2-24-10326/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10326

Tsiviilasi

CarAutoRent OÜ hagi A. P. vastu 1785,52 euro

väljamõistmiseks

Hagihind

hagi hind 1 785,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CarAutoRent OÜ (registrikood 12642092, registriaadress

Lasnamäe tn 30a, Tallinn, 11413);

Hageja lepinguline esindaja: Andreas Lunden (Õigusbüroo Ironlaw

OÜ, e-post: info@ironlaw.ee);

Kostja: A. P. (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt A. P.lt (isikukood xxxx) hageja CarAutoRent OÜ (registrikood 12642092)

kasuks välja 500,98 (viissada eurot ja 98 senti) eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud jätta 30% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud tema enda

kanda.

2. Mõista kostjalt A. P.lt (isikukood xxxx) hageja CarAutoRent OÜ (registrikood 12642092)

kasuks menetluskuludena välja 202,50 (kakssada kaks eurot ja 50 senti) eurot.

3. Mõista kostjalt A. P.lt (isikukood xxxx) hageja CarAutoRent OÜ (registrikood 12642092)

kasuks välja viivis menetluskuludelt 202,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kostjalt välja mõista remondikulud summas 1 785,52 eurot. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid hageja ja kostja 19.05.2022 koostöölepingu nr xxxx. Lepingu alusel rentis hageja kostjale

viimase majandustegevuseks ehk taksoteenuse osutamiseks sõiduki. Kostja sai sõiduki kätte

15.07.2022. Aktis fikseeriti, millised puudused olid sõidukil selle kostjale üleandmisel. Kostja tagastas

sõiduki 09.08.2023.

2. Sõiduki kasutamise ajal tekitas kostja sellele vigastusi, mille kohta koostati 29.06.2023 kahju

fikseerimise akt. Kostja kinnitas, et ta vastutab sõidukile registrimärgiga xxxx 23.06.2023 tekitatud

kahjustuse eest. Kostja kahjustas sõiduki tagumist stanget, tagumist luuki, paremat tagumist tiiba ja

paremat tagatuld. Kahjustused olid sõidukile tekkinud tagurdamisel. Kalkulatsioon tõendab, milliseid

töid oli vaja teha sõiduki remondile ning arve tõendab, et hageja tasus remondi eest 1663,97 eurot.

3. Kostjale saadeti nõudekiri koos arve ja põhistusega 06.12.2023, kuid kostja nõuet ei tasunud. Hageja

ja kostja vahel on veel üks vaidlus, kus hageja nõuab kostjalt tasumata renditasu. Hageja põhinõue on

1663,97 eurot. Lisaks nõudis hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määras alates 06.12.2023 ehk

meeldetuletuse esitamise ajast kuni hagi esitamiseni. Viivise summa on 121,55 eurot. Pooltevahelise

lepingu IV osa alapunkt 3 nägi ette, et sõiduki kahjustamisel kannab kahju rentnik. Kostja rikkus oma

lepingulisi kohustusi.

4. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Sisuliselt ei ole kostja hagile vastanud. Sõltumata

sellest, et kostja vedas hageja kliente, oli tal kohustus tasuda auto rentimise eest. Käesolev vaidlus ei

ole seotud tasumata renditasuga, vaid kostja tekitatud kahju hüvitamisega. Kostja tagastas puudustega

sõiduki. Sõidukile tekitatud puudused tehti kindlaks peale rendiperioodi lõppu ja remont tehti pärast

sõiduki tagastamist. Kostja tehtud sõidud ei oma asjas tähtsust. Kostja rikkus lepingut ja kahjustas

hageja vara.

5. 09.10.2024 seisukohas avaldas hageja, et hagi on esitanud CarAutoRent OÜ, aga nõuded kostja

vastu tulevad dokumentides Q Takso Veod OÜ nimelt. Mõlemad ettevõtted kuuluvad A. C., kes

eelnevalt rentis autod ühelt firmalt, aga remontis need teiselt firmalt ja firmade vahel tegi

taasarvestuse. Nüüdseks ta enam nii ei tee, kuid reaalselt Q Takso Veod OÜ tegi CarAutoRent OÜ

palvel remonti, Q Takso Veod OÜ tasus selle eest ja CarAutoRent OÜ omakorda tasus arve. Mõlemad

ettevõtted töötavad ühe ja sama kaubamärgi „Q - Takso“ all.

6. Hageja esitas fotod, mis tõendavad puuduste olemasolu. Kui kostjale sõiduk üle anti, neid puudusi ei

olnud. Puudused ilmnesid ajal, mil sõiduk oli kostja kasutuses. Puuduste näol on tegu kriimustustega.

Remonti tegi Brisko OÜ. Kõrvaldati kahjustused esistangel, vasakul katuseraamil ja paremal esiuksel.

Arves ja kalkulatsioonis on kirjeldatud tööde etapid. Tegemist oli suuremas osas värvitöödega ja

kriimuste kõrvaldamisega. Värviti sõiduki kahjustatud osad. Kriimustusi, mis ei olnud nii sügavad, sai

pahteldada, üle värvida ja poleerida.

7. Hageja leidis, et arvel märgitud pakuruumi ukse ala kuni klaasini viitab tagumise luugi kahjustuste

kõrvaldamisele. Tagumine parem tuli oli kriimustatud, mis nähtub fotodest. Kriimustusi sai kõrvaldada

poleerimisel, tule klaas ei purunenud. Hageja käitus mõistlikult remontimisel ja vähendas kostjale

esitatava arve suurust.

8. Hageja sai Q Takso Veod OÜ-lt arve kätte ja arve oli tasutud. Arves oli märgitud, et värviti vasak

tagumine tiib, kuid tegelikult värviti esitiib. Fotodelt nähtub, kus olid vigastused. Enamik puudusi sai

kõrvaldada poleerimisega. Värviti vaid stanged, esitiib ja uks. Kalkulatsioonis on töid selgitatud.

Keemiline puhastus 300 eurot oli vajalik, sest kostja suitsetas autos.

9. Renditud sõidukil ei olnud kaskokindlustust ja lepingu alaosa IV punkt 1 kohalduks vaid siis, kui

kahju oleks olnud kaetud liikluskindlustusega. Kahjustused sõidukil ei tekkinud mitte avarii tõttu, vaid

sõiduki hooletu kasutamise tulemusena. Hageja nõudekirjas kasutati vana teatise põhja, milles jäi

kustutamata eelmise võlgniku nimi. Muu sisu vastab hagile.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidles hagile vastu. Hagis toodud võla tasumiseks pakkus firma Q Takso Veod OÜ

lisateenimise võimalust: viia piiratud võimalustega noori kooli ja koolist tagasi (töö kestis umbes kuu

aega). Kõik teenitud raha läks otse eelnimetatud firmale. 17.06 seisuga teatas ettevõte kostjale, et nüüd

on hoopis nemad kostjale võlgu 94 eurot ja kostja võlg on täies mahus tasutud. Kostja palus nõude

jätta rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus

peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

12. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid lepingu, mille alusel andis

hageja kostjale taksoteenuse osutamiseks kasutada sõiduki ning kostja pidi sõiduki kasutamise eest

tasuma. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja tagastas hagejale sõiduki. Pooled vaidlevad selle üle,

kas kostja peab tasuma hagejale 1663,97 eurot ja viivise tulenevalt sellest, et kostja tagastas

kahjustatud sõiduki, mida tuli remontida.

13. Hageja väitis, et sõiduki kahjustuste kohta koostati 29.06.2023 akt, milles kostja kinnitas vastutust

kahjustuste eest. Kahjustused tekkisid sõidukile tagurdamisel. Remondikalkulatsioon ja arve

tõendavad, milliseid töid tuli kahjustuste kõrvaldamiseks teha. Tasaarvelduse teel kandis kulu hageja.

Kostjal tuleb põhinõudena tasuda 1663,97 eurot. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist alates kohtueelse

nõude saatmisest.

14. Kohus selgitas hagejale 07.10.2024 pöördumises vajadust oma nõuet täiendavalt tõendada (dtl 32-

33). Kohus selgitas, et remondikulude arve ei ole esitatud hagejale ning hageja ei ole tõendanud arve

tasumist. Arvel märgitud tööd ei ole kooskõlas sellega, milliste kahjustuste kõrvaldamisega oli

nõustunud kostja. Kohtu selgituste alusel esitas hageja tõendina veel ühe arve ning fotod sõidukist,

kuid ei põhistanud ega tõendanud, kuidas vastutas kostja kõigi nende tööde eest, milliste kulu

hüvitamist hageja hagis nõudis.

15. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eeltoodust tuleneb, et kahju saab nõuda, kui võlgnik rikub

mõnda oma lepingulist kohustust.

16. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju,

mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja

arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lõikest 4 tuleneb, et isik

peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega on kahju hüvitamisel

oluline põhjuslik seos.

17. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja CarAuto Rent OÜ ja kostja sõlmisid koostöölepingu (dtl

6-9), mille järgi pidi hageja andma kostjale kasutamiseks sõiduki oma autopargist ehk rendiauto ning

kostja pidi tasuma selle eest renti. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks. Lepingu punkti III 5 järgi

oli rentnik kohustatud sõiduki eest heaperemehelikult hoolitsema ja kõrvaldama tekkinud puudused

VÕS § 345 lg 1 tingimustel. Lepingu punkti 15 järgi tuli sõiduk tagastada puhtana ning pesemata

sõiduki tagastamisel tuli tasuda muuhulgas salongi puhastuse eest 60 eurot. Keemilise puhastuse

vajaduse korral tuli tasuda 240 eurot. Lepingu punkti IV alapunkt 3 nägi ette, et sõiduki kahjustamisel

rentniku enda või kolmandate isikute poolt kannab kahju rentnik.

18. Aktis (dtl 10) on märgitud, et sõiduk tagastati 09.08.2023. Selles aktis ei ole fikseeritud ega

viidatud sõiduki puudustele selle tagastamisel. Samuti pole aktis märget selle kohta, et sõiduk oleks

tagastamisel olnud määrdunud ning vajas keemilist puhastust.

19. Enne sõiduki tagastamist on kostja 29.06.2023 allkirjastanud tunnistuse (dtl 11), milles ta kinnitas,

et vastutab 23.06.2023 tekitatud kahjustuste eest ja on nõus kompenseerima kahju vastavalt

rendilepingule. Kinnituse järgi oli kahjustatud tagastange, tagaluuk, parem tagatiib, parem tagatuli.

VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse

iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohtu hinnangul

on kostja 29.06.2023 kinnituse näol tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, milles kostja kinnitas, et

tal on kohustus hüvitada nimelt kinnituses märgitud sõiduki vigastuste remontimise kulu. Nende

vigastuste osas pöördus järelikult tõendamiskoormus ümber ning kinnituses märgitud vigastuste

puudumist oleks pidanud tõendama kostja. Kostja ei ole vastupidist ehk kinnituses toodud puuduste

puudumist tõendanud.

20. Brisko OÜ on esitanud 14.08.2023 arve Q Takso Veod OÜ-e summas 1663,97 eurot (dtl 5). Arvel

on viide sõidukile Škoda, registrimärgiga xxxx. Arve on esitatud esistange, pakiruumi uks alaosa,

tagastange, vasaku katuseraami, vasaku tagatiiva, parema esiukse ja parema tagatiiva eest. Arve järgi

on nendel sõiduki osadel tehtud kas maalri- või keretöid või mõlemaid töid.

21. Hageja esitas kohtule ka remondikalkulatsiooni (dtl 12), mis oli esitatud Q Takso Veod OÜ-le

1387 euro ulatuses. Lisaks remonditöödele tuli keemilise puhastuse ja välipesu eest tasuda kokku 300

eurot. Pakkumise kohaselt tuli remontida esistange, pakiruumi ukse alaosa, tagastange, vasak

katuseraam, vasak tagatiib, parem esiuks, parem tagatiib. Kohus osundab, et seega sisaldas

remondikalkulatsioon ja arve, mille alusel hageja kostjalt kahju hüvitamist nõuab, oluliselt rohkemate

vigastuste kõrvaldamise kulu võrreldes kostja 29.06.2023 kinnitusega. Kostja ei ole kinnitanud, et ta

vastutab sõiduki esistange, vasaku katuseraami, vasaku tagatiiva ja parema esiukse kahjustamise eest.

22. Hageja kohtule fotod sõiduki kahjustustest (dtl 44-56). Fotodelt nähtuvad sõiduki erinevate osade

kriimustused ja üks mõlk. Hageja esitas veel ühe Brisko maksearve, millel olid erinevalt varasemast

viited lisadele (dtl 57), milliste all on ilmselt peetud silmas fotosid. Kohus leiab, et kuigi fotod

tõendavad sõidukil kahjustuste olemasolu, ei tõenda need seda, et nimelt kostja vastutab lepingu alusel

kõigi sõiduki kahjustuste eest. Vastutust kõigi kahjustuste eest ei ole kostja tunnistanud ning sõiduki

tagastamisel koostatud akti neid puudusi ei märgitud. Hageja ei ole esitanud ühtegi muud tõendit, mille

alusel võiks kohus järeldada, et kõik vigastused tekkisid sõidukile ajal, mil see oli kostja valduses.

Nende vigastuste osas ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tuleneb kostja

vastutus. Samuti ei ole hageja millegagi tõendanud väidet, et sõiduk vajas pärast tagastamist keemilist

puhastust. Lisaks nägi leping ette, et keemilise puhastuse kuluna oleks kostjal tulnud tasuda 240 eurot,

mitte hageja nõutud 300 eurot.

23. Brisko maksearvest (dtl 14) nähtub, et arve tasus Q Takso Veod OÜ, mitte hageja. Kui kohus

sellele tähelepanu juhtis, esitas hageja kohtule väljavõtted äriregistrist CarAutoRent OÜ ja Q Takso

Veod OÜ kohta, milliste kohaselt on mõlemal ettevõttel sama juhatuse liige (dtl 38-42) Andrey

Chuprin. Ainuüksi sellest, et kahel ettevõttel on sama juhatuse liige, ei saa kohus automaatselt

järeldada seoseid kahe ettevõtte vahel. Küll aga esitas hageja täiendavalt Q Takso Veod OÜ

maksearve, kus maksjaks oli seekord märgitud hageja (dtl 43). Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejal

tekkis arve tasumisest tulenev kahju.

24. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja vastutas lepingu alusel kõigi arves märgitud

remondikulude ning keemilise puhastuse kulu eest, kuulub hageja nõue osalisele rahuldamisele.

Hageja nõue kuulub rahuldamisele osas, milles kostja on oma vastutust kinnitanud ehk pakiruumi ukse

remondikulu 35,53 euro, tagastange remondi kulu 281,67 euro ja parema tagumise tiiva remondikulu

183,78 euro ehk kokku 500,98 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju

hüvitisena 500,98 eurot.

25. Hageja viivisenõue rahuldamisele ei kuulu. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse

täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise

väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt

viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 06.12.2023 saatis Q Takso Veod OÜ e-kirja (dtl 13),

milles nõuti kahju hüvitamist. E-kirjas oli adressaadiks märgitud Toomas Tomson. Asjas esitatud

tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks kohtueelselt kostjale mõnda nõuet saatnud. Seega puuduvad

eeldused viivisenõude rahuldamiseks.

26. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ehk

ligikaudu 30% ulatuses, tuleb hageja menetluskulud jätta 30% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud

tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

27. Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 360 eurot.

Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis ning õigusabi osutamiseks kulus 3 tundi. Lisaks palus hageja

kostjalt välja mõista riigilõivu ning viivise seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et kuigi hageja

kulud õigusabile on põhjendatud, tuleb kostja kanda jätta nendest hagi rahuldamise ulatusele vastav

osa. Samas ulatuses tuleb kostja kanda jätta riigilõivu tasumisest tulenev kulu. Hagi esitamisel tasus

hageja riigilõivu 315 eurot. Kogumis on hageja menetluskulud 675 eurot, millest 30% on 202,50 eurot.

Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 202,50 eurot.

28. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 202,50 eurolt alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik