2-24-18735/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.02.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-18735

Tsiviilasi

A. L. hagi M. L. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. L. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post:

xxxx)

Kostja: M. L. (isikukood xxxx; registreeritud elukoht

xxxx; e-post: xxxx)

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada A. L. ja M. L. abielu, mis on sõlmitud xxxx Tallinna

Perekonnaseisuametis.

3. Taastada A. L. lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi L.. A. L. nimeks

jääb pärast kohtuotsuse jõustumist A. L..

4. Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse

või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited

Harju Maakohtu menetluses on A. L. hagi M. L. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on kostja ja hageja suhted on pingelised, palju on olnud tülisid. Kostjal

on alkoholisõltuvus, millest pole õnnestunud vabaneda - magab tänaval, trepikodades või

kainestusmajas. Kostja käitumine on hageja elukvaliteeti tohutult rikkunud, tekitanud hirmu

kodust lahkuda või koju naasta, sest kunagi ei tea kas kostja on taaskord purjus peaga kodu

ukse taga. Hageja ja kostja abielulised suhted on pöördumatult lõppenud juba 2022.aastal.

Abielu lahutamisel soovib hageja muuta oma tänane perekonnanimi L. endise perekonnanime

L. vastu.

Kostja vastas kohtule 14.01.2025. Kostja teatas, et ei ole lahutusega nõus ja on teinud kõik, et

ennast parandada. Ei ole tarbinud alkohoolseid jooke ja saab ravi. Kostja märkis, et saab ka

edaspidi ravi ja soovib olla abielus A. L.ga.

12.02.2025 algusega kell 11.00 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud

mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Hageja jäi esitatud nõude juurde ja palus abielu lahutada.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kui

kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

Rahvastikuregistri andmete kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx Tallinna

Perekonnaseisuametis. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on pöördumatult

lõppenud 2022.aastal ning hageja ei soovi abielulisi suhteid kostjaga taastada. Kostja ei

nõustunud lahutusega, kuid määratud kohtuistungile ei ilmunud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohtu hinnangul nähtub hageja tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud, hageja on

avaldanud soovi abielu lahutada ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on

täidetud. Seega kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, mis on sõlmitud xxxx Tallinn

Perekonnaseisuameti.

Hageja on taotlenud, et soovib kanda pärast abielulahutust perekonnanime L.. Nimeseaduse §

11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku

avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 p-de 1-2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla: 1)

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud

perekonnanimi. Kohus rahuldab hageja taotluse, mistõttu tuleb taastada A. L. lahutatava

abielu eel viimati kantud perekonnanimi L. ning seega A. L. nimeks jääb pärast kohtuotsuse

jõustumist A. L..

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik