3-24-3419/41 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3419

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X.W

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X.W (süüdimõistmisel perekonnanimi Y, snd aa.aa.aaaa),

esindaja v. adv. Raiko Paas

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 12.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada X.W

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 13.06.2025 (k.a).

2. Puudutatud isiku esindajal v. adv. Raiko Paasil viivitamatult tutvustada puudutatud

isikule käesolevat kohtumäärust.

3. Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku ja teiste füüsiliste isikute

ees-ja perekonnanimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.12.2024 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda

luba Venemaa Föderatsiooni kodaniku X.W (süüdimõistmisel perekonnanimi Y) sünd

aa.aa.aaaa kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kaheks

kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 lg 1 alusel, sest

isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

Taotluse põhjendused olid alljärgnevad:



Venemaa Föderatsiooni kodanik sünd. aa.aa.aaaa peeti 19.12.2024 kell 11.00 VSS §

15 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri piiri- ja

migratsioonijärelevalvetalituse väljasaatmis menetlusgrupi järelevalveametniku poolt

48-tunniks kinni aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju mk.

Välismaalane toimetati KPK-sse aadressile Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae

vald, Harjumaa. Isik oli vajalik kinni pidada illegaalimenetluse läbiviimiseks ning

väljasaatmise korraldamiseks Venemaale. Kuna isikul puuduvad reisiks vajaminevad

dokumendid, siis PPA-l ei ole võimalik isikut 48 tunni jooksul välja saata koduriiki

Venemaale.



PPA toob välja, et Harju Maakohtu 02.09.2021 kohtuotsusega mõisteti X.W

(süüdimõistmisel oli perekonnanimi Y) süüdi karistusseadustiku (KarS § 141) lg 2 p 1

järgi ja mõisteti talle KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat vangistust ja karistuse

kandmise alguseks loeti 11.11.2020. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldati X.W suhtes

lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 7-aastaks.



KarS § 55 lg 2 kohaselt arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega alates süüdlase

väljasaatmisest. Kohtuotsus jõustus 24.05.2022. a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kohtumäärusega.



Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 4241 lg 1 kohaselt võib karistuse

kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lõike

1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lõikes 2 sätestatut arvesse võttes oma

määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. X.W avaldas

soovi, et vangla edastaks kohtule taotluse.



Harju Maakohus rahuldas 03.12.2024 Tallinna Vangla poolt esitatud taotluse

vabastada X.W edasisest Harju Maakohtu 02.09.2021. a kohtuotsusega nr b.bb.bbbb

mõistetud vangistuse kandmisest ning vastavalt eelpool nimetatud kohtuotsusele tuli

täita isikule määratud lisakaristus Eesti Vabariigist väljasaatmine koos

sissesõidukeeluga 7-aastaks.



Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse

saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. X.W-l käesoleval

ajal selline viibimisalus puudub. 19.12.2024 alustati X.W suhtes illegaalimenetlust nr

cccccccccc, kuna isik on Eesti Vabariigis toime pannud kuriteo, mille eest on talle

mõistetud vangistus ja talle kohaldati lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigist.



X.W on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis

viibimiseks. VSS § 15 lg 1 alusel võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni

pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis

viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS

§ 23 lg 1-s sätestatud alusel.

2. Tallinna Halduskohus andis 20.12.2024 määrusega nr 3-24-3419 loa X.W

kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 20.02.2024 (k.a).

3. X.W esitas 01.01.2025 määruskaebuse. Määruskaebuses palus X.W tühistada halduskohtu

20.12.2024 määrus ja uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta

viivitamata KPK-st. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 11.02.2025 antud

määrusega rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 10.02.2025 PPA taotlus X.W (edaspidi ka isik või

puudutatud isik) KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VSS § 25 lg 1 alusel kuni

neljaks kuuks.

5. Tallinna Halduskohtus arutati käesolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 12.02.2025

toimunud kohtuistungil.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kuna antud juhul on tegemist loa taotlusega kinnipidamise pikendamiseks, juhindub kohus

ka varasemalt esitatud tõenditest ja esmakordselt kinnipidamiseks loa andmise määruses

kindlaks tehtud asjaoludest, PPA 19.12.2024 esitatud taotlusest, 20.12.2024 tehtud määrusest

ja 11.02.2025 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määrusest. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus

võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu

hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt

tõendatud. Lisaks sätestab HKMS § 61 lg 4, et varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes

tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Haldusasjas nr 3-24-3419 andis

kohus loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

vastavalt VSS § 23 lg-le 1, sest isiku suhtes esinesid VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 3

sätestatud kinnipidamise alused. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus jättis rahuldamata. PPA 19.12.2024 esitatud taotluses, 20.12.2024 tehtud

määruses ja Tallinna Ringkonnakohtu määruses on välja toodud ja ühtlasi tõendamist leidnud

mitmed käesoleva taotluse lahendamisel olulised asjaolud , mistõttu arvestab kohus

haldusasjas nr 3-24-3419 juba varasemalt juurde võetud tõendeid ja tehtud kohtulahendeid.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2

kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine

vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast VSS § 25 lg-s 1

sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava KPK-s

kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava

kinnipidamise päevast arvates. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui samas seaduses sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige

lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1). Kinnipidamine

peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal

üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11). Praegusel

ajal on isik kinnipidamiskeskuses viibinud ca 2 kuud. Puudutatud isik on Venemaa

Föderatsiooni kodanik, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. VMS § 43 lg 1

kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Harju Maakohtu 02.09.2021. a kohtuotsusega mõisteti X.W (süüdimõistmisel oli

perekonnanimi Y) süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle KarS § 68 lg 1 alusel

karistuseks 7 aastat vangistust ja karistuse kandmise alguseks loeti 11.11.2020. a. KarS § 54

lg 1 kohaldati X.W suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos

sissesõidukeeluga 7-aastaks. KarS § 55 lg 2 kohaselt arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega

alates süüdlase väljasaatmisest. Kohtuotsus jõustus 24.05.2022. a Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega. 19.12.2024 vabastati X.W Harju Maakohtu

03.12.2024 määrusega nr b.bb.bbbb edasisest Harju Maakohtu 02.09.2021 a. kohtuotsusega nr

b-bb-bbbb mõistetud vangistuse kandmisest. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument ja

tal puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isiku kinnipidamine on vajalik

menetlustoimingute läbiviimiseks, et isik Eestist välja saata.

PPA on taotluses välja toonud, et PPA hinnangul esineb põgenemisoht VSS § 68 lg 4 kohaselt.

VSS § 68 p 4 sätestab, et välismaalase põgenemisoht esineb, kui välismaalane on korduvalt

toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud

vangistus. Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017 määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13)

väljendatud seisukohast tulenevalt peab PPA ja kohus välismaalase kinnipidamisel igal

üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. Vaidlus puudub, et puudutatud isik on

kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega. PPA on arvamusel, et isiku varasemad

karistused viitavad sellele, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt. PPA-l puudub usaldus, et

isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Isiku poolt toime pandud

kuriteod näitavad, et ka edaspidi võib isik vabaduses toime panna seaduserikkumisi. Isikut on

korduvalt karistatud, sealhulgas mitmel korral vangistusega. Isiku kuriteod on muutunud

järjest raskemaks. Viimati pani isik toime alaealise vägistamise. Isiku selline käitumine annab

aluse arvata, et ta ei ole usaldusväärne ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale

hoiduma. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht.

Käesolevas haldusasjas 20.12.2024 ja 11.02.2025 tehtud kohtumäärustega leidis

põgenemisoht samuti tõendamist.

8. Kohtuistungil tõi puudutatud isik välja, et ta ei saa praegu dokumente esitada, kuna peab

tuvastama oma isiku. Kaebaja käis koos PPA esindajaga Vene Föderatsiooni saatkonnas

05.02.2025, kus lootis oma isiku tuvastamist. Vene Föderatsioon isikut ei tuvastanud, vaid

nõudis täiendavaid dokumente. Dokumendid vaadatakse Vene Föderatsiooni poolt läbi 3 kuni

6 kuuga. Lisaks tõi puudutatu isik välja, et PPA ei esitanud objektiivseid tõendeid selle kohta,

et ta võib end varjata ja väljasaatmisest kõrvale hoida. Antud juhul PPA lähtub eelkõige

oletustest. Puudutatud isik tõi välja, et ta ei ole oma passi hävimises süüdi. Puudutatud isik

võttis end järjekorda, aga see protsess võtab aega umbes 8 kuud. Kuidas saab puudutatud isik

Eestist välja sõita, kui tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid? Puudutatud isik viitab ka

veel Eesti Vabariigi põhiseaduse § -idele 20, 36 ja 43 ning Euroopa Inimõiguste

Konventsiooni (EIÕK) artiklile 5. Puudutatud isik tugineb Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

12.02.2013 lahendile Amie jt vs Bulgaaria, nr 58149/08 ning rõhub, et seal käsitletud

põhimõtte kohaselt ei tohi teda kinni pidada. Kohus märgib, et eelnimetatud EIK lahend

puudutab eelkõike EIÕK artikli 5 lõikeid 1 ja 4. Nimetatud kaasuses hoiti isikut kinni

väljasaatmise eesmärgil järjestikku aasta ja kaheksa kuud. Käesolevas asjas ei ole puudutatud

isikut kinni peetud veel isegi kahte kuud. Kui EIK lahendis ei olnud ametivõimud hoolsad

menetluse läbiviimisel isiku väljasaatmiseks, siis antud juhul on vähem kui kahe kuuga teinud

PPA mitmeid reaalseid ja olulisi toiminguid, sealhulgas käinud puudutatud isikuga Vene

Föderatsiooni saatkonnas. Kokkuvõtvalt viidatud EIK lahendis toodut antud juhul rakendada

ei saa, sest isikut pole pikaajaliselt kinni peetud, isiku suhtes on tehtud mitmeid

väljasaatmisega seonduvaid toiminguid ja isikul on võimalus oma kinnipidamist kohtus

vaidlustada. Puudutatud isiku esindaja tõi 12.02.2025 istungil välja, et põgenemisohu

kindlakstegemisel ei piisa sellest, et lihtsalt on isik elus varasemalt toime pannud kuritegusid.

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-93-16 on öeldud, et põgenemisohuga seoses peab vältimatult

esinema ka muud olulised välismaalaste käitumist iseloomustavad asjaolud. PPA tõi välja, et

isiku suhtes on leebemaid järelevalvemeetmeid varasemalt kasutatud, kuid puudutad isik pani

kriminaaljärelevalve all toime hoopis uue kuriteo. PPA viitab ka puudutatud isiku suhtes

Tallinna Ringkonnakohtu poolt 11.02.2025 tehtud määrusele nr. 3-24-3419, kus

ringkonnakohus on samuti tuvastanud piisava põgenemisohu. Tallinna Halduskohus jagab

samuti PPA ja Tallinna Ringkonnakohtu seisukohti.

9. VSS § 10 lg 2 näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed kui puudutatud isiku

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine. Puudutatud isik ei ole oma varasema

käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

oleks põhjendatud. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses

kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud

järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset

eesmärki. Puudutatud isik on mitmel korral pannud toime kuritegusid, mis näitab tema

suhtumist õiguskorda, sellest tulenevatesse nõuetesse ja nende nõuete täitmisse. Arvestades, et

viimase kuriteo pani puudutatud isik toime kriminaaljärelevalve all, ei ole leebemate

järelevalvemeetmete rakendamine õigustatud. Puudutatud isik suure tõenäosusega

leebematest meetmetest kinni ei peaks. Puudutatud isikul elab küll kohtule arusaadavalt Eestis

ema ja isa, kelle juures võiks puudutatud isikul olla eelduslikult võimalik ka elada, kuid pere

olemasolu ei väära kohtu veendumust, et leebemaid järelevalvemeetmeid oleks võimalik

rakendada. Vastupidi, nn tugivõrgustiku olemasolu võib hoopis aidata puudutatud isikul

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida, sest puudutatud isikul oleks teoreetiliselt juurdepääs

täiendavale, teda toetavale ressursile. Isiku varasem käitumine on näidanud, et ta ei austa ega

järgi Eesti Vabariigi seadusi. Ei ole ka kindel, kas puudutatud isik oleks nõus lahkuma Eesti

Vabariigist Vene Föderatsiooni. Kuigi puudutatud isiku esindaja seda väidab, ei selgu see

üheselt puudutatud isiku ütlustest. Vastupidiselt on puudutatud isikul 2020 aastal olnud

võimalik dokumentide väljastamist taotleda, kuid PPA antud ankeeti polnud puudutatud isik

nõus täitma. PPA arvab, et vabaduses viibides hakkab isik ennast varjama PPA eest ning ei

täida järelevalvemeetmeid. Eeltoodu tõttu võib ta jääda Eestis olles politseile kättesaamatuks.

Isikul puudub reisidokument. Pole eluliselt usutav, et vabaduses viibides asuks isik ennast

dokumenteerima ja lahkuks enda kodakondsusjärgsesse riiki. Leebemate järelevalvemeetmete

rakendamine seega kohtu arvates võimalik ei ole.

10. Isiku kinnipidamine KPK-s ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse

kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). KPK-s on isikul võimalus igapäevaselt ringi liikuda, viibida

värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. KPK-s on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev

arstiabi.

11. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse pikendada X.W KPK-s kinnipidamise

tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 12.06.2025 (k.a).

12. PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära,

kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti, kui

isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).

13. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3).

14. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku ja teiste määruses toodud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga, et poleks võimalik

isikuid identifitseerida.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik