolt toimepandud rasked isikuvastased süüteod näitavad tema vägivaldset

meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda. Tegemist on tõsiste

kuritegudega, mis on otseseks ohuks avalikule korrale ja turvatundele. PPA hinnangul ei ole

X’i poolt toime pandud süüteod muutunud ajas kergemaks ning PPA-l puudub isiku suhtes

usaldusväärsus. Kohus nõustub PPA hinnanguga.

17. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tuginedes VSS § 264 lg 1 p-

le 3 on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sh aitama kaasa

väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Kohtuistungil on X avaldanud soovi

lahkuda Eestist Sudaani Vabariiki ning on taotlenud edasisest karistuse kandmisest vabastust.

Vanglas viibimise ajal aga ei ole välismaalane endale riigist lahkumiseks dokumente

taotlenud. Sellest tulenevalt on PPA-l alus arvata, et välismaalane ei täida talle pandud

kaasaaitamiskohustust ja ei ole motiveeritud Eesti Vabariigist lahkuma. PPA leidis, et

vabaduses viibides ei ole isik motiveeritud PPA-ga koostööd tegema ning võib hakata eirama

lahkumiskohustuses täitmist. Näiteks puudutatud isikuga 11.02.2025 peetud küsitluses saab

puudutatud isik küll aru, et ta viibib Eestis illegaalselt ja ta tuleb välja saata, kuid küsib

ikkagi, miks saadetakse ta välja ka Euroopast. Eelnevast võiks järeldada, et puudutatud isik ei

pruugi siiski tahta tema väljasaatmist Sudaani Vabariiki vaid puudutatud isik sooviks jääda

edasi Euroopasse (seda enam, et tal elab õde Saksamaal). Ühtlasi elab Eestis puudutatud isiku

poeg ja tema poja ema. Küsitlusest selgub, et puudutatud isiku poja ema ei tea, et puudutatud

isikut ähvardab väljasaatmine ja puudutatud isiku sõnul tuleks talle see üllatusena.

Arvestades, et puudutatud isikul elavad Eestis lähedased pereliikmed (poeg), võib puudutatud

isik hakata vabaduses viibides väljasaatmisest kõrvale hoidma. Kohus peab Xi senist

käitumist arvestades usutavaks, et vabaduses olles ei jääks ta enda väljasaatmist ootama, vaid

võib lahkuda mõnda teise EL riiki või hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Kohus

osundab, et põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse

isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik

kohaldada VSS §-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).

18. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks

vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4). KPK-s on tagatud

tervishoiuteenuse saamine.

19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on

vajalik ja proportsionaalne.

20. Ülaltoodut arvestades annab kohus PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni

tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 12.04.2025 (kaasa arvatud).

21. Isik tuleb KPK-st viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise

tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS §

24 lg 11). Samuti tuleb isik KPK-st vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule

antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 24 lg 3).

22. Isiku identifitseerimise välistamiseks asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel

avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik